LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

3G mobiilside

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kuna antud teemat hakkas juba käsitlema foorum "Miljon üle...", siis teeks eraldi threadi antud teema kohta. Antud teema peaks siis hõlmama WAP'i, W-CDMA, CDMA2000, CDMAOne, DoCoMo, jne
    Ise olen varem ennast natuke sel teemal harinud SI threadis http://www.siliconinvestor.com/stocktalk/subject.gsp?subjectid=36314
    Minule oli heaks uudiseks, et lõpuks ometi tegi Nokia RealNetworks'iga kauba nende tehnoloogia kasutamisel mobiiltelefonides. Rääkisin ise sellest kaks-kolm aastat tagasi SI's.
    Minu arvates on WAP veel selline algeline. Mul on üks algselt soome päritoluga tuttav (praegu elab londonis), kes endale ühe esimese WAP telefoni muretses. Pärast seda, kui mitmeid kordi oma märkmed ja aadressid telefonist ära kadusid ja telefon'i akut pidi jätkuvalt välja võtma, et telefoni resetit teha, loobus selle kasutamisest. Võib-olla on teistel paremad kogemused?
    Ise näeksin, et telefoni ühendamine MP3 mängijaga ja telefoni väiksele ekraanile Real tehnoloogial põhinev videopilt tuua oleks hea idee. Mis teised arvavad?

    Veiko
  • Kas mitte Ericsson ei ole juba välja hõiganud, et tal on tulemas MP3 mängijaga integreeritud telefon või on see mul mingi luulu? Nokia prospektides on aga ammu olnud 3G mobiilide pildid, mis videopilti vahendavad.

    Smartphone-de visioonides on kaks diametraalselt erinevat suunda: ühe järgi üritatakse mobiil teha võimalikult targaks, millega saab teha peaaegu kõike ja mis kipuks asendama PC-d. Koogiküpsetamist talt õnneks veel ei oodata ;)
    Teise ideoloogia järgi peaks mobiil jääma personal access point-iks, mis ühendab igasuguseid inimesel kaasas olema juhtuvaid kommunikatsioonivahendeid (PC, handheld, MP3 player jne.) globaalsesse võrku.

    Ise kipun sinna teise leeri. Mulle ei meeldi kogu WAP-i kontseptsioon,kus Web-i lehitsemine peaks toimuma läbi lukuaugu. Saatuse kiuste sain mõni aeg tagasi õnnelikuks Nokia 7110 omanikuks. Pean ennast küllalt innovatsioonidele altiks inimeseks, kuid selle telefoni WAP-omadust pole mind miski vägi veel kasutama sundinud.

    Telefon peaks jääma telefoniks. Mulle ei meeldi Nokia Communikaatori sugune kobakas. Telefon peaks olema lihtsalt kaasas kantav. Kui mul on hirmsasti vaja reisul olles web-i lehitseda, siis mõistlikum on selleks kasutada mõnda handheld-i (Psion või Palm) või PC-d, mis Bluetooth tehnoloogia abil kasutab minu telefoni access pointina internetti.
  • Mobiilinduse tulevikust:
    Handsettide disain ja tootmine on 1-2 aastat maha jäänud baasvõrgu kättesaadavast tehnoloogiast.
    EMT-l peaks näiteks GPRS tehnoloogia sisuliselt juba täna olemas olemas, töötavaid telefoniaparaate aga vist enne aastat oodata pole.
    Sun-i Chief scientisti Bill Joy visioon mobiilelefonist: raadiosaatja, patarei, protsessoriosa ja kuular/mikrofon(muud interface-d) lahutatakse teineteisest. Raadiosaatja ja patarei viiakse ajust võimalikult kaugele (kinga sisse näiteks/Maxwell Smart/), kuular/mikrofon ühendatud traadita.
    Kui mobiiltelefoni kontseptsioon selliseks muutuma peaks, kas Nokia kui integraator ruulib endiselt või on need hoopis Palm, Handspring või Sony + teised gadgetite tootjad.
  • Kui kuular ja mikrofon on traadita, siis kuidas nad muu aparatuuriga suhtlevad? Raadio teel vist jälle. Kuidas neid raadiosaatjaid siis ajust kaugemale viia? Kas kõrvu ja suud venitades :-)

