USD läheb käest ära - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

USD läheb käest ära

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Aktsiaturg ja võlakirjaturg on küll positiivsed, aga dollar on mingi 4% käest ära andnud suht lühikese ajaga. Kas tõesti nii vara laseb USA keskpank dollaril minna ja inflatsioonil tekkida?
  • Eelmisel nädalal said investorid kauaoodatud märgid majanduse jahtumisest.

    Millegipärast järgnes uudistele ebaadekvaatne käitumine. Tähendab ju jahtuv majandus väiksemat tarbimist. Väiksem tarbimine tähendab firmadele väiksemaid kasumeid. Väiksemad kasumid ei anna jälle põhjust aktsiaid kallimaks osta.

    Ainuke sobiv seletus on "positiivsetest" uudistest tingitud emotsionaalne aktsiate ülesost, enne mida oli turg suhteliselt sügavale allamüüdud.
  • Aktsiaturgude käitumise loogika seisneb selles, et jahtuv majandus tähendab inflatsiooni aeglustumist. Inflatsioonitempo pidurdumine mõjutab aga omakorda FEDi intressimäärapoliitikat. Kui intressimäärasid enam ei tõsteta, siis muutuvad ka aktsiad atraktiivseks. Reedest hinnatõusu võibki pidada kergendusralliks.
    Samas kui vaadata ajalugu, siis alates 85a on FED kolmel korral intressipoliitikat karmistanud ning pärast viimast intressmäärade tõstmist on S&P 500 aktsiate hinnad järgneva 6 kuu jooksul tõusnud 17% ning järgneva 12 kuu jooksul 22%. Kui FED pärast juunilõpus toimuvat istungit enam intressimäärasid ei tõsta ning ajalugu kordub, siis võib juhtuda, et aktsiahinnad tõusevad veelgi.
  • Mina ei saa igatahes sellest aru, kuidas aktsiad saavad muutuda korraga atraktiivseks, kui 5 aasta jooksul on tugevalt üle võlli mindud, 6 kuud tõstetakse intressimäärasid ja siis läheb sama lauluga edasi. Tahaks nagu näha, et tingimustes, kus 10-aastane USA võlakiri annab üle 6.1% tootlust, P/E suhted ei oleks enam keskmiselt 25-30. Pealegi ei näe ma siin mingisugust jahtumist veel. See, et tööturul väike leevenemine toimus ja CPI väikest kasvu on viimastel kuudel näidanud, ei ole veel mingi jahtumise märk.
    Aktsiate hinnad küll tõusevad, aga USD annab tasapisi järele. Juba testib 0.96 taset. Alles nädal tagasi oli vist 0.905. Nasdaqile peabki 150-200 punkti Nasdaqile juurde tulema, et USD langedes aktsiate hinnad eurodes samaks jääksid.
    USD LANGUS TÄHENDAB USA-S INFLATSIOONI. IMPORT ON IKKA METSIKUL TASEMEL.
  • Minu arvates käsitles tänases äripäevas seda USA majanduse, inflatsiooni ja aktsiaturu teemat loogiliselt kodanik Veskimägi, ka LHV lehelt on sama mõte varem läbi käinud: ligi aasta kestnud intresside tõstmise viitaeg ammendub III- IV kvartalis ning siis hakkavad ettevõtete kasumid vähenema. Põhimõtteliselt Fed enam intresse tõsta ei pruugiks.
