LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Väärtpaberite maksustamisest Eestis

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kuna väikeinvestori arukust puudutava teema alla maksundusalane jutt ei läinud, siis tekitasin uue teema. Eelmised märkused maksunduse alal - Kliki siin.

    Kõik huvitavad maksundusalased märkused siis jätke siia.
  • Ju siis oli vajadus tõesti suur :)
  • Arvate, et maksuametis töötavad ullikesed? Ei tööta. Muide seal töötavad sellised tädid ja noored poisid. On suhteliselt kursis seadusega ja järgivad seaduse teie poolset täitmist piinliku täpsusega. 1000 kroonine eksimus on muide piisav, et teie näpud sahtli vahele lüüakse.
    Kui maksuamet teie vastu huvi tunneb, siis teevad nad täielikud väljavõtted kõigist registritest, depositooriumitest, pankadest jne. Nii, et tuletage meelde kuhu te olete enda kohta infot või allkirju jätnud.
  • Maksuamet võib teile selga lennata ka "külje pealt" : seda siis kellegi kolmanda isiku revideerimisel või kellegi kaebuse peale. Tundub, et tegelased saavad varsti kõik andmed iga kodaniku kohta arvutisse ja puudu on veel varade deklareerimine ( millest on räägitud ). Edasi on nagu mingis õudusunenäos : tahad raha saada - annad igalt kroonilt kas 56% või 33% riigile. Kas pole mitte kallivõitu?
  • Ameeriklased on uurinud maksude suuruse ja laekumise sõltuvust ja leidnud, et madalamad laksud laekuvad paremini kui kõrged. Umbes nii, et vähendades paar protsenti maksukoormust hakkab maksu hoopis suuremas mahus laekuma.
  • Kas ma saan õigesti aru, et ETL ja HP dividendidelt ma tulumaksu ei pea maksma.Sain ka NOK ja ERICY dividende. Kuidas on nendega? Kauplesin nendega HP kaudu.
    Kas riiklikku pensioni saav pensionär,kes ei tööta,kaupleb aktsiatega ja saab tehingutelt tulu,
    saab näidata tuludeklaratsioonis tulumaksuvaba miinimumi ja kas see laieneb ka tema pensionärist abikaasale, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni?
  • kui jutt on väärtpaberitulust, siis ei näe küll juhust kui isiklike väärtpaberite võõrandamisel maksumäär 56% tuleks. sotsiaalmaksu makstakse siiski ettevõtlustulult ja palgalt.
  • Kuidas nende maksudega on siis, kui saan USA-s kasumit, kas pean maksma nii USA maksuametile kui ka Eesti omale?
  • maksad minu arusaamist mööda eesti riigile. vist.
  • Huvitav, kas kohalik maksuamet USA maaklerfirmadest ka mingeid tulude andmeid saab?
    USA-st teenitud tulu pealt peaks maksud olema 30%,
    kui just ei ole riikidevahelist lepingut.
    Kas Eestil on see olemas?
  • USA mitteresidendi (kes ei viibi USA's üle 180 päeva kolme aasta jooksul) finantstulud ei kuulu USA's maksustamisele. Muul juhul ei ole tulumaks mitte 30%, vaid 35%, kui ei ole riikidevahelist lepingut. Eesti ajakirjandus nagu väitis, et leping on tehtud, samas vähemalt praegu saada oleval maksutabelil Eestit välja ei ole toodud. Võib-olla jäi see protsent siis lepingus kokku leppimata ja läheb maksimummääraga. Täpsemat infot vaata www.irs.gov ja näiteks publication 515 (see on seal PDF formaadis saadaval).

    Veiko
  • Maksustamise teema on investoritele väga hingelähedane teema ;-)
    Ma palusin LHV Direkti (otseühendusega), et kirjutataks või tellitaks Maksuametist üks korralik artikkel tulude deklareerimise kohta. Lubati seda teha aastavahetuseks kui tulude deklareerimine muutub aktuaalsemaks. See sobib.
    P.S. Tänane Äripäev kirjutab, et Venemaal langeb üksikisiku tulumaks 15% peale.
  • USA leping on siin http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?${BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&TA=1998&TO=2&AN=94&KP=1998-01-15

    Jõus alates aastast 2000.

    Teile peaks huvi pakkuma eelkõige artiklid 10 ja 13.

