Norma
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tundub paras aeg Normale uut threadi alustada. Väidetavalt on Norma 2. poolaasta parim aktsia (kaasneb märkimisväärne tõus) ja kohalike investorite lemmik juba pikemat aega.
Norma aktsiat jälgides on üks esimesi silmatorkavaid asju tema madal P/E suhe. Põhjendatud on suurema riskantsusega, aga Hansa P/E on ikka kõrgem kuigi ootamatusi võib sealgi juhtuda ja panganduse riskid pole sugugi väikesed. Kriitikud ütleks, et ega Hansa kuhugi ei kao. Sama võiks põhjendada Norma kohta samuti.
Riskantne võib ju olla aga hea ettevõtte aktsiad jõuavad ükskord õigustatud hinnatasemele. -
No HP riskid on ikka oluliselt väiksemad kui Norma omad. Ühe klientuuriks on peamiselt eestlased (no Läti- Leedu natuke ka), riskid on ära jaotatud paljude-paljude klientide vahel. Normal aga läheb minu teada üle poole toodangust otse AVTOVAZi.
Seega on Norma mingil määral nagu monofunktsionaalne asula. Plusse lisab Normale küll õnneks Autolivi seljatugi, mis avitab ka vast siis, kui Vaziga mingi jama peaks tulema.
Madalat P/Ed otsides ära unusta Viisnurka (no ja kui tahad riski, siis muidugi farma, estik jms.), mis üks vähestest (või isegi ainuke) Eesti turul kaubledavatest ettevõtetest ka maailma tasemel tegija on. P/E aga 4,3 ringis. -
HP riskid võivad olla veidi madalamad, kuid P/E vahe ei peaks olema nii suur. HP puuduseks loen arenguväljavaadete kitsust. Kui Swedbanki strateegia on, et HP on Balti pank, siis selleks ta jääbki ja suuremaks kasvamine jääbki erakorralistesse dividendidesse suubuma. Rikkaks ei saa dividendidest vaid kasvust.
Ikkagi Norma juurde tagasi. Avtovaz või vähemalt autode tootmine Venemaalt ei kao. Norma on oma positsiooni AV tarnijana tõestanud ka läbi Vene kriisi. Mida halvemat võiks veel juhtuda?
Norma aktsiale lisab atraktiivsust Venemaa majanduse käesoleva aasta (Venemaa kohta) ülikiire majanduskasv. See peaks suurendama nõudlust toodangu järele.
Kui suureneb nõudlus arenevate turgude ja sealhulgas eriti Venemaa aktsiate vastu (mis on toimumas), ei ole seotus Venemaaga enam Norma miinus vaid pluss.
Autolivi tulek omanikuks andis Normale väljavaate mujal maailmas toodangu müügiks (ehkki tõen. mitte otse). Vähemalt suurenes kasvu tõenäosus. Vähenes ka risk, kuna emafirma võib toetada tütreid (muidu meil ehk Farmat enam poleks). Kui Venemaa osa müügis Autolivi abiga langeb väheneb samuti risk.
Norma on praegu nimetatut arvestades madalamalt hinnatud kui 1996. aasta augustis-septembris enne tõusu, kui maksis 20-30 krooni.
See oli kõik positiivne, kindlasti on veel midagi negatiivset. -
Kiitke jah Normat, ja ostke ka - tahaks ka oma
Norma aktsiad kuidagi vee peale tagasi saada..:) -
Hea ettevõtte aktsiad leiavad ükskord oma õige hinna nii või teisit. Buffett ignoreerib aktsia hinda üldse. Muide, kas olete lugenud eestikeelset "Warren Buffetti tee"'d?
-
To westmees: kes pakub kus "Warren Buffetti tee´d"?
-
"Warren Buffeti tee" imeb.
