Läheneme pragmaatiliselt ÄP propagandale
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas ÄP kihutuskõned 10% majanduskasvust võiksid mingil hetkel positiivset mõju avaldada Eesti aktsiaturule tuues uusi investoreid Tallinna börsile?
-
Ega see 10% nii väga utoopiline polegi.
Äripäeva artikkel vääris igal juhul välja lõikamist ja talletamist. -
Aktsiainvestorid ei pruugi suurest majanduskasvust vastupidiselt Äripäevale rõngas olla. Kardetavasti ei suudeta ohjeldada majanduskasvuga kaasnevat jooksevkontodefitsiiti ning inflatsiooni, sest vajaka jääb oskustest ja võibolla ka võimalustest.Pigem eelistatakse stabiilset 5-6 % majanduskasvu
-
No 10%. Las majandusajakirjanikud ennustavad, kui soovivad. Talset pakuti ÄP-s ka vist 1999. a. lõpuks 1000-le punktile lähenevat :) ÄP vestlusgrupis oli isegi sellekohane thread, kus Aivar Hundimägi ÄP-st midagi eriti mõistlikku ei osanud öelda.
-
Minu isiklik arvamus on, et ÄP ujub enamus ajast vastuvoolu. See selleks - küsimus rohkem informeeritutele: kas mingitel meestel on metsades tõesti vinged tehased püsti pandud, kust kaupa eksporditakse, või on see ekspordi kasv rohkem 2-3 õnnestunud tehingu kajastamine? Tarbimise kasvamine Eestis on tore asi, mis võib mõjutada SKPd lühikeses perspektiivis aga mingit tõsist lisaväärtust ju sellega Eestis ei tekki, kuna kõik (loe:enamus) raha läheb välja tagasi, kuna kodumaiseid kaupu lihtsalt pole. Arvestades teist threadi madalate intressimäärade kohta pole investoritel ka suurema SKP per capita kohta siia asja, kuna nad lihtsalt ei teeni siit mingit tulu. Kus tekkivad väärtused?
-
Minu pikkade aastate jooksul kujunenud arvamus on, et äp teeks endale, eesti majandusele, ja eelkõige lugejatele tohutu teene, kui ta lõpetaks oma arvamuse avaldamise ja keskenduks faktide ja uudiste ära toomisele.
P.S. Ja nende Juuse butt-ugly joonistuste asemele võiks nad Pesakonna panna või midagi. -
Kui muidu kõik kiruvad, et ajakirjandus on ostetav siis Äripäeva puhul on kõik vastupidi - mingid sulesepad proovivad poliitikat teha kuigi mandaati pole selleks neile keegi andnud.
-
Nende joonistuste asemel võiks tõesti midagi muud olla: Näit: Ernie koomiks kus Erni oleks Vanapagan ja onu Sid kaval Ants. Sisu ei oleks vaja muuta kõik oleks täpselt nagu Eestis.
-
Seda teemat ajendas mind algatama eilne BNS-i uudis: Eesti Pank hoiatab jätkuvalt liigse kasvueufooria eest.
Kus tuuakse ära ka järgmine lõik:
"Tema (Peter Lõhmus) sőnul ei saa nőustuda ajalehe Äripäev juhtkirjade ja kommentaaridega, mis propageerivad ülikiiret majanduskasvu ja ennustavad selleks aastaks koguni 10-protsendilist tőusu.
Lőhmuse sőnul vőtab ajaleht andmed, millele ta ennustusi üles seab, laest. "Nad ekstrapoleerivad," tähendas Lőhmus, kasutades väljendit, mis tähendab mingi nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamist nähtuse teisele osale. -
mitte et see oluliselt asjasse puutuks kuid mismoodi nyyd neid äripäeva foorumeid lugeda saaks? kysib tunnust ja id-d. aga kust ma regida saan?
eelpool toodud teemadele viidates: miks teeb majandusuudiseid edastav äripäev kriminaalseid eksperimente narkoga? puhas roosa paber. teinekord on sõnumilehes ka neutraalsemad majandusuudised. -
Naljakas: ÄP prognoosi arvustamiselt jõuti sujuvalt tema materdamiseni. Siin tasub märkida, et lugupeetud spekulandid, teie ei ole ÄP sihtgrupp. Sihtgrupp on väikeettevõtja RIHO kuskilt elu ääremaadelt kes niikui nii ei jaga mõhkugi.
Seda et ÄP tegelased parajad koerad ja matrosovid on teab igaüks, kes nendega tegemist teinud on.
SEEGA: ettevaatust ÄP tegelaste eest nad võivad teid ülesse anda. -
Kui siinkirjutajad arvavad, et nn RIHO "niikui nii ei jaga mõhkugi" ... :-)..., kus kuradima kohast siis ikkagi see lisaväärtus tulema peaks.