    Maksulepingu rakendamine väikeakstionäridele on muidugi keerukas. Ei tea kuidas see USAs reguleeritud on. Ehk keegi teab midagi rohkemat kui kuulujutu tasandil.
  • Välisriikide aktsiate tulude maksustamine



    Dividendid:


    1. Kui Eesti füüsiline isik saab välisriigist dividende, tuleb Eestis tasuda 26% tulumaks. Kui välisriigi seadus sätestas tulumaksu kinnipidamise (so. Eesti resident on väiksemat summat kätte saades tasunud juba välisriigi tulumaksu), siis on Eesti tulumaks selle võrra väiksem. Mahaarvamist võib teha ainult kuni 26% ulatuses. Eesti maksumaksja peab mahaarvamise kohta esitama välisriigi maksuhalduri õiendi välismaal tasutud tulumaksu kohta. Seega, kui vastavat õiendit ei ole, ei saa ka mahaarvamist teha. Eesti firmade dividendidelt tulumaksu tasuma ei pea.



    Välismaal kinnipeetava tulumaksu määra sätestab ka Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud maksuleping. USA, Soome ja Rootsi maksulepingud sätestavad dividendide tulumaksu kinnipidamise maksimummääraks 15%. Seega tuleb Eestis tasuda 11% dividendide brutosummalt. USA leping kehtib alates eelmisest aastast.


    Välismaine firma, mis maksab eestlasele dividende, saab riikidevahelise maksulepingu väiksemaid maksumäärasid rakendada üldjuhul ainult siis, kui Eesti investor on sinna eelnevalt tõendanud, et tema elukoht on Eestis (so. saatnud välisfirmasse/vahendajale Eesti maksuameti õiendi). Nii dividendi- kui ka tehingutuludelt saab Eesti maksumaksja teha teised tavapärased mahaarvamised (nt. maksuvaba tulu, ülalpeetava koolituskulu jne.)



    Välismaale investeerides on ka teisi makse optimeerivaid lahendusi. Kui investeering on pikajaline, siis tasub kaaluda investeerida läbi Eesti firma (nt. täisühing, mille asutamine on odav ja mille vastutusmäärad on samad, mis füüsilist isikust investoril). Sellisel juhul lükkub tulumaksu tasumine edasi hetkeni, mil investor lõpetab investeerimise ning kasutab saadud tulu enda tarbeks. Maksudest säästetud raha saab kasutada edasisteks investeeringutes. Kokkuvõttes maksab firma kaudu investeeriv isik vähem tulumaksu kui füüsilisest isikust investor (ka. "26% tulumaks vähendab tulupotentsiaali," Äripäev 31.mai.96 / sama autor). Veelgi tähtsam on firma kasutamine tehingutulude (mitte-)maksustamisel. Tulumaksu võib veelgi enam vähendada kasutades välisfirmasid, ka nn. offshore-firmasid.



    Riiklikku pensioni saav pensionär, kes ei tööta, kaupleb aktsiatega ja saab tehingutelt tulu, saab näidata tuludeklaratsioonis tulumaksuvaba miinimumi ja see laieneb ka tema pensionärist abikaasale, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni. Seejuures ei maksustata riiklikku pensionit ja maksuvaba miinimumi saab kasutada aktsiatulude või abikaasa tulumaksu vähendamiseks.



    Tasuta uue tulumaksuseaduse analüüsid, mis praegust foorumit puudutavad on:





    • Dividendide maksustamine ja "must nimekiri";

    • Väärtpaberi- ja kinnisvaratehingud uue tulumaksuseaduse ajal.



    Nende tasuta paberversioon pannakse foorumi lugejale postiga teele helistades (0) 6009 951 või consult@solo.ee



    Heikki Haldre


    Consult Finanstkonsultatsioonid


  • Ometi üks asjalik selgitus, mida ootasin juba ammu. Tänan!
  • Muidugi kui USA-sse läbi OS-i investeerida, siis ei peaks ju teoreetiliselt üldse makse maksma, kui mitteresidendid seal makse maksma ei pea.
    E*Trade näiteks avab ofkadele investeerimisarveid küll.
  • hhaldre kommentaari juurde veel niipalju, et nüüd sobib maksu maha arvamiseks ka maksu kinnipidaja tõend.

    ettevõtted saavad välismaal dividendidelt makstud maksu ka maha arvata dividendide välja maksmisel:
    "Kui residendist äriühing on saanud viimase 12 maksustamisperioodi jooksul välismaalt dividende, siis võib ta § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal dividendidelt kinnipeetud tulumaksu ja dividendide aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu, kuid mitte rohkem kui 26/74 välismaal väljamakstud dividendide summast. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik."