    Lisan, et aktsiate hinnad sõltuvad paljudest muutujatest ja asjaoludest, kuid eelkõige äride kasumitootlusest täna ja tulevikus.
  • Selleks, et Ameerika majanduses ilmneks tõsisem tagasilöök peaks FEDi poolt määratav intressitase tõusma 8%ni (Merrill Lynch). Majanduskasvu pidurdumine ei tähenda, et ettevõtete kasumid drastiliselt langevad. Viimase viie aasta jooksul on USA majandus kasvanud keskmiselt 4% aastas (eelmine aasta 5%)ning kui järgmine aasta majanduskasv peaks tulema 3,5-4% (arvatavasti FEDi eesmärk), siis sellisel juhul ei ole vaja väga muretseda ümbritseva keskkonna pärast. Erinevalt eestlastest ei peeta Ameerikas suurt GDP numbrit eesmärgiks kuhu püüelda (kaasneb inflatsioon, ja see on olnud põhjuseks miks intressimäärasid on korduvalt tõstetud). Pigem püüeldakse saavutada tasakaal majanduskasvu ning inflatsiooni osas. Kui vaadata S&P500 aktsiaid, siis enamus nendest on 98 a tipptasemetest allapoole liikunud. Tõusu on teinud TMT sektor ning juhul kui nende oodatav EPS growth vastab tulevikus oodatule, siis praegune P/E ei olegi nii röögatu. Mõistlikum on jälgida PEG suhet.
    Olen nõus, et dollari võimalik langus võib olla inflatsioonimõjutaja, kuid see mõju ei ole märkimisväärne. Aastatel 85-88 langes dollar 50% ning tänu sellele suurenes USA kompaniide eksport, samas kui inflatsiooni kasv jäi vägagi tagasihoidlikuks.
  • Tundub, et presidendivalimised nihutavad "loomulikke protsesse" USA-s kaugemale tulevikku. See, et presidendivalimised on aktsiaturgudele ja USD kursile ajalooliselt hästi mõjunud, annab seegi kord tunda. Nasdaq on liikumas viimase 3 kuu kõrgeimate tasemete (4289 punkti) lähedale, dollar on rekordtasemete lähedal EUR-i suhtes (0.8880). Oma esimeses arvamuses avaldasin imestust, et asjad nii kiiresti toimuma hakkasid, nüüd siis tõmmatigi tempo alla.
    Ma näen siin teatud määral seost kõrge nafta hinna, USD ja inflatsioonikartuste vahel. Nafta kõrge hind tekitab niigi inflatsiooniohu, tugev USD hoiab aga muu importtoodangu odavana. Valitsevale seltskonnale ei oleks just eriti soodne, kui finantsturgudel tekiks mingid närvilised meeleolud seoses inflatsiooni kiirenemisega.
    Paar-kolm kuud läheb mööda ja siis on jälle vana hea närvilisus tagasi. Tegelikult saigi omal ajal (16 kuud tagasi) prognoositud pigem 5 aasta perspektiivi. See oli isegi üllatus, et intressimäärasid hakati tõstma juba eelmisel aastal. Kõik protsessid toimusid oodatust veidi kiiremini. Nüüdm siis võtavad valimised ehk veidi tempot maha.
  • Urmas, ma saan aru, et novembri lõpuks on Sinu prognooside kohaselt turud taas volatiilsed.

