LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

New World Order: Nafta $30+

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tundub, et OPEC ei taha ja USA ei suuda (Clintoni eilne avaldus) tuua nafta hinda alla $30. Pikemas perspektiivis hakkab selline hind Maailma majandust ja inimeste tarbimisharjumusi oluliselt ümber kujundama st. viib alla naftafirmade aktsiad ja üles alternatiivenergia aktsiad.
  • Enamik tehnilise analüüsi pooldajaid on täiesti veendunud, et nafta hind saab ainult tõusta.
    Eelmisel nädalal ühe USa suure investeerimispanga ülevaates tõdeti, et 20%´se tõenäolisusega võib nafta hind aasta perspektiivis olla 52$.
    Sealt võib leida ka põhjuseid, miks just hiljuti hakkas euro jälle järsult kukkuma.
    Usa aktsiad ei ole veel hakkanud kõrgemate intresside peale mõtlema, eks paistab...
  • Yamani hoiatused. Positiinve lugemine ka neile, kes alternatiivseid energiaallikaid pooldavad.
  • Tark mees.
    Paljudele inimestele on omane ahnus ja arvamus, et kui kuskilt saab midagi pigistada, siis tuleb pigistada tugevalt. Mõõdutunne puudub.
    Paljud firmad (olles tihti monopoolses seisus) piinavad niiviisi kliente. Paneme kalli hinna ja mis siis et saaks ka odavamalt. Kuhu need kliendid ikka pääsevad - oigavad, aga ostavad ikka. Ei taibata et tühjaks pigistatatud ja vihane klient on halb klient. Selline klient ei ole truu - niipea kui esimene võimalus avaneb laseb ta kohe jalga.
    Ikka tasa ja targu. Ja tuleviku peale mõeldes.
  • sander: ühtedel on ahnus, teistel hirm

    viimased kuud on usa investoreid saatmas põhiliselt hirmud -
    * hirm kõrgest tööhõivest põhjustatud inflatsiooni ees
    * hirm tehnoloogiasektori investorite põhjustatud börsimulli ees
    * hirm intressidekasv röövib ettevõtete kasumitekasvu
    * hirm kõrgete bensiinihindade pärast, kuigi usa-s on bensiin endisel vähemalt 2x odavam
    * hirm, et kallis dollar sööb rahvusvahelisel areenil tegutsevate firmade kasumi
  • Täna langes naftabarreli hind alla 30USD
  • to: viies

    Nafta hind vaevalt enam oluliselt üle $30 läheb ja pikas perspektiivis (2 aastat) on tal ainult langeda. Seda muidugi mitte tempos, mida tech aktsiad teevad, vaid rahulikult, 20-25 USD-ni. Muidugi on 20% tõenäosust, et ma eksin, kuid tipp peaks olema juba saavutatud.
  • to: heisenberg

    Aktsiaturul on ju teatavasti ainult kaks liikumapanevat jõudu, ahnus ja hirm. Naftahindu need aga üle 35USD enam ei vii.
  • Räägitakse, et Chevron võtab 35 mlrd diilis üle Texaco. Tekib suuruselt neljas naftakonglomeraat:

    Exxon Mobil(XOM), $315 mlrd
    Royal Dutch/Shell(RD), $221 mlrd
    BP Amoco(BP), $209 mlrd
    TotalFinaElf(TOT), $113 mlrd
    Chevron-Texaco(CHV,TX), $85 mlrd
    ENI(E), $45 mlrd
    Repsol(REP), $21 mlrd
  • Ja veel üks mõttetera:

    Kallimad bensiinihinnad peaksid pikas perspektiivis rohkem lööma USA majandust, mis on ülesehitatud madala aktsiisiga kütusele.

    See tähendab, et protsentuaalselt on USA-s kütusehinnaksav palju kiirem kui Euroopas, kus 50% või rohkmem bensiinihinnast moodustab aktsiis (mis ei tõuse)
  • to: Graafik

    Paraku pole Sinuga nõus. Praegune üleshüpe naftahinnas on sedavõrd lühiajaline, et ta langeb kiiresti alla tagasi (s.o. 25-30 kanti). Samas tõestab värske BW üsna edukalt, et turumoonutajad (ja seda OPEC olemuselt on) tootes alla poole maailma naftast (erinevalt 73. aastast, kui see oli ligi 70%) ei ole enam nii tugevad ja USA majandus pole sugugi nii sõltuv odavast sisseveetavast naftast, kui esmapilgul tundub.
  • Nafta hind liigub kiiresti alla. Juba on 19 USD kandis. Mina küll ei usu, et naftariigid kokkuleppele jõuavad. 1999. aasta hinnad võivad kujuneda reaalsuseks. Samas võib nafta hinna langus mõnevõrra kütuse tarbimise suurenemisele viia. Kas ka Eesti jaetarbija näeb varsti tanklates madalamaid hindu?