Ostke jah Cocat ja Procter&Gamblet ja oodake 50 aastat. -
Mis puutub "WB teesse" ning aktsiate riskide hindamisse, siis minu arvates on Eesti ja üldse Balti investorite shanss selles, et leida siinsetelt turgudelt ettevõtteid, kelle riske peamised (loe: välis-)investorid üle hindavad ning seega nende tulevasi rahavoogusid kõrgema määraga tänapäeva diskonteerivad, mistõttu aktsia hind on madalam kui õigustatud oleks (Selline on ka üldjoontes Warren Buffeti strateegia). Kui ikka ettevõte näitab õige mitme aasta jooksul stabiilset kasumit ja FCFE-d, siis ajapikku peaks välisinvestorid oma arusaamades korrektiive ka tegema. Hea näide mitte küll konkreetselt Norma vaid kogu Eesti turu kohta oli Y2K probleem, kus piisas sellest, kui mõni vähem informeeritum Lääne ajakiri Eesti oma IT-tasemelt põhjendamatult mõnede üpris eksootiliste maade tasemele arvas ning seega välisinvestorid üpris umbusklikuks muutis.
-
to: Westmees!
Ei loe kusagilt vastust inves toori küsimusele, ikka veel! ootan! -
Buffetti nimelise dringi allikat ei oska soovitada, aga sellise nimega eestikeelne raamat on küll olemas. Minu arvates on tema strateegia omapära seotud temale kuuluva suure raha hulgaga. Miljardi dollari investeerimine käib natuke teistmoodi kui 50 kilo kroonide investeerimine. Selge, et kõik kohalikud sellele pihta ei saa.
Normast. Mulle tundub, et välisinvestorid ei pruugi Eesti ettevõtteid üldse kuidagi hinnata. Omal maalgi tegemist küllaga. Satuvad arenevad turud kord vaatevälja, ei kardeta enam riske nii palju. Viimati toimus see minu mäletamist mööda 96. a. neljandas kvartalis, mil kogu Ida-Euroopa populaarne oli. Optimismi sisendab Venemaa RTS-i tõus ja Venemaa tõus investeerimisreitinguga riikide sekka. Kui ikka RTS on aasta lõpuks üle 260, nagu lubatakse, ei jää Eesti aktsiad sellest puutumata. Eesti risk peaks ikka väiksem olema kui Venemaa risk? -
Küsimus täiesti tõsine, jutt pole dringist vaid raamatust. Kus müüakse...või ainult raamatukogud?
-
Pole küll viimasel ajal raamatupoode külastanud, kuid minu teada peaks "Warren Buffeti tee"d ikka "igas korralikus raamatupoes" saada olema, ehkki ma ei välista, et see just kõige nähtavamal kohal poleks, sest raamat ilmus juba selle aasta algul või eelmise lõpul. Mina isiklikult sain selle vist Tartu Ülikooli raamatupoest.
-
Lugesin "Warren Buffeti tee" läbi, kuid see jäi tunduvalt alla Seppo Saario "100 igihaljast börsivihjet"
Normast arvan hästi, aasta lõpu targetiks pakun 50 EEK. -
Tõnis Vaga on kirjutanud hea raamatu "Profiting from Chaos : Using Chaos Theory for Market Timing, Stock Selection, and Option Valuation", kus ta mitte ainult ei õpeta õigesti investeerima, vaid ka õigesti golfi mängima. Pakuksin, et Tõnis Vaga suurim eestlasest börsiguru.
-
To Velikji: Buffeti raamat müügil raamatupoodides hind u. paarsada EEK. Väga hea raamat. Käsitleb Warren Buffeti investeerimisfilosoofiat.
Keegi hädaldas eelpool midagi 50 a. ootamisest. Buffet hakkas juba poisikesena raha tegema. G. Soros läks NY umbes paarsada dollarit taskus ja täna liigutab miljardeid. Need on tipud, aga on veel palju teisi edukaid investoreid. Usun, et näiteks Rain Lõhmus ei alustanud ka miljoniga tagataskus, samuti ei pidanud ta ootama 50 aastat. Eks temalt tulekski küsida kuidas eesti mees rikkaks saada võib.
