Optsioonidest... küsimus.
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Huviline
Tere!!!
Selline asi. Et esiteks, kust saab optsioonide hindu teada?
Teiseks, oletame, et ostan näit. mingile suht ebalikviidsele aktsiale ostuoptsiooni (Euroopa tüüpi) ja siis üks päev enne hakkan hinda kruvima. On see võimalik, ja mida teeb minu optsioonimüüa, kui ma näiteks 500k peale optsiooni ostan ja siis ostmisega hinda kergitan. On tõenäoline, et pank suruks hinda alla. Ühesõnaga, valgustust vajaks sellel teemal.
Aitäh! -
kristjan
Kui hinna üleskruvimisega piisavalt lolle kaasa läheb, siis oleks optsiooni kirjutajal võimalus tõesti optsioonide katmiseks ostetud aktsiad kallimalt maha müüa ja asjal oleks mõte. Kui hinna kruvimine tähendab enale liiga paljude aktsiate ostmist ja lolle ei leidu, tuleb ju posse otsa istuma jääda ja optsioonile ei saa hinda takkapihta. Avoid. -
sulev
Idee on hea, analoogset võtet kasutasid mõned mehed juba ammu. Kirjanduse põhjal üks tuntum neist on kodanik Münchhausen. -
Huvitaks samuti huvilise küsimuse esimene pool, ehk kustkohast võiks leida optsioonide ajaloolisi hindu erinevate Eesti aktsiate puhul.
-
ajaloolisi hindu ehk siis kaubeldava volatiilsuse ajalugu ei olegi võimalik kusagilt valmis statistikana leida. See on OTC turg ja nii ei jää ka tehingutest mingit märki peale tehingupoolte endi andmebaaside. Soovi korral on Hansapank väljastanud oma statistikat, hinnanguid mineviku volatiilsuse ja hindade kohta üliõpilastele.
Mis puudutab aktsiahinna üleskruvimist siis see töötab ainult juhul kui sellega läheb keegi turul kaasa, on see siis "väikeinvestor" või optsioonimüüja pidades vajalikuks end katta. Siiski 90% juhtudel on see juba ette kaotatud lahing. Keegi ei hakka hinda alla suruma, optsioonimüüja kõige vähem:) Optsioonid on reeglina delivery-based, mis tähendab, et kui ostja soovib cash-settlementi siis tuleb need aktsiad turul müüa ja hind kujuneb vastavalt reaalsele nõudlusele mitte üleskrutitud hinnale. Põhimõtteliselt on see muidugi sama jutt mida kristjan juba rääkis. Nii et jah, avoid:) -
Ehk keegi täpsustaks...Kelle poole Hansapangas (ja mis meiliaadressil) peaks pöörduma, kui tahaks saada optsioonialast statistikat?
-
part.kivaste@hansa.ee
Teine küsimus on see kas ta peab seda soovi põhjendatuks. -
t6nnole:
miks ei saa ja kas üldse hakkab saama HP-le rahast väljas leape teha? -
kas täna on 22.00-ni aega või oli see mingi muu kellaaeg?
-
Yanek, 23.00 kui börsid sulgevad, lõppeb ka optsioonidega kauplemine.
-
no aga lhv tingimustes sees et hiljemalt 22 vist tuli müügikorraldus edastada?? kui ei soovi kasutada
või olen ma millestki valesti aru saanud -
LHV-s saab anda ordereid seni kuni börsid avatud e. kuni 23.00.