  • Njah. Olid ajad.

    5 aasta perspektiivis ennustatakse barreli hinnaks juba numbreid $180-200 kanti.
  • krt, iPilot. Häbi kohe lugeda oma viimast postitust. Aasta oli siis 2001.
    Ütleme nii, et 2003. aasta algusest olen ma ikka nafta suhtes pigem tõusu kartnud. "Kartnud" on pigem õige väljend, sest prognoosida ma selles osas ei julgekski. Mina usun, et see on üks kaup, mille hinna määravad maailmas teatud ringkonnad. Kui nad tahavad, siis on nafta hind kordades madalamal või kõrgemal. Sõltub sellest, mida vaja. Ma arvan, et pärast Iraagi äravõtmist tahetakse näha pigem kõrgemaid hindu. Enne järgmist potentsiaalset ülevõtmist on aga vaja vastaspoolt nõrgestada ja siis võime jälle näha sama ootamatut langust.
    Aga tegelikult ei ole nafta viimase 20 aasta jooksul oluliselt kallinenud. Ma pean siin silmas võrdlust aktsiate ja kinnisvaraga.
  • Hee. Õli on lihtsalt otsas ja ongi kogu moos. Kui ikka OPEC-i lubaduse peale tootmismahtusid tõsta turg ainult irvitab, siis on asi mäda.

    Järjest teravamaks muutub USA ja Hiina vastasseis naftavarude kontrollimise pärast ja keegi kurat ei tea, millega see kõik lõpeb.

    Mina istun seni rahulikult oma IXC otsas ja vaatan, mis saab.
  • Huvitav mis hakkab toimuma Eestis kui naftabarrel maksab 180-200 dollarit, ja mõtlen just Ida Virumaal, sest hea tahtmise korral võib seal ka naftat leida.

    Tonnist põlevkivist peaks saama 150-180 liitrit põlevkiviõli ehk siis sisuliselt barreli naftat. Põlevkiviõli tootmine peaks kasumlik olema 25-30 dollarilise naftahinna korral. Põlevkivi tootmise omahind kuskil 120 krooni juures, põlevkiviõli tootmiseks siis kulub samapalju. 200 dollarilise naftahinna juures oleks ka põlevkivi hinnatõusuks ruumi.
  • Põlevkivi leidub ka mujal, mäletan geograafia tunnist.
    See Ida- Virumaa on nagu kärbsemust ehk pigem kohaliku tähtsusega ärimees nossovitele konkreetses külas.
    Aga abiks ikka!
  • biodiisel sai hiljuti rohelise tule. Väidetavalt suudaks eesti põllumehed rapsidiisliga terve eest ära varustada.
  • SideKick,
    Biodiisel segatakse konventsionaalse diisliga vahekorras 5/95 - 20/80, seega suurt mõju ei ole enne, kui autotööstused oma toodangu biodiislile ümber kohandavad.
    Ja veel - biodiisli hind sõltub ikkagi oluliselt praegu nafta hinnast, sest enamus rapsi tootmiseks vajalikke põllumajanduslikke masinaid ei taha biodiislist kuuldagi.
  • biodiislit võiks ka puhtalt, s.t. ilma tavadiisliga segamata kasutada. Selleks aga tuleks investeerida seadmetesse ning nende käitamisse senisest rohkem, et tulemus kvaliteetsem oleks.
  • Kuulsin ise siis täna hommikul CNN-i pealt huvitavat juttu. Fusioonreaktori(Fusion Power Reactor) rajamine Prantsusmaale. Tegu siis oleks keskkonnasõbraliku energia tootmisega, kusjuures energiat saaks siis toota kas või näiteks mereveest. Tegu oli äärmiselt huvitava ülekandega - eks näis, kas selline süsteem reaalselt siis ka tööle hakkab ja energia- ja saasteprobleeme vähendab. Prantsusmaa maksab ehituse eest 50%, ülejäänud riigid, kes on huvitatud sama tehnoloogia rakendamisest oma maal, kuid pole valmis riskima reaktori ehitamisega veel, maksavad siis ülejäänud osa kinni.
  • Kas polnud mitte nii, et riikide vahel käis pigem suur võitlus, kes selle fusioonreaktori endale saab ning Prm võitis? Põhilised taotlejad olid Prm ja Jaapan. Ülejäänud riigid (Hiina, Venemaa, L-Korea ja USA) kaklesid pigem selle üle, kes kuipalju peaks pappi välja käima.
    CNN uudis
  • Arrowhead - Sul on peaaegu õigus. Asjaosalised riigid ei suutnud tükk aega otsustada, kas ehitada jaam Prantsusmaale või Jaapanisse. Lõpuks langes otsus siiski Prantsusmaa peale ja Jaapan jäi pika ninaga. Nagu enne öeldud, rahastab projekti 50% ulatuses Prantsusmaa ning USA, Hiina, Venemaa, Jaapan ja Lõuna-Korea katavad minu teada kõik ikkagi igaüks võrdselt 10% kokku kuludest.
  • See on üks samm pikal teel. Termotuumareaktor on kogu aeg olnud 50 aasta kaugusel. Kusagil (ei suuda enam leida) nägin ITER-i arengukava töökõlbuliku termotuumareaktori (ärge, palun kasutage seda fusiooni sõna - see pole eesti keel) saamiseks. Selle pikkus on 20 aastat. Alles pärast seda saab hakata neid reaktoreid ehitama ja massilise energiatoodanguni peaks jõutama kusagil 50 aasta pärast.

    Seni põletame kõike, mis põleb. Või kasutame tuumakütust. Samas on ka uraani varud maailmas õhukesed. Uraani tipptarbimine jõuab kätte u. 10-15 aasta pärast ja siis tuleb paratamatu langus. Hiina teade kavandatavatest lisareaktoritest lõi uraani hinna lakke.
    Täna on ainsad masskasutuseks sobivad elektrijaamad, mille ehitamisse investeerida julgetakse, tuule või söe põhised (põlevkivi kah mööndustega). Muu on kas negatiivse energiabilansiga(päike), ebarentaablid(biomass) või saab kütus enne maailmast otsa kui jaam täisvõimsusel tööle hakkab (nafta ja gaas).
  • arrowhead, nii ta oli.
    Aga tehnoloogia on väga kallis ja see on siis esimene reaalne katsetus (eksperiment). Kui õnnestub, siis oleks üks lahend naftasõltumatuse suunas jälle juures, seekord arvestatav.

    See peaks olema paljuräägitud termotuumade ühinemisel baseeruv tehnoloogia, erinevalt siiamaani tuumajaamades kasutatud lõhustamisest - eelised: puhtam, võimsam; puudused: järgneva 20-30a jooksul veel oluliselt kallim kui alternatiivid. Igal juhul on juba katsetusfaasi jõudmine väga suur samm edasi ja ei tasuks alatähtsustada. Mina hoian pöidlaid.
  • ptui, mitte termotuumade ühinemisel vaid tuumade ühinemisel ja jah, termotuumareaktor on õige sõna, samuti on iPilotil õigus, et läheb veel 20-30a enne kui masstootmisesse saab, mitte siis ei muutu "odavaks".

    valede faktide esitaja
  • http://www.iter.org/pics/King.gif

    Next Step on siis minu arusaamist mööda see ITER reaktor, millest jutt käib. Pikem jutt siin: http://www.iter.org/fast_track.htm
  • First plasma: 2016 http://www.iter.org/pics/constructionschedule.pdf

    Väga kaua võtavad aega sellised megaprojektid.
  • Horisondis oli ka sellest alles pikemalt juttu
    link
  • Võrdluseks iraagi sõja hinnalipik, mis on 150+60 mlrd dollarit ITERi 10 mlrd euro vastu. Väljasõidud rohelusse on kallis lõbu.

    Täpsustuseks, et esiteks pole see esimene samateemaline eksperimentaalreaktor. Proovitud on varem ka ja proovitakse siiani siin-seal, aga plasmat magnetväljaga ohjes hoida nii, et sealt rohkem energiat kätte saaks kui magnetite peale kulub, pole siiani õnnestunud. Ja poole ITERist maksab EU, mitte Prantsusmaa. Ja Jaapan ei saanud tünga, Jaapan sai loobumise eest üüratu boonuspaketi. 10% kuludest, aga 20% teadlastest jne.
  • Üldiselt seisab kogu see roadmap üleval lootusel, et seni demonstreeritud trend, mille kohaselt suurema plasma puhul on energiabilanss parem, jätkub. Mis on ka üsna tõenäoline. Põhjus selliseks suureks rahvusvaheliseks koostööks ongi see, et reaktor on kasvanud juba nii suureks, et sellise ehitamine käiks ühele riigile üle jõu. Või mõistuse, kuidas soovite.
  • viimases ajakirjas on terve rida artikleid, mis käsitlevad energiaprobleeme
  • Avalehelt võiks siia foorumisse üle kolida, kuna avalehe kommentaarid kaovad varsti aegade hämarusse paraku-paraku.

    Mõned huvitavad ettepanekud:

    USA presidendi George Bushi administratsioon on välja töötanud uued ettepanekud vähendamaks kütuse hinnatõusust tekkivaid komplikatsioone. Ettepanekute kohaselt peaksid astal 2010 olema väikeste veoautode ja maasturite mootrid 6 % võrra ökonoomsemad senistest.

    Aastast 2010 alates alustatakse tootjaid trahvimist, kelle sõidukid ei suuda läbida 1 galloni bensiiniga 23,5 miili, kusjuures trahvid on on täiesti arvestatavad ning võivad ulatuda miljonitesse dollaritesse. Praegusel hetkel kehiva ökonoomsuspiiriga peavad sõidukid läbima 1 galloniga 21 miili, järgmisel aastal 21,6 ning ülejärgmisel 22,2. Sõiduautodele kehtivat piiri 27,5 miili esialgu muuta ei kavatseta.

    Ettepanek kuulub nüüd 90 päeva jooksul arutamisele ning selle lõplik redaktsioon võetakse vastu järgmise aasta aprillis.
  • Imelik lähenemine - tootjaid trahvida. Kuidas oleks näiteks rohkem tarbivate autode lisamaksustamisega? Ja AFAIK pole paljudes USA osariikides väikeautosid võimalik registreerida, sest need ei vasta (suurte autode järgi paika pandud) turvastandarditele. Rääkimata sellest, et müügilt puudub puhas (euro)diislikütus, mistõttu pole võimalik toota saastenormatiividele vastavaid diiselautosid (väävlirikas USA diislikütus tapab kõik Euroopa autode katalüsaatorid ja tahmafiltrid).
  • täitsa õige lähenemine
    neid, kel pohhui mis hinnaga kütust müüakse, on liiga palju
  • Lihtsalt teadmiseks, mis maksab nafta järgmisel aastal:

    Sampo pank ütleb ametlikult ja avalikult:

    "Tänavust inflatsiooniprognoosi tõstis pank aasta algul välja käidud 3,2 protsendilt 3,6 protsendile, tuues põhjuseks nafta maailmaturuhinna tõusu. 2006. aastal alaneb panga hinnangul inflatsioon 2,8 protsendile, prognoosi eelduseks on naftahindade stabiliseerumne 50-60 dollarile barrelist."
  • $70,8

    Sampo panka ma eriti tugevaks naftahinnaennustajaks ei pea
  • Vaadake selle mehe nägu 8-)
    Näib, et Iraan ise praegu küll ei sanktsioonide ega sõjalise sekkumise tõenäosust kuigi kõrgeks ei hinda...

  • Asia Times'is päris huvitav jutt uuest maailmakorrast:
    http://www.atimes.com/atimes/Central_Asia/HK22Ag01.html
    http://www.atimes.com/atimes/Central_Asia/HK23Ag01.html
    Kokkuvõtlikult on idee selles, et naftaturgudel hakkab üha rohkem tehinguid toimuma pikaajaliste riikide (või riiklikult kontrollitud monopolide) vaheliste kokkulepete alusel ja seni põhiliselt erafirmade initsiatiivil ja juhtimisel toimunud uurimine, arendamine ja kauplemine tõmbub koomale. Lääneriikidele potentsiaalselt negatiivne, sest läbi oma firmade oli neil oluline kontroll turul toimuva üle. "Uue maailmakorra" oluline eestvedaja on Venemaa, aga huviliste hulgas on palju riike, Hiinast kuni Venezuelani.
    Kui vabalt kaubeldava nafta hulk väheneb, võiks oodata suuremat volatiilsust hindades äkki?
  • Päris huvitav film. Paras pühade ajal vaatamiseks.

    The Obama Deception: http://www.youtube.com/watch?v=eAaQNACwaLw

Teemade nimekirja