Kindlasti ei tule seda tühja loba ajdes.
Lisaks usun, et keegi siinkirjutajatest pole võimeline midagi oluliselt enam läbimöeldut võimaliku majanduskasvu ja seda mõjutavate tegurite kohta kirja panema, kui ÄP.
Kui juhuslikult siiski on, siis ootan kannatlikult põhjalike analüüside ilmumist siia samasse.
Lugupidamisega "mingi ÄP sulesepp"
... kellel muide on tellijate mandaat ... ;-) -
Erinevalt siinkirjutajatest pretendeerib Äripäev olema professionaalne ja erapooletu majandusajaleht, kes müüb ennast tellijatele roosa paberi peal 10 krooni per number.
Ja kui ÄP majandusanalüüs seisneb selles, et keegi lugupeetud saeveski omanik Kesk-Eestis on näinud oma käivet kasvamas, mis viib ÄP kahtlemata väga analüütilisele järeldusele, et "Eesti majandus on paisu tagant vallandunud", siis ma kaldun küll arvama, et sellest millegi läbimõelduma kirja panemine ei peaks väga keeruline olema.
Täiesti eraldi teema on aga see, millele karu ülalpool viitas: kui mina tahan teada kes kui osavalt kanepilõhnalist taskurätikut Eesti ja Soome vahel vedas ja mitu kükki ta politsei ees palja tagumikuga tegema pidi, siis ostan ma Sõnumilehe, Õhtulehe, Kroonika, või, jumala eest, Eesti Ekspressi. Aga mitte Äripäeva. Millal oli viimane kord, kallis ÄP sulesepp, kui Sina Financial Times-ist lugesid kui mitut miljonit krooni väärt vaade Emajõe luhale mingil Tartu soniga ärimehel oma kodu aknast on?
Kui oled tellijatelt mandaadi võtnud, siis lase ka tellijatel selle mandaadi täitmist nõuda :). -
Aga kuhu jäi lubatud arutelu majanduskasvust või -mittekasvust ... ;-)
Taolist mula ausaltöeldes ei viitsi lugeda.
PS. Mandaadist rääkides, ei mäleta, et oleks ise või ÄP nimel kodanik "tarmole" lubanud mitte kirjutada piirivalvurite tööst -
10% majanduskasv on minu jaoks utoopiline. Selle peale sai ka Igor Rõtoviga kihla veetud.
Viimases Äripäeva majanduslisas tuli uus mõte - Soomele järele ja mööda 10 aasta pärast (Igor rõtov). Ma lihtsalt ei leia sõnu. Taoline mõte käis läbi NL ajal, kus hüüdlauseks oli Ameerikale järele ja mööda. Kui ma ei eksi, siis Nokia eelmise aasta maksude eelne kasum oli 2 korda suurem Eesti Riigieelarvest. Kui Nokia Soomest ära koliks (vähendades makse), siis võib-olla utoopilisus väheneks, aga ikkagi ... -
Nokia on Soomele viimasel paaril aastal tõepoolest õnnistuseks olnud – ühelt poolt siis mainitud ettevõtte enda tegevuse ja ka kasumi poole pealt, teisalt aga ka läbi aktsionäride rikkamaks muutumise. Näiteks võib siin tuua Sampo, kes omaaegse Nokia küllalt suure tüki omanikuna möödunud aastal meeletult rikkust kogus.
Kõik mis tõuseb võib samas aga ka kiiresti alla kukkuda. Juba on analüütikud maailma eri paigus muretsemas tehnoloogiafirmade käivete võimaliku languse pärast. Teiste seas oli kõne all ka Nokia.
Ja vaadates, mis Helsingi börsil viimastel päevadel toimunud on, võib juhtuda, et Nokialand Soome sel aastal hoopis majanduskavu numbritele miinusmärgi ette peab panema. Mis tõsi küll võib ka Eestile, kui Soomega tihedaid kaubandusuhteid omavale riigile, kuskilt tagasilöögi anda.
10% pean ka isiklikult üpris julgeks prognoosiks. Aga kes oleks julenud ennustada +9% I kvartal, võis siis uutele baasnumbritele tuginedes ca +7%? -
Nonoh.
See, miks majanduskasvu aeglustudes börsihinnad langevad on mulle arusaadav. Aga miks börsi juhtaktsia hinna langus peaks majanduskasvu negatiivseks viima mulle küll kohe pärale ei jõua.