  • Kuidas ikkagi täpselt USA-st läbi mõne online-brokeri teenitud aktsiatulusid (capital gains) maksustatakse ehk milliseid vorme tuleb IRS-ile esitada ja kui tihti?


    Kui keegi jagab neid asju ja ehk on ise selle kõik läbi teinud, võiks kirjutada aadressil andres2000@usa.com.

  • to andres:

    Eesti resident ei pea maksma USA-s väärtpaberitehingutelt saadud kasumitelt
    tulumaksu. Selle sätestab USA-Eesti tax treaty § 13(capital gains). Tulumaksu peab õigemini maksma küll, aga Eestis:-)
    Dividendide ja intresside puhul peab maksulepingule vastava vähendatud kinnipidamismäära taotlemiseks maksu kinnipidajale esitama vormi W-8BEN, Certificate of Foreign Status of Beneficial Owner for US Tax Withholding.
    See võib muidugi päris tülikas protseduur olla, eriti kui suurem portfell on.
  • Mingeid aruandeid ei aktsiatega kauplemisest saadud kasumite kohta esitama, juhul kui see on ainus USA-st saadud tulu.
  • Tänud!

    See W-8BEN tuleb vist igal juhul saata, isegi kui mul pole plaanis intresse ega dividende teenida? Vähemalt Datek nagu paistab nõudvat seda.

    W-8BEN'i (asub siin) kohta on mul ka mõned küsimused :)
    Kas osa III (Notional Principal Contracts) juurde tuleb ka ristike teha? Ilmselt mitte, aga mida see täpsemalt tähendab?

    Mingit ITIN-i (Individual Taxpayer Identification Number) või muud taolist ei ole vist ka vaja taotleda?
  • Muutsin selle teema taas aktuaalseks.
    --
    Ise arvestan väärtpaberite maksustamisel kahte võimalust, mis kajastuvad maksudeklaratsiooni erinevatel ridadel - investeerimiskindlustus ja väärtpaberitehingud.
    Samuti on võimalik tulusid genereerida ka ettevõtlustuludena.
    --
    Kuna mul oli 1997.a. väärtpaberitehingutelt edasikandunud kahju, siis pole (teatavatel juhtudel) olnud otstarbekas kindlustusega jamada.
    Samas olen tänu sellele kahjumile avastanud lisavõimalusi väärtpaberitulude juhtimisel, mis paneb mind arvama, et konkreetsete skeemide juures on kahjum vaid teretulnud nähtus...
    --
    See on minu isiklik teemaarendus. Huvitav oleks teada, millised on teiste kogemused maksude juhtimise vallas.
    --
    PS. Kuulukse, et Eesti riik tahab väärtpaberite kahjumitelt 5a. edasikandmise piirangu maha võtta.
  • To Madagaskar:
    Kus kohas see kahjumite edasikandmise 5 a. piirang praegu kirjas on?
  • väärtpaberite müügist saadud kahjude puhul ei ole 5 aasta piirangut (vt. TMS § 39). Samuti ei ole väärtpaberitest saadud tulusid võimalik lugeda ettevõtlustuldeks (vt. TMS § 14 lg 3). See kõik kehtib muidugi füüsiliste isikute kohta kuna juriidilised isikud teadupärast maksavad tulumaksu ainult tulude jaotamise, mitte nende genereerimisega seoses.
  • Olen pisut ajast maha jäänud - 5a. piirang kadus minu arust koos uue TMS'ga.

    Ettevõtlustuludena on väärtpaberitulusid väga lihtne kajastada - tee ettevõte ja GO.

    Ettevõtlustulusid on võimalik genereerida nn. väljaspool dividende (kasutades eri riike, finantsskeeme, hüvitisi jpm.).
  • Minu teada polnud 5 a piirangut ka vanas TMS-s.
  • Vaata kuni 31.12.99 kehtinud TMS paragrahve 21 ja 22. Seal on selgelt öeldud, et 5 a piirang kehtib tulusid ületavate kulude suhtes, aga EI KEHTI vara võõrandamisest saadud kahju suhtes. Väärtpaberite võõrandamusel tuleb lähtuda pargrahvi 22 lõigetest 5 ja 6, mitte aga paragrahv 21 lõikest 1. Parandage kui asjast valesti aru saan.
  • to enz: täitsa õige, tahtsin ka ise samuti kommenteerida
  • See on vist kõige kindlam moodus.