    Kas raadiosaatja saab olema kõikides minu kingades või ainult mõnedes? Mis siis, kui ma lähen paljajalu randa, kuid tahan sellegipoolest telefoniga rääkida? Kas võtan siis kingad telefoni asemel näppu? Mulle tundub ühes tükis olev telefon siiski mõnusam.
  • Kui palju neid erinevaid vidinaid oleks, mida keegi on nõus endale hommikul külge riputama? Mõni Eesti soost äriinimene on ajalooliselt käinud küll ringi nagu jõulupuu, kusjuures tavaliselt ainult mopsikuid täis riputatuna, minu jaoks on üks taskus vms tolknev asjandus juba asjade kaasas kandmise ülemine piir. Kui eeldada, et sellist nägemust mugavusest jagavad suurem osa tarbijatest, siis millised on kõige olulisemad funktsioonid, mida kaasaskatav mis-iganes-nimi peab täitma/võiks lähitulevikus täita? Piiparid ma jätaks kõrvale.

    1. Võtmed - selle funktsiooni saab tõenäoliselt lisada nii mopsikutele kui "handidele".
    2. Maksmine (võimalik rahakotist loobumine, kui isiku identifitseerimine on mingi nipiga lahendatav!)- sama lugu. Short Sell erinevad kaardimaksefimad?
    3. Mobiilselt info saamine-edastamine. Siin on "handidel" eelised.
    4. Hääle edastamine - mobiilid ilmselt mugavamad.
    5. Pildi edastamine. Mõlemad on selles suhtes jamad.

    Mugavusest lähtudes valiksin praegu telefoni.
  • Maxwell Smarti näide on karikatuurne. Saatjat on mugav kanda näiteks vööl-rihma sees või taskus, kus-iganes - eesmärk on ajust kaugemale.
    Telefoni enda ja kuulari-mikri vaheline raadiosignaali tugevus on kordades väiksem signaalist, mis peaks kilomeetrite kaugusel asuva GSM tugijaamaga ühenduse pidamiseks tarvilik olema.
  • Ericssoni telefoniga ühendatav MP3-mängija on täiesti olemas. Keda huvitab siis - link on siin. See on eraldi olev application, mida saab ühendada mobiili külge. Üsnagi praktiline.

    Tundub olevat tõesti kaks suunda - kas panna erinevad tooted kokku (näit. Ericsson+Palm) või vedada kõik jupid laiali. Viimase praktiline teostus tunudb keeruline.

    Kuid handheld'i ja mobiili ühteliitmine oleks küll meeldiv, sest neid kahte eraldi taskus kanda on suhteliselt mõtetu. Eriti mugav oleks selle MP3 mängija sarnane versioon s.t. vajadusel saab handheld'i eemaldada. Ericssoni uus lahtikäiv telefon juba läheneb sellele.

    Aga "WAP is crap" on täiesti õige ja läbi lukuaugu weebi lehitsemine tabav märkus.

  • Ericsson ongi juba välja hõiganud oma Bluetooth tehnoloogial põhineva headseti. Bluetooth tehnoloogia põhineb 2,4 GHz raadiosidel. Tegemist on mikrolainetega, mis jällegi suta ohtlikumad, kui 900 MHz, mis kasutusel GSMs.

    Muideks sellel Ericssoni handsetil on üks oluline puudus. Tema aku peab vastu kordades vähem aega kui mobiili aku. Ühe aku laadimise asemel on meil seega vaja laadida 2 akut ning seda erineva sagedusega.

    Loomulikult saadakse sellest lastehaigusest varsti ilmselt üle. Praegu on selle põhjuseks Bluetooth chipide suur voolutarve.
  • Sry, väljendusin natuke ebatäpselt. Ericssoni uus lahtikäiv telefon seob endas lisaks mobiiltelefonile ka mõningaid handheld'i omadusi (näit. puutetundlik ekraan ja sellega kaasnev pulk). Kuid ei erinevateks osadeks lahti võtta seda siiski ei saa.
  • Et diskussiooni pisut laiendada püstitaks sellise hüpoteesi, et kiiremad võimalused 2.5 või 3G mobiilside rakendamiseks on B2B's või ettevõtte siseselt, kus erinevad seadmed kasuatksid suhtlemiseks wireless internetti ja tavavahendid oma "kellade ja viledega" arenevad veel jupp aega ilma selge nägemuseta kuidas oleks tarbijal neid mugavam kasutada.
  • Olen juba natuke investeerinud ühte plastikkirurgiafirmasse, põhiliselt teenuste ümberrestruktureerimiseks ja kirurgide ümberprofileerimiseks.

    Minu firma hakkab nimelt silikoonrindade tootmise asemel éhitama esimese põlvkonna cyborge:

    Esimesed mudelid näevad välja lihtsad, nad tekitatakse kolme plastikoperatsiooni teel:
    1.suu juurde opereeritakse mikker
    2.kõrva juurde opereeritakse kuular
    3.kuskile abaluu piirkonda I/O

    NB!kallimad mudelid saavad rindade piirkonda võimaluse akudele.
  • See ilukirurgia on juba vana nali ja mina arvan, et see jääb vahele. Tulevikus on kindlasti võimalik juttu "kuulata" juba mõtete tasemel aju mingit kindlat piirkonda jälgides. Sinna tuleks see "suu" mikker opereerida, teine kuhugi kuulmisvõimelisse ja kolmas nägemisvõimelisse punkti. Seda vähest vajalikku energiat on võimalik vast kuidagi inimese enda liigutustega tekitada. Pikem kõne võtab ilmselt päris võhmale... Faffa teema on siis kuritegude ennetamisega tegelemine mõtete pealtkuulamise kaudu jms.
  • to: heisenberg; sa võiksid mingil eliitmudelil silma asemele kaamera ehitada. saaks zoomida ja paremaid hitte mällu salvestada ning pärast replay-da :-)

    Kahjuks pean tunnistama, et olen 3G mobiilides väga dummy
    Kas keegi seletaks lihtsamate sõnadega, et mida 3G mobiilside endast kujutab? ja mis selle tehnoloogia/kontseptsiooni ajagraafik on? millal seda kasutama hakatakse/saab hakata?
    Nagu ma aru saan on selle tehnooloogia kvalitatiivne "hüpe" oluliselt suurem, kui Wap-i kasutuselevõtmine.

    mis puutub erinevatesse vidinatesse (vt. kristjani post), siis olen kindlasti seda meelt, et kusagil saabub punane joon, üle mille asju enam kaasas ei kanta. Ühtlasi arvan, et mobiilile lisaks midagi rohkemat vist eriti taskusse ei topi..
  • 3G hakatakse ennustatvalt Jaapanis-Euroopas kasutama 2001-2002 ja see võimaldab kiiremat andmete edastamist (näit. multimeedia). Kvalitatiivne hüpe pole tõepoolest võrreldav WAPiga.

    Tundub, et olen väheste hulgas kes midagi peale telefoni taskusse topiks. Minu (lähiajalises) ideaalis kasutaksin riistapuud, mis edastaks kõnet, võimaldaks e-maile saata ja kalendrit kasutada, samuti viimaseid sünkroniseerida arvutiga. Ja seda suhteliselt kõrge kasutusmugavusega. Praegusel hetkel need seadmed eraldi, kuid lähemal ajal ehk midagi oodata.
  • 3G kohta rohkesti infi http://www.mobile3g.com/

    beast, kas Nokia Communicator ei rahulda siis su vajadusi?
  • to GorillaG: Communicator on liiga suur ja üldine kasutusmugavus jätab soovida. Aga lähemal ajal on lootused Ericssonil.
  • MP3 playeri ühendamine telefoniga oleks kasumlik äri just operaatoritele. Mingi lookese MP3 formaadis mahalaadimine oleks c.a. 3MB. Kui see üle GSM'i võrgu tuleks kiirusega 9600, võtaks parasjagu 20 minutit aega. Ja maksumuseks tuleks vähemalt 100 krooni.
    Põhimõtteliselt peaks juba praegu olema võimalik kasutada mobiiltelefoni televiisori juhtpuldi asemel, kui telefonil infrapuna liides on. Küsimus on vist softi poolne. Idee iseenesest oleks hea, kuna minu kodus kaob kogu aeg see teleka juhtpult ära. Siis saaks tavatelefonilt helistada ja kuulata, kus heliseb. :)

    Veiko
  • to veiko: MP3-mängija oleks ikka flash-mälul põhinev ja seega Internetist lugude laadimine pole vajalik.

    Lisaks on selle komplektiga integreeritud veel handsfree.
  • Enamik meist teab, mis on WAP.
    Aga kolm erinevat sorti CDMA'd, DoCoMO...
    Kas kellegil on aega olemus lahti kirjutada või häid linke?


  • DoCoMo on Jaapani 3G lahendus, CDMA juurtega Ameerikas, Euroopas ja mujal peaks pigem vaatama märksõna UMTS järele.

    Sisuliselt räägime siis sellest, et esiteks jõuavad mobiiltelefonid interneti. Sisuliselt seega Mobiil-IP võrk, kus igal oma aadress ja andmeside ilma igasugu dial-up'ita võimalik mõlemas suunas. NB! Tulemusena peab radikaalselt muutuma maksustamispoliitika.

    Teiseks suurenevad 3G-ga märkimisväärselt sidekiirused, mis ulatuvad kuni 2Mbps-ini.
    Lisaks on see kõik ühilduv S-UMTS satelliitside tehnoloogiatega.

    UMTS nõuab põhimõtteliselt uue võrgu ehitamist ja ilmselt saame juba uuel aastal ka Eestis näha esimesi märke saabuvast kui GSM võrgul hakkab tööle GRPS andmeside (kiirused võrreldavad BRI ISDN-iga, aga ideoloogia juba 3G-lt).

    Inglismaal juba esimene GRPS-i toetav GSM võrk täna töötamas ja usinad R&D inimesed tegelevad 4G võrgu ehitamisega, milles kiirused kümnetes megabittides sekundis.

    PS! Kui investeerimisest rääkida, siis kus on uue põlvkonna mobiil-IP rakenduste ehitajad?
  • Ma soovin natuke Jaapani kohapealt asja täpsustada
    NTT DoCoMO on Jaapani suurim mobiilside operaator,
    kellel on näiteks internetiühendusega (i-mode) kliente juba üle 10M.
    Jaapanis evitatav 3G süsteem kannab nime W-CDMA (wideband CDMA)
    Olen lugenud, et jaapanlased kavatsevad esimesena maailmas käivitada 3G võrgu ja on pakkunud orienteeruvaks stardiajaks mai2001.

    Link DoCoMo lehele
  • > NB! Tulemusena peab radikaalselt muutuma maksustamispoliitika.

    ... või eeldusena :)

    Mobiil-IPs peaks kõik samad rakendused fungama, mis fix-IP-ski. Nii, et rakendusi on juba praegu päris palju :)

    Küssa on praegu selles, kuidas IP võrk ja mobiilivõrgud omavahel kokku nööpida. Praegu käib sellel alal vilgas standardite tegemine. Kel huvi võib heita pilgu www.ietf.org, millised töörühmad sel alal praegu püsti on. Ütleks niimoodi, et mobile-Ip alal on praegu veel standardite alal nii kõvasti puudu, et rakendusteni jõudmiseni on pikk tee. Esmalt tuleb valmivate standardite peale teha infrastruktuur ja seejärel on midagi teha rakendustega. Kui soovite investeerimisvihjeid, siis vaadake, millistest firmadest on pärit nende töörühmade liikmed. Cisco ja Nokia on päris vingelt esindatud.
  • Mobiil-IP standarditest. Lugu nendega suhteliselt kehvapoolne ja see on teatud määral arengut pärssiv. Paljud ettevõtted omavad üsna erinevaid nägemusi standarditest ja seetõttu valmistavad ka erinevaid rakendusi.

    Näiteks praegusel hetkel üsna kuum Phone.com kukkus kukkus oma WAP 1.0 toetusega üsna ämbrisse, kuna standardiks kujunes WAP 1.1, mis WAP 1.0-ga ei ühildu. Seega kui keegi suudab eristada terad sõkaldest e. milliste ettevõtete tooted ja teenused võetakse standardi baasiks, siis on rikkus saabumas "keegi" õuele :)
  • Phone.com ehk vana nimega Unwired Planet on üks WAP Forumi algataja/eestvedaja koos Nokia, Ericssoni, Motorola jt-ga. Kuna Phone.com-l tugevalt WAP Forumis "käsi sees", siis ei usu hästi, et nad millegipärast WAP 1.0-le toppama jäid.

    Phone.com-i ja Software.com-i ühinemise puhul antud pressiteates Phone.com kurtis, et ei ole nagu tarbijate hulgas sellist nõudmist nende tehnoloogia järgi nagu algul planeeritud. No, mis seal imestada, kui nad peale WAP-i muud suurt teha ei mõista :)

    Siit ka 50-50 deal firmade ühinemisel ehkki Phone.com-i turuväärtus oli kõrgem.
  • Kui 3G annab sellise andmeedastuskiiruse, siis tekib tal üks väga huvitav rakendus: ta lööb turult minema ET taolised metalljuhtmeid pidi andmeedastuspakkujad 1..4kbps. Nad kas teevad oma liinid korda või kaotavad kliendid.
    Seega, paneks selle 3G seadme oma arvutile külge.

  • Wireless rakendustest. Kõigepealt vajatakse tehnloogiat, millega antud rakendusi koostada. Sellist tehnoloogiat töötab välja näiteks Centura Software (CNTR) - eSNAPP, millega oleks võimalik luua ja integreerida XML liidesel toimivad rakendused eksisteerivatele infosüsteemidele. Centura skandinaavia partner NOCOM AB on eSNAPP'i kasutades teinud mõned WAP lahendused. eSNAPP'i kohapealt on meil plaanis väike tutvustav seminar 1. septembri hommikupoolel (kohal Centura enda esindajad) ja täpsema info saadan neile, kes meie centura mailinglistis on (http://www.financials98.com/tarkvara.htm ja paremas tulbas on SUBSCRIBE CENTURA).
    Muud firmad, keda alal tean on:
    PUMA - andmete sünkronisatsioonitehnoloogia
    AETH - rakenduste ja sünkronisatsioonitehnoloogiad
    TIBX
    XTND - analoogne toode, nagu eSNAPP, kuid väiksemate võimalustega.

    Veiko

  • Keda 3G standardid, rakendused, seonduv tehnoloogiapoliitika jne huvitab võib vabalt hulga infot leida näiteks InfoBridge trükistest.

    Tõsi seal viida taga on kaugelt laiem skaala põnevaid asju kui ainult 3G ja mobiil-IP.

  • Pärast infrastruktuuri ettevõtete erastamist ei olegi Eesti riigi olukord nii lootusetu.

    Sarnaselt teiste Euroopa riikidega võiks Eesti paari aasta pärast samuti korraldada oksjoni 3G litsentide saamiseks ja kui läheb hästi võiks sissekasseerida
    iga kasutaja kohta ligikaudu 10000EEKi(?), mis teeks 400 tuhande mobiiltelefoni kasutaja puhul 4 miljardit krooni.

    PS!Järgmisena võiks erastada õhukoridorid
  • Aga kabotaaži teostamise liinid? Kui kaua nende erastamist peab ootama (tegelikult peaks olema 1 muu foorumi küsimus, sry)?
  • See kunagi mainitud Centura eSNAPP'i tutvustus toimub 1. septemberil, kell 10.00 Olympia hotelli Sigma saalis (2. korrus). eSNAPP on keskond, millega saab oma rakendused ja infosüsteemi viia mobiiltelefonidele ja PALM'idele, kasutades XML standardit. Kõik huvilised on oodatud, kuid paluks eelregistreeruda e-mailil veiko@financials98.com või tel. 6397044.

    Veiko
  • Lõik tänasest UPlazast

    Kolmanda pőlvkonna mobiilsidesüsteem UMTS on mõttetu ning juba enne valmimist aegunud, ütles Helsingi Tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Arto Karila Helsingin Sanomatele. Samas on Karila veendunud, et kolmanda põlvkonna mobiilsidevőrgud ehitamata ei jää, kuna seadmete tootjad ning mobiilsideoperaatorid on teinud sinna tohutuid investeeringuid. Küsimus on selles, kes kõrge hinna kinni maksab. Karila hinnangul on need GSM-võrkude kliendid, kuna konkurents UMTS-võrgu turul saab olema tihe ning seega ei saa ka hind väga kõrgeks minna. Karila kardab, et UMTS-litsentside kõrge hind võib ajada mõne operaatori pankrotti. Karila hinnangul ei paku kolmanda põlvkonna tehnoloogia teisega võrreldes olulist lisaväärtust. Kuigi on räägitud infovahetuse kiirusest kaks megabitti sekundis, ütles Karila, et see on vaid teooria ning mõistliku hinnaga suudavad operaatorid pakkuda vaid paarikümne kilobitist kiirust. GSM edastab andmed 9,6-kilobitise kiirusega. Järgmisel aastal peaksid suurematel operaatoritel valmima GSM-võrgu peale ehitatavad GPRS süsteemid, mis tõstavad kiiruse paarikümne kilobitini sekundis. Järgmine samm on EDGE (enhanced data rates for global evolution), mis võimaldab pakkuda kiirust 384 kilobitti sekundis. GPRS-i ja EDGE-i hind on vaid murdosa UMTS-võrkudele tehtavatest kulutustest, kuna viimased tuleb ehitada üles nullist. Karila sõnul oleks mõistlikm minna teise põlvkonna mobiilsidesüsteemidelt otse üle neljanda põlvkonna süsteemile.

  • Kui need väited on õiged, siis:
    1)3G aretajad on ju suures hävingus. See, mida nad pidasid investeerimiseks, osutub raiskamiseks;
    2) ühelt põlvkonnalt teisele üleminekul peaks toimuma nagunii turu ümberjagamine;
    3)kui 3G jääb sisuliselt vahele, saab ümberjagamine seda ulatuslikum olema
    Väide, et 3G ei anna olulist lisaväärtust, näib triviaalselt loogiline, aga jutt tervikuna siiski raske uskuda.
  • Karila jutus on oma iva sees, kuid ka paar nõrka kohta.
    Esiteks, UMTS võrke ei ehitata tühjale kohale. UMTS võrgud projekteeritakse näiteks selliselt, et nad sobivad olemasoleva GSM infrastruktuuriga. Ükski operaator poleks sellega nõus, et ta peab hakkama kahte paraleelset võrku ülal pidama.
    Teiseks, GSM-i sagedused on piiratud ressurss. Et kasutajate arvu suurendada on vaja kas suurendada tugijaamade arvu pinnaühikul või siis suurendada kasutuses olevat sagedusala. GSM 1800 võeti just sellepärast mängu, et 900 MHz muutus linnades liiga kitsaks. UMTSi kasutuselevõtuga võetakse kasutusele jällegi uus sagedus, kuhu mahub jälle rohkem kliente. On tõsi, et 2Mb kanalit ehk reaalselt paljudele ei jätku, kuid kui seesama 2M mitmetele klientidele näiteks kõneks välja jagada, siis on õige mitmed taas õnnelikud. See 2M jutt UMTSi puhul on marketingimüra. Fenomen on sama, mis reklaamida uusi automarke ja rõhutada, kui palju see või teine mudel välja jookseb.
  • Selles jutus on iva, aga ta on vähemalt pool aastat hiljaks jäänud. Euroopas litsenside ostmiseks kulutatud raha + litsenitingimustes määratud tähtaajad võrgu roll-out'ks on sellised, et pigem tekib Nokial probleeme leida ostjaid oma EDGE tehnoloogiale. Suure tõenäosusega saab operaatorite eesmärgiks olema ehitada kiiresti välja UMTS võrk ja siis migreerida olemasolevad GSM kliendid UMTS'i, et GSM sagedustel üle minna UMTS tehnoloogiale. Vähemalt Saksamaa oksjoni tulemused ei jäta operaatoritele siin muid võimalusi.
    Saksa regulaator on soovitanud lähtuda UMTS operaatoritel minimaalsest andmevoost 144 kbit/s ja hoiatanud, et minimaalse leviala nõude spetsifitseerimisel võidakse seda tõsta 384 kbit/s.
    3G mobiilside oluliseks konkurendiks saab ilmselt Fixed Wireless, UK's, Taanis ja Tshehhis on momendil käimas oksjonid 26-27 Ghz sagedusaladele FW operaatorite leidmiseks. UK oksjoni rahaline pakkumine algab 15. oktoober ja selle käigus jagatakse 13 regioonis välja 3 regionaalset litsensi. Minimaalne teenus peab sisaldama kliendile vähemalt 2 Mbit/s ühendust. Oksjoni alghindade kogusumma on ca EEK 2 miljardit, nii et võb oodata uut rahapõletamise orgiat.
    vt. ka www.spectrumauctions.gov.uk
  • Huvitav, milliseks kujunevad XTND ja CNTR kolmanda kvartali majandustulemused. Palju on liikvel ka spekulatsioone ERICY kohta. Kas keegi teab midagi täpsemat?
  • To Brad: Centura kohapealt voin oelda, et neil on mitmeid uusi huvitavaid projekte käima läinud. Iseasi, kas tulud nendest projektidest kohe paistavad. Scott on väga konservatiivne inimene ja ei kuuluta kunagi ennem, kui raha käes. Pakun, et mingit kahjumit ei tule aga ega yllatusi ka ei oota. Kahju, et Eestis selle eSNAPP'i vastu huvi nii väike oli. Meie tootetutvustusel olid pohiliselt vanad Centura kasutajad ja sobrad. Kas omad nende aktsiate positsioone?

    Veiko
  • Mis arvavad inimesed sellest, et Eestis levib karvaste kätega inimeste survel arvamus, et ei tohiks korraldada oksjonit UMTS litsensi väljastamiseks, sest keegi ei taha ju kõrgeid minutitasusid:).
  • Jama, hind kujuneb ikkagi selline, mida inimesed on maksimaalselt nõus maksma. Ega litsentsitasu ei suurenda minutitasu, vaid vähendab omanikutulu.
  • Iseasi, kas see oksjon yldse onnestub. Raiskame suuri rahasi selle globaalseks reklaamimiseks ja yhtegi pakkujat ei tule. Moned Aafrika riigid proovisid samasugust oksjonit Euroopa eeskujul ja yhtegi osalejat ei registreerunud. Eesti on ka väike riik ja ega siit suurel operaatoril mingit korraliku tulu oodata pole.

    Veiko
  • Eestil on võrreldes mõne Aafrika riigiga üks väike erinevus -- nimelt väga kõrge mobiiltelefonide penetratsioon.
  • Behemot-ile

    Taitsa nous, mulle kohati tundub et mobiili operaatorid on yhise PR firma palganud, et siis moni miljon avaliku arvamuse kujundamisele kaasa aidata.

    Tarmo-le

    Penetratsioon korge kyll, aga inimeste arve vaike ja leviala suur, seega *fixed cost* kasutaja kohta korgem, kuigi ja kulutatakse ju Eesti yhe kasutaja peale paris palju pappi helistades.
  • Huvitav näiteks ÄP artikkel, kus põhiliselt avaldasid arvamust kohalikud operaatorid a la "läheb ikka kalliks". Krt, muidugi kardavad uusi tulijaid kes hinna üles ajavad.

    Riik oksjonist igaljuhul võidaks.
  • Kui Te selle mainitud WS artikli läbi lugesite, siis peamine artkli mõte seisnes selles, et maailmas on leidunud yks "hull" riik, kelle alapalgatud inimesed maksavad mingi mobiiliteenuse enam, kui oma elamispinna eest. PS! (peale selle, mitte post scriptium) See on ainult minu isiklik arusaam.

    Veiko
  • WSJ on äraunustanud väikese detaili, et enamik inimesi helistab Eestis mobiiltelefonidelt firmaarvelt...
  • To Graafik: See on ainult maksunduse kysimus. Kuidagi tundus minule paar aastat tagasi võõras IRS (USA maksuamet)'i mõttelaad, aga nyyd olen endale selle põhimõtted endale arusaadavaks teinud. Ja selle tulemusena tunduvad Eesti (jm. Euroopa) maksusysteemid on selle kõrval mingi nn. "lollus". Aga eks igayhel on oigus oma arvamusele.

    Veiko
  • no ma tahtsin öelda, et ükski inimene oma madala palga arvelt kõnesid ei tee, nagu ameeriklased arvavad

    Tean tuttavat kelle palk on 40 ooo krooni kanti ja üle , ometi leiab ta, et mobiili oma palgast küll pidada ei tasu.

  • graafik: kas see tuttav töötab LHV's?
  • LHV-s ei ole ühtegi 40,000 kroonist palka :-)
  • Madagaskar ja tarmo: Ärge minge teema pealt kõrvale.

    Öeldud oli vaid seda, et eestlased kaaluvad samamoodi oma kulusid nagu ameeriklased ja mobiil ei ole mingi moeasi.

    Muideks ma tunnen ka inimest, kes teenib kuus 3000 eeku, aga tema mobiiliarved pole kunagi üle 300 krooni.
  • to: tarmo

    Seda ma arvasin, et LHVs teenitakse ikka kobedamalt.

Teemade nimekirja