Kuidas muuta Eesti Väärtpaberibörsi aktiivsemaks? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Kuidas muuta Eesti Väärtpaberibörsi aktiivsemaks?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ise olen arvamusel, et üheks võimaluseks oleks lühikeseks müümise võimalus (sell-short), sest praegu on võimalik langusele mängida ainult läbi optsioonide, mis ei ole paljudele sobivad kuna on liiga riskantsed.
  • Aita mind veidi, mismoodi on shortimine vähem riskantne kui puti ost?
  • Tõelised mängurid, Villu Reiljan jt., tuleks jälle (riigi)raha ligi lasta:-)
  • Brunswickdirect.com-i taolised üritused kindlasti aitavad börsi atraktiivsemaks muuta, vähemalt välismaalaste jaoks.
    Riigi rahaga spekkamine oleks lühiajaliselt kindlasti hea lahendus:-). Hong Kongis valitsus toetas Aasia kriisi ajal tugiostudega kodumaist aktsiaindeksit, miks ei võiks ka stabilisatsioonireservi sel otstarbel kasutada?:-))
  • atraktiivsemate ettevõtete toomine börsile.
    IPO saatus sõltuks muidugi sellest kui suur oleks võimalike turuosaliste rahakott ja kui tõenäoline on, et omanikud saaksid IPO-ga paremat hinda kui ettevõtte müügist läbi private-placement'i.
    Hetkel kipub ettevõtete liikumine olema: omanik- riskikapitalist-välisinvestor. Kui venture capital hakkaks exitit tegema jälle läbi IPO siis võiks ju midagi oodata.

  • to arkok:
    arvestade praegust TSE nõrkust ei soovitaks short sell-e küll väga jõuliselt propageerida. See muudaks turu veel volatiilsemaks kui mingid "eile short sell'ide olemasolust teada saanud" mehed siin müüma hakkavad.
  • Teadmiseks et shortsellingut on praegu kah vqimalik harrastada, st aktsiaid laenata ja siis neid müüa. Siiski ei arva et see oluliselt aktiivsust suurendab (aeg on seda näidanud). Olen nqus Marko1-ga et börs vqiks olla atraktiivsem kui siin oleks atraktiivseid ettevqtteid. Kuid ilmselt niikaua kui pole leitud nn. Eesti Nokiat pole atraktiivseid ettevqtteid börsil näha.
  • Ma ei tea kuidas teiega on aga ma isiklikult loen ettevõtteid, mille käibe ja kasuminumbrid kiiresti kasvavad vägagi atraktiivseks. Minu jaoks on näiteks HP ja ETL-i mlrd kasumid vägagi atraktiivsed. Rääkida ei tuleks mitte ettevõtete atraktiivsusest vaid börsi atraktiivsusest. Eestis on paarkümmend väga edukat ettevõtet kes võiksid oma aktsiaid TSE-l noteerida. Miks nad ei tee seda? Sest börsilt eemalolek kaalub üle nende börsil oleku, ka rahalises mõttes.
  • to tarmo:
    :mismoodi on shortimine vähem riskantne kui puti ost?

    Samas võiks ju küsida miks on call ost riskantsem kui aktsiate ost, optsioonidega mängides peab ju arvestama ridamisi teisi aspekte:volatiivsus, tähtajad, ei ole ise optsioonide vallas eriti tugev, kuid mulle tunduks short-sell küll meelepärasem, kui put optsioon.

  • to illimar:

    ma pidasin silmas, et see tooks juurde aktiivsust, sest praeguses olukorras ei ole turul midagi teha, kui ei taha optsioonidega mängida
  • Noh, kui sa valid, kas osta tuhande krooni eest aktsiaid, või kokku tuhande kroonise preemiaga optsioon, siis tõesti-tõesti, viimane ost on kõrgema riskiga. Kui aga on valida, kas shortida 100 aktsiat või osta put 100-le aktsiale, siis puti puhul on su maksimaalne downside makstud preemia, short positsiooni puhul on downside limiteerimata. Upside on mõlemal limiteerimata, optsiooni puhul on aga break-even preemia võrra kõrgemal. Vat sellised lood.
  • Lühikeseks müügi ja näiteks ameerika tüüpi optsioonidega kauplemise võimalus börsi aktiivsusele pärssivalt küll ei mõjuks. Olen ka kuulnud, et lühikeseks müük teoreetiliselt võimalik, aga praktikas raskesti saavutatav. Milles asi?
  • Mõeldud, mis takistab lühikeseks müügi võoimaluse rakendamist reeglina?
  • Praegu on vaid 12-14 "normaalset" firmat börsil, lähiaastatel ostetakse neist 2-5 ära. Järgi jääb vaid 7-12, mis on igale investorile läbi ja lóhki tuttavad. Palju suurem tööpóld investorile oleks Soome ja Rootsi.
  • Esmalt jääb asi vist usalduse taha kinni. Oled Sa ikka maaklerile piisavalt usaldusväärne?
  • Usaldusest räägitakse siis, kui tegu riskidega.