    1. vastus: 5a. klausel pole kuhugi kadunud. TMS punktile polnud aega viidata.
    2. vastus: piirangut ei ole ja väidetavalt pole olnudki (see tundus usaldusväärsem)

    Vana TMS §22p5-6 lubavad tõesti kahju piiramatult edasi kanda.

    Suur tänu Teile harimise eest! Käsitlesin kogu füüsilise isiku ostu-müügi temaatikat tulude-kuludena :)

  • Kas kellegil on kogemusi väärtpaberite müümisega füüsilise isikuga seotud firmale kahjumiga (kas MA käsitleb seda kui teeseldud tehingut või mitte?).
  • silmas on peetud ikka turuhinnast madalamat müüki
  • to jraid:

    Maksuamet võib seda käsitleda, kuidas tahab, aga kui sul paberid korras on ja lepingud taga, siis ei saa nad midagi teha.
  • to james:


    Maksuamet käsitleb seda nii, et nõuab 26/74 tulumaksu summalt, mille osas vastav tehing oli tehtud alla turuhinna (kui oli müük)
  • to bomull:

    Alati on hea maksuküsimustes konservatiivne olla ja TMS §50 (4) sätestab tõesti võimaluse, et maksuhaldur võib turuhinnast erinevate hindade korral rakendada tulumaksu määramisel turuhindu. Sellisel juhul oleks füüsilise isiku tulumaks 26 %, mitte 26/74 - seda ainult seotud isikute puhul, kui oleks tegemist mitteseotud isikutega, siis sellist võimalust neil pole. Vastupidi küll - kui juriidiline isik müüks aktsiad turuhinnast odavamalt temaga seotud füüsilisele isikule, siis peaks JI kinni pidama ja ära maksma tulumaksu 26/74, jällegi - mitteseotud isiku puhul pole neil midagi teha.
    Seega puudub maksuametil nagu seaduslik alus tulumaksu määramiseks.

    Aga alati võis sul olla ju forwardleping sõlmitud ajal, mil aktsia hind oli veel madalam ja müük toimus siis selle alusel. Nii et ilma forwardlepinguta ei maksa madalama hinnaga seotud iskule tõesti müüa.
  • Soovitan korraldada firma kaudu.Firma loomine/osaühing/ei ole keeruline.Samal ajal eraisikutest teenuste kasutajad tahavad maksta sulle sularahas s.t.ilma maksudeta ja Sul tuleb kombineerida rahade arvelevõtmine firmas,Samuti tuleb sul maksta osadele teenuste osutajatele sularahas.Kõik säästud saad suunata aktsiatesse ja fondidesse, palka pead maksma ametlikult direktorile ja soovitavalt ka ühele töötajale a`1400 eek-i.<
  • kui ma olen saanud kasumit tehingutelt soomes ja soome aktsiatega, kuhu ma pean siis maksu maksma ja sama küsimus ka füüsilise töö eest saadud palga kohta?
  • to rene222:

    Soomes saadud aktsiatulult pead tulumaksu maksma Eestis (kui sa oled ikka Eesti resident).
  • to rene222:

    Füüsilise töö puhul sama lugu mis aktsiatega tegelikult - tulumaksu makstakse Eestis, v.a. juhul kui viibisid Soomes üle 183 päeva.
  • he he viibin siin veel ca 3 aastat.
  • Siis tax treaty järgi võib Soomes sinu saadud palgatulu maksustada. Samas, kui sa oled Eestist ära üle poole aastast, siis pole sa maksu mõttes Eesti resident, nii et Siimule pole vaja midagi maksta...
  • kodus käin vast 3 korda aastas. esimese palga saan 1. oktoobril, väärtpaberitulu pole ka veel saanud, niiet ei tea, kellele maksan. eks ma ütle teilegi, kui teada saan.
  • Lugupeetud James,

    Juhiksin su ta"helepanu sellele, et 183 pa"eva on ainult yks residentsuse ma"a"ratlemise kriteeriumitest. Ta"iesti eraldiseisvaks kriteeriumiks on alaline elukoht, millel ei ole poole aastaga midagi pistmist.