Aga mis puutub Norma aktsiasse, siis jagan ka positiivset seisukohta. Eks seda jagavad kõik kes aktsia hinna tõusmise pealt soovivad teenida. -
Buffeti raamat õpetab eelkõige ratsionaalset lähenemist investeeringutele (mitte segi ajada spekuleerimise või näpuviskamisega).
Võrdlus Saario raamatuga on veidi kohatu. Nimetatu on ka päris kasulik lugemine, aga see on hoopis teine "muusika". -
mann! Ratsionaalne käitumine ei peaks piirduma ainult investeerimisotsuste langetamisel. Muul ajal võiks ka ratsionaalne olla, näiteks daytradingul.
Buffetti raamat on võimalik ka raamatukogust välja ajada. Suvel on vist raamatud rohkem kohal.
Tahaks ikka jutu Norma aktsiale tagasi viia. Väidan, et Norma aktsia madalad PE ja PB suhtarvud ja hindamisel kasutatavad diskontomäärad on liiga konservatiivsed. Norma tuli väga edukalt toime Venemaa kriisiga ja on tugevust tõestanud. Kasum on olnud isegi jätkusuutlikum kui Hansapangal. Sellest vaatenurgast on Norma risk madalam! -
Võrreldes Norma ja Hansapanga riske, tuleb kohe pähe, et Hansa peamine risk Normaga võrreldes on vastavalt valdkonnale finantsrisk ehk siis suurem võõrkapitali osakaal, mistõttu on ka Hansa omakapitali väärtuse (ma ei mõtle siinkohal turukapitalisatsiooni) varieeruvus suurem võrreldes Normaga.
-
Tore. Kui Buffetti raamatut näen ostan ära! Aga nüüd Normast:
Alustuseks esimene meeldetuletus.
Turvavöötootja Norma aktsia hinna liikumises on näha teatud seaduspärasust. Nimelt, kui börsipäeva lõpus tehakse Norma aktsiaga mõni suuremahuline tehing, siis annab see hinna liikumissuuna järgmisteks börsipäevadeks ja oodata on mingit olulist uudist ettevõtte kohta. Esmaspäeval (09.08.99) ostis keegi vahetult enne börsi sulgemist 30 000 ja 28 000 aktsiat ning eile tõusis Norma aktsia hind 10,76 protsenti. Analoogia toimib siis, kui keegi vahetult enne börsi sulgemist suures koguses aktsiaid müüb. Siit õppetund neile investoritele, kes siseinfole ligi ei pääse. Kui keegi suurtes kogustes Norma aktsiaid ostab, siis tasub järgmisel hommikul pangast läbi astuda ja Norma aktsiatesse investeerida ning vastupidi.
ÄP 11.08.99 -
Fundamentaalanalüüsi pooldajaile täienduseks veel Norma kohta nn. "Norma Paradoks":
Aktsia hind on alati õige, isegi siis, kui see on lühiajaliselt 10 korda muutunud.
Kui Norma aktsia maksis 100 krooni, siis leidus sel ajal küllaldaselt põhjendusi nagu fundamentaalsed alused pluss tulevikulootused. Kui Norma aktsia maksis 82 krooni, siis oli se just õige teoreetiliselt välja arvutatud hind. Kui Norma aktsia maksab 11 krooni ehk alla oma raamatupidamislikku väärtust, siis on see õige hind, sest raamatupidamislik väärtus on tõenäoliselt vale.
Seega pole mul vähimatki kahtlust, et 39.80 on just õige hind Norma jaoks! Nii õige, et keegi ei tahagi ligi tunni aja jooksul sellega kordagi kaubelda!
Ja üldse tuleks meenutada investori 10 käsust esimest ja viimast, elik siis:
1. Kui suudad, siis ära investeeri Tallinna Väärtpaberibörsil (edaspidi börsil)
...