    Kas see tähendab,et kuni novembrikuuni enam dollarikurss ei tugevne ega nafta ei kalline?
  • Ma saan aru, et US väitel pole Fed sõltumatu, vaid "valitseva seltskonna" mõju all või osa sellest. See idee tundub olevat laenatud Ida-Euroopa kontekstist või 80'date keskkooli ühiskonnaõpetuse tunnist.
    Isiklikult ei kahtleks, et Greenspan & Co võiksid teha otsuseid ka vahetult enne valimisi. Tõesti enne 96 aasta valimisi Fed otsuseid ei teinud, kuid nii '88 (intresse tõsteti juulis, augustis ja novembris) kui '92 (intresse langetati juulis ja septembris) ei teinud Fed lähenevatest valimistest numbrit.
    Kokkuvõtteks - närvilisus (?! kuidas seda üldse defineerida - küsimus US'le) finantsturgudel pole mingil moel funktsioon valimiste kaugusest, oodake jätkuvat volatiilsust enne valimisi.
  • yaak: selline vandenõuteooria on valdav ka Ameerikas, panen sulle lingi mille aluseks on TheStreetis avaldatud materjal.

    Föderaalreservi intressipoliitika presidendivalimiste eel
  • Eilne päev andis vastuse Graafiku küsimusele, kas nafta enam ei kalline. Pühapäeval on OPEC'i istung, enne mida võiks oodata kõva lobby tööd Clintoni administratiooni poolt, vaatame mida järgmine nädal toob. EUR/USD vähese volatiilsuse ootajatele tuletaks meelde, et kui .88 - .90 peale korralk põhi konsolideerub, võivad liikumised ülesse (EEK vastu läbi 17 alla) olla suhteliselt kiired ja see pole asi mida Fed lühiajaliselt juhtida saaks.
    NB. "Conspiracy theory" oli USA box-office's vist päris edukas, see ei tähenda, et kõik näidatu ka tõele vastas.
  • Ma ise ei näe samuti põhjust, miks valimised ja finantsturud peaksid teineteistest sõltuma, kuid... nii on see väidetavalt ajalooliselt olnud. Analüütikud erinevatel kanalitel aina promovad seda visiooni.
    Tegelikult ma lausa ootan, et turujõud on ikkagi tugevamad ja murravad dollari juba enne valimisi. Tõenäosus peaks olema küllalt suur. Ma ei usu, et aktsiaturgudel oleks juba olemasolevate (piisavalt kõrgete) intressimäärade juures enam jõudu oluliselt ülespoole minna: 1) laenatud rahaga turule minemine on liiga kallis 2) ettevõtete majandustulemused ei parane enam piisavalt kiires tempos ning jahutavad optimismi tulevase kasvu osas.
    Samas, kui presidendivalimiste positiivsed jutud siiski domineerivad, siis peaks see just tähendama tugevat USD-d, vähemalt stabiilset (kui mitte tõusvat) aktsiaturgu ning sellest tulenevalt ka suht madalat CPI-d. See aga tähendab jällegi kuhjuvaid pingeid, mis hakkavad mingi aja pärast välja lööma. Võimalik kapitali sissevoolu peatumine (või isegi väljavool) muutub aina ohtlikumaks. Siis nõrgeneb dollar, inflatsioon kerkib, tekib surve niigi kõrgete intressimäärade edasiseks tõusuks jne.
    Ma ei teagi, mida sellest presidendivalimiste mõjust oodata.
  • arvan, et lähiaastal peaks dollar kukkuma. kuna viibin aeg-ajalt ameerikas, siis tean ka võrrelda ning minu meelest on hetkel uksest-aknast sisse vaatamas collapse. praktiliselt iga inimene elab laenudest ja selle tarbeks on igal inimesel muretsetud (postkasti saadetud) paarkümmend krediitkaarti.
  • no krediitkaart on seal juba ammu täiesti ohjeldmatult ja haiglaselt levinud.
  • USA aktsiaturu ja USD käitumine meenutab mulle 97. aasta septembrit (aktsiaturg) ja juulit (USD) Eestis. Üks story hakkab otsa saama.
    Kui prognoosida USD võimalikke kõrgemaid tasemeid, siis tipptasemena on 0.85 USD/EUR täiesti võimalik. Miski ei takistanud ju ka suvel 1997 Eesti aktsiate hindu mitmekordistumast, kuigi hinnatasemed olid juba väga kõrged. USD on samuti ammu läinud üle igasuguse majanduslikult põhjendatud taseme. Mis see kõrgeim tase konkreetselt olema saab, see polegi ehk niivõrd oluline. Samas oleks mõtet panust teha USD nõrgenemisele alles siis, kui on kindel, et keskpank enam USA-s intressimäärasid ei tõsta. Antud hetkel ma jälgiks veel turge, sest veel üks positiivne laine aktsiaturul enne valimisi võib sundida Fedi intressimäärasid tõstma. Ma küll ise pean selle tõenäosuseks alla 20%, aga siiski...
    Kõrge nafta hind hoiab USA ja Euro majandust surve all ning ülelaenamine on praegu väga valus. Kuna USA on riigi/ettevõtte/üksikisiku tasemel kõrgema võlakoormusega, siis seda süsteemi mõjutab kõrgest nafta hinnast tingitud võimalik majanduskasvu aeglustumine tugevamalt.
    Kui naftariigid tahavad USA-le kui riigile ära teha, siis selleks on praegu hea võimalus.
  • Intressitase on oluline.
    Märkasin,et mu jooksvale arvele (cash liquidity account) makstakse intressi 6.45% aastas.
    Katsu sellist tootlust saada Eurole või kroonile.
  • scroogele

    siin ongi point - kui jooksvale arvele makstakse 6.45 protsenti intressi aastas, siis nii mõnigi investor eelistab raha hoida arvel selle asemel, et investeerida volatiilsele aktsiaturule.
  • graafik

    Vaatasin natuke USDi kurssi läbiaegade DEMi vastu. Graafikul teisendasin selle EEKidesse.

    USD oli 1985 a. veebruari- märtsis üle 3.4 DEMi ehk üle 27 krooni , siis tuli võimule Mihhail Gorbatshov ja Saksa mark hakkas tugevnema.

    10 aastat hiljem oli kurss jõudnud teise äärmusse 1995.a aprillis maksis USD alla 11 krooni ehk 1.35 DEMi.