See kõlab umbes sedalaadi argumendina nagu "kuna päike ei paista, saad õue minnes märjaks". -
Tom, kui Sa arvutaksid välja, millise tagasilöögi Eesti majandusele annab võimalik börsikriisist tingitud langus Soome majanduses, siis ÄP saaks hulgaliselt lugejaid juurde ja ilma irooniata.
-
Majandusteaduses tuntud ütlus "ceteris paribus" ehk siis muude tingimuste samaks jäädes kahjuks reaalses majanduses ei kehti.
Näitena saab vast kõige ihulähedasema võrdluse tuua meie enda koduvabariigist 1997. aastal, kus börsi ülekuumenemisest tulnud tagasilöök andis tunda läbi erinevate tegurite kogu majanduskeskkonnas.
Teoreetiliselt võiks börsi kukkumise mõju kandumist reaalsesse majandusse modelleerida ehk kõige lihtsamalt läbi tarbimise vähenemise ja sealt edasi minekuga ettevõtete käivete ja kasumite kallale.
Lisaks ei saa unustada börsikriisi võimalikku mõju rahaturule, mis väga selgesti avaldus näiteks just Eestis 1997. aastal.
Ja veel tuleb arvestada psühholoogiaga, sest börsikrahhi mõju inimeste psühhikale on kindlasti väga tugev. Ja depressioon mõjutab teadupärast oluliselt inimeste saavutusvõimet ning mis see SKT muud siis ikka on kui see, mis me kõik üheskoos teatud ajaperioodil ära teha suudame. -
See on nüüd natuke muna-või-kana argument, ja mina pole sugugi kindel, et 97. aasta sündmuste interpreerimisel võiks üheselt väita, et börsikriis tekitas probleemid rahaturul. Tallinna Börsi tolleaegne likviidsus põhines suuresti highly leveraged väikeinvestoritel, kelle kraan ühel hetkel lihtsalt kinni keerati, seoses intresside pea kahekordistumisega ca. ühe kuu jooksul. Öelda, et rahapakkumine vähenes börsi kokkuvarisemise tõttu on minu arvates veidi naiivne; kui aktsiahinnad langevad, siis sa müüd aktsiat, aga mitte tingimata valuutat.
Minu väide on, et 97. aasta Kagu-Aasia ja Venemaa kriisi kõige laastavam külg ei olnud mitte börsilangus, vaid credit crunch. Peale Venemaa valitsuse de facto defaulti ei olnud Ida-Euroopa riikide jaoks küsimus enam mitte hinnas, vaid availability-s. Ja just see raha väljavool (ka Eestist) tekitas surve intressidele, mis omakorda tabas valusalt langeva raha hinnaga harjunud ettevõtteid ja tarbijaid. Pea kõigi tolleaegsete suurte turult laenajate (a la Tallinna Vesi) kasumiaruanded läksid momentaalselt punaseks. Kõige selle taustal peaksin ma tuhatkonna (?) Tallinna Börsil sebinud investori perceived wealth-i haihtumist tarbimise vähenemise ja selle efekti suhtes firmade kasumile ja käibele suhteliselt pisikeseks probleemiks.
Lühidalt on minu nägemus see, et kuigi kõrge cross-investment taseme juures on need asjad suhteliselt seotud, on aktsiate hind ikkagi funktsioon firmade kasumitest, majanduse kasvust jne., ja mitte vastupidi. -
Ajalooliselt on majanduskasvu volatiilsus mõjutanud turu volatiilsust, mitte vastupidi. Nendel puhkudel kui turu volatiilsus on teinud suure hüppe, nii nagu 1987a crash, ei ole majanduses tervikuna midagi erakordset toimunud.
Praegused ärevad ajad võivad mõjutada meie naabrite tarbimiskulutusi, kuid nii nagu Tarmo ei usu ma kuigivõrd olulisi tagasilööke majanduses. -
Tom äkki põhjendab natuke põhjalikumalt 10%-list ÄP prognoosi, mitte ei kuku kohe materdama. Ma ise makro poolel väga suur spetsialist, seega ei avalda isiklikku arvamust. Aga kui enamus spetsialiste ennustab majanduskasvuks ca. 4-6 % ja ÄP lihtsalt ennustab 10%, siis ma naeran, sest mitte ei suuda leida põhjust uskuda neid ajakirjandusharidusega majandushuvilisi. Lugege natuke seal ÄP-s Financial Times'i ja vaadake kuidas majandust kirjutatakse.