    Maakler saab jätta tagatiseks laenatud aktsiate müügist tekkivad vahendid.

    Tal on suuremate kulutusteta võimalik kõik minule aktsiate laenamisest tulenevad riskid maandada, s.t. näiteks osta end samavõrra pikaks antud aktsias, puhuks kui turg liigub üles. Tõenäoliselt on ka muid variante.

    Vastuväiteline näide USA-st.
    Lühikeseks müügiks ei esitata mingeid täiendavaid nõudeid, tagatisi ega tehta kitsendusi. Mõnedel on siiski oma lühikeseks müügi nimekirjad, aga need on väga pikad. Enamasti peab klient kinnitama seda, et lühikeseks müügi ja oma pika positsiooni realiseerimise peab ta orderil ühemõtteliselt vastava märkega eristama.

    Niisiis, kus on takistused? Mina ei oska neid näha.
  • ÄPO:

    Ma ei usu ettevõtte noteerimisse börsil ja pole juba paar viimast aastat uskunud, ütles Äripäeva rahaseminaril investeerimispanga LHV nõukogu esimees Rain Lõhmus kommenteerides riskikapitali investeeringutest väljumise võimalusi.

    Lõhmuse sõnul on Eestis viimase 10 aasta jooksul tekkinud legaalsest rikkusest tulnud transiidi kõrval firmade strateegilisest müügist, kui jätta kõrvale ebaseaduslikud rikastumise viisid. Strateegiline müük mõnele teisele firmale on Lõhmuse sõnul parim investeeringu realiseerimise viis.

    Samuti on Lõhmuse sõnul võimalik müüa investeering edasi mõnele teisele riskikapitali pakkujale.



    Paistab, et viimastel aegedel on domineerinud selline seisukoht, sest Tallinna Börsile pole pikka aega lisandunud ühtegi ettevõtet.

    Kui börsi ei peeta kapitali haaramiseks sobivaks kohaks, siis võiks ju börsi kinni panna küll.
  • Graafik,TSE liitu HEX`ga võib ju vaadata kui kohaliku hegemoonia lõppu, kui sellist.
  • Tekib küsimus, et kellele on seda aktiivsemat TVB-d vaja? Meie mastaapides on börs raha kaasamise vahendina reeglina overkill. Teisest küljest, kui raha on liiga palju, pole tänapäeval kuigi keeruline seda NYSE-l keerutada. Turumajandus paneb asja paika: meil on täpselt sellise suuruse ja aktiivsusega börs, millist me ise turuosalistena väärt olema.
  • see vist oli kolmapäeval, kui võeti vastu uus väärtpaberituruseadus. Isiklikult pean seda viimaseks tilgaks Tallinna Börsi suretamisel.