    Mis puudutab dollari mõju Eesti majandusele, siis alates 1992.a. peale, kui mindi üle rublalt kroonile, pole dollar langenud s.t. nõrgeneva Saksa margaga jäigalt seotud kroon on toetanud Eesti eksporti.

  • Pärast 1973.a. kui valuutakursid lasti vabaks ongi olnud naftashokid üks olulisemaid valuutakursse mõjutavaid tegureid.

    Esimeses lähenduses on seos järgmine: kuna USAl on endal suured naftavarud, siis naftahinnast tekkiv surve USA majandusele on suhteliselt nõrgem kui näiteks Saksa(Euroopa) ja Jaapani majandustele - nendel maadel puuduvad naftavarud.
  • Huvitav, huvitav. Mul on ees USD/DEM graafik alates aastast 1925 ja see näitab kardinaalselt vastupidist sõltuvust.
    Kuni 1967.-1968. aastani oli DEM/USD kurss 4, siis langes 1. naftashoki ajal (nafta hind kerkis 1.5-2 USD-lt 10 USD-ni) 1973-74 aastaks alla 2.5. Siis stabiliseerus 2.5 tasemel paariks-kolmeks aastaks ning aastaks 1980 pani teise naftakriisi ajal umbes 1.7 DEM/USD-ni. Nafta hind kahekordistus 1979-80 ja tõusis 13 USD-lt 26 USD-ni.
    Väidetavalt pani 1983. aastal langema hakanud nafta hind aluse ka NSVL-i majanduse kokkukukkumisele, sest siinsed plaanid nägid ette nafta hinna tõusu üle 40 USD/barrel. Tegelikkuses kukkus nafta hind alla 30 USD/barrel ja 1987. aastaks oli hind 16 USD/barrel.
    Perioodil 1980-87 USD tugevnes DEM-i suhtes 1.7 tasemelt 3.3-ni.
    Vaat siis oli tõesti paari-kolmeaastane periood, kus nafta hind püsis stabiilselt 15-18 USD tasemel ja USD järsku langes mõne aastaga 1.8 DEM/USD tasemele. Lahesõja ajad (jälle nafta hind 24 USD/barrel) viisid 1.5 DEM/USD lähedale. Viimased 10 aastat ei anna sellist otsest seost, aga pigem võiks siiski väita, et USD kiire tugevnemine sai alguse nafta hinna stabiilsusest ja teatud perioodil ka ülimast odavusest (9-10 USD/barrel aastal 1999).
    Minu väide on ikkagi see, et kõrge nafta hind ohustab USD-d. Eriti situatsioonis, kus valuuta kurss püsib kõrge majanduskasvu ootustel.
  • Ei tahaks laskuda vaidlustesse Ameerika fundamentaalnäitajate üle, kuid mulle tundub, et dollari tugevus on rohkem seotud kapitali sissevooluga, kui nafta hinnaga. Euroopa firmad on hullult kuumad Ameerika ettevõtete järgi. Euroopa firmad on viimasel aastal paigutanud 165 miljardit dollarit rohkem Ameerikasse, kui Ameeriklased Euroopasse. Peamine küsimus seisnebki siin selles, et seoses globaliseerumisega tunnevad kõik vähegi tegijamad firmad euroopas, et neil tuleb konkurentsis püsimiseks laieneda Usa turule. Ehk siis nad ostavad seda nõnda nimetatud "kõrgemat produktiivsust". See jälle omakorda toetab dollarit. Samas on tugev dollar praegusel hetkel väga vajalik Usale, et soodustada kapitali sissevoolu, mis omakorda kataks hiigla-suurt kaubandusdefitsiiti. jne, jne. See on üks suletud ring aga arvatavasti siin enne ei muutu midagi, kui presidendi valimised on möödas...
  • TO : Viies
    Ma olen igati nõus. Ise olen ka selle Euroopa firmade USA-lembuse üle veidi mures. Ega teisiti ei olekski USA majandus sellise jooksevkonto defitsiidi juures eksisteerida. Keegi pidi sealsetele ettevõtetele ja eraisikutele laenu andma. Ma olen tõesti veidi mures, et nüüd otsustavad Euroopa institutsioonid neid ettevõtteid ka üles ostma. Natuke vara veel.
  • USA jooksevkonto defitsiit ületab sel aastal 4% SKP-st.