-
TO: ÄP
Seda et midagi on teie lehest ka kasu: meenutagem toimunut. Kuskil veebruaris kirutati esimest korda, et Nasdaq on vinge koht. Muutusin nagu murelikuks. Seejärel kirjutati juba iga nädal et vinge, vinge, vinge. Selge ohu signaal. Kui aga juba hakati rääkima esimestest eesti IT miljonäridest, räniorust ja uue aja kangelastest uues majanduses - siis müüsin ühel heal päeval märtsis kõik aktsiad maha. -
TO :ÄP/sulesepp
Teie lehte loen ikka huviga, sellega on OK. Muide kõik loevad - nii enam vähem. Vahet ei ole muud, ka ei ole lugeda. Kroonikat ja Seltskonda ei hakka ju lugema. Miks aga te selle vaese Annika ülesse andsite mitte ei mõista. Raha võtavad nad ju edasi - ainult et mitu korda rohkem ja asjad ikka ei liigu.
Vahet ei ole - eelnevat meeles pidades: Ettevaatust ÄP eest NAD VÕIVAD TEID ÜLESSE ANDA! -
Tarmo rääkis meile 1997 probleemidest ja ma olen temaga väga nõus. Aga kuidas praegu lood on, credit crunch pole vist enam praeguse pankade omanikeringi juures nii kergelt tulemas? Kes või mis nüüd pidurdama hakkaks kui kõik üheskoos raha börsile viiksid? Kas kõik on vahepeal õppinud ja üritavad reaalseid väärtusi tekitada?
-
Aga kuidas praegu lood on, credit crunch pole vist enam praeguse pankade omanikeringi juures nii kergelt tulemas?
Siin ma päris nõus ei ole. Ei maksa unustada, et 97. aastal toimunu ei olnud mingi Eesti enda "torm teeklaasis", vaid rahvusvahelise mastaabiga kriis. Ja kuigi sel puhul oleks tugevad omanikud võinud püüda pakkuda pehmemat maandumist tõelise paugu puhul (mis tegelikult jäi ju Eestis tulemata), ei pea ma kuigi tõenäoliseks, et SEB ja Swedbank Atlastena kogu Eesti majanduse oma õlule oleks võtnud. Mitte et nad seda vajadusel ei suudaks, lihtsalt ma ei usu, et keegi sellist riski võtta tahaks. Kui nüüd tagasi vaadata, siis mida tegelikult kardeti, oli de facto devalveerimine. Selle jaoks poleks olnud vajagi Eesti Panga presidendi morni näoga telepöördumist, oleks piisanud sellest, et valuuta väljavool oleks võtnud mõõtmed, kus pankade kroonilikviidsus oleks tõepoolest lõppenud ja järgmise saksa marga ostmiseks Eesti pangalt poleks Hansa või Houipangal enam oma kaheksat krooni anda olnud. Ja see piir ei olnudki enam kuigi kaugel.
Mis minu arvates 97. aastal maailma päästis, oli fakt, et Hiina pidas vastu ja ei devalveerinud. Kui renminbi oleks devalveeritud, siis ei suuda mina uskuda, et Hongkong vaatamata oma maailma suurimatele valuutareservidele ja currency board-ile oleks suutnud omakorda HK dollarit stabiilsena hoida, ja kui juba HK dollar oleks kukkunud, siis oleks sama teed läinud ka kõik muud currency boardid, meie enda oma nende hulgas. -
OK, jälle nõus aga mu küsimus oli pigem suunatud sellele, et kes või mis kasvu pidurdama hakkaks, mitte langust. Kui asi kukub, siis pole tõesti kellegil vaja näppe kõrvetama tulla. Aga kui kõik tõuseb - siis tahavad ju kõik tükki saada? Ja et cba toimib tõesti nii, et ta on sama tugev kui nõrgim suur kommertspank, siis kujutab selline kõrgustesse ronimine ohtu, sest sealt on kukkumine valusam. Kui keskpank saab mingeid contra-cyclic liigutusi teha, siis CBA vastupidi boostib kasvu ja langust. On see probleem ja kuidas selline asi Eestis reguleeruda võiks? Äripäev igatahes ei aita.
-
"Kui kõik nüüd raha üheskoos börsile viiksid", siis takistab börsi kasvu kõigepealt "kui"- s.t. kõik ei vii.
Samuti on piiratud on selles aktsioonis osalejate hulk, nende ressursid ja rumalus. -
Kui ÄP päevast päeva ühte ja sama sõnumit raffale kordab, pole tähtis kas positiivset või negatiivset, siis nii ka läheb. Kui ÄP ütleb "Tulemas on 10%-ne kasv", siis firmad julgevad agressiivsemalt investeerida ja tarbijad kulutada. Ja nii see 10% tuleb. Anna minna ÄP. Ja börsimulli võiks ka jälle puhuda. Küsimus on ju ainult tuleviku ootustes.
