Beeta väärtus!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas kuskil internetis on laiemalt kajastatud TSE aktsiate beeta-näitajad? Kui laialdaselt Eestis seda üldse kasutatakse? Mis võiks olla Eestis risk-free rate?
-
Risk-free rate võiks Eestis olla 3. kuu DEMi Libor või siis 3. kuu EURIBOR. Miks?
1. Paremat intressi-reference lihtsalt pole. Minu arvates ei saa kasutada ei Talibori ega Hüvitusfondide bonde, kuna nad ei ole lihtsalt likviidsed. Teiste võlakirjade kasutamine ei ole põhjendatud nii likviidsuse puudumise kui ka RISK-FREE kontseptsiooni küsitavuse tõttu.
2. Risk-free rate definitsiooni järgi peaks tema korrelatsioon turuindeksiga olema 0 ning samuti peaks tema standardhälve (risk) olema 0. Talibor on aga ajalooliselt liikunud vastavalt aktsiaturul toimuvale või siis vastupidi, kuid igal juhul on seos märgatav. 3 kuu DEMi libori standardhälve on minu rehkenduste järgi 0,16%p.a. mis on küllalt lähedane nullile.
Beetade kasutamine Eestis ei ole minu meelest põhjendatud, kuna üksikute instrumentide osakaalud on küllalt suured. Seega eksisteerib autokorrelatiivsus (vist oli selline mõiste?), mis peaks tähendama, et aktsiad ning indeks mõjutavad üksteist liiga palju. -
Järelikult tekib küsimus, et mille kaudu ja kas üldse eesti investorid hindavad aktsiate süstemaatilist riski?
Samas kui üksikute instrumentide osakaalud on Eesti turul suured siis muutub küsitavaks ka mittesüstemaatilise riski elimineerimine läbi raha jaotamise kõrgelt differentseeritud portfelli. Järelikult puhtalt riskist lähtudes, ei ole eestisse suurt raha üldse mõtet paigutada!? -
Umbes seda, et Eestisse ei ole mõtet raha paigutada, olen ma öelda tahtnud jah.
Ajalugu kasutades selgub, et MSCI, Europe ja S&P500 indeksite riski ja tootlust arvestades saavutatakse parem portfell, kui TALSET kasutades. Mõni aeg tagasi joonistasin ka ühe selleteemalise pildi.
Aga see kõik on klassikalise portfelliteooria vaatenurgast. Kui läheneda Eesti aktsiatele mingitel muudel kaalutlustel (vt threade Farmast, HPst jne), siis ilmselt leiab ka häid kriteeriume ostudeks. -
Muide kui pakub huvi, siis siin on info $1 kasvust alates 1925 kuni 1994 erinevate kategooriate lõikes:
Small company stocks $1'st $2 843'ni
Larger common stocks 1'st 810'ni
T-bills 1'st 12.19'ni
Inflation 1'st 8.35'ni.
Nii et pikemas perspektiivis peaksime vaatama võib-olla hoopis lisanimekirja!!!
Kui panna praegu 1 miljon 10 aastaks TALSE indeksi fondi ja teine miljon ka 10 aataks SP500 fondi, siis ajaloole tuginedes võime kõigi eelduste kohaselt väita, et SP500-s teenime rohkem. Või on see hoopis teistpidi, arvestades TSE undervaluet? -
...andmed on toodu muidugi USA turu kohta, sorry!
-
see et eesti aktsiate korrelatsiooni TALSEsse raske mõõta on ei tähenda veel et beetat eesti aktsiate kohta üldse kasutada ei saaks. kuna olulise osa eesti aktsiatest omavad välisinvestorid ning samuti on eesti investoritel vaba ligipääs (mida ka suhteliselt aktiivselt kasutatakse) välisaktsiatele s.t. tegemist ei ole segregeeritud turgudega, siis peaks eesti aktsiate süstemaatilist riski hindama näiteks MSCI või mõne muu representatiivse indeksi vastu. Ning riskivaba määrana kasutama siis vastavalt meie representatiivsele investorile kättesaadavat riskivaba instrumenti nt. EURIBOR'i või lühiajalisi Saksa riigi võlakirju.
