Maksukoormuse tõstmine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tänases (16.08) Äripäevas tuuakse välja maksukoormuse võimalik tõstmine järgmiseks aastaks.
Ühe võimaliku variandina käsitletakse käibemaksu tõstmist 19%-le, kuid mainitakse ka tulumaksuvabastuse kaotamist pangahoiuste puhul. See peaks olema üsna soodustav tegur teiste aktiva tüüpide populaarsuse kasvule. Peaksid kasvama näiteks aktsiate, fondiosakute ja võlakirjade tehingute mahud.
Kuid milline võiks olla nende muutuste mõju üldisele majanduskeskonnale? Ja millist tüüpi aktiva võidaks kõige rohkem? -
Mina pakun, et kõige rohkem võidab selline aktiva nagu endale kuuluva firma aktsia, eriti hea kui see firma on veel ka käibemaksukohuslane. Kui ise ei viitsi ettevõtja olla, siis oleks ilmselt hea teine alternatiiv välismaise investeerimisfondi osak.
-
Nõustun, et hoiuse intresside maksustamise tulemusel hakkavad investorid otsima alternatiivseid rahapaigutusvõimalusi sarnaste instrumentide hulgast. Esimene alternatiiv on võlakiri.
Kuigi intresside maksustamine suurendab nõudlust võlakirjade järele ning emitentide arv ja emiteeritud võlakirjade maht kasvavad (k.a. võlakirjade hinnad), siis tulenevalt Eesti turu väiksusest ei muutu võlakiri eraisikust keskmisele hoiustajale atraktiivseks rahapaigutuseks (korralduskulud emissiooni mahtu arvestades on liiga suured). Seetõttu võib mõju avalduda vaid institutsinaalsetele ja korporatiivsetele investoritele suunatud emissioonides. -
Igal juhul tuleb nõustuda P.Lõhmuse arvamusega, et seelaadsed muutused majanduskeskkonnas on negatiivset signaali väljastavad, põhjendatagu neid siis millega tahes.
Küll aga tahaksin ma teada saada, mis RE ridades toimub, kui Siim Kallas tõstab maksukoormust selle asemel et valitsemiskulusid ohjata? Kuhu jäävad valimislubadused? Häbi, laristajad! Ilmselt ei saa rahandusminister aru, et seelaadne kulutuste katmiseks maksude tõstmine on libe tee ja sellelt maha saada pea võimatu. Olen sügavalt pettunud rahandusministeeriumi suutmatuses raiskajaid talitseda! -
Eesti valitsus on kokku kirjutanud sellise huvitava dokumendi nagu riigi eelarvestrateegia 2000-2004. Seal on toodud valitsuse fiskaalpoliitika üldeesmärgid järgnevalt:
1. alandada maksukoormust
2. kasutada riigi raha mõistlikult
3. saavutada valmisolek EL ühinemiseks
4. mitte suurendada riigi finantskohustusi
Väga ilus lugeda, aga viimaste arengute valguses tahaks asja kohta lausa pahasti öelda. Täielik taandareng kõigis punktides. -
Pidage hoogu sõbrad. Teate, ma olen klassikaline liberaal, kuid ma ei oleks nii kriitiline. Tegelikult üldine maksukoormus reaalsetes väärtustes ju langeb. Sõltuvalt kuidas me inflatsiooni mõõdame(EP numbrites või mingites muudes) oletame, et infl. on 4%, siis kogu riigieelarve maht kasvab niminaalselt 2% ehk reaalselt kahaneb 2%, mida on küll vähem, kui eelmine aasta, kuid siiski OK tulemus.
Märksa halvem lugu on see, et RM pole ilmselt ette prognoosinud Riigikogus poliitilisel survel(artiklid ajalehtedes) juurdeblufitavat 200-400 miljonit.(huvitav palju sellise arvutuse jäegi ühe PM artikli hind on, pakun, et miljonites).
Jama lugu küll, et Kallas oma tehnilistes veendumustes taganes, kuid küsimus pole temas, vaid üldistes riigi kulutustes. Miks meil on sotsialistlik haridus- ja tervishoiusüsteem, tööseadusandlus tohutult kallis jne.
Mises -
To Mises: Tööseadusandlust küll riik ei finantseeri, sellest hakkas ta saama hoopis käesolevast aastat väga suurt lisatulu ja maksustab täiendavalt ettevõtjaid. Kõik need nn. erisoodustused, mis tööseadusandlusega nõutavad on ja mille puhul firma peab erisoodustuse maksu (33% sotsiaal ja 26% tulu) maksma.
Veiko -
to: mises
Minu teada nimetatakse selliseid kodanikke mitte klassikalisteks liberaalideks vaid libaliberaalideks, kes enne valimisi ainult lubavad kokkuhoidu, aga pärast võimule saamist kukuvad makse tõstma ja seda raha maha laristama. -
Minu arvates peaks nii olema, et kui valitsusparteid oma valimislubadusi ei täida, peaksid nad vabatahtlikult tagasi astuma. Vähemalt soliidsetes riikides käib asi niimoodi. Peaks äkki valimisseadusesse vastava muudatuse sisse viima.
Veiko -
Tegelt rahandusministeeriumi esitatud arvude järgi nad ikkagi täidavad oma lubadust - nad küll panevad hoiuseintressidele tulumaksu peale, aga samas mujal vähendavad makse oluliselt rohkem (nt. tulumaksuvaba miinimum).
Rah.min. pressiteade ütleb: "Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt langeks maksukoormus käesolevas eelnõus sisalduvate ettepanekute rakendumisel ligi 34,7 protsendini SKP'st 2001. aastal võrreldes tänavuse oodatava 35,6 protsendilise maksukoormusega."
Eelnõu ise on muidu siin. -
Sry, aadress ei tulnud korralikult. See on http://www.fin.ee/seadus/eelnoud.htm
-
to: Andres
tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ei tule arvesse, kuna see on koalitsioonilepingus niigi sees ja seega on tegu varem välja käidud lubaduse täitmisega. Hoiuste täiendav maksustamine aga on midagi uut.
Muus osas täiesti nõus Veikoga -
Huvitav, kui palju on neid inimesi, kes tulu saamise eesmärgil oma raha hoiustavad? Võib-olla on primaarsed muud eesmärgid nagu väike risk jne. Investeerides euroregiooni korporatiivvõlakirjadesse peaks ju saama u.samasuguse tulumäära.
-
Kas see et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja ettevõtte tulumaksu kaotamine olid lepingus sees, tähendavad, et neid ei peaks üldise maksukoormuse seisukohast arvestama?
Naljatilgad. -
ETA teatel Valitsus otsustas pangahoiuste intresse siiski mitte maksustada tulumaksuga. Igav.