-
CBA võlu ja häda selles ongi, et ta on oma olemuselt isereguleeruv süsteem. Keskpanga (ja ka valitsuse) võimalused turgu reguleerida on piiratud peamiselt administratiivsete vahenditega (mahulised piirangud ja limiidid, kapitaliadekvaatsus, kohustuslikud provisjonid, reservinõue jne.). Kuigi suurel osal juhtudest on ka neid vahendeid kasutades kaudset teed mööda võimalik sama tulemuseni jõuda (provisjonide ja kapitalinõuete tõus viib kapitali kallinemise kaudu muutustele rahapakkumise struktuuris), sarnaneb see meetod siiski natuke tagumiku kaudu hammaste parandamisele. CBA peamine häda on minu arvates aga mitte kohmakus sisemaise finantspoliitika ajamisel, vaid täielik avatus väljastpoolt tulevatele vapustustele. Selle vastu oleks sisuliselt ainsaks rohuks capital controls või kapitali vaba liikumise reguleerimine, mis aga oma olemuselt kipub CBA kõige põhilisemate printsiipidega konfliktis olema ja on number üks vahend IMF-i rabanduse äärele saatmiseks.
Sellel teemal on üsna huvitavaid mõtteid avaldanud selline mees, nagu Paul Krugman, kes Kagu-Aasia kriisi ajal soovitas kapitali vaba liikumise piiramist (mida Malaisia ka tegi, ja maailm ei saanudki otsa nagu paljud oleks varem arvanud). -
Aga kuidas praegu lood on, credit crunch pole vist enam praeguse pankade omanikeringi juures nii kergelt
tulemas?
Siin ma päris nõus ei ole. Ei maksa unustada, et 97. aastal toimunu ei olnud mingi Eesti enda "torm
teeklaasis", vaid rahvusvahelise mastaabiga kriis. Ja kuigi sel puhul oleks tugevad omanikud võinud
püüda pakkuda pehmemat maandumist tõelise paugu puhul (mis tegelikult jäi ju Eestis tulemata), ei
pea ma kuigi tõenäoliseks, et SEB ja Swedbank Atlastena kogu Eesti majanduse oma õlule oleks
võtnud. Mitte et nad seda vajadusel ei suudaks, lihtsalt ma ei usu, et keegi sellist riski võtta tahaks.
Kui nüüd tagasi vaadata, siis mida tegelikult kardeti, oli de facto devalveerimine. Selle jaoks poleks
olnud vajagi Eesti Panga presidendi morni näoga telepöördumist, oleks piisanud sellest, et valuuta
väljavool oleks võtnud mõõtmed, kus pankade kroonilikviidsus oleks tõepoolest lõppenud ja järgmise
saksa marga ostmiseks Eesti pangalt poleks Hansa või Houipangal enam oma kaheksat krooni anda
olnud. Ja see piir ei olnudki enam kuigi kaugel.
Mis minu arvates 97. aastal maailma päästis, oli fakt, et Hiina pidas vastu ja ei devalveerinud. Kui
renminbi oleks devalveeritud, siis ei suuda mina uskuda, et Hongkong vaatamata oma maailma
suurimatele valuutareservidele ja currency board-ile oleks suutnud omakorda HK dollarit stabiilsena
hoida, ja kui juba HK dollar oleks kukkunud, siis oleks sama teed läinud ka kõik muud currency
boardid, meie enda oma nende hulgas.
SEDA, ET RAHA oli tollal vähe me teame aga mis oleks võinud edasi toimuda? sul on nii huvitav ja sisemise veendumusega kirjutatud arvamus selle perioodi kohta, nii et äkki jätkad... -
Selle teema edasiseks arutamiseks peaks vist uue threadi tegema, mulle tundub, et ÄP propaganda ei puutu siin enam kuigi palju asjasse. Sellele mis edasi oleks võinud toimuda võib väga mitmest nurgast läheneda, ja niisama pihta hakates tuleks vist pikem jutt, kui enamus inimesi lugeda viitsiks.
Aga hästi lühidalt -- minu teooria on, et kui Eesti pankade likviidsus oleks tõepoolest lõppenud, siis sõltuvalt kas
(a) kui oleks tegemist olnud ainult isoleeritult kohaliku probleemiga, oleks asi lahenenud kas IMF-i bailout-iga (nagu Tais, Indoneesias, ja osaliselt Venemaal), või järjekordse valitsuse PEP-bondiga (vähetõenäoline -- kes sellisel hetkel ikka seda Eesti Vabariigi võlga nii väga tahab, ja sunniviisiliselt oleks see olnud üsna sama, mida Venemaa tegi - s.t. de facto default ja devalveerimine), või
(b) rahvusvahelise mastaabiga katastroofi korral (nagu näiteks Hiina ja HK valuutade devalveerimine) oleks nalja palju rohkem olnud, ja lõpptulemus poleks ilmselt kellegile enam kuigi naljakas olnud. Sellest perspektiivist vaadatuna pääsesid kõik tegelikult vaid kerge ehmatusega, oleks võinud palju PALJU hullemini minna.