    Võib olla olen ma liiga rumal aga mulle tundub, et uute ("mängu")reeglitega ei ole enamustel maakleritel Eesti Väärtpaberiturul enam midagi teha. Lihtsalt turg on liiga piiratud. Alles jäävad ainult pangad ja neidki on meil vähe... Seega konkurents kaob ning turutegijaid jääb alles liiga vähe, et asi saaks usaldusväärne olla.
    Minu mõttelõng on umbes järgmine:
    uue seaduse kohaselt on full-service maakleri omakapitali miinimumiks 12 muljoni kr. Et omanikud ettevõtte tegevusega vähegi rahul oleks tahetaks kuskil 15% aastas ikka tulu teenida. Seega nii 1,8 miot puhtana käten. Arvestades sellega, et teenustasud pidevalt kukuvad tuleb vahendajate peamine sissetulek mujalt. Siiani on vist enamus papp teenitud erastamisnõustajana. On päris kindel, et varsti pole enam midagi erastada. Seega selle valdkonna tulud kuivavad kokku. Eks muidugi M&A tulu jää alles aga isiklikult olen selles suhtes päris võhik ja ei oska küll mingit perspektiivi näha. Loomulikult räägin ma praeguses arvamuses liiga radikaalselt aga mõte jääb üldjoontes samaks. Tulusid pole kuskilt näha.
    Lisaks tulude kehvale väljavaatele on kulude pool kah väga nigel.
    Vist on nii, et varsti peavad vahendajad kinni maksma ka väärtpaberiinspektsiooni igapäevased kulud. Ma isegi ei tea, kas on see plaan või juba kokkulepitud...
    Lisaks räägitakse, et tahetakse vahendajad hõlmata ka hoiusekindlustusse. Umbes nii nagu see on praegu pankadel. Kuuldavasti võib antud kulu olla ligi 1% klientide vahenditest. Ehk siis veel kulusid.

    Kõik viib selleni, et Eesti ettevõtjad (pean silmas mitte pankadest vahendajaid) leiavad ühel hetkel, et turg on liiga väike. Sealt juba edasi arutades jõuame lihtsalt selleni, et teenustasud PEAVAD tõusma. Ja mis omakorda viib meid selleni, et kui praeguste teenustasudega ei soovita kaubelda, siis mis edasi saab.

    Loodetavasti panen ma kuskil oma umbmäärases ja pealiskaudses arutluses väga mööda aga tundub, et asjad saavad ainult kehvemaks minna.

    Ootan vastukaja või siis lausa materdamist!

  • Vend GRAAFIK! Milles on su point? Muidugi on yks kysimus miks vend SCROOGE ei usu byrsikapitali? Kas,siis seadusandlus vyi midagi muud? Meil on kyigil YIGUS oma arvamustele ning sageli on meie arvamused tyesti erinevad yksteise omast.

    Seega mina nyen byrsikapitalist loodavaid hyvesid palju rohkem kui riskikapitalist. Lisaks kyigele ma arvan , et EESTI suur linnades vyiksid olla oma byrsid. TVB yhines nagunii HEX-iga ning loodan, et neil lyheb tyesti hysti kuid, et muuta byrsindust efektiivsemaks, siis tuleb luua eelkyige EESTI kohalik KONKURENTS! TVB acts like NYSE.

    Kuidas muuta B atraktiivseks? Byrsid peaksid eelkyige tyytama koos yriregistriga. Enamus praeguseid riiklike firmasid peaksid minema erakytesse lybi byrsi. Samas ma tahaks nyha ka B vyikseid pere firmasid ja farme. Muidugi peab olema erasektoril valida kas minna lybi byrsi vyi jyyda iseseisvaks. Samas tuleks soodustada lybi byrsi minekut kas, siis maksusoodustusetega, aktsiatena palga maksmist tyytajatele jne. Lisaks annab see heavyimaluse siduda rahvusvahelist businessi EESTI businessiga.

    Minu arvates oleks seda rikkust olnud EESTIS praegu kymneid kordi rohkem kui oleks kasutatud byrsikapitali(EESTI rahvakapitali) niinimetatud riskikapitali vyi strateegilise investorite asemel. Muidugi oleneb see palju ka reguleeritusest.

    Investeeringut myya saad sa nii BK kui ka RK pyhjal. Ainuke asi on see, et kuidas muuta see rohkem analyysitavamaks. Kas hind oli yige, miks see firma osteti jne.

    Lisaks kyigele nyuaks ma pankadelt eraldi investeerimis firmade loomist, sest byrsil myngida inimeste syystudega on praegusel nyol liiga ohtlik. Ka peaks olema erinev raamatupidamine.

    Muidugi vyiks ka edasi minna futures ja optsioonidega. Olen kategooriliselt selle vastu, et TVB lubataks myya futures vyi optsioonide kontrakte. Need peaksid olema 100% listitud muudel seega uutel Byrsidel. Pole mytet luua jylle uut monopoli. Yhele institutsioonile ei tohi kunagi liiga palju vyimu anda.