10. Kui teil on veel küsimusi, siis vaadake punkti 1.
Head investeerimist Norma aktsiasse! -
Aktsia riskist rääkides tekib ikka kohe küsimus, et kuidas seda mõõta. On olemas standardhälbed selleks. Arvutusi läbi viimata on näha, et Norma kasumite volatiilsus ei ole nii suur kui võib-olla arvatakse. Norma tuntava ajaloo jooksul on olnud vaid ühe kvartali jooksul raamatupidamislikult kahjumis.
Kaldun siiski arvama, et HP risk võib Norma riskist väiksem olla, kuid mitte väga olulisel määral.
See on põhimõtteline seisukoht kui sa ütled, et aktsia hind on alati õige. Buffettit lugenuna on paras hetk torgata, et B meelest ei olnud börsihind kunagi õige. See kujuneb vastavalt eeldustele, mille panevad paika investorite psühholoogia jne. Mis on investorite psühholoogilisel seisundil pistmist aktsia väärtuse ehk siis õige hinnaga? Mida väiksem on turu efektiivsuse tase, seda enam on võimalusi osta aktsiaid meetodil "ahaa, see ei ole õigesti hinnatud". Kas Eesti aktsiaturg ja aktsiate hinnaliikumine seal on efektiivne ükskõik millises vormis? Ainult siis oleks Norma aktsia "õige" hind vastuvaidlematult 39.80.
On testitud Eesti turgude efektiivsust nõrgas vormis ja seda ei ole. Seega on mõtet siin arutleda teemal, kas Norma aktsia abil on võimalik saavutada keskmisest paremat tootlust.
Ja need käsud tuleks ära visata, nagu teised sarnasedki, sest need fikseerivad mõttetult mõttemaailma ja on ehk sobivad Brezhnevi valitsusaega. -
Mul on hea meel, et mul õnnestus nende käskudega oma missioon täita, ehk siis inimesed unest lahti raputada.
Ma ei hakka vaidlema, kummal meist on õigus teemal, "kas aktsia hind on alati õige?" See pole eesmärk. Seda enam, et me mõistame termini "õige hind" all sootuks erinevaid asju.
Täpselt 3 aastat tagasi teadsid crescolased ajakirjas Luup, et aktsia hind on alati õige. Seda ka Norma kohta. Kas aeg ja seisukohad on 180 kraadi muutunud? Kindlasti mitte.
Aga ära ma neid käskusid sellegipoolest ei viska. -
Paistab, et unest raputas lahti TVB üks teine asi, mis ei olnud teps mitte Velikij, aga päris kindlalt ei tea ka.
On vist paras aeg hakata spekuleerima teemal millal ja millise hinnaga teeb Autoliv Norma aktsionäridele pakkumise. Pakun, et kui see üldse lähiaastail tuleb siis juba käesoleval aastal. Kena oleks kui hind ületaks börsihinda 40% (pakkumishind 56 kr.). May be, may be not -
Norma strateegilise investori Autolivi aktsia kukkus reedel NYSE-l 52-nädala madalaimale tasemele 22.44. Aktsiakäive oli keskmisest 10 korda suurema (450 tuhat aktsiat)
Autolivi P/E suhe on ~12
Vaata siia -
Norma teenis suurepärase kasumi 45 mln, võrreldes aastataguse 22 mln-ga. Käibe kasv oli samuti märkimisväärne. Kuidas reageerib aktsia hind? Kuidas reageerivad analüütikute hinnasihid?
-
to buy: see teema juba võetud üles ühes teises Norma foorumis. Ja sa unustad tulumaksuseaduse muutuse mõju. Võrreldavad kasumid peaks olema 45 mln ja 32 mln.
-
Minu meelest on ka kasv 32-lt 45-le võimas. Fakt on, et ettevõte sellelt tulumaksu kohe arvesta. Varem räägiti, et ettevõtte tulumaksu kaotamise mõju ei peaks üldse avalduma, kuna selle raha võtab riik mujalt. Kui nii, siis on võrreldavad ikkagi 45 ja 22.