Esimesel juhul oleksime ilmselt näinud väga kõrgeid intresse üsna mõne aja jooksul, mis oleks tähendanud väga ebameeldivaid momente eelkõige kaubandusele, aga ka paljudele suurtele ettevõtetele, kes sel ajal armastasid oma pikaajalisi projekte lühiajalise rahaga finantseerida.
Teisel juhul oleks kroon kukkunud, arvatavasti kuskil 40-50%, mis oleks aga tekitanud terve hulga sootuks uusi probleeme, seoses faktiga, et 97-ndal oli vist minu mälu järgi ca. 90% kommertspankade laenuportfellidest saksa margaga indekseeritud. -
Venemaale näib hästi mõjuvat naftahindade tõus, majandus näib tõusvat sel aastal 7%.
Eestil pole vist midagi vastu panna Venemaale.
Ka majanduskasv jääb väiksemaks kui Venes. -
Seoses tänaavaldatud I kv. maksebilansiga tekib küsimus, kumb kümme protsenti see aasta täis tuleb? Kas 10% majanduskasvu või 10% jooksevkonto eelarve defitsiiti (SKP suhtes)?
-
Sorry, eelmine sõnum tuleb lugeda nii:
Seoses tänaavaldatud I kv. maksebilansiga tekib küsimus, kumb kümme protsenti see aasta täis tuleb? Kas 10% majanduskasvu või 10% maksebilansi jooksevkonto defitsiiti (SKP suhtes)? -
Majanudskasvu prognooside korrigeerimisi tuleb nagu seeni pärast vihma:-)
-
Huvitav kas ÄP tõstis või langetasmajanduskasvu prognoosi?
6% -> 8% <- 10% -
Täna oli keegi Starmani kaabliühenduse läbihammustanud ja ühendus kadus pikaks ajaks ära.
Nii ei jäänudki üle muud kui ÄPPK (Äripäev paberkandjal) lugeda.
Kõige rohkem meeldis Inno Tähismaa lugu tax-free kaubandusest(lk.26).
Aega oli palju, sellepärast lugesin lehe otsast lõpuni läbi, ja sain teada, et
ÄP trükib ära oma ÄP Online lugusid. Näiteks: Keskpankurid rahustavad turge(lk.6)
Küllap oli tegemist tähtsa sõnumiga, sest lk.27 võib lugeda uuesti sama uudist pealkirja all "Maailma kümne keskpanga juhid rahustavad turge", sõna-sõnalt täht-tähelt.
Ja point:
Palju in ÄP lugejate hulgas inimesi, kes loevad lisaks ÄPO-le ka ÄPPK-d ja milline on selliste inimeste äriloogika (ÄPO on ju tasuta, aga ÄP maksab üksikmüügis 15 krooni)? -
Peab ütlema, et mina näiteks eelistan lugemisel alati paberkandjat, eeldusel, et info on muidugi samaväärne. Monitor hakkab lihtsalt silmadele, seda enam, et praktiliselt kogu muu päeva jooksul saadud info tuleb arvuti vahendusel. Online uudiseid järgin vahel harva.
Lehelugemise mugavus ei pea minu jaoks äriloogikaga kokku minema, hoolimata on aktsiakahjumist Nasdaq'il saan endale veel lubada 15 krooni kulutamist päevas :). -
Erinevate analüütkute poolt Eestile 2001. aastaks
prognoositud majanduskasv:
Trigon Capital 5%
Briti majandusuuringutefirma Consensus Economics 5,3%
Suprema 5,5%
Rahandusministeerium 5,5%
Eesti Pank 5–6%
Konjunktuuriinstituut 6%
Majandusministeerium 6%
Postimees 6%
Ühispank 6%
Rahvusvaheline Valuutafond 6%
Hansapank 6–6,5%
Äripäev 9–10%
ÄP-le igatahes stiilipuhtuse eest 10 punkti:-) -
Postimees prognoosib Eesti majanduskasvu? Kes on järgmine? "Seltskond?"
Ma prognoosiks ka, ütleme 6%. Väga tõsiseltvõetav. -
Mille poolest Äripäeva prognoos tõsisemaltvõteavam on, kui Postimehe või Kroonika oma?
-
kuule tarmo, ära siputa(kindlasti saad sellest hirmsa kaifi, kuid mind jätab see külmaks). Ma pole küll suurem asi numbrite meeles pidaja, kuid kui kellegil on viitsimist järgi vaadata, siis ÄPi absoluutväärtuse viga 2000 GDP% suhtes oli väiksem kui RMi või EP oma.