-
to tonup:
teatud mõttes nõustun siiski robertiga, sest tõsi ju on, et talses on liiga suur kontsentratsioon paari aktsiat, lisaks on aktsianimekiri liiga lühike. Seega minu hinnangu järgi ei ole mittesüstemaatiline risk suuremalt jaolt elimineeritud. Teisest küljest tekib küsimus, mis mõte on kaaluda ühe eesti aktsia beetat näiteks MSCI või mõne muu "representatiivse" indeksi omaga, sest 90% investoritest ei investeeri nende indeksite koosseisus olevatesse aktsiatesse. Oletame, et jõuame tulemusele, kus oodatav tulusus ei ole korrelatsioonis (on väiksem) süstemaatilise riskifaktoriga ja see kehtib enamuse aktsiate kohta TSE-l. Järelikult aktsiad on nagu ülehinnatud. Samas kui me tahame oma raha teenima panna siis paneme nad ikkagi eesti aktsiatesse, sest Nokiat osta on liiga kallis. Tulemus on ikkagi see, riskiprintsiibid ja portfelliteooriad eestis ei kehti! -
see et 90% eesti investoritest ei oma muu maailma aktsiaid ei tähenda et eesti aktsiaturg ei oleks muu maailma turgudega integreeritud. probleem ei ole ka fakt et enamik muu maailma investoreid ei oma eesti aktsiaid. for all practical purposes on välisinvestoritel v. õigemini marginaalsel välisinvestoril ligipääs eesti turule olemas. eesti turu muu maailmaga integreerimiseks piisaks ka ainult faktist et Telekomi GDR'i on võimalik välisinvestoril investeerida. järelikult peaksid ka "muu maailma portfelliteooriad" eestis kehtima. nii palju kui nad muidugi ka "muus maailmas" üldse kehtivad.
-
to tonup:
OK läksid veidi teemaga edasi. Defineeri "muu maailmaga integreeritud turg". Kahtlemata, kui võtta globaalseid makromuutusi ja sellega kaasnevaid kriise/tõuse siis TSE on sellega seotud. Seda kui suurel määral ei oska ma kahjuks öelda. Eesti väikeinvestoril ei ole aga mõtet leida beetasid turgude suhtes kus ta ei osale. See on umbes sama, kui oletada et mul on $miljon pangas, siis kui rikas ma praegu oleksin kui oleksin Nokiat 10 aastat tagasi ostnu. See on irrelevant.
Välisinvestori ja seal aktiivselt osaleva eesti investori jaoks on sinu arutlus õige! -
tonup'il on tegelikult õigus. Beeta definitsioonist lähtuvalt kasutatakse tema määramiseks turuportfelli ning turuindeksit. Viimased on aga defineeritud kui KOGU MAAILMA summaarsed indeksid. Seega peaks Eesti aktsiaid tõepoolest mõõtma mitte talse vaid näiteks msci indeksi vastu.
Kahjuks pole ise läbi arvutanud, kuid kaldun arvama, et Eesti paberite beetade absoluutväärtused jäävad oluliselt alla 1-te. -
Jään endiselt oma arvamuse juurde.
to robert: miks arvad, "et Eesti paberite beetade absoluutväärtused jäävad oluliselt alla 1-te"?
Kas sinu arutluskäik on umbes järgmine: kuna KOGU MAAILMA summaarsetes indeksites on suurima osakaaluga arenenud aktsiaturud (NYSE, NASDAQ, LSE jne), kus oodatav keskmine tootlus on suurem kui TSE oma, seega market risk premium on suurem kui TSE-l ehk süstemaatiline risk on suurem (oletades, et risk-free rate on mõlemas kohas sama), järelikult beta coefficient on TSE aktsiatel väiksem!? -
turuportfelli defineerimine on kindlasti üks beeta mõõtmise peamisi probleeme. kindlasti ei ole turuportfell TALSE. seda juba seepärast et üle poole TALSEst omavad välisinvestorid, kellel suurem osa varast on investeeritud väljaspoole seda indexit.
eesti aktsiate beetad mõõdetuna MSCI indexisse jäävad arvatavasti tõepoolest alla 1 aga seda peamiselt suure "müra" tõttu aktsiahindade statistikas, mis tuleneb turu mikrosüsteemist ehk siis vähesest likviidsusest, erinevatest kauplemisaegadest ja suures spread'ist. -
to: illimar; Ei arutlenud niimoodi.
Minu arutluskäik oli selline, et Eesti aktsiate ja muu maailma vaheline seos on olnud küllalt olematu. Selle põhjused loetles tonup juba üles. Mida olematum seos seda väiksem on beeta absoluutväärtus. Tegelikult arvan, et beeta on siiski positiivne ning suurusjärgus +0.25 -
to robert:
Hmm.. madal beeta ei tohiks näidata mitte vähest seotust turuga, vaid madalamat volatiilsust võrreldes turuga. Või ma eksin? -
to robert:
olen sinuga teksti osas nõus, aga beeta nii väike number...tekitab küsimärgi?
Kas beeta saab ka negatiivne olla ja millisel juhul? -
Madal volatiilsus võrreldes turuga = väike kovariatsioon turu liikumiste ning aktsia hinna liikumise vahel
Väike kovariatsioon = vähene seotus
mõlemal õigus, mis? -
Mis võiks olla TSE market risk premium?
-
A stock's Alpha can be regarded as that part of a stock's movement that is independent of the Index's movement. In practical terms, examples of stocks increasing in Alpha could be those with take-over rumours, under strong syndicate manipulation, or having strong expectations of good results, i.e. factors which make them move more and more independently off the Index.
http://sunflower.singnet.com.sg/~midaz/Select1.htm