    http://www.bloomberg.com/bbn/econtop.html?s=AOb.bUhRKVS5TLiBF
  • Tundub, et interventsiooni tulemusena esimese hooga mingit olulist püsivat EUR-i hinnamuutust alles ei jää, sest praegu on kurss 0.8870 ja langev. Tipp oli vist 0.9040.
    Samas olen ma just midagi sellist oodanud, mis näitaks keskpankade suhtumist valuutakurssidesse. Seetõttu olen võtmas 0.85... tasemelt järgmine kord juba positsiooni. Kuigi graafik peaks sel hetkel näitama pigem USD tugevnemise võimalust, arvan ma, et praegu on keskpankade arvamuse mõju tugevam. Kui nemad ikka tahavad lõpuks 0.90 tasemele jõuda, siis nad sinna ka 6-12 kuu jooksul jõuavad.
    Ma küll ei julgeks spekulatiivset positsiooni keskpankade arvamuse vastu võtta, ikka samas suunas.
    Tundub, et USD tugevnemise periood on tõesti jõudmas lõppfaasi, see peaks olema kuude küsimus. Kui aktsiaturud USA-s lühiajaliselt järsku langevad, siis see kaotab üldse igasuguse intressimäärade tõstmise võimaluse USA-s ja pigem hakataksegi vaatama intressimäärade alandamise ja rahapakkumise suurendamise suunas. See hakkab USA dollarit nõrgestama.
  • peab ütlema, et hästi ajastatud interventsioon.
    oluline negatiivne euro nõrkusega seotud uudis USA-st ja kolme keskpanga interventsioon euro toetuseks.

    Kui rääkida interventsioonide efektiivsusest, siis nii on mitmel korral saadud pidama jeeni liikumine: on ta siis liigselt alla või üles liikunud
  • Interventsiooni kõrgeim oli 0,9040 ehk siis 17,31. 9040 on ka väga oluline tehniline tase, millest üle saamine toetaks langustrendi murdmumise teooriat. Samas on Prantslased öelnud, et 0,9000 peaks olema euro õige tase. Seega ei saa veel midagi kindlat öelda.
    Tänane päev näitab. Kui interventsiooni teist lainet ei tule siis on 9040 paigas ja alumiseks tasemeks jääb 8440. EEKu vastu ligikaudud
    18,50-17,30. Kui aga täna saadakse kõrgemale, kui 9040 siis järgmine oluline tase on kuskil 0,9220 kandis.
  • minuarust langeva usdi korral on kasulikum yldse eemal olla.
  • Ma olen USA aktsiaturu osas muutumas päev-päevalt aina optimistlikumaks. Sellele annavad alust rahapakkumise jõhker kasv viimase 7-8 kuu jooksul ja langev USD. USD riski paneks ma ka tänasel päeval kinni ja moodustaks portfelli eksportööridest või ostaks kasvõi mingit üldist indeksit (S&P 500 näiteks).
    Ma usun, et 3 aasta perspektiivis tasub selline samm ennast igati ära, aga poole aasta jooksul veel jõulist pööret ei julge pakkuda. Pool sellest ajast on niikuinii suvi.

  • US - dollari puhul on täheldatud 7 aastaseid tsükkleid.
    täna praegu on alles esimene...
    fwiw
  • Et siis nagu 7 aastat allapoole või ...? Ma ausalt öeldes nendesse ajalooliste tsüklite kordumisse ei usu. Eriti kui need on 7-aastased. Eks seal mingi tõde on, aga ma pean näiteks sõdasid jms kulukaid ettevõtmisi väga oluliseks valuutakursside mõjutajaks. Ma lihtsalt ei oska just selliste ajaloo küllaltki erakorraliste sündmuste tõttu aastakümnete pikkust teadmist tänasesse päeva panna. Ma kardan, et äkki just nüüd hakkab aeg, mille sarnast enne ei ole olnud.
  • Vend US! Kusjuures Poola suhtes oli sul yigus kui sa selgitasid Argentiina kriisi tipphetkel, et jyrgmine vyib olla Poola ning pyhjendasid oma seisukohta just current accoundi pyhjal. kusagil kuu tagasi see leidiski aset. Poola BELKAT devalveeriti ning lypuks vist poola central pank astus vahele. Vist oli mingi Argentiina teemaline foorum.

    Nyhtavasti myjutasid USA eksportyyrid ikka niipalju valitsust, et muudeti lypuks seda pikaajalist tugeva $$$ poliitkat. mina isiklikult ei ytleks et $ otseselt nyyd nyrgeneks kuid pikaajaline stabiilne tugeva $$ poliitika on muutunud volatiilseks.

    Vend RIQ! Hea teema leidsid kuid, mis pagana lahenduse sa pakkusid!---minuarust langeva usdi korral on kasulikum yldse eemal olla???????

    Milles ma siis short vyi long peaks olema? put, calls straddle, strangle, condor, bull vyi bear spreadid. comon!

    Kas tyesti on siis nii raske yppida oma vigadest??


  • JJ, dont push it. see et sa minu jutu peale kunagi solvusid.. selle asemel
    et vinguda v6iksid learnida ise yx weikke lesson ja olla ise parem inimene, even just for me :)
    tule tagasi eestisse ja tee sellest better place for living. restep!
    asjast:
    lisaks tururiskile veel valuutarisk (vaevalt et keegi väikeinvestor hakkab seda kinni panema)
    ja m6tle palju sa teenima pead et valuutalangusest tekkiva kahju tasa teenida.
    kui usd langeb 5%, ja riskfree rate on 5%, siis pead tegema yle 10% plussi et kasumis olla.
    tasub vaeva? eriti indeksitesse investides..

    lisaks sellele - n6rgenev dollar tähendab seda et teenustasud usdides lahevad "kallimaks",
    mist6ttu teenutasude osakaal eriti optsioonides läheb veelgi suuremaks ning profitable spread laheb samuti laiemaks. veelgi hullemad riskid!

    kui mina yldse midagi "soovitaks" siis palmis longterm short ja apples longterm long.
    samuti usun endiselt ericysse. ja amd'sse. intelile shortike :) aga noh ma ainult arvan sest ma ei pane sinna kus mu raha on, ostan parem syia selle eest.

    praegu on niigi segased ajad. ja hetkel keskendun sekvenserifirmale.

    samas, miks keegi pole meil russell small cap indexi spets?
    tundub loogiline et segastel aegadel on small cap ettev6tetes rohkem potentsiaali..
    samas ei tea keegi kuhu usd langeda v6ib ja nagu eile yhes foorumis arvati, voivad usas ikka suuremadki probleemid olla. äkki on kellegi finantsskeen, nö äriprojekt? yakuza?
    japsid pidid ju kogu usa kokku ostma.. alguses myysid dx7 synte ja siis odavat lektroonikat ning autosid.
  • Vend RIQ! Ma pole kunagi solvunud sinu vyi kellegi jutu teise jutu peale. Like I said- meil kyigil on oma arvamus ning selleks on meil tyelik yigus. Ma lihtsalt proovin aidata niipalju kui suudan ja vyimalik on. Sinu teadmised pole loomulikult vyiksed kuid samas see ei tyhenda, et nad oleksid myrkimisvyyrselt suured. Pean silmas investeerimis maailma.

    Idee jyrgi peaks ynneks teenustasud just odavamaks minema kuna 1$$$$ eest saad sa nyyd ju vyhem EEK ja vice versa. heheh

  • US- ma olen alati imetlenud sinu julgust ennustada miljoni aasta peale ette.
    7 aastat on selle kõrval nohu :)
  • Vabandan, et tülitan teie rutiinset vestlust, mis tegelt on suhteliselt huvitav, kuigi ma olen sellel alal täielik võhik.
    Kuid, kui te mulle suupeale ei löö, siis mina väidan, et USD langus on tingitud sellest, et USA pumpad meeleheitlikult naftat maa-alla, kuna valmistub n.ö. OPEC-ist mitte sõltuma(õigemini vastupidi).
    Mis asi on olnud siiamaani USA suurim import?
    Varsti vist on oodata, et Venemaa hakkab eksportima oma naftat USA-le!
    Seega USA teeb meeleheitlikke liigutusi, et hoida oma turg tasakaalus. Hetkel on veel nendel ju bensiin nii odav, et osta ja vala maha nagu oli ka "kuldsel" NSV ajal meil siin.
    Nii kaua, kui nafta asemele ei ole mingit muud energia varu välja mõldud, siis on USD käsist ja jalust seotud naftaga. Aga noh see on >50 aasta teema ma vähemalt arvan nii ;).

    Jään huviga ootama, kuidas mulle koht kätte näidatakse! :)
  • Vend MRQ! Esiteks sa ei pea vabaandama kuna sa pole midagi ebakorrektset teinud. Teiseks sinu koht on algajate investorite esiridades ning oldschool-i tagumistes ridades.