Kuna orderi täitmine võtab ligikaudu minuti, siis et kindlasti order täidetaks tuleks see siiski paar minutit enne sulgemist sisse anda. -
esimest korda elus oli us optśioonidest midagi ka müüa viimasel päeval
hurraa -
prefiks, leidsin su küsimuse...
huvi puuduse tõttu. Pikkade optsioonide vastu on huvi väga tagasihoidlik, seetõttu on neid mõttetu noteerida kümnete kaupa. Kui sul on soov siis aga võin sulle hinna kohe öelda ja ka kaubelda. Selleks küsi kas siin, meiliga või 6 108 447. Kui huvilisi on veel siis võib ju ka noteerida neid... -
Ma hetkel veel kannatan - ootan seda aega, mil 60% kuupalgast rahval auto-, külmkapi-, pesumasina-, korteri-, tolmuimeja-, restoranieinete-, reiside-, riiete-, lemmikloomade-, teleka- ja dvd-seadmeliisingux kulub ja kui HP kasumid selle eelneva arvel life-highsid teevad. Vot siis pöördun siia tagasi. Loodan/arvan, et see saab toimuma kuskil 2003/2004.
-
prefiks, enne tuleb kinnisvarakrä ja siis saab ainul ohtralt putte HP peale teha.
-
Minu soovunelmates tulevad need koos:
kinnisvarakräsh, nõutaxe lisatagatisi, inimestel pole, downward spiral hinnatasemes võimendub, deprekas eesti valgekraed (eestlane on niigi prone to suicide) kargavad (nüüd juba pangale kuuluva korteri) akendest alla. Autode liisinglepingud samal ajal öeldaxe üles inimeste poolt, sest kui sul kodugi pole, mida KURADIT sa siis Primeraga teed. Krediitkaardid jooxevad miinustesse, keegi enam kodutehnikat osta ei saa, HP küljes rippuvad retailerid saavad laxu ja nii kui vähimgi üldine murelikkuse laine tekib, hakkab rahvas pangast raha välja viima.
MMMMmmmmmm........ila tilgub juba ;) -
Kui kodu ei ole, siis on Primera ideaalne elukoht. Magamiskott pagasnikusse ja sinna, kus elu parasjagu kõige soodsam.
-
kui naistest rääkida sis auto aitab rohkem kaasa kui korter..
iseasi kas primera.. parem siis juba 4.6L autod.. -
Tere kõigile.
Mis kellani saab USA septembri optsioonidega täna kaubelda? -
Nagu ikka, kuni sulgemiseni (23.00).
-
prefiks ae, mis arvad tänasest päevast?
-
Ma olen nüüd suffiks ja arva, et kui langusel olex suurem käive, olex oma HP puttides kindlam. Ex näis.
-
suffiks sa võibolla veidi hiljaks jäänud, ise ostsin 19'ndal HP340 puti. aga kui edasine langus on intessiivne, siis võibolla isegi tasub ära. praegu tundub et hakkab vaikselt peatuma, trendijoon on ligidal
-
to LHB:
eelmine nädal ma väänasin ka ja päris korralikult, lihtsalt et kuna olid septembri omad, ei olnud valikut. Nüüd aga suht kõhe. Ja kui ma ei eksi, siis ma 2 nädalat tagasi tegin ka HP10P340-ga pöörde :). Üks nimetu härrasmees, kes oma elus nii paremaid kui halvemaid kui jälle paremaid aegu näinud on avaldanud arvamust, et EL-ga liitumiseni on eesti turg väga tormiline. Loodame et nii ka läheb. Kõigi maade optsioonitreiderid ühinege! -
Ja veel - ma nagu mängingi sellele, et kui ka käib 20 kandis ära, on nägu naerul. Tõusutrendi jääb ta kindlasti, aga kas ka lühiajalisse?
-
to tonno/keegi teine:
mida tähendab koguse all selline asi:
0|15 ("null pipe viisteist";tavaliselt on 10|10)
ma saan aru, et 15 on kellegi müügiorder, aga mix ostu poole peal null on? -
tere, ei pannud küsimust varem tähele. Seda 0-i ei tasu tähele panna. Tegelikult on seal ikka tavapärane 10 või 20 aga kui süsteem juhtub saatma uusi hindu web-i just sel ajal kui mõnda limiitorderit updatetakse siis võib juhtuda et satub hetkeks 0 tabelisse.
-
Tervitus!
Mul on selline küsimus targematele meestele/naistele, et kui mul on praegu kergelt rahas detsembrikuu optsioon (ERTS, call), siis umbes millisel ajahetkel hakkab ajaväärtus olulisemat rolli hinnas mängima? Ma pean silmas seda, et kui aeg lüheneb, siis hind ka väheneb.
Jään vastust ootama,
kristjane -
Kristjan
Kasuta sellele küsimusele vastuse leidmiseks mõnda optsioonikalkulaatorit, näiteks sobib siit leitav Basic Calculator.
Oluline näitaja on siis theta, mis näitab kui palju väheneb optsiooni väärtus päevas kui kõik muud näitajad jäävad samaks.
-
Üks pilt mis peaks olema iga optsioonikaupleja mälus talletatud (alumisel teljel on märgitud siis optsiooni lõppemiseni jäävate kuude arv):
Siin on näha, et ajaväärtus kaob pidevalt, kuid eriti kiireks läheb langus viimasel kuul.
Seetõttu vaatangi turu lühiajalise suuna peale mängimisel veidi kaugemaid optsioone, et anda endale veidi liikumisruumi. Ja päris viimase nädalani ei oota kunagi positsiooni sulgemisega, siis kaob raha juba väga kiiresti käest.
-
Sain suhteliselt ammendava vastuse!
Tänud!
kristjane -
k6ige lahedam on optsioonireede hommikul osta ja 6htul myya..
kirge kogu raha eest, ja kui tark olla, ka teenib.. -
Tervitus jälle!
Seekord oleks mul selline küsimus, et kuidas mõjutab aktsia splitt two for one optsioone (nii calli kui ka putti)?
kristjane -
mul oleks selline kysimus, et kui ma teen spreadi, ja saan assignmendi,
kas ma siis pean aktsiaid ka ostma voi tehakse cash settlement?
kristjane,
spliti puhul calli omades sa saad 2 korda rohkem poole vaiksema strikega calle,
puti puhul saad 2 korda rohkem poole vaiksema strikega putte :)
k6ik on vaga loogiline - läheb samamoodi nagu aktsiatega.
strike splititakse ja kogus kahekordistatakse. -
Tänan vastamast riq!
Seega põhimõtteliselt aktsia splittimine portfelli väärtust (kui esinevad ainult optsioonid) ei tohiks kõigutada? Saan ma õieti aru? -
jah, mehhaaniliselt jääb väärtus samaks.
aga kuna teenustasud on sul per leping,
ja lepingute arv kahekordistub,
siis sisuliselt läheb sul myymine/ostmine kallimaks..
ja muid selliseid nyansse :) -
Alati ei pruugi optsioonide arv siiski kasvada.
Mõnikord juhtub ka nii, et muutub hoopis alusaktsiate arv.
Näiteks 3:2 spilti korral tekiksid muidu probleemid poolikute lepingutega.
Igal konkreetsel juhul oleks mõistlik asi siiski yle kontrollida. Ise selleks kontrollimiseks head kohta ei oska soovitada (äkki keegi teine?). Seni olen asjad siiski www.cboe.com saidilt selgeks saanud. -
nii,
eile suutis lopuks ometi keegi ära seletada misasi on praktilislt volatiilsus.
ehk
volatiilsus 40 tähendab et
alusvara hind pysib t6enäosusega 2/3
piirides -40% kuni +40%
see on nö praktiline t6lgendus mis tegelt pole päris täpne, aga aitab m6ista.
segaseks jäi, miks väike volatiilsus tähendab hirmu puudumist?
sharing is caring ehk m6ned huvitavad "raamatud" -
jah, 66% on tõenäosus, et hind on antud perioodi lõpuks 1 standardhälbe sees. Aga kuna tegemist on lognormaaljaotusega (hind ei saa kukkuda alla 0, s.t. rohkem kui 100% küll aga saab tõusta rohkem kui 100%) siis ei ole need piirid võrdsed. Ehk siis 40% tõusu on sama palju kui 100 - 100/1.4= 28,6% langust. Ehk siis saame öelda, et
Volatiilsus 40% aasta baasil tähendab, et 2/3 on tõenäosus, et hind on aasta pärast vahemikus -28,6% kuni +40%.
Sai vist õieti nüüd... -
tonno,
Portfelliteoorias kasutatakse perioodi TULUSUSE standardhälvet. Kas optsioonide puhul on siis alusvara HINNA standardhälve? -
nojah, meid huvitab ju ainult aktsia hinna liikumine. Seega aktsia hinna volatiilus.
-
Lehitsesin Hull'i Options, Futures... raamatut ja vaidlen vastu.
Minu arusaama kohaselt väited
"volatiilsus 40 tähendab et
alusvara hind pysib t6enäosusega 2/3
piirides -40% kuni +40%"
ja
"Volatiilsus 40% aasta baasil tähendab, et 2/3 on tõenäosus, et hind on aasta pärast vahemikus -28,6% kuni +40%."
on mõlemad väärad.
Ajalooline volatiilsus näiteks viimase 90 päeva alusel aasta baasil kujuneb järgmiselt:
1. Vaja teada viimase 90 päeva alusvara hindu
2. Nende hindade põhjal arvutatakse päevane tulsusus igaks päevaks LN(P1/P0)
3. Leitakse päevaste tulususte keskmine
4. Leitakse päevaste tulususte standardhälve s
5. Viiakse see standardhälve aasta baasile s*SQRT(252)
Niisiis, mida näitab see aasta baasile viidud volatiilsus?
Ta ei näita mitte otseselt hinna võimalikku muutust (kaudselt seda muidugi ka), vaid TULUSUSE võimalikku muutust. Siin on vahe sees.
Kuidas siis interpreteerida volatiilsust 40%? Mina selgitaks seda nii:
67% tõenäosusega ei erine alusvara päevane tootlus aasta baasil keskmisest päevasest tootlusest aasta baasil üle 40%. St kui näiteks keskmiseks päevaseks tulususeks aasta baasil oodata +25%, siis 67% tõenäosusega jääb päevane tootlus aasta baasil vahemikku -15% kuni +65%.
Ei saanud just suurem asi lihtne selgitus :)
Vaielge vastu, kui midagi kahe silma vahele jätsin. -
tonno, mis see 1.4 on millega sa jagad?
enz, mis vahe on tootlusel/tulususel ja hinnamuutusel?
nagu ma enzust aru saan, siis volatiilsus ei tähenda mitte muutust ennast,
vaid muutuse muutust ehk palju muutus alusvara hinnas voib muutuda?
sisuliselt fyysikast analoogiat tuues on tegemist kiirendusega mitte kiirusega?
see tunduks loogiline, kuna kui v6tta aluseks indeksid,
millega ajalooliselt pole voimalik teenida yle 10% umbes, siis
tundub et volatiilsusnaitajad 15..40 on natuke k6rged.
siit voiks jareldada, et madal volatiilsus viitab stabiilsele trendile?
st keskmiselt iga päev muutub alusvara kindla väärtuse v6rra..
ehk kui aktsia maksab 1eek, ning hind kasvab/kahaneb iga päev 1 eek,
siis tulusus/muutus on alati 1 ning volatiilsus on 0?
sry, statistikas olen myhakas :) -
Minu meelest räägivad Tõnno ja Enz erinevatest asjadest. Tõnno räägib optsioonides kasutatavast volatiilsusest (implied volatility) ja Enz räägib ajaloolisest volatiilsusest (historical volatility). Ja minu meelest on Enz natuke valesti tõlgendanud ajaloolist volatiilsust, homme küsin ühe statistiku käest tema tõlgendust.
Riq, enamasti oled päris õigesti pihta saanud Enzu jutule. Üks parandus: muutusi arvutatakse ln(p1 / p0), seega peaks volatiilsuse 0 jaoks olema protsendiline tõus võrreldes eelmise päevaga olema pidevalt võrdne. -
jim,
Ma ei näe siin vahet tõlgendamises kas rääkida ajaloolisest või tuletatud volatiilsusest. Volatiilsus on volatiilsus. Ajalooline leitakse alusvara mineviku aegridade põhjal, tuletatud optsiooni hetkehinnast lähtuvalt. Tuletatud volatiilsus näitab turu arvamust selle kohta, milliseks võiks alusvara volatiilsus kujuneda tulevikus - st kui ebastabiilne võiks tema oodatav perioodi tootlus olla tulevikus. Aga ma kuulaks huviga ka selle statistiku arvamust asjast.
riq,
praeguses kontekstis
tootlus=tulusus=tulumäär=protsentuaalne hinnamuutus
Küsimus on siin ainult selles, kas kasutada diskreetset tulumäära (P1/P0-1) või pidevat tulumäära (LN(P1/P0)).
Kiiruse-kiirenduse analoogia tundub mulle õige olevat. -
sry, oli kole kiire vahepeal
jah, enz, me arvutame tõesti nagu ka hullus kirjas, aktsiahinna naturaallogaritmiliste muutuste standardhälvet. Leiame, et see on 0,4 ehk 40%.
See 40% (pigem siis 0,4) näitab jah tulususe muutumist normaaljaotuse skaalal. Aga sellega pole meil reaalses elus midagi teha sest kui tahame kasutada seda aktsiahinna liikumisvahemike leidmiseks peame ta viima tagasi lognormaalsele jaotusele. Ma ajasin enne pada oma 28,6 ja 40-ga. Arutasime siin natuke asju kolleegiumiga ja tuletasime kooli statistikakursust meelde.
Et leida -40% kuni +40% normaaljaotuse vahemikust lognormaaljaotuse vahemikku tuleb võtta exponent ehk e aste. Niisiis vahemik tuleb -33% kuni +49%.
Ja see on juba vahemik, mida saab siis kasutada reaalses elus ehk ta näitab meile tõesti aktsiahinna muutumist ehk 66% tõenäosusega on aktsiahind antud perioodi lõpus selles vahemikus.
Nüüd minu arvates ei ole meil mitte midagi teha mineviku keskmise tootlusega. Optsioonide hindamisel kasutatakse riskivaba intressimäära. Nii võime võtta juurde oodatava riskivaba intressimäära ehk näiteks 3%.
See 3% tuleb minu arvates liita enne eksponendi võtmist -40+40 vahemikule ja sel juhul tuleb reaalne vahemik -31% kuni 53,6%.
Seega me vist rääkisime üldiselt jah enzuga natuke eri asjadest, tema teoreetilisest muutuse volatiilsusest normaaljaotuses ja mina üritasin rääkida praktilisest aktsiahinna muutusest lognormaaljaotuses aga arvutasin algul valesti.
Ajaloolise ja implied volatiilsuse vahel pole jah arvutamise seisukohalt vahet, üks volatiilsus kõik:)
Aga volatiilsus saab olla 0 ainult siis tõesti kui aktsiahind kas seisab või liigub protsentuaalselt võrdselt iga päev ühes suunas. Kui käib 1% alla, 1% üles ülepäeva siis on see volatiilsuski umbes 1% päeva kohta ehk siis 16% aastas.
sellised mõtted siis:) -
Oskate öelda, kas kuskilt saab vaadata optsioonide ajaloolisi hindu, koos tolleaegse volatiilsuse ja alusvara hinnaga?
-
seda ei tea aga aadressilt www.futurepricesofoptions.com saab näha tuleviku hindu nasdaqil kaubeldavate aktsiate optsioonidele, aga see leht on päris üle koormatud ja sageli annab veateadet kui laadida
-
optionsxpress 's saab mingit graafikut vaadata volatiivsuste ja alusvara hinnaga.
Ei tea et kuskil optsiooni ajaloolist hinda saab ,kui volatiivsus teada siis saad ju kalkulaatoriga
enamvähem välja arvutada