Mingi sell enne hõiskas, et kui majandus kasvab nii kiiresti, siis on hirmus jooksevkonto defitsiit jne. So what. Pajula ärpleb ka kogu aeg, et oi mis siis küll saab. Mitte midagi ei saa. Faktiliselt ei tähenda see mitte ,midagi. Läänemaa on Tallinna suhtes oma 10 piirkonna aasta GDPga miinuses ja mitte keegi ei jookse paanikast seina või ei hüppa aknast alla. Järjekordne ametnike ja riigiteadlaste nipitiri(ei tea, kellelt selle leiutanud mehed palka said). Muidugi omaette ooper on need tuhanded riigi finantseeritud õpikud ja raamatud teemal et kuidas ikka vabakaubandus põjhjustab seda ja viiendat. Fiction -
Jesus Christ, mis konspiratsiooniteooriaid siin leiutatakse? Riik on Mises silmis mingi kuri olevus, kes tapab, vägistab ja hävitab ja hoiab inimesti tõest eemal. Umbes nagu vene ajal oli suur saatan kapitalism. Nothing has changed.
Ja mis puutub teises foorumis mainitud "Wall Streeti" mõjul tekkivasse rahahimusse, siis see kõlab tõesti "palju pappi iga hinna eest ja ruttu, fuck the law"? Aga riik ja punk police raisk, takistab teinekord. -
Väljavõte valitsuse prognoosist aastateks 2001-2005
Möödunud aastatel üle elatud kriisid on Eesti majandust tugevdanud. Selge suund Euroopa Liiduga liitumisele ja sellega kaasnevad sammud, valitsuse konservatiivne eelarvepoliitika ning otsustav reformide jätkamine avalikus sektoris toetavad edasist majanduse konkurentsivõime paranemist. Sellest tulenevalt võib keskpikas perspektiivis eeldada majanduskasvu püsimist 5–6% tasemel.
Majanduskasvu prognooside eeldused:
Peamine eeldus on, et väliskeskkond jääb lähiaastatel neutraalseks, st ei leia aset suuremaid shokke. See tagaks Eestile keskpikas perspektiivis 5–6%-lise majanduskasvu jätkumise. Samas on praegune väliskeskkond suhteliselt ebakindel ning esineb ka negatiivseid tulevikunägemusi. Kuid kindlasti ei ole Eesti mingi erand – kui maailmamajandus läheb allamäge, võib negatiivseid ilminguid oodata ka meil.
Majanduskasvu peamiseks allikaks on ekspordi kasv, mille aluseks on tootlikkuse suurenemine ja Eesti püsiv konkurentsivõime välisturgudel. Eksporti toetab ka toodete ja tootmisprotsessi rahvusvaheliste nõuetega ja standarditega vastavusse viimine ning jätkuv integratsioon EL turgudega.
Investeerimisnõudlus püsib jätkuvalt kõrge, sest tootmine ning toodang tuleb vastavusse viia EL kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad ka veel erastamata suured infrastruktuuriettevõtted. Seetõttu taastub lähiaastatel kiire investeeringute kasv, mida toetavad ettevõtete suurenenud kasumid ja investeeringute tulumaksuvabastus.
Kõrge investeeringunõudlus ja sisemaise nõudluse kasv toob lähiaastatel kaasa impordi kiirema kasvutempo võrreldes ekspordiga ning jooksev konto puudujäägi mõõduka suurenemise. Jooksevkonto puudujääk jääb keskpikal perioodil siiski stabiilsele tasemele, seda toetavad ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektori säästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiselt võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega.
Eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrge olnud ning seetõttu ei too erastamise lõppemine tõenäoliselt kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist.
Lähiaastatel avaldab Eesti tarbijahindadele mõju jätkuv ühtlustumine eurotsooni hindadega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis (ca 3–4%). Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahin-dasid rohkem suletud sektor – tõusevad administratiivselt reguleeritavad hinnad ning toimub käibemaksuerisuste vähendamine. Samas ei ole eelseisvad hinnatõusud siiski väga järsud ning ei mõjuta oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Rohkem mõjutab konkurentsivõimet olukord tööjõuturul, sest just suhteliselt odava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija Rootsi ja Soome ettevõtetele. Võttes aga arvesse, et lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas oluliselt langeda.
Majanduskasv ning maksukoormuse alanemine aitavad kaasa tööpuuduse vähenemisele. Lisaks sellele peaks madalapalgalise tööjõu maksukoormuse alandamine vähendama varjatud majanduse osakaalu ning avaldama positiivset mõju majanduskasvule. Tööpuuduse vähenemisele aitab kaasa ka aktiivsete tööturumeetmete osakaalu suurendamine.
Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab valitsus konservatiivset eelarve- ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide (nt pensionireformi) finantseerimiseks vähendatakse muid valitsuse kulutusi läbi avaliku sektori efektiivsuse tõstmise.
Kommentaar: Probleemid on teadvustatud ja neist otsustavalt ning optimistlikult möödavaadatud:) -
Teisalt oleks olnud ka halenaljakas, kui valitsuse prognoos oleks kujutanud endast ohjeldamatut nuttu USA majanduse segaste (et mitte öelda viletsate) väljavaadete pärast.
-
OK! Paar märkust siis:
1)ekspordikasvule sel aastal paneb tugeva põntsu tootmise vähenemine Elcoteq'is
2)tööpuudus on arulagedalt suur ja seda ei ole võimalik kiiresti vähendada. Riik sotsiaalkindlustusele aasta aastalt üha rohkem raha kulutama
3)Kas tulumaksuvabastus on andnud seda efekti mida oodati? -
paar märkust vastu
1) ... mis ei pruugi mõjuda kuigi hävitavalt majandusele - import kukub ka ära. ja veebruaris kusjuures polnud seda veel märgata. aga jah, eks ta langeb. Elcoteqi (ja kloonide) osakaal kogu tööstustoodangus on vast 2-3%. Ei maksa seda ületähtsustada. Palju suurem probleem Eestile on asjaolu, et näiteks puidutööstuses on viimane pool aastat suhteliselt kasvuvaba olukord valitsenud. Kuidas see USA langusega seotud on, on minul küll raske oletada.
2) 100% nõus
3) kui tööpuuduse koha pealt vaadata, siis mäletame valitsuse lubadust - kaotame e/v tulumaksu - küll siis alles tuleb töökohti... jajah, ei tulnud midagi. Eks mõtlemisvõimelised saavad muidugi aru, et see oli pikaajaline visioon, aga paraku on pikaajaliselt mõtlejaid valijatest kaduvväike protsent. See ca 400 lisatöökohta ca 100 tuhande töötu kõrval on muidugi PR seisukohast sama rumal ajakirjanduses ära nimetada kui rääkida 50-kroonisest pensionitõusust - pole just teab mis töövõit, millega kelkida. -
Praegu lugesin oma suureks hämmastuseks, et Indrek Neivelt, alles hiljuti inimkompuutriks ja Eesti parimaks juhiks nomineeritu näeb väga suurt ohtu Eesti majandusele tehnoloogiasektori allakäigus. Et allhange väheneb ja nii edasi.
Kutsun üles kõiki teadjaid arvamust avaldama, kui palju siis lõppude lõpuks teie arvates Elcoteq + lähedased ettevõtted Eesti majandust mõjutavad?
Mina ei saa mingi valemiga hi-techiga seonduda võivate harude osakaalu suuremaks kui 5-6% kogu tööstustoodangu müügist. Telekommunikatsiooniseadmeid tootvate ettevõtete osakaal on ehk 2-3%. Mul on väga raske uskuda, et kõik need ca 50 ettevõtet kinni pannakse, mis oleks siis -5% tööstustoodangu mõistes. Reaalsem võib olla (aga ei pea olema) näiteks nende keskmine müügilangus 50%.
Ekspordile oleks põnts ilmselt kordades suurem, kuna need ettevõtted genereerivad suurt väliskaubanduslikku volüümi (mis aga ei tähenda veel tingimata suurt lisaväärtust).
Nagu ma juba ütlesin on võrreldamatult suurema tähtsusega Eesti majanduse seisukohalt see, mis toimub puidutööstuses (või ka toiduainetööstuses, mööblitööstuses ja nii edasi). -
Loogika on väha lihtne:
Tarbimine draivib majandust.
Kuna inimestel seal on juba kõik olemas laias plaanis,
siis ainult hi-tech suudab luua tooteid(moblad, pihuarvutid), millest on turg tühi ja mis tarbijale meeldivad.
ma näen ise meeletut perspektiivi moodsas ravimitööstuses, mis suudab luua ja müüa "laiatarberavimeid", mida see Viagra ka muud on.
Inglismaal on vist võimalik juba osta kõhnaks tegevaid bille(ilma retseptita), moodustub kinnine tsükkel:
kõigepealt sööd ennast paksuks,
siis ravid ennast kõhnaks,
ja sööd jälle paksuks jne.
JA KÕIGE SELLE EEST MAKSAD S.T. HOIAD MAJANDUST ÜLEVAL