    Olen seda ennegi yelnud, et siia on kyik asjast huvitatud alati oodatud. It all adds up! Kas sa seda kohta mytlesidki vyi mytlesid sa midagi muud? hehe. Kui mytlesid midagi muud, siis proovi uuesti!
  • Aga mida sa mõtled "selle" koha all?
    ic ic ma ikka mõtlesin nagu "SEDA" kohta. ;)

    Ma lihtsalt spekuleerisin ja lootes, et asi läheb täkke ;)
  • Mr. Jeen (Eisuke Sakakibara) esineb 6 päeva pärast Tallinnas,

    peaks minema ta käest autogrammmi küsima

    http://www.ee/epbe/et/teated/20020605.html
  • Vend GRAAFIK! Kindlasti peaksid sa minema kui sul vyimalus on! Seal paistab pyris palju suuri poisse synavytvat. Milline suurepyrane vyimalus rahvusvaheliste tehingute kokkulepeteks ning ka kindlasti palju ideid ja mytteid tulevikust kyrva taha panna. Anna meile ka siis pyrast teada kuidas oli!
  • No sündmused on ülikiiresti toimuma hakanud. Ma ei saa aru, kuidas saavad keskpangad nii järske kursimuutuseid aktsepteerida. Minul on loomulikult ainult kasulik, kui USD kiiresti nõrgeneb, aga mul hakkab tekkima tõsine mure USA inflatsiooni osas. Kui nüüd ühel hetkel majanduslangus tõusuks hakkab pöörduma, siis ületab inflatsioon 5% taseme mängeldes ja kipub pigem 10% alla. Seda positiivse stsenaariumi korral. Kui käivitub negatiivne stsenaarium, siis on meil järgmise 10 aasta jooksul USA puhul tegemist 90. aastate Jaapaniga.
    Viiesele tahaks muuhulgas kinnitada, et minu visioonid on üldjuhul tõeks pöördunud 2-3 aasta jooksul. See on ka minu arvates normaalne investeerimishorisont. Kinnisvara, aktsiad, valuutad - kõik on umbes selle aja jooksul oodatud suunas pöördunud. Ühes asjas olen küll nõus, et olin jänes maailma aktsiatrugude lühikeseksmüümise koha pealt - nimelt lubasin ma omal ajal, et aktsiaturgudel lühikeseks ennast ei müü, kuna üldjuhul on see kas lühiajalisele perioodile orienteeritud spekuleerimine, kus lepingu pikendamine on üpris kallis. Nüüd siis võib öelda, et maailma aktsiaturgude langusest ma kasu ei lõiganud. Samas olen ennast valmis seadnud suuremahulisteks investeeringuteks järgmise 3 aasta perspektiivis. Ma pean tõesti tänast ostmist õigeaegseks, kusjuures ostuobjektid ei ole IT kompaniid. Need on endiselt suhteliselt ülehinnatud.
  • Mis kellast on 1 USD = 1 EUR? Või jääb siiski homseks :))
  • Eks see ole suhtumise küsimus. Mõnel pool on homne päev juba käes, aga 26.06.2002 12:14 UK oli ühe euro hinnaks 0.9926

    Paneb tõesti mõtlema... kardetavasti/loodetavasti ei ole tegemist ajutiste liikumistega, vaid nähtavasti ongi käes uus ajastu ja dollar saabki euroga võrdseks. Muidugi mitte miski ei välista, et kunagi 1 EUR = 2 USD :)))
  • Oi-oi-oi...see ei ole küll sobilik jutt nüüd LHV foorumitesse vist...dollar ikka ruulib ju tegelikult:)))
  • ei taha enam ollarilt tappa saada..
    mida selle vastu ette võtta
    kas $2000 kindlustmine mõtet omab
    ?
  • Päris hea. Pickid karuturul stocki, mis enam-vähem püsib ja siis vaatad, et FX sööb su vaevaga pigistatud protsendid käest ära...
  • US, sulle on tekkinud suurekaliibriline toetaja :)

    George Soros said he wouldn't be surprised if the dollar loses a
    third of its value during the next several years.
  • DW's oli intervjuu Sorosega meelde jäi kolm peamist asja: post soviettidele enam raha ei tilgu (siiani $500M), Meie (kes meie?suurusehullustus?) arvates on USA valel teel (kapitalism?), ja Soros on suur globaliseerumisefänn.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon