Eelmise suve teema: Kas me peame ennast liialt tarkadeks investoriteks?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Investori eesmärgiks võib lugeda turuindeksist suurema kasumi teenimist. Kuid arvestades seda, et ühe aasta jooksul 70% fondide mänedzeridest ei ületa tootluselt S&P 500 indeksit, siis peaks see panema mõtlema. On ju money manager'idel enamasti rohkem infot, samuti on nad lähemal turule. Kui juba nemad ei suuda indeksit lüüa, siis peaks see era-investori jaoks veelgi keerulisem olema.
Siin võib täheldada "autojuhtimise" fenomeni - enamus inimesi peab ennast keskmisest paremaks autojuhiks, kuid kõik ei saa keskmisest paremad olla. Sarnast "liigset enesekindlust" võib täheldada ka investeerimisel, sest muidu ju investorid väärtpaberibörsidele ei investeeriks.
Seega - kas täiesti ratsionaalselt mõeldes ei oleks vaatamata väiksemale tootlusele mõistlik era-investoritel investeerida indeksfondidesse?
Beast
P.S. Arvud Fool.com artiklist "Behavioral Finance 102 -
Investori eesmärgiks peetakse ikkagi tavaliselt riskile vastava tulu teenimist, vähemalt efektiivsel turul. Seetõttu ei näe vastuolu, kui mõni erainvestor indeksist kõrgemat (või madalamat) riski võtta soovides ka mujale investeerib.
Mis puutub indeksfondidesse, siis on nendega see häda, et nad ei saavuta indeksi taset ainuüksi seetõttu, et indeksisse enesesse pole tehingukulusid arvestatud, fondil aga terve rida kulusid. -
to viktor: mõtlesin investoreid tervikuna, mitte mõnda investorit, kui seadsin küsimuse alla investorite börsile investeerimise mõttekuse.
Ja Kristjani toodud lugu "autojuhtimise fenomeni" ja overconfidence'i kohta soovitaks kõigil lugeda. -
Meenub üks uuring: 90 % portfelli tootlusest(pikaajaliselt) sõltub aktivaklasside valikust ja ca 10% nn mikromanagemendist.
Ehk rikastumise lihtne valem: pikaajaline raha eemale võlakirjadest ja deposiitidest ning indeksifondidesse. Raha paljuneb aja jooksul kui bakter: 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128 jne.
Võttes ajaloolised diversifitseeritud portfelli tootluse-12%, saame tsükli pikkuseks ca 6 aastat.
Ehk tänane 1 miljon krooni muutub 100-ks ca neljakümne aastaga. Kui miljonist Usd-st piisab siis 24 aastaga. And no voodo here. -
Raamat "Beating the Dow with Bonds" argumenteerib sellele lähenemisele päris hästi vastu. Suurt tähtsus omab ikkagi ajastuse küsimus, mis reaalsete iskute investeerimishorisontide piires muudab pikaajalise statistika küsitavaks. Sa võid öelda ainult seda, et senise kogemuse põhjal on muutunud 1 mio 100ks ca neljakümne aastaga, mitte aga selle kordumist tulevikus lubada.
-
Väikeinvestori seisukohast muidugi on rahulikum investeerida fondide kaudu (eriti kui väike=mitteprofessionaalne). See ei ole ju nagu eriti terav küsimus, tegelikult.
Iseasi on, aga kas väikeinvestor peaks tulema tingimata indeksfondide kaudu - nende fondide range seotus indeksi komponentide ja vastavate kaaludega surub fondihalduritele sageli peale fundamentaalselt ja pikaajaliselt õigustamatuid otsuseid. -
to viktor: Eelnevalt tõin välja, et 70% fondide mändedzeridest ei suuda 1 aastases perspektiivis ületada S&P 500 e. benchmark'i. Kas jällegi "autojuhtimise fenomen" e. "mina suudan valida parima fondi"?
-
Jätkan samal teemal linkide lisamist: Odean & Barber . Nende esimeses uurimuses välja nopitud online brokerite reklaamid on tõeliselt coolid. Igati võrreldavad "mõistuse, julguse ja rahaga".
-
Veel kirjeldab hästi parima fondi otsimist mänguteooriast tuntud vangide dilemma
Kaks härrat, A ja B, on vahistatud süüdistatuna pisivarguses, mille eest ähvardab neid 1-aastane vanglakaristus. Tõendusmaterjal selle pahateo kohta on sedavõrd kindel, et ei A-l ega B-l poleks lootustki vanglast pääseda, kui poleks ühte täiendavat nüanssi. Nimelt on A ja B sooritanud lisaks pangaröövi ja seda teab ka uurija, kellel paraku pole selle kohta piisavalt kohtukõlblikku tõendusmaterjali. Pangaröövis saaks vahialused süüdi mõista vaid siis, kui kasvõi üks nendest seda tunnistaks. Selle riigi seadused lubavad vanglakaristust asendada tingimisi karistusega ilma vabaduse võtmiseta, kui kohtualune on uurimisega olulist koostööd teinud. Oluliseks koostööks oleks antud juhtumil see, kui üks vahialustest tunnistab pangaröövi ja selle tulemusena tõestatakse teise vahialuse süü, mida viimane eitab. Sellises olukorras mõistaks kohus vastupuiklejale karistuseks 10 aastat, samal ajal kui ülestunnistaja saaks tingimisi karistuse. Kui aga mõlemad oma süü panga röövimises üles tunnistavad, siis ei loeta seda enam oluliseks koostööks uurimisega, vaid lihtsalt puhtsüdamlikuks ülestunnistuseks ja sel puhul karistab kohus kumbagi kurikaela 5-aastase vabadusekaotusega.
Kummalgi härral on seega 2 valikut: tunnistada end süüdi pangaröövis või mitte. Kui kumbki oma suurt süütegu ei tunnista, on tulemus - 1, s.o. 1 aasta türmi mõlemale härrale; kui mõlemad tunnistavad, on tulemus - 2; kui üks tunnistab ja teine mitte, on tulemus ülestunnistajale 0, süü eitajale aga - 5.
Soov soodsaimat tulemust saada viib selleni, et mõlemad tunnistavad oma süüd ja istuvad 4 pikka aastat trellide taga! -
Bondidest, ajast ja aktsiaindeksitest
Lihtsaid mõtteid: Keskmine inimene omab sääste mitmekümne aasta jooksul. Keskmine inimene ei tea turgude ajastamisest midagi(nagu öeldud failib ka 70% fondijuhte). Enimuuritud USA turul pole olnud ajalooliselt ühtki 10 aastast või pikemat perioodi mille jooksul:
1) aktsiaindeksi tootlus poleks löönud võlakirjatootlusi
2) võimalik halvim tulemus investorile mõõdetuna reaaltootlusena oleks aktsiatel halvem kui võlakirjadel.
Kui uskuda, et ajaloo põhjalt on võimalik tulevikku ennustada on soovitus investorile lihtne: passiivne investeerimine aktsiatesse(passiivsed aktsiafondid). Need vähesed kes usuvad, et suudavad turgudel saavutada ebatraditsioonilisi tootlusi, teevad seda naguinii. Või on kusagil viga? -
Traderina tooksin v2lja t6siasja, et k6va tööga on v6imalik saavutada suhteliselt stabiilne sissetulek, olgu see siis 10, 100, 1000 v6i 10000 dollarit p2evas, ent kapitali tootluse stabiilsuse hoidmine on problemaatiline.
Kui sa teeniksid näiteks 100 000 pealt 1000 päevas, ei teeni sa 1 000 000 pealt veel 10 000 päevas, kasv6i seep2rast, et suurte koguste puhul hakkad juba ise m6jutama aktsiate hinda. Lisaks tulevad m2ngu veel ajafaktor, kiirusefaktor jne. -
To Scrooge: Mul pole siin praegu statistikat käepärast, aga esimese hooga pakuks 1929 pluss järgnevad paarkümmend aastat välja, kus DJIA ennast vaikselt endisele tasemele taastas, peaks (1) tõele mittevastavust näitama. (2) sama seis, selle perioodi inflatsiooni pole mul kuskilt võtta, aga üsna tõenäoliselt leiab sellest ajavahemikust ka sellele väitele mittevastava 10 a perioodi.
-
Minult niisugune mõte: Vaeseed mehed on nõus rohkem riskima. Osta ja hoia taktikaga surevad enne ära kui haljale oksale jõuavad. Kui raha on palju, siis rahuldab ka fondide tootlikkus.
-
Küsimusele vastamine läks foorumil sujuvalt üle nõuandmiseks ja teatavasti on iga investori strateegia subjektiivne. Eks tarkuse üle saab ikka otsustada tulemuste põhjal. Minu arvates peaks defineerima sõna "investor" et kõik saaksid üheselt aru millest räägitakse ja siis hakata aru pidama kas keegi on tark, liialt tark või ei ole tark üldsegi. Minu jaoks investor tähendab ikka isikut kes mitte ainult ei paiguta kapitali, vaid osaleb ka selle juhtimis- ja arendusprotsessis nagu onuke Buffet. Muidu võiks ju nimetada investoriteks ka neid kes hoiavad oma kapitali säästuarvel või pensionifondis või kindlustusfirmas jne. Mulle tundub, et enamus nn investorid on väärtpaberivahendajad, mitte investorid.
-
to marek: Küsimus oli suunatud ikkagi kõikide investorite kohta kes paigutavad oma raha väärtpaberibörsile. Buffeti suguseid võiks äkki kutsuda strateegilisteks investoriteks??
-
MSM- ilt väga hea mõte. Samas enamikule eraisikust turuosalistele oluline ka tegemise rõõm - meeldiv ühendatud loodetavalt kasulikuga.
-
Inimeste heaolufunktsioonid on juba kord sellised, et lotopileti (hind näiteks 10kr) puhul ei rehkendata mingeid oodatavaid tootlusi vaid lihtsalt riskeeritakse, lootuses võita.
Säästude paigutamise puhul võetakse arvesse ka terve rida muid komponente. -
Tõstsin selle teema üles seoses tänavuse Nobeli preemiaga ...
eespool on juttu otsuste tegemise psühholoogiast
