Turud on oma olemuselt ebaefektiivsed
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas keegi on midagi kuulnud või lugenud behavioral finance'ist, mis püüab asendada vana ja kulunud efektiivsete turgude teooriat?
-
behavioral finance'ist pole kahjuks midagi kuulnud.
Samas pooldan ise väidet et EMH (effective market hypothesis) on kulunud ning ajast ja arust. EMH põhiliseks veaks on minu arvates see, et turuhinnas peaks sisalduma kogu aeg kõik informatsioon antud aktiva kohta ning kogu info oleks kõikidele võrdselt kättesaadav. Sellisel juhul teaks ju kõik investorid pidevalt aktiva hinda ning mingit kauplemist kui sellist ei saaks eksisteerida. Ometigi kauplemine toimub. Viimasel ajal on hoogsalt levima hakanud FMH (ehk Fractal Market Hypothesis) See teooria väidab, et finantsturud on fraktaalse struktuuriga: global structure and local randomness. Eestikeeli peaks siis turgudel olema pikas perspektiivis trend ehk hind allub fundamentaalnäitajatele, kuid lühikeses perspektiivis kaootiline liikumine ehk hind on juhuslik. Üldiselt on see definitsioon sarnane üldistatud Wieneri protsessile, kuid alles 1990nendatel hakati teda täpsemalt formuleerima ning analüütilisemalt kirjeldama. -
Ahjaa... EMH vs FMH on mu meelest sarnane vastandamine nagu Newtoni mehhanika ja Kvantmehhaanika. Esimene üritas kõike täpselt kirjedada ja teine opereerib tõenäosustega.
-
EMH puhul eksiteerivad ju ka erinevad vormid - tugev vorm oli eelpool kirjeldatud ja see tõepoolest praktikas peaaegu võimatu. Roberti poolt mainitud fraktalite teooria on tõepoolest huvitav. Mul vanaisa on tõsine akadeemik, kes üsna põhjalikult ka kaoseteooriat uurinud. Ta käis just Singapuris ühel selle teemalisel konverentsil, kus ka majandusteadlased avaldasid oma nägemust kaoseteooriast ja fraktalitest. Paberkujul peaks mul see isegi olemas olema, kui keegi huvitatud siis võin välja otsida.
P.S. lühiajaliselt fraktaalseks peeti lisaks aktsiakurssidele ka valuutakursse. Ka empiirilisi uurimusi oli vist toodud. -
Päris palju on majandusmudelite modelleerimisel fraktalitega tegelenud ka füüsikud. Kaasaegse füüsika uusima haru - interdistsiplinaarse füüsika - alamharu econophysics väidetavalt just sellega tegeleb. Üks tuntumaid autoreid selles vallas on E. Stanley, kes on raamatu Econophysics üks autoreid. Nagu tavaliselt, on füüsikute kirjatükid väga raskesti loetavad (suhteliselt palju väga keerulise konstruktsooniga matemaatilisi valemeid), kuid nagu mina aru sain peetakse fraktaalseteks eelkõige aktsiate ja võlakirjade hindade muutusi. Valuutakursid kippusid pikemaajalises perspektiivis trendist kõrvale kalduma, kuid jah - lühiajaliselt toimisid nad väga hästi.
to Beast: antud teemal oleks väga meeldiv vestlust jätkata - niiet kui viitsid, võiksid need materjalid välja otsida. -
Avastasin, et need materjalid mul siiski Tartus :( Järgmisel nädalal katsuks hankida. Sellel seminaril Singapuris rääkis ka üks kõrgem spetsialist Jaapani Sony'st. Seal pidi olema üks terve grupp kes tegeleb fraktalitega, aasta eelarve oli mingi meeletu summa. Asjal siis hinnatakse potentsiaali olevat.
Aga ega aktsiad ja võlakirjad ei tohiks ju ka pikaajaliselt fraktaalsed olla? Vahest ainult Eestis :))) -
minu arust on FMH ja EMH põhiline vahe selles, et viimane on lineaarne ja teine mittelineaarne. Selles mõttes on teil õigus, et EMH on ajast maha jäänud - ta on lihtsalt sedavõrra vanem teooria. EMH põhiveaks on muuseas joint hypothesis problem - see tähendab, et EMH ei otsi vastust mitte küsimusele, kas turud on efektiivsed, vaid küsimusele, kas turud on efektiivsed vastavalt mingile teisele teooriale või mudelile (enamasti CAPM).
Ma kirjutan sellel teemal oma magistritööd, nii et kui kellelgi on huvitavat materjali, siis võiks share'ida. -
Behavioral finance (BH) ei asenda otseselt efektiivsete turgude teooriat. Ta vastandub küll CAPMile, mis omakorda tugineb EMH'le. EMH'd võib tõlgendada kahte moodi: 1) keegi ei suuda süstemaatiliselt turgu lüüa, 2) turg on ratsionaalselt price'itud. BH pooldajad nõustuvad 1. tõlgendusega, 2. mitte.
BH põhiteemad mida uuritakse on üle- ja alareageerimine ehk nn. noise-trading. Arvutatakse isegi behavioral beta'sid. Autoreid: Eugene Fama, Fischer Black ("Noise"), Meir Statman. -
Mulle tundub EMH liiga materialistliku maailmavaatena, mis ei pea oluliseks eelduseks vaba tahte olemasolu. BH on seega tunnetuslikult veidi sobivam, kuna käitumine võib olla (loodetavasti/tuntavasti) vabast tahtest suunatud.
Muuseas on üks eesti füüsik U. Uus, kellel on üsna huvitav vaba tahte eeldamisel põhinev maailmanägemus : "integro-infiniit-hierarhiline spiritualism". Nagu nimestki nähtub võib ühe eelkõnelejaga füüsikute tekstide keerukuse suhtes ühineda. Kui teksti pole pulgeliseks aetud valemitega, saab seda teha uute mõistetega, mis ilmtingimata on oma seisukohtade loogiliseks esitamiseks vaja tuletada. -
Kuidas on võimalik, et aktsia ostjale vastukaaluks leidub aktsia müüja, eeldades et mõlemad tehingupooled on võrdselt informeeritud?
Ilmselt on tehingupooltel erinev prognoos riskide muutumise kohta tulevikus. -
EMH ei eelda, et kõik turuosalised on võrdselt informeeritud. Kuna EMH on üldistav mudel siis ta eeldab et agregeeritult on turuosalised täiuslikult informeeritud. Kuidas selline eeldus üksikinvestori tasemel välja näeb, pole EMH mure. Eks see ole ka koht kus behavioralistid sisse astuvad, sest infovood ja volüüm ning hinnamuutused turgudel ei ole loogilises suhtes i.e. turul on ka nn. noise trader'id.
-
Vaatan, et EMH puhul kiputakse seda võrdsustama EMH tugeva vormiga. Kuid eksiteerib ju ka nõrk ja pooltugev vorm. Kuid EMH üldiselt siiski üsna ajale jalgu jäänud.
Kui kellelgi on mõni huvitav link Behavioral finance'i kohta, siis võiks jagada. -
Selle temaatikaga haakub hästi ka Sorose "The crisis of global capitalism", kus selgitatakse, miks tasakaaluteooria finantsturgudel on läbikukkunud. Soros pakub välja refleksiivsusteooria, mis sobib turgude kirjeldamiseks tunduvalt paremini.
-
oot oot.
argem ikka mingem liialt teoreetiliseks.
graafik: Ilmselt on tehingupooltel erinev prognoos riskide muutumise kohta tulevikus
enamuses toimub ost/myyk ikka kasuahnuse eesmargil. ja kui ennist raagiti, et tuleb seada oma isiklikud invest. pohimotted, siis järeldub:
teooriad kehtivad vaid ratsionaalselt m6tlevate investeerijate kohta, ehk siis pisiinvestorite kohta mitte. ei oma inffi, kui suure osa investoritest pisiinvestorid moodustavad, kuid laksust voiks jareldada, et ei EMF FMF STD YPM KGS ega ka NAN ei oma m6tet. nad on lihtsalt l6bu nende valjamotlejatele.
voi on mingit praktilist kasu ka?
oma lyhikese elu jooksul on t6denud et ainus teooria mis paika peab on teooria, et k6ik lähtub inimesest. tunned inimkaitumist, tunned turgude kaitumist. turud voivad olla ebaegektiivsed mingist teooriast vaadatuna, kuid juba turu olemus valistab minu jaoks moiste "ebaefektiivsus"
(oigete asjade tegemine/tegemata jatmine)
v6rdleks muusika tegemisega: sa v6id noote tunda, teooriad teada, sibeliuseid oppida.. aga kui sa ei taju mis muusika tekitab tundeid, siis pole teooriast kasu. aga kui tunnetad, pole teoorait vaja. samas muusika on ka asi, mida saaks statistiliselt inimestele meeldivaks teha, kuid suuri hitte nii ei saa..
ee panin pikalt mööda?