-
Nägin praegu Trigoni Norma analüüsi(30.okt.00):
hinnasiht on liigutatud 48 kroonini s.t turuhind on juba kõrgemal,
investeerimiskraad seega neutraalne.
https:///images/files/Norma%20Update%20Oct%2030,%202000%20press.pdf -
Norma ja Hansa riskidest veel. Kui nüüd vaadata, suur on Hansa bilansis võõrkapitali osatähtsus ja kui suur Norma bilansis, siis on kohe riskantne aktsia selgunud.
-
Võrrelda krediidiasutuse ja ettevõtte passivat?!
Norma kapitali adkevaatsus oleks sellisel juhul maailma parim! -
Ettevõte on ettevõte ja bilanss on bilanss. Miks kipuvad pangad kergesti hingusele minema ja miks neid nõnda karmilt reguleeritakse? Arvan, et just kapitali struktuuri pärast. Muidugi tuleb suhtuda iga ettevõtte tulemuste hindamisse erinevalt. Käive töötaja kohta võib erineda kümneid kordi, kuigi ROE on sama. Majanduslikke raskusi ja pankrotte tekitavad ikkagi võlgnevused, selle vastu ei vaidle vast keegi. Või...
-
pankade puhul on ka kohustused reguleeritud (kindlustused, reservid) ja investeeringutest on reguleeritud likviidsus ning kvaliteet.
Norma kui panga puhul oleks vastuolu riskide hajutamise osas.
Pankade kõrval hävivad ka ettevõtted ja kohe hulgi. -
Eestis on pankade arv kahanenud ikka märkimisväärse tempoga. Enam kui sageli pankade kadumise teel nende finantsriskidega mittetoimetulemise tõttu. Kui ei oleks võlgu, ei oleks neid raskusi ka.
Küsimus oli selles, et MIKS on pangad erinevalt toiduainetööstusest reguleeritud ja järelevalve all. Äkki selle pärast, et nende kätte on usaldatud palju võõrast raha ja väikese omakapitaliga saab katta ainult suhteliselt väikeseid kasumeid. Meenutame Eestit 1998. Börsilt kadus pankroti tõttu EVEA Pank, siis lahkus ERA, Foreks sattus ohtu. Tallinna Pank ei tundnud ennast samuti piisavalt kindlalt, et ennast mitte müüa. Miks ei ole teistes sektorites, näiteks ehituses, toimunud sellist konsolideeerumist?
Mis suhtes on Norma riskide hajutamine vastuoluline? Norma ei pea ju pankadele esitatavaid nõudeid järgima. -
Lisaksin pankade loetellu ka Maapanga.
See krediidiasutuste reguleerimine on välja kasvanud 100 aastat tagasi ja usun, et oleks kohatu siin nende põhjendatuse üle argumenteerida.
Norma tegevusse ei kuulu elanikkonna rahadega jahmerdamine, seega ei mängi ettevõte olulist rolli riigi sotsiaalses heaolus.
Norma on ikkagi väike ja visa haavaleht, mis tuule tõustes võbelema kipub. -
Kindlasti leidub sündmusi iga ettevõtte jaoks, mis teda negatiivselt mõjutada võivad. Küsimus (riski) on selles, et kas ettevõte suudab oma raskustega toime tulla. Kui ettevõttel on vähe omakapitali võrreldes kohustustega, on mäng lihtsalt suurema kahjumi korral läbi. Kui ettevõte jääb ellu, on lootust, et ta suudab enda tervise taastada (Farma). Farma on näide ettevõttest, kelle kapitali struktuur meenutab panka. Seda tõstetakse esile kui asjaolu, mis muudab ettevõtte investeerimisreitingule mittevastavaks. Võib-olla ei ole pankade aktsiatele põhjust parema pilguga vaadata?
Ka Norma kokkuvarisemine oleks üsna negatiivne sündmus. Töökohakaotus 1500 inimesele, ekspordi vähenemine ja börsile investeerinute säästude kaotus. Eeldades kaudseid seoseid (sissetulekute tase väheneb, sisemaine nõudlus väheneb), on krahh võrreldav väikese pangakrahhiga. Paljuräägitud Maapanga turuosa oli vist ainult 2% pangandusturust. Pankades hoitavad hoiused on ju mingil määral tagatud, Norma aktsiad ei ole. Eesti päritolu väikeaktsionäridele kuulub hetkel ca. 200 mln krooni eest aktsiaid.
Tahan öelda, et Norma risk on palju väiksem kui arvatakse. Tõestuseks on Vene kriisi suhteliselt valutu üleelamine. Riski alandab kasvav müügi kasv lääneturgudel.
Pigem on risk see, kuhu teenitud kasum paigutatakse, pangahoiusel hoidmine just ROE-d ei kasvata. Tore oleks suuremad investeeringud põhivarasse ja mahtude kasv. -
vaadates tänaseid börsinumbreid ja õhtuseid uudiseid käib peast läbi ainult yks mõte- insiderlus(aga mitte eriti laialt levinud)
-
to rene2:
Kus sa seda tonti näed? Börsil jäi Norma hind eilsega ju praktiliselt samks. Avaldatud tulemused on ka neutraalsed ja minu sisetunne ütleb, et homme kaupleb Norma enam-vähem samadel tasemetel. -
norma jäi oma tulemuste ootustele alla...
ja nagu kokkusattumusel oli kerge alla myyk...
samasugust tendentsi vois täheldada ka eelmine aasta ja siis oli foorumites selle yle elav arutelu. -
Rene2, Norma on viimased 2 nädalat püsinud 50 ja 51 krooni vahel. Ja viimastel päevadel keskmisest väiksem käive. Igas asjas ka hunti ei saa näha ...
-
Tundub, et lähiajal on huvi Hansa vastu suurem kui Norma vastu.
-
ok voibolla olin natuke närviline, kuid egas kunagi ei tea.
ise istun ka hansas sees ja oleks tore kui järgmise aasta deklaratsioonis oleks taas midagi deklareerida 8) -
ok voibolla olin natuke närviline, kuid egas kunagi ei tea.
ise istun ka hansas sees ja oleks tore kui järgmise aasta deklaratsioonis oleks taas midagi deklareerida 8) -
Normal täitsa normaalsed tulemused.
Eriti tasub tähelepanu pöörata lääne suunalise müügi (küll väikese)pideval kasvul.
Juba 1,5 aastat ennustavad analüütikud Norma kasumlikkuse vähenemist!!! Kuid seda pole juhtunud. Pigem vastupidi. Ja minu arvamise kohalt seda ka ei juhtu!
Edu NORMA optimistidele. -
Norma äriidee on munade asetamine ühte korvi printsiibil high risk, high profit. Ja hetkel see toimib. Sarnase mõtteviisiga investorid ostavad/hoiavad ja kiidavad normat. Edu teile!
Mina küll müüsin norma portfellist välja. -
no meie (kui vanade aktsiaturu toetusgrupi liikmete) arvates on Norma pigem loobumas liigsetest riskidest ja hajutamas oma senist toote- ja ostjate portfelli.
siga: ja isegi hoolimata tänastest riskidest ning oodatavast marginaalilangusest näib asi olevat sigaodav.
meil target endiselt 60.
kristjan, vana norma-pessimist, mis siis sa ka tänapäeval arvad asjast? -
VD: long Norma. 45 juures hakkaksin tõenäoliselt jälle ostma.
-
minu arvates on 60-ne target väga konservatiivne, pigem pessimistlik lähenemine. Isegi 70 oleks suhteliselt konservatiivne hinnang.
Aga see muidugi ei tähenda, et ainult tulemustele spekuleerijad ei võiks lähipäevil hinda tibakene allapoole lükata. -
noh norma fännid kas ikka pooldate ?
Langes ju teine kohe mõnuga ma näen . . .
