THI kasv jääb endiselt madalaks
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mais kasvasid tarbijahinnad 0.2% võrreldes eelmise kuuga ja 2.9% võrreldes eelmise aasta maikuuga.
Analüütikud on prognoosinud tarbijahindade suuremat kasvu. -
Tuleb, tuleb. Jälgi toiduainete hindu teisel poolaastal ja soojusenergiale käibemaksu lisamise temaatikat.
-
Koalitsioon läheb pigem lõhki kui lisab 18% käibemaksu soojusenergiale.
Miks peaks toiduainete hinnad tõusma järgmisel poolaastal? Toiduainete hinnad on ju isegi kõrged. -
Aastane THI kasv juba 4.1%. Juuli hüpe ei jää seejuures viimaseks. Aasta lõpuks tuleb +5.0%. Oleks soojusenergiale 18% käibemaksu juurde pandud, siis oleks tulnud 5.5-6%.
-
Toiduainete hinnad liiguvad üles, sest pakkumise pool on kahanenud alla kriitilise piiri. Kui kohalikku tootmist üldse ei oleks, siis oleks piima- ja lihatoodete hinnad automaatselt 30-50% kõrgemad.
-
Kui THI on aastalõpuks 5%, mida see tähendab majanduse jaoks?
-
Konkreetselt ei midagi. Ma võtan selle ja ka ehk järgmise aasta kõrgemat THI-d justkui märgina, et teatud sektorid, mis sattusid 1998. ja 1999. aastal eksporditurgude kokkukukkumise tõttu siseturu vangi ja kannatasid tohutu ülepakkumise käes, hakkavad taas jalgu alla saama. Tegelikult ei olegi ehk midagi fundamentaalselt ettevõtetes muutunud, lihtsalt nõudluse/pakkumise vahekord on teatud sektorites kardinaalselt muutunud ja nende sektorite kaubad omavad küllaltki olulist osa tarbimiskorvis.
Teisalt on kindlasti ka kasvanud suure osa inimeste ostuvõime, aga ka tulude diferentseeritus. Ma arvan, et kui THI-d arvutataks 1) Tallinnas 2) teistes linnades 3) maapiirkondades, siis THI muutuse erinevus oleks väga suur. Suurem, kui näiteks oli tavaline 5 aastat tagasi. -
THI kasvaks veel kiiremini, kui proportsioonid paigas oleks!
Kütus ja soe 7%, lihatooted 8,8%. No kuulge!
Transport ja küte on julgelt 30% kallimad, toiduainete hinnatõus tuleneb odsaliselt just sellest. Kaal tahab turgu vedamist, majakütmist.
Piinlik on, härrased. -
sorry kirjavigade pärast ka, pole oma klaveri taga.
-
Kütte ja sooja (osakaal 7%) all oli siin mõeldud seda energiat, mida majade-korterite kütmiseks kasutatakse ja millele 5% käibemaksu juurde pandi. Autokütuse hinnamuutus kajastub transpordi all.
Ma kujutan ette, et see suhe toasooja ja lihatoodetele tehtavate kulutuste osas ei olegi nii väga vale. Küll aga on suhteid paigast ära mujal ja väga olulisel määral.
Ma olen oma prognoose tehes just üritanudki leida seda numbrit, mis vastab statistikaameti meetoditele. See tähendab, et üritan prognoosida n-ö ekslikku THI-d.
USA-s kasutatakse PCE (oli vist) indeksit, mis pidevalt arvestab tarbimiskorvi ümber vastavalt tarbimises toimuvatele muutustele ja siis korrigeerib ka eelnevate perioodide numbreid. Selles arvestuses on meie statistikaamet küll lootusetult ajast maha jäänud. -
THI aastane kasv on septembri lõpu seisuga juba 4.7%. Seejuures on toiduainete hinnatõus olnud oluline THI kasvu mootor. Juunis oli toidu aastane kallinemine 1.4%, septembris juba 4.8%. Seejuures ei ole perioodil juuni-september toimunud mitte niivõrd toidu kallinemine, kuivõrd pole toimunud tavalist sesoonset odavnemist.
Transpordi (kütuse) kallinemine (+16.0%) on aastasel baasil enam-vähem samal tasemel, kui suve alguses (+16.9%). Kütuse hind alustas ju kiiret kasvu juba 1999. aasta I poolel.
Eluase oli juunis +1.4%, nüüd septembris +3.1%. Ülejäänud komponendid on kas vähetähtsad või on muutused olnud üliväikesed. -
US,
detsembri lõpuks tuligi 5%, braavo -
Ja nüüd kõigil hea võimalus panna märk maha aastaks 2001.
Ennustan, et 2001. aastat on raske ennustada:) -
aastakeskmine, mida edaspidi 2000 a inflatsiooniks nimetatakse oli siiski 4%. Ja 5% dets/dets on pigem alla ootuste. Pigem oleks oodanud kuhugi 6% alla.
meie 2001 prognoos on 5.0%, esimesed 3 kuud on kindlasti huvitavad - kuidas elektrihinnad, kütusehinnad ja telefoniteenuste hinnad koos mõjuvad. Peamine on siiski elekter ja seetõttu tuleb ka jaan01/jaan00 inflatsioon suht kõrge.
toiduainete hinnad peaksid samuti pisut kiiremini tõusma. -
Ma jään endiselt prognoosima dets/dets baasil. 2001. aastaks ootan THI kasvu 4.5-5% (pigem siiski 4.5%). Üle pika aja peaks kütuse hind hakkama THI kasvu pidurdama. Toiduainete hinnad peaksid aga 2001. aastal kasvama keskmisest THI kasvust kiiremini. Ma usun, et 2001. aasta märtsis-mais on THI kasv 12 kuu arvestuses kõrgeim. Võib-olla jõutakse koguni 5.5%-ni. Toiduained ja elekter on peamised THI tõstjad. Aasta kokkuvõttes aga toiduainete hinnatõus veidi pidurdub ning kütuse hind peaks samuti eelmise aasta tasemetele alla jääma.
Ma ei näe THI-le mingisuguseid olulisi maksudest tulenevaid mõjusid. -
US,
kuidas kommenteerid veebruari THI-d ja toiduainete kallinemist? -
Eluase (+1.5% veebruaris ja +10.1% aasta jooksul) oli isegi põhiline üllatus. THI kasv on 12 kuu baasil ikkagi juba 6.1% (ootasin ju maksimaalselt 5.5%). Toit (+1.1%) tegi ka läbi 1 kuu lõikes natuke järsema hüppe kui oleks oodanud. Samas tähendab see pigem seda, et järgmistel kuudel THI kasv pidurdub seda kiiremini, sest protsessid toimusid lühema ajaperioodi jooksul. Ma uskusin märksa sujuvamat tõusu.
Ma arvan, et veebruari +6.1% võib jääda ka mõne aja kõrgeimaks tasemeks 12 kuu THI kasvu osas.
Transport ja side juba aitavad vaikselt THI-d allapoole tõmmata. See suund peaks vähemalt transpordi osas jätkuma. Side osakaal on piisavalt väike, et seda mitte väga tõsiselt võtta.
-
kuigi minu käest pole keegi küsinud, polnud selles THI numbris kokkuvõttes midagi üllatavat. ise ootasin +0.4% mom tuli 0.3. Üksikute lõikude osas oli ehk minu jaoks toit üllatavalt kõrge. sidest... sellel kuul on ehk langusega tegu, kuid järgmine kuu võib suht negatiivselt üllatada. side osakaal muuseas tõusis hiljutise muudatuse käigus enim - üle kahe korra.
aastane cpi muutus jääb sõltuvalt kuust pisut üles- või allapoole 6% kuni maikuu lõpuni, ma arvan. -
Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis ikka metsik THI kasv olnud. Mõnes mõttes näitab see siseturu nõudluse tugevust. Ju siis on olnud võimalust, et hindu tõsta, ilma et tarbija väga häälekaks muutuks.
Ma usun samuti, et suvel tuleb THI 12 kuu kasv märkimisväärselt allapoole.
-
THI kiirenev kasv on kui üks märk majanduse edenemisest, kiiremast lähenemisest maailma rikaste maade hindade tasemele. On nõudlust ja saab hindu tõsta.
Seoses lõputööga võib öelda, et inflatsiooni kahjulik mõju ilmneb uurimuste kohaselt kui aasta hinnatõus on 8-10% või üle. 5% on Eesti jaoks ehk optimaalne, kui tahetakse hindade ja palkadega Soome tasemel jõuda. -
Balassa-Samuelsoni hüpoteesi järgi kaasneb kiire majanduse arenguga reaalkursi tõus. Fikseeritud vahetuskursi korral tõusevad hinnad. Seega märk arengust.
-
Areng näib aina kiirenevat!?
12 kuu THI on käitunud viimastel kuudel küllaltki hüplevalt. 6.1% veebruaris, 5.8% märtsis ja 6.4% aprillis.
6.4%! See on ikka päris palju.
Huvitav, millest see eluaseme hinnatõus tingitud on? Veebruaris, märtsis oli 12 kuu kasv 10.1%, aprillis juba 10.7%.
Toiduainete hinnatõus on loogiline, aga eluase?! -
Pakun välja oma empiirilise arvamuse, lisaks oleks huvitav ka tõde teada saada...
1) Eluasemekulude hinnatõusu peaks oluliselt mõjutama EEV-de ärastamine Tallinnas (sorry, erastamine), mis sunnib võtma süüdimatult viimast. Paraku kajastub see ka statistikas.
2) Teine, pikema vinnaga hinnatõusu põhjus on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt külmem aprill ja tunduvalt kallim kütus.
Mis veel? -
ÄPO avaldas Eesti Panga kommentaari
Välissurvete jätkumine viitab sellele, et inflatsioonitempo eelseisev alanemine kujuneb aeglasemaks kui oodatud, teatab Eesti Pank.
Sarnaselt märtsiga oli välismaiste hinnasurvete mõju Eesti hinnatasemele tugev ka aprillis. Aasta-aasta võrdluses kiirenes inflatsioonitempo aprillis veelgi. Kütusehindade taaskallinemine ning pinged toiduainete (eelkõige liha-) turul mõjutavad tarbijahindu nii eurotsoonis kui ka selle peamiste kaubanduspartnerite juures.
Eestis lisandus veel tugevnenud sisenõudlusele toetuv suletud sektori hinnakasv, mis kokkuvõttes viis tarbijahindade kasvu eelmise aastaga võrreldes Eestis taas üle 6% taseme (6,4%).
Välissurvete jätkumine viitab sellele, et hinnakasvu kiirenemise haripunkt 12 kuu arvestuses ei pruugi olla veel möödas. Inflatsioonitempo eelseisev alanemine kujuneb oodatust aeglasemaks.
Minu rõhutused
-
US: muuseas, tasub uurida Eesti, Läti ja Leedu inflatsiooni vs dollari kurss ja kõik saab selgeks - dollari baasil mõõtes pole Eestis hindadega midagi hullu juhtunud. Vähemalt meie lõunanaabritega võrreldes.