    Sa v6id ka kaheks aastaks va"lisla"hetusse olla saadetud, kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da, kui su alaline elukoht Eestisse ja"a"b. Ka maksulepingus on alaline elukoht just peamiseks kriteeriumiks ning pidev viibimiskoht (see samastub eelk6ige poole aasta kriteeriumiga) on alles kolmandaks kriteeriumiks.

    Soovitan Teil osta peatselt poelettidele j6udev uue tulumaksuseaduse kommentaarid, kus yle 1000 lehekyljelt leiate nii m6ndagi enese jaoks huvitavat.

    Tervitustega,

    Erki
    www.tax-leiden.nl

  • Lisaksin ka paar viidet m6nele yrgaegsele eestikeelsele artiklile, mis ka"sitlevad maksuresidentsust. 1,5 aasta jooksul ega ka uue tulumaksuseaduse vastuv6tmisega ei ole olukord siiski sugugi muutunud. Ehk valgustab midagi.

    1. Fyysiliste isikute residentsuse ma"a"ratlemisest Eestis:
    http://www.maksumaksjad.ee/mm/13resident.html

    2. Siseriiklik residentsus versus maksulepingu residentsus
    http://www.maksumaksjad.ee/mm/21siseriik.html


    Tervitustega,

    Erki
    euu@ibfd.nl
    www.ibfd.nl
  • to uustalu:

    Põhimõtteliselt sul on õigus residentsuse koha pealt ja Eestist saadud tulude puhul on muidugi teine lugu, aga hetkel jutuks olnud Soomest saadud palgatulu maksustamise puhul polegi niivõrd oluline residentsus kui just see, kus teenistus toimunud on - praegusel juhul Soomes. Soomes toimunud teenistust ei maksustata juhul kui inimene on seal viibinud alla 183 päeva aastas ja mõnedel muudel tingimustel, mida vist läheks pikale üles lugeda. Eesti Soome maksulepingu §15 reglementeerib selle, kuidas palgatulu maksustatakse.
    Õhtuseks lugemiseks peaks uue tulumaksuseaduse kommentaarid kindlasti ostma:-).

    Tervitades,

    James
  • Tahtsin öelda ei maksustata Soomes, mitte ei maksustata.
  • Sorry James,

    Ma ei po"o"ranud kiiruga ta"helepanu teksti sisule vaid la"htusin subjektireast. Seega arvasin, et jutt on va"a"rtpaberituludest, mitte palgatuludest.

    Samas ei ole palgatulu artiklil ja"lle midagi residentsusega pistmist. See puudutab olukorda, kus Eesti resident viibib Soomes alla 183 pa"eva, ta saab va"ljaspoolt Soomet ja tema palgakulu ei kohaldata Soomes asuvale pysivale tegevuskohale. Kui nendest kolmest kriteeriumist kasv6i yks ei ta"itu, on Soomel 6igus maksustada allikatulu ja Eestil k6ik yleja"a"nud residentsusp6him6tte alusel. Kui k6ik kolm tingimust ta"ituvad, ja"a"b ta"ielik maksustamise 6igus Eestile ja Soomlased peavad suu puhtaks pyhkima.

    Kui isik muutub Soome residendiks, siis ja"a"b ta"ielik maksustamis6igus Soomele ja Eesti peab suu puhtaks pyhkima.

    Nagu ma aga ennist ma"rkisin, v6ib isik Soomes olla ka mitu aastat (pa"evagi Eestis viibimata), kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da.

  • Äkki keegi annab nõu kuidas maksustatakse EVP-de müügist saadud tulu. (Näiteks kui minu vanemad on saanud kompensatsiooniks EVP-d ja tahavad need minu nimele kanda ja mina omakorda soovin neid müüa.) Pakuksin ise välja järgmise skeemi: vanemad teevad turuvälise tehingu turul kehtiva hinnaga ja mina müün EVP-d maha sama hinnaga. Tulu ma saanud ei ole ja tulumaksu maksma ei pea - on mul õigus või oleks seda tehingut lihtsam teha mingi kinkelepinguga ?
  • väga head maksustamisalast informatsiooni saab hanza.net internetipangast.

    https://www.hanza.net/cgi-bin/hanza/markets/maksuinfo.jsp

Teemade nimekirja