Eestisse IT inkubatsioonikeskus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tänases Äripäevas on antud teema mitme külje alt üleval. Kuid mida rohkem ma neid lugusid loen, seda segasemaks läheb pilt. Mida tolle IT inkubatsioonikeskuse all ikkagi mõeldakse?
Võtame esimese loo - Eesti majanduse arengukava aastateks 2000-2006. Seal on öeldud: "Eestisse tuleb infotehnoloogiaprojektide arendamiseks ja toetamiseks luua inkubatsioonikeskus". Ei sõnagi rohkem selle kohta, mida selle all siis ikkagi mõeldakse.
Võtame teise loo - Heleniuse IT-inkubaator alustab tööd mai lõpus. Saame teada, et riskikapitalistid on kokku panemas firmat, mis otsib perspektiivseid ideid rahastamiseks ja pakub omalt poolt välja ilmselt ka mingi kinnisvara, kus neid firmasid siis üles poputama hakatakse.
Asi suurepärane. Selgub, et majanduse arengukava 2000-2006 selles osas peaaegu et täidetud - Eestisse tuleb IT inkubatsioonikeskus. Loeme edasi.
Kolmas lugu - Rain Lõhmus: Riik peab osalema inkubatsioonikeskuse asutamisel. Alustaks viimasest lausest. RL väidab, et kui riik kampa ei löö, siis erainitsiatiivile tuginevat IT-inkubatsioonikeskust Eestisse niipea ei tule. Eelmise loo järgi pole asi nagu nii hull.
Milles siis asi? Tekib küsimus, et äkki räägitakse erinevatest asjadest, kuigi seda markeeritakse ühe mõistega - inkubatsioonikeskus.
Heleniuse inkubatsioonikeskusest ma saan suurepäraselt aru. Riskikapitalist rahastab uusi ideid ja inkubatsioonikeskus on riskikapitalisti jaoks vahend, oma raha kiiremaks ja edukamaks tagasisaamiseks, sel teel, et ta paneb tolle juba olemasoleva idee soodsale pinnasele kasvama. Siin on selge driving force ja selleks on seesama riskikapitalist.
RL kirjutab: "Selleks , et kiirendada infotehnoloogia arengut ning luua keskkond uute ideede tekkimiseks, tuleb Eestisse luua IT inkubatsioonikeskus, mis koondab enda juurde IT-firmad ja spetsialistid." Mitmes peas sünnib ikka rohkem ideid kui ühes, väga hea! Kuid milline on see mehhanism või vorm, kuidas need IT firmad ja spetsialistid koondada tahetakse? Kas paneme nad tööle ühte majja, lootuses, et ideede genereerimine paraneks või moodustame mingeid klubisid või töörühmi? Küberi maja praktika on näidanud, et ühes majas resideerumine ei tekita mingit olulist ideede vahetust. Sa ei pruugi peaaegu teadagi, mida su kõrvaltoas tehakse.
Oletame, et mingil firmal on hea idee. Mille pagana pärast ta peaks seda teisele firmale kuulutama minema. Teine võib selle äkki kiiremini ära teha ja ongi idee lännu.
RL arvab, et inkubaatori oluline idee oleks tegeleda ettevõtluse tugifunktsioonidega - ruumidega varustamine, raamatupidamisteenuse pakkumine jne. Kuid milleks peab neid funktsioone täitma mingi inkubaator. Küsimuses ruumide kohta võib ju ettevõtja pöörduda mõne kinnisvarakontori poole, raamatupidamise võib ta tellida mõnelt raamatupidamisfirmalt, koristuse koristusfirmalt jne.
Äkki Rain Lõhmus või keegi teine, kes oli selle riiklikult toetatava IT inkubatsioonikeskuse idee taga üritaks täita seda ideed mingi reaalse sisuga. Antud juhul tundub see idee natuke toores olevat.
Muideks umbes sama juttu aeti Eestis umbes 10 aastat tagasi seoses tehnoloogiaparkidega. Äkki on see hoopis tehnoloogiapark, millest IT inkubaatori kavandajad unistavad? -
Arvan, et Eesti on valel teel kui ta suurema osa aurust laseb välja mingile IT sektori arendamisele. Tegelikult ei ole Eestil sellel alal maailmale midagi uut pakkuda. Raha võib küll kulutada uue tehnoloogia ja teadmiste kiireks Eestisse importimiseks kuid edasiarendamiseks jääb siinsest finansist väheks.
Tulevikualad on minu arvates biotehnoloogia ja nanotehnoloogia ning riik võiks mõelda kuidas nendes sektorites midagi saavutada. (heaks näiteks on geenivaramu projekt) -
Oh, ja kas biotehnoloogia on selline hea odav asi millega tegeleda? Heaks näiteks olev Geenivaramu projekt neelab kõige tagasihoidlikemate ennustuste kohaselt ca. 1 miljard krooni.
-
Seda küll, et neelab 1 miljard, kuid kui palju on maailmas selliseid projekte.
Riigi roll ei peakski olema rahaline toetus vaid seadusandlik ja propagadistlik. (seda mitte ainult selles valdkonnas vaid ka kogu majanduses) -
GorillaG on minu arvates püstitanud täiesti õige küsimuse. Kas ikkagi teatakse, mida teha tahetakse ja kuidas?
Üks asi, mida ei saa kuidagi kahe silma vahele jätta on see, et jäljendades on alati kiiremini raha teha. Kõikvõimalikud inkubaatorid on juba läbiproovitud lahendus. Luues uuele firmale lihtsa võimaluse raamatupidamist ja koristusteenust väljast osta, jäetakse rohkem aega põhitegevuseks (kes on kunagi firmat asutanud, teab kindlasti, kui palju aega võtavad väikesed otsused). IT tegijate ninapidi koos hoidmine annab ehk ka väikese efekti, eriti, kui nad üksteiselt ka teenuseid ostavad. Asjas ei ole midagi uut, kuid läbiproovitud väike efekt on. Kas sellega ka mingit teadmiste levikut kaasneb, kahtlen- tegijad peaksid seal ikkagi juba kõvad spetsialistid niigi olema.
Oluliselt keerulisem on kahtlemata lugu siis, kui räägime Küberi-sugusest skeemist. Siin on tähtis see, et suur osa inimesi sellises skeemis tegeleb teadusega. Teadus ongi tegelikult see, mis meid edasi viib, sellega võrreldes on kogu ahvimängud siin kaduvik; paraku aga raha toob sealt ainult väike osa ja sedagi mitte kiirelt ja kindlalt. Seetõttu ei suuda/julge/taha erakapital sellist asja iialgi finantseerida. Siin on tõepoolest vaja riigi abi, sest riik on selline tore monopol, kes inimestesse finantseerib. Küberneetika instituut ei ole kunagi olnud klassikalises mõttes IT inkubaatori sarnane- sealt vastupidi püüavad riskikapitalifirmad võtta ära juba valmima hakkavad idee-tooted. Nendest ideedest/toodetest, mis kannatavad rahastamist tehaksegi IT inkubaator.
PS. kirjutasin siia oma arvamust ja mul puudub igasugune teadmine sellest, mida JH ja RL intervjuud andes silmas pidasid. -
Eesti roll siinses geograafilises punktis võiks olla proven model example for other eastern and why not even western countries. Eesti võiks arendada IT ja mobiilside ühenduses projekte. Nokial on kindlasti tulevikku kauemaks.
-
Geenivaramu EI OLE hea mõte. Kui on soovi, teen täna-homme pikema seletuse.
-
Inkubatsioonikeskus oma uusimas vormis on tegelikult start-upi tuletis. Kui ta omal ajal veel midagi lisas, aidates häid ideid ellu viia, siis uuemate inkubaatorite soov on kähku ise börsile saada ja rull tasku ajada.
Selleks kasutatakse vägagi kahtlasi võtteid. Muuhulgas sunnitakse start-up'e loovutama isegi 50% aktsiatest.
Meel läheb kurvaks, kui kuuled.
Pakun, et ega siinsed nihverdajad (jah, Joakim, sina ka) muud taha kui inkubaator püsti lüüa ja mõnele Lääne fondile maha lükata. Vt. XXL jne. -
Ma pole neid artikleid lugenud, kuid arvan, et ainult ühe ala firmadele inkubatsioonikeskust teha pole hea idee. Sellisel juhul topitaks üksteisega konkureerivad firmad ühe katuse alla. Toetan aga tehnoloogiapargi ideed, kus oleksid koos tehnoloogiafirmad erinevatest valdkondadest. Teada on, et IT lahendused iseenesest pole niivõrd väärt, kui on IT lahendused rakendatuna teistes valdkondades. Kui nad kokku panna, siis tekib vajalik sünergia, mis annab asjale iva juurde. Sellisel kujul tehnoloogiaparki aga peaks toetama ka riik, kuna tegemist ei ole mitme tikuvabriku, vaid erinevate valdkondade tootearenduste kokkupanemisega ja tootearendus ei ole kähku-raha-tasku võimalus, kuna kõik katsetused ei lõppe alati edukalt.
-
Üks huvitav mõte veel: Täna kuulasin Linnar Viigi väikest sõnavõttu eEuroopa teemal ja tal oli selline vahva mõte või meeldetuletus "...ei maksa arvata, et inimeste ostukorv tulevikus muutuks oluliselt IT või mobiiliteenustest koosnevaks, oleks rumal loota, et me kulutame 30-40% mobiilide ja arvutustehnika (ka side) peale...". Aeg-ajalt tundub tõepoolest, et osa inimesi peab IT revolutsiooniks seda. Pigem on küsimus selles, kuidas olemasolev ostukorv võimalikult kergelt inimesteni viia ning kuidas viia info nende vajajateni (info ise on paraku reeglina ikkagi tasuta- näiteks reklaami eest maksab otse info pakkuja, mitte tarbija (kaudselt küll ka tema), kas net loob olukorra, kus me hakkame ise reklaami eest otse maksma???).
-
-
"Geenivaramu EI OLE hea mõte. Kui on soovi, teen täna-homme pikema seletuse..."
Palun lahkesti, ootan huviga ja ilmselt mitte ainult mina. Teema on aktuaalne ja samas ka väga tõsine. Tiina Joosu on kirjutanud väga ilusa loo ajakirjanduslikust seisukohast, nüüd tahaks veidi ka asja olemusest lugeda.