    Samuti oleks mu syda palju rahulikum kui ma nyen, et mu vendadest ja ydedest talunikud saavad osta oma viljale vyi kartulile tuleviku myygihinna, SEEGA SAAVAD TEHA OMA KULUDE JA TULUDE ARVESTUSED YIGE VARAKULT ning ei pea elama rahutuses, et kui kartuli vyi piima hind kukub, siis vyetakse ta kodu, sest ta ostis omale uue vylismaise traktori kuid kahjuks ei suutnud hindade languse tyttu laenu maksta. Byrsikapital on palju atraktiivsem kui riskikapital.

    Vend LOOM! Atiivset EESTI byrsi on eelkyige vaja EESTIRAHVAL, et saada sealt oma lisa sissetulekut. Samas pead sa teadma kuidas seda raha NYSE-l keerutada muidu keerutavad teadjamad mehed ta su kytevahelt minema. Asendaksin syna TURUMAJANDUS synaga RAHVA POOLT REGULEERITUD TURUMAJANDUS.

    Vend VIIES! Arvan, et 1% klientide vahenditest tuleks asendada klientide vahendite kindlustusega. seega ei mingit kulu kliendi vahenditest. Kui turg jyyb kitsaks, siis algab scaming turul. myletan yhte hysti kaubeldud kulla kontrakti aastaid tagasi kuid kui hinnad hakkasid korduvalt ylemyyra tymblema minutite jooksul ning paljud inimesed andsid hagid sisse, siis lypetati selle kontrakti kauplemine yra.

  • Ma arvan, et viimase uudise kohaselt peaks kauplemine alates veebruarist aktiviseeruma. Ka noteeringute andmine eurodes peaks usaldust äratama. Kuid arusaamatuks jääb 0,01 eurone hiinnasamm. Kas EVP puhul ka see kehtib, ma arvan, et siinkohal peaks tegema erandi.

    Kui vaadata Tallinna börsi ja seal tegutsevate inimeste arvu ja võrrelda seda hoiustajatega ja nende deposiitide mahuga, siis on lootust, et vähemalt mingi osa sellest rahast tuleb börsile. Näiteks Rahakompass on just see õige mõte väärtustamaks investeerimist väärtpaberitesse ja seletades lihtsale inimesele, et selle jaoks ei pea olema guru. Iseasi on see palju rahast tuleb kohalikule börsile.

    Võib-olla oleks hädavajalik börsi aktiviseerumiseks ka oluline aktsiahindade tõus. See meelitaks sinna nii uusi investoried kui ka ettevõtteid, kes ennast noteeriksid.
  • EVP miinimumkogus, millega kaubeldakse on 100 EVP-d, tavalistel aktsiatel 1 aktsia ja EVP on seega erandiks. 100 EVP-d maksab 60 krooni ringis seega €4, ja sellisel juhul on ka 0,01 eurone hinna samm põhjendatud.
  • to: viies, mina ütleksin just et uus VTS on oluline samm edasi, sest ennem puudus paljudel börsiga seotud asjadel seaduslik alus ning turg oli suht halvasti reguleeritud, uus VTS toob just esile parema läbipaistvuse, usaltatavuse ning kontrollitatavuse, ning seda just väikeinvestorite seisukohast.
    see on tõsi et uuest aastast peavad turuosalised finantseerima ka siis toimiva hakkavat finantsinspektsiooni. hoiuse kindlustuse kohapealt niipalju, et preagu on pangad sellese fondi üpris palju sisse maksnud, ning arvata on et osamaksed vähenevad. küll luuakse varsti ka sinna juurde investori kaitse ja pensioni kaitse osafond, kõik kolm fondi koonduvad ühise nime - Tagatisfondi alla. need kaks viimast fondi on tegelt järelfinantseeritavad (ehk "pay as you go"), ning osamaksed turuosalistele on suht väikesed. kokkuvõttes ei maksa seega asja nii pessimistlikuna vaadata.
  • Btw Hong-Kongis kasutas riik Aasia kriisi ajal aktsiaturule investeerimise kõrval edukalt ka short-sellerite squeezimist st. short positsioonid pandi vägisi kinni, nii saadi mõned miljardid HKD väärtuses oste ilma oma raha kulutamata.:) ehk aitab meilgi kui piisvalt väikeinvestoreid on ennast turul shortinud nende väike squeezimine turu ülesse

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon