Hinnasõda Eesti mobiilturul - järjekordne löök ETL-le?
Log in or create an account to leave a comment
-
Lisaks hiljutisele Q-GSMi soodsale Dynamo paketile, lubas täna (30.08) RLE alandada sarnase paketi Point hindu Dynamo'st madalamale. EMT sarnane pakett Delta on oma hindadega suhteliselt aegunud juba. EMT ilmselt loodab puhtalt klientide laiskusele (et ei viitsita võrku vahetada) ja oma klientide rohkusele (suhteliselt odavad võrgusisesed kõned).
Kuid üha rohkem ja rohkem kliente liiguvad RLE ja Q poolele. Lisades siia ET kehva seisu alates 01.01.2001 - osta ETLi küll ei soovitaks. -
kas ei oleks vÕimalik,et rle ja q-gsm ühineksid ja hakkaksid pakkuma kÕva konkurentsi emt-le?
kui see oleks vÕimalik, saaks juurde veel ühe konkurentsivÕimelise ettevÕtte. -
ETL aga tõuseb täna, ostuhuvi on olemas. kas sucker rally või on välismatsid hakanud odavaid sisseoste tegema?
-
Võrreldes Ida-Euroopa telekomisektori indeksiga on Eesti Telecom praegu 30 % odavam, nii et väga hullud ei saa asjad olla.
-
Täna (02.08) teatas, et alandab Delta paketi kõnehindu teistesse võrkudesse 2,75 kroonile (oli 7,5). Seega tegemist otsese reaktsiooniga Dynamo paketile ja EMT mõistis ise ka, et nende jutt "Dynamo mõjutab põhiliselt RLE ja Q enda kliente" on täielik jama. Seda veel eriti Q kaupluste ees vooklevaid sabasid sellel nädalal vaadeldes.
Kuna EMT oli sunnitud ka teiste pakettide kõnehindu alandama, siis marginaalid langevad päris ilusasti. Ja ka ARPU kukub ilmselt kenasti. ETL küll kauni perspektiiviga pole. -
ARPU on langenud pigem sellepärast, et EMT nii kõvasti oma kõrgetest hindadest kinni hoiab, ise seejuures aru saamata, et operaatori vahetaja pole mitte see kes 10 EEK võidab vaid see kelle võit märksa suurem tuleb. ARPU langeb küll, aga ehk mitte niipalju kui ilma hindu korrigeerimata.
Väljavõte Delfi kommentaaridest:
Lihtne, 02.09.2000 09:50
Olen minagi olnud 93-st EMT klient, kuid sel suvel sai isu otsa maksta lihtsalt selle eest, et olla EMT klient. Oleks EMT seda trikki varem teinud, ei oleks praegu EMT-l minu näol üks klient vähem ja RLE-l üks rohkem. Kusjuures, minu EMT 2,5 - 3,5 tonnised arved RLE-s on moondunud imeväel alla 2 tonnisteks. Nii et olen nüüd rikas ja teen sõpradele välja. -
Q GSM uus sooduspakkumise hind on 2.50 minut
-
San Fransico Chronicle-s hiljuti jutt Esther Dysonilt SMS-dusest Eestis.
Vaatan, kuidas üha rohkem tuttavaid pargib mobiilselt, eriti nüüd kus trahve suudetakse ka sisse nõuda. Liitusin isegi.
Kuigi endiselt arvan, et tulupotensiaalilt jääb SMS kõnedest siiski kaugelt maha. -
Scrooge, oponeerin!
Hetketulude poolest jääb SMS kõnedest kaugelt maha, õigus! Kuid mitte potentsiaalilt. SMS on potentsiaalne killer app, mis on varjust välja ronima hakanud alles oma 5. sünnipäevaks.
Potentsiaali on SMS-il aga enam kui küll. Oota ainult paar aastat veel! -
Samas,
trahvide väljakirjutamine, adekvaatne kontroll, uute piirkondade lülitamine teenusesse jne jne, arenguruumi on veel küll ja küll!
Muide, kas keegi on oma nahal katsetanud Q-GSM-i mobiilset parkimist? Millised on kommentaarid? -
[technical - skip if not interested]
[vastuseks Velikij SMS-optimismile]
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt (rõhutan - see kehtib kogu kirjutise piires), on mobiilifirmad oma valikutes teinud üheainsa, aga seejuures väga määrava valeotsuse, mille tagajärgi üritatakse lappida tänini. See valeotsus oli: NMT analoogside järglaseks GSM protokolli valik.
Loomulik ja õige valik olid ju silmnähtavad - loomulikult TCP/IP. Kus küll olid tol ajal mobiilside visionääride silmad?!
Need SMS-id, multi-part SMS-id, WAP-id, 3G-d nüüd vaid hädine katse muuta oma protokollistik pealisehituselt sarnasemaks TCP/IP pealiskihiga: email, www, media-streaming jne.
SMS-i, kui sellise, ehitus ajas mind alguses kohe naerma - rõõmsalt ja optimistlikult kolistati läbi kõik need piiranguteämbrid, millesse interneti arenemisel juba aastakümneid tagasi astutud oldi. WAP-iga on nüüdseks vist asjalood sedasi, et isegi paadunuimad optimistid on nõus möönma, et "näh jah, eks ootasime ikke natike suuremat edu." ;-)
Kas TCP/IP sobib mobiilühenduse kandeprotokolliks? Ideaalselt. TCP/IP on oma olemuselt asünkroonne side, kus paketid võivad saabuda suvalises järjekorras; olemas on nö. "andmeakna" mehhanism, mis automaatselt reguleerib saadetava andmehulga suurust vastavalt side kvaliteedile; pealiskihilt on olemas suur hulk teenuseid; saadaval väga lai valik krüpteerimis-, pakkimis- ning autentikatsioonimehhanisme jne.
Kogu TCP/IP on saanud aastakümnetepikkuse karastuse, lihvi, stabiilsuse ja know-how. Parimaks tõestuseks, et TCP/IP sobib, oleks see, et TCP/IP-d on juba ammustest aegadest kasutatud raadiolevirakendustes (nt. RLAN), kus saatjate leviraadiused on igati võrreldavad moobiilside kärgjaamade tööraadiustega.
Mida oleks saanud kasutaja? Lõppkasutaja jaoks oleks sel juhul mobiiltelefon interneti lõppseade, mille põhifunktsiooniks on audio(visuaalse) info edastamine kuid millega saab teostada ka kõiki Interneti toiminguid. Mobiiltelefon oleks kohe eos igati ühilduv arvutite ja muude internetiseadmetega. Nagu nõiavitsakese viibutusel oleks mobiilikasutajale avanenud kõik Interneti varasalved.
Mida oleks saanud sisu- ja teenuste pakkujad? Mobiilrakendus ei oleks olnud enam mingi eraldi tükk, mida tuleb valmis toota. Ära oleks jäänud absurdsed lisaarendustööd kuvamaks oma saiti või rakendust WAP-telefonile arusaadaval moel. Iga internetirakendus oleks kohe eos ka mobiilrakendus. Milline metsik hulk uusi kasutajaid!
Mida oleksid saanud mobiilside pakkujad? Mobiilside pakkuja oleks olnud oma olemuselt pigem midagi tänapäevase ISP-sarnast, kes lisaks muudele service-, content- ja hostingteenustele pakub veel ka kommunikatsiooniteenust mobile-devicede vahel. See 'mobile-device' siin kontekstis ei pea sugugi tähendama ainult mobiiltelefoni. Samamoodi näiteks kasvõi alarm- ja häireseadmed (mobiiloperaator kui valveteenuse pakkuja???), gps-seadmed või mis iganes - use Your own imagination here.
Tõenäoliselt oleksid sellised mobiilsideoperaatorid pakkunud ka tavalist internetiühenduse teenust või oleks need kaks asja hoopistükkis täiesti kokku kasvanud.
Huh - päris pikk visioon sai - panen veel lõpuks siis ennustuse ka maha: veel enne selle kümnendi lõppu kuuleme me "originaalsest" ;-) ideest viia mobiilside internetipõhiseks. Või vähemalt näeme katseid ühildada olemasolevad mobiiltehnoloogiad protokollistiku tasemel internetitehnoloogiatega. -
Tänan, Pealik, Väga hää!
-
Sry! Krt jälle läks teemast täiesti mööda. :-( Hakkad siin algusest lugema - lõpuks pole enam üldse meeles millest jutt alguse sai. Sry once again!
-
Ei, miks? Jutt oli väga huvitav ja see, et teemast mööda pannakse, on ju inimlik
.-)
Muide, minu visioon on umbes 5 aasta pikkune, mitte kaugemale ja selles perspektiivis on minu meelest SMS asendamatu. Pealegi, praegu on see protokollistik nii nagu on ja lähiajal ei muutu kah. -
aga näiteks kosmosesideks tcp/ip ei k6lba.
samuti, gsmi eesmärk oli ju oopis muu kui tcpip v6rkude eesmärk. ja ma arvan et tech mehed ei olnud lollid. tol ajal ei olnud datateenus miski popp asi, ja visionaarid on alati puusse pannud!
gsm värk on rohkem ikka embedded värk kui pc!
v6rdleks mopside arengut autode arenguga.
alguses olid autod ju mootoriga vankrid eksole :p
siis kasutati neid ja leiti et ohoh nii ei olegi hea.. reaalajas kvaliteetse side tagamine pole minuarust tcp/ip'ga praegu v6imalik. no kamoon ma ei saanud eile vaadata yle oma suure toru isegi normaalselt realvideot.
me unustame ikka ära, et mopsid on pisiked ja j6uetud seadmed ja koik see tcpip on overkill.
nyyd kus mopside asemele tulevad uued wireless deviced, naeme isegi, et areng toimub rohkem pc->wireless kui et mops->wireless. sellest on ka varem räägitud, aga see gsmi jama oli paratamatus tehnolooiga arengus. -
ja siis tekib igavene probla nende IP aadressidega (tugijaam, operaator, klient, device) ja domeenidega. ja ressursid pole lõputud.
Lõppude lõpuks pole see gsm nii jama midagi ja oma funktsiooni on ta hiiglama hästi ära täitnud ja täidab 5 aastat veel. Noh ja siis on juba hoopis uued tuuled ja visioonid... -
ma vaatan et börsigurud räägivad asjadest mis mulle meeldivad: teholoogia, autod, druugid.. kui veel naisest&rocvkenrollist ka räägiks :p
ja loomuliult rahast.
minuarust on oivaline hetk tehnoloogiliseks discontinunity'ks. ainult mis tuleb asemele?
ma olen alati imestanud, MIS takistab siis firmasid tegemast quantum leapi? mina kui handi ohver, oian silma pal handi panusel wireless integrationile..
minuarust nokia kukub, ericson on p6hjas. peaks tulema uus tegija, kes pakub mobiilsidelahenduse mis:
1)voimaldab odavalt & lihtsalt teha mobiilappe
2)voimaldab customizeda nii hardwaret kui softwaret (eg lisada mobile devicedele modulaarselt videokaamereid, k6lareid,gps'e jne-MODULAARSUS! nagu lego)
3)custom soft houses teevad firmadele integreeritud mobiilappe (eg konkreetse vajaduse jaoks, mitte exceleid jne. ise olen olnud fortumis kokkupuutes selliste asjadega - tate palju fortum kulutab pappi mobiilsele korrashoiuteenusele???)
4)inimesed tänavalt teevad mobiili sisuteenuseid (tuhat pead on ikka tuhat pead, miskid killuvennad teeks m6nuaid asju kui neid oleks lihtne teha. killuvennal pole aega oppida koolsi 10 aastat)
ja miks mitte alustada eestist?
teeme piloote ja toodame tootekompleksi mida saaks maha parseldada välsimaale? ja setu memmed toksivad contenti sisse? ericsson poeb siin ttü'ga. aga senini on tunne et enamuses teeme me NENDE visoone!
keypoindid mobiiltoodete turule tulekuks:
1)konkreetne kasu (maks. automatiseeritud data ylekandmine mobiildevicest corporate backendi)
2)hind (kasutatakse odavaimaid masinaid millega saab töö tehtud)
ja nii neid cadillace ostamegi.. -
ahjaa, minu point lyhidalt:
mobiillahenduste turule sisenemine tuleb teha lihtsaks, siis tuleb palju innovaatilisust ja kasu tarbijatele. suured firmad ei suuda kogu maailma vajadusi tajuda, nad tajuvad OMA visonaaride vajadusi. V6IM RAHVALE! -
Velikij,
Põhjus miks ma ei usu SMS-nduse piiramatusse teenimisvõimalusse on lihtne:
Datat saavad pakkuda ka mittemobiilioperaatorid, on konkureerivad protokollid. Pole ühtki põhjust miks ei võiks parkimiseks või ostudeks kasutada WI-Fi(802.111 oli vist) lahendusi.
See seab teenimisvõimalustele piirid.
Kõne eest on tavatelefoniga võrreldes 10x hinda võimalik küsida kuna konkurents piiratud(litsentsid pluss suure võrgu kallidus).
Kaldun arvama, et TCP/IP lahendused võtavad tulevikus mobiildata turu endale. -
scrooge,
Rõhutan veelkord, et olen üsna ettevaatlik selles osas, mis puudutab mobiiliturgu 10 aasta pärast. Oma väite esitasin just 5 aasta perspektiivis.
Parkimiseks või ostudeks võib mõistagi kasutada ka muid teid. Küsimus on mugavuses, efektiivsuses ja käitumisharjumustes. Parkimise eest saab mõistagi tasuda ka pileteid kraapides. emt'i rakendus aga on konkurentsitult mugavaim ja operatiivseim.
Ja siin pole mitte kuidagi võimalik mittemobiilioperaatoril turule trügida, sest kasutagu mistahes protokolli, klienti huvitab mugavus ja kiirus.
Pole võimatu, et ma eksin. Aga uudishimust paluksin Sul kirjeldada, kuidas klient saab kasutada näiteks parkimiseks mittemobiilioperaatori poolt pakutavaid lahendusi? -
Õnneks on Sinu kommentaar nii intelligentne, et minu alumised lõualuud vajuvad vastu põlvi. Nii Radiolinja kui ka Tele2 on oluliselt suuremad ettevõtted, kui meie eestlaste pisikene riigi poolt sünnitatud gigant, kelle monopoliõigused on ET näol juba kah aegunud.
-
Mõtlesin siis Rene222 kommentaari
-
Velikij >
kuidas klient saab kasutada näiteks parkimiseks mittemobiilioperaatori poolt pakutavaid lahendusi
no näiteks autos on 100 eek hinnaga (subsideeritud?), aga tasuta sideseanssidega klots, kes suudab raadiolaineid pidi suhelda parkimispiirkonna odava, väikese levialaga tugijaamaga. hakkad parkima, vajutad nuppu. süüte sisse keerad, lõpetab parkimise. mobiilioperaator näeb raha nagu oma kõrvu.
või kui Sul on taskus Wi-Fi (hea termin, Rain) toega PDA, kus Sul peamenüüs parkimiseks shortcut, miks Sa peaksid veel ebamugava mobiiliklaveri abil oma autonumbrit jm SMSi toksima?
ühesõnaga GSM kui andmesidekandja ei ole pika perspektiiviga. SMS näide on eriti hea: millise teise võrgu/protokolli puhul maksab lõppkasutaja tänapäeval 164 baidi eest 3 EEK (18.73EEK/Kb)?
GPRS on juba "natuke" parem (0.04EEK/Kb). Aga ikkagi. -
Velikij,
Õnneks ma täpselt ei tea, aga mõned oletused:
1. Piiratud alal (st.linnades) kasutamiskõlbulik ja tasuta spektrum on palju laiem kui mobiilside jaoks vajalik
2. Vajalikud raadiod muutuvad üha väiksemaks ja odavamaks, seega saab juurde ehitada kõikjale. Miks mitte mobiilidesse?
Vt. näiteks firmasid nagu Intersil(ISIL)
3. Kas kriitiline pole mitte Op süsteem ja interface, internet muutus laialt kasutuskõlbulikuks peale graafiliste brauserite tulekut. SMS on minu arvates ikkagi väga kohmakas, piiratud ja ebamugav tehnoloogia.
Aga lõpuks, ega ma tea:-)
Aga SMS-i näen hetkel küll paljuneva neandertaallasena. -
Sa alfr oled ikka hälvik küll, esiteks vaata millal see kommentaar on kirjutet - ligi aasta tagasi. Teiseks - tähtsaim point - mis tähtsust omab see, kas Elisa või Netcom on suured ettevõtted, Eesti turul on nad väikesed tegijad. Merita on ka Skandinaavia suurim panganduskontsern, ometigi on ta Eestis köömes. Nii et pole mõtet rääkida absoluutsuurustes vaid ikka sisulist tähendust omavates mõõtudes. Ja ilmselt oli ikkagi mõeldud QGSMi ja RLE Eesti operatsioonide ühendamist. Ehk siis oleks neil shanss ka kunagi märkimisväärsesse kasumisse jõuda.
-
Parkimisteenuse osas mobiilioperaatorile vastast ei ole, kuna vastavat teenust pakkudes peavad olema teenusepakkuja poolt täidetud järgmised eeldused:
1) teenus peab olema osutatav sama tehnoloogia alusel piisavalt suurel levialal: reeglina me ei pargi ainult ühes-kahes kindlaksmääratud parklas, vaid tahame auto jätta sinna kuhu meile parasjagu sobib, kasutades konkreetset parklat võibolla ainuke kord elus.
2) vahend teenuse tarbimise alustamiseks peab olema võimalikult hästi kättesaadav: kui see on ka tänavanurgal tasuta jagatav raadio, on ta kättesaamiseks vaja kulutada rohkem energiat, kui olemasoleva mobiili väljaõngitsemine taskust või mobiilihoidikust (nimetame mobiiliks igasugust tarbijal olemas olevat kahepoolset traadita sidet võimaldavat vahendit).
Küsimus võib olla selles, kas "protokoll" on sms või mitte, aga mitte selles, kas tegemist on mobiilioperaatoriga või mitte.
SMSi võiks siinkohal asendada mobiili tootja poolt pakutav võimalus lisada mobiili menüüsse teenuste kasutamise võimalusi dünaamiliselt mobiilioperaatori poolt, kandes info mingis piirkonnas mobiili abil kättesaadavate teenuste kohta tarbijate telefonidesse umbes nii, nagu levib kärjeinfo (näiteks parkimise võimaluse avamiseks), või ka bluetooth abil (joogiautomaadi kasutamiseks), mis võimaldaks vältida sms käsitsi sisse toksimist (kasutaja peab ainult ütlema "OK", mis oleks suht mugav). -
AGA kui selle parkimisstuffi lisaeeliseks on näiteks röövimisest teatamine? st lisaväärtusi annab ju palju toppida.. et kui auto väljub parklast, siis kohe kr6ps tuleb inf sulle et
"autot pole" ja auto on jalitatav wifi saitide jargi :p -
loom, sinu kirjeldatud mobiilile menyysse lisamine nouab mopsioperaatoritelt investeeringuid suurusjargus miljoneid. spetsiaalne OTA server vaja. see voimaldab muud kammi ka teha. jama on selles, et javaphoned tulevad peale!
-
kui see on ka tänavanurgal tasuta jagatav raadio, on ta kättesaamiseks vaja kulutada rohkem energiat
Kahe otsaga asi: energiat on vaja kulutada ühekordselt. Kui aga näiteks pargid autot igal tööpäeval, mõnikord 2, vahepeal kannad raha juurde jne, siis või jooksvalt tulla kokkuhoid mingi 120-150eek kuus sellelt SMSitamiselt. Kas 1500 EEK aastas kallim parkimine oleks argument SMSi kahjuks? Võibolla mitte. Aga ettevõtte puhul kellel 10+ autot?
Ah, lihtsalt mõtisklen siin...
sC -
Mis puutub TCP/IP protokolli, siis sellele minnaksegi üle ... Nokia ostab Ämbri just sellepärast kui ma õieti aru saan sellest loost.
-
Nojah, ennustamine on ikka väga tänamatu töö küll.
Nii kui saad ühe kobeda 10a. perspektiiviga ennustusega maha, selgub peagi et asjaga tegelemine läheb kohe lahti või on juba alanud. :-) Anyway, Nokia perspektiivi see uudis minu silmis tõstab.
Mul on vastupidist ka juhtunud - u. kaks aastat tagasi ennustasin, et kohe-kohe läheb USA-s lahti massiline kodukasutajate üleminek broadband internetiteenuste kasutamisele. Noja nüüd kaks aastat hiljem? Sama seis! Ikka on broadband internetiühendused USA kodukasutuses turust u. 1% ja põhimass kasutab ikkagi enamvähem pooleks 56kbps/28kbps modemeid. Kuradi arengumaa see USA sihuke. :-)
See ennustus leidis minu jaoks ka rahalise väljenduse kuivõrd otsustasin mitte paljalt jutulinnuks jääda, vaid nats pappi ka just nimelt interneti baasarhitektuuri seadmete tootja alla panna. Ja siin ma nüüd siis olen sub-2000 nasdaq-i ja äärmiselt nutuse telekomsektoriga.
...ning mõned aastat tagasi oletasin krt-teab-mille põhjal, et Eestis tuleb hea kindlustusaasta. ...ja kõrbesin LEKS-iga haledalt. -
OK, jätkame siis teemal e. SMS-l ja
Minu väide oli selles, et niivõrd pole oluline sõnumiedastusprotokoll, olgu ta siis TCP/IP või CIMD2 või hoopis UDP, oluline on siin ainult 1 asi ja see ei ole mitte teps kanal mingite aparaatide vahel. See on hoopis klient. Ja neid peab olema palju. Seda alustuseks.
Täpsemalt siis to: sCandal
Sinu ideed on head ja ilusad, kuid kahjuks ebareaalsed.
Aga otsusta ise:
1) Raadiotelefon autos 100.- koos tasuta sidesseanssidega??? Huvitav kes peaks selle subsideerimisest huvitatud olema? Kas mobiilioperaator? Mina igatahes mitte!
2) Parkimispiirkonna odav väike tugijaam..., kes selle küll peaks ostma, üles panema ja hooldama? Mai tea kuidas metsikus läänes asju aetakse, aga Eestis ei viitsi seda küll keegi teha, fakt, ärge olge idealistid!
3) Parkimistasu arveldamine nõuab tarkvara ja selle ühildamist mingisse süsteemi. Pelgalt raadiojaam ei too korraldajale mingit tulu. Tarkvara maksab ja mitte vähe. Riistvara muidugi kah, aga see ei ole nii spetsiifiline.
4) Raadiojaamaga on väga õige märkus. Keerad nuppu, ja muudkui pargid, mobiilioperaator näeb raha nagu oma kõrvu. Ja mitte ainult mobiilioperaator, vaid ka linn, parkimiskorraldaja ja kõik teised! :-)
Ilma makseloogikata ei ole teenust, seda võiks finantsportaalil komenteerijad esimesena silmas pidada!!! Iga mobiilteenuse puhul tasub meeles pidada, et kanal on peaaegu täiesti tähtsusetu, oluline on makseviis!
5) Ja üleüldse on olemas ka tunduvalt turvalisem DTMF, aga seda ei kasutata sageli just seetõttu, et ta pole nii hästi kommunikeeritav ja kliendisõbralik. Miks, raskesti selgitatav nii lühikese ruumi peal.
6) WAP-parkimine on emt-il juba olemas. Nii et SMS pole sugugi ainus lahendus. Kuid vaieldamatult on just SMS lähiajal killer, erinevalt WAP-ist.
7) Ja üleüldse, SMS-i vastastel tasub meenutada, et m-parkimise protsessis on kasutusel 4 lühinumbrit, millest voice käib üle kõigi 4, kuid sõnumineerida saab ainult üheainsale (emt ja RLE parkimislahendus).
8) See ainus SMS on muide TASUTA!!!!!!
9) PDA-põhine parkimine (ja kõik muud PDA-põhised lahendused) on täiesti mõttetud seni, kuni PDA-d siin nii kallid on nagu nad on (me ei räägi Ameerikast!). Kõik pole rikkurid, 10k eeku on enamikule eestimaalastele siiski liiga suur summa :-( Isegi liiga suur summa, väikese turu peale massrakendust nendele ei ehita.
10) Need kõik märkused olid täienduseks loom'le
Aga mis puudutab neandertaallaste elu, siis mäletatavasti elasid nad 30k-40k aastat tagasi väga hästi ja tegid vastikute kromanjoonlaste elu üsna kibedaks. Ja eks GSM sureb kunagi kindlasti välja koos sõnumineerimisega.
Aga mitte niipea! -
Velikij,
põhimõtteliselt saan ma Su vastuargumentatsioonist aru, ainult paar pisikest täpsustust:
1) Raadiotelefon autos 100.- koos tasuta sidesseanssidega???
See ei pea olema raadio_telefon_, vaid üks pisikene klots, kes oskab üle mõne vaba sageduse (2.4GHz+) teha "ping!" (as seen in Monty Python's Meaning of Life :)) ja tugijaamalt vastu võtta "pong!". Viimast kah ainult selleks, et näiteks panna põlema roheline tuli "masin pargitud".
2) Parkimispiirkonna odav väike tugijaam..., kes selle küll peaks ostma, üles panema ja hooldama?
Kujutan ette, et tänases Eestis oleks vähemalt üks parkimisega seotud & majananduslikult mõtlev organisatsioon, kellel võiks olla huvi ja investeerimismusklit mobiilioperaatoriga raha mitte jagada. ESS? Pealeselle -- neil peaks oma sagedusi & tugijaamu omajagu püsti olema kah juba?
8) See ainus SMS on muide TASUTA!!!!!!
Kesklinnas elava & töötava inimesena käin jala ja seda tõesti ei teadnud. Muudab mu varasema jutu eeldused natukene mõttetuks, jah, aga ma ei presenteerinudki valmis äriplaani. :)
Peace,
sC -
peace kõigile!
Nagu foorumis kombeks alati algul virutan, siis ütlen ja pärast mõtlen. Õige foorumlane sellest probleemi ei tee!
Tegelikult, sCandal, mulle hirmsasti meeldivad sellised ideeloopimised. Sest kus Sa tead, võibla tulevad nendest kunagi valmis ärilahendused .-)
Ja SMS tasuta või mitte - see asja olemust ei muuda.
Röövimisest teatamist on suht-koht lihtne GSM võrgus asukohapõhiselt ära teha. Vahet pole, kas kasutad selleks GPS-i vms (tegelt muidugi on suur vahe, aga see ajab asja mõttetult tehniliseks)
Küss jälle selles, kes nii pisukeses riigis selle eest maxta viicib?
Ja minu teada on GPS-i puhul auto jälitamine ärandamise korral default'ina teenuspaketi sees juba.
Aga ikkagi pole keegi öelnud kommentaari Q-GSM-i parkimise kohta .-( -
pealikule.
Mis see tcp/ip siia niiväga puutub ? Mitte ei saa aru milles sinu probleem on ? Mul on selline telefon nagu Benefon Q koos MS Mobile Exploreriga. Ma ei tea, ma saan vabalt surfata kus tahan (html lehekülgedel muidugi), saata ja vastu võtta e-maile jne. Kiirus ei sõltu kandeprotokollist. Kõik need sinu oleksid minul juba on. Ainult, et kallis on :-(..... -
priitp,
Natuke puutub see TCP/IP asjasse ikka küll. Lõik Benefon Q tutvustusest:
"It supports existing industry standards such as TCP/IP and HTML/HTTP and Wireless Application Protocol (WAP) 1.1. And keeps you in touch with your regular e-mail service through standard Internet e-mail protocols."
...See ongi täpselt see, millest rääkisin. Ma lihtsalt ei teadnud, et sellised jupstükid juba olemas on. Olen vist mobiilinduses ajast maha jäänud.
Ja see nö. "minu probleem" ongi siis see, et Sinu telefon nii kallis on. :-)
Kui kohe alguses oleks tehtud otsus, kasutada mobiilsides TCP/IP-d, poleks nüüd vaja paljusid funktsioone dubleerida, järelikult oleks Su telefon märksa odavam. (Kui järgi mõelda, on GSM|SMS|WAP ju kõigest TCP/IP|EMAIL|WWW hädine matkimiskatse.) -
pealik,
Minu telefon on kallis kuna on väike (vähemalt ma arvan nii)....ja tegelikult ei ole telefon kallis, vaid selle kasutamine on kallis. Telefon on odav, väga odav kui võrrelda sellega, et NMT oli 10x kallim ja mul (meil) oli siis 10x vähem raha.
Mis puutub matkimisse, siis:
a) SMS on kõigest üks kirjavahetuse realisatsioon paljudest.
b) WAP on tegelikult inseneritootena täitsa ok asi, põhiprobleem on html's mis inseneritootena on tänasel päeval täielik värdjas. Kahjuks aga standard, lohutuseks, et nii on paljude asjadega - Windows DOS'i otsas esimesena.
Aga TCP/IP'st niipalju, et mul on selline kahtlane ja karvane tunne, et ta siiski ei sobi õhu kaudu suhtlemiseks. See on ju nagu 1 suur hub kuhu need ja ainult kel leping tehtud võivad oma juhtme torgata ja keegi ei saa teise kanalile ligi ehk saavad vaid serveri endaga rääkida ja kaugemale mitte ning on üheselt identifitseeritavad. Välistatud on ka paketirünnakud ja muud taolised asjad, hea õnne korral läheb lähim tugijaam umbe ja edasi on hambad. Too TCP/IP vist nii kinnist ja kindlat asja juba eos ei paku ? -
jälle pealik,
:-) teine jutt, aga jälle sulle. See USA modemi/broadbandi värk. Mida olulist sa sellest järeldad? Lisa- või tugiinfoks veel sellised andmed, et Soomes näiteks internetikasutajate arv tõuseb, kuid keskmine kasutamise aeg langeb.
Selliste uudiste valgel tundub mulle, et mobiilsel netil pole suurt tulevikku - keegi ei vaja seda, kui isegi tavalise kasutamine langem ja kontsentreerub mõnele üksikule teenusele. Iseasi on see, et tahaks läppariga juhtmeist lahti saada, kuid mingi teise riistaga netis olla pole ja ei tule ka vajadust. Toda parkimise värki ei saa võtta millegi muu kui suure erandina - selle toimimiseks on vaja edastada suures koguses täpset numbriinformatsiooni ja see on mugavam/lihtsam sms'ga. Kõik muud teenused mida tean on mugavamad ja omasemad telefoniga. Telefoniteenust saab toetada väikse kirjaga (sms) siin-seal nagu 1188, aga massilist telefoninetti minu arvates ei tule.
Suhtlemine jääb ikka kirja tasemele (fax, e-mail, sms), mõni paneb kirjale ka pildi kaasa, aga kiri jääb kirjaks. Hullumeelne surfamine kaob, jääb info hankimine või spetsiifilise tarkvara kasutamine (pank, kasiino, mäng), mida teed ikka parema meelega suure ekraani taga.... -
priitp, see on üldiselt üks mõistlik jutt!
(kolmik)point .-) selles, et kui võtta parkimist ühe suure erandina, siis päris nii see nüüd ka ei ole! Võta kasvõi need lugematud SMS-teenused küll horoskoopide, küll igasugu muu sisu tellimise osas.
Mobiilinternet on pigem muutunud sloganiks (mida ta niigi juba kindlasti on), kuid 3G tulekuga muutub ta tõenäoliselt veel laiema levikuga asjaks. Iseasi, kas ta ka kasu tooma hakkab?
Muidugi, kui keegi teatab, et ta tahab mulle faksi saata siis ma vaatan talle ikka väga kohtlase näoga otsa ja ütlen, et kuule, minu lapsepõlves oli see küll üks popp värk aga praegu...? Kui palju me praegu üldse faksime?
Tegelikult kogu jutu mõte ongi selles, et olen samuti seisukohal, et masilist telefoninetti ei tule niipea. Aga kõne toetava aplikatsioonina jääb edasi võidutsema SMS! -
priitp,
Ma mõtlesin 'broadband'-i all pigem DSL/kaabel-lahendusi kui mobiilset netti. Mobiilse neti suhtes olen ise ka suht skeptiline. Ja seda põhjusel, et ega need eetrikanalid nii suure läbilaskega olegi kui arvatakse.
Pidasin pigem sellist plaani, et kui kodukasutajate internetiühenduste torud jämedamaks lähevad (28|56kbps => 256|384kbps), peavad ka telkod oma metroovõrkude bandwidth-e suurendama, mis omakorda nõuab uusi võimsamaid kommutaatoreid ja multipleksereid ning osalt ka uute võrkude välja ehitamist.
Ei saa ju olla, et usalased igavesti oma vanade modemikolakate otsa istuma jäävad! Lihtsalt inerts on 'way' suurem kui oskasin oodata. -
pealik,
Kas just inerts ? Pigem viitab modemi soosimine sellele, et rohkemat polegi vaja - kasutatakse vaid ja ainult üksikuid vajalikke teenuseid ja netivajadus kui asi iseeneses on vähenemas. Kõik see on mõistlik ja oli ennustatav (mulle....). Inimesel tuleb suhtlemisele füüsiline piir peale - rohkem lihtsalt ei jaksa, jõud saab otsa, käsi ja lõuad väsivad ära. Elada on ka vaja, endaga tegeleda on vaja. SMS'i populaarsuse tõus on muide samast ooperist - ei jaksa enam pläkutada, kirja saata on parem ja kirja lugeda on parem, saabunud kirja saab ka ignoreerida.
Siin on muidugi ka üks konks. Nimelt on USA saidid palju konservatiivsemad kui Euroopa omad - eriti just kommertssaitidelt puudub reeglina flash, suured pildid, JS trikid ja kõik muu selline tilulilu. USA kommertssaite on täiesti võimalik modemiga kasutada.
Sellest hoolimata tuleks täna hoolsalt jälgida just tavainterneti kasutamise arengut ja püüda sealt ennustada mis ja kuidas homme juhtub. Kui vähe seda tehakse on vahel lausa hämmastav. Ma saan aru tegelastest kes räägivad elavast pildist mobiilis, aga ma ei saa aru inimestest kes seda mula usuvad. Kui elav pilt ei ole asi millest rääkida lauaarvutis, siis mis konstruktsiooniga sellest tehakse killerapp mobiilis ?
Absoluutselt ei räägita minu meelest aga kirjavahetuse arengust. Kirjavahetus on see mis toidab täna, homme ülehomme ja siin peaks ninasõõrmeid lausa kunstlikult suurendama :-) -
velikij,
SMS jääb muidugi, _kirjavahetus_ jääb see on fakt. -
priitp,
Siinkohal jään eriarvamusele. Minu arust ei tohiks netivajadus no kohe kuidagi väheneda.
Loogiline on eeldada, et USA saidid on ikkagi konservatiivsed selle pärast, et enamus kasutajaid istuvad modemite otsas, mitte ei kehti vastupidine seos. ;)
Oleks naiivne arvata, et Internetti kasutatakse vajalike teenuste kasutamiseks ja suhtlemiseks. Eriti veel kodukasutuses. Interneti edasi viivaks jõuks on seni olnud hoopistükkis mängud, piraattarkvara, muusika ning porno, porno ja veelkord porno. (Napsteri populaarsus oli ilmekaks näiteks.) Viimasel ajal on siia loetellu lisandunud veel ka filmid.
Ei näe ühtegi põhjust, mis usa jõngermann oma Euroopa eakaaslasest erinevalt ei peaks tahtma tundide kaupa netis teistega Quaket tampida. No tee või tina, aga ega modemiga ikka korralikult mängida saa küll.
Kas keegi on mõelnud, miks näeb warez-grupeeringute standard ette, et piraatmängud ning DivX DVD-d pakendatakse 4-5MB tükkidena? (Nali-naljaks, aga selline standard on tõesti olemas ning kõik suuremad grupid ka järgivad seda.) No otse loomulikult usa kodukasutajate pärast, kes pisikest paarisajamegabaidist mängu praegu päeva-kaks üle oma äkase modemi alla sikutavad.
Veebikaameraid ja streaming pilti/heli (WebTV, WebRadio ???) pole samas lauses sõnaga 'modem' mõtet mainidagi. ...ja ega modemiga pornografomaanigi elu meelakkumine pole - erektsioon võib enne ära kustuda, kui arvuti soovitud pildi ekraanile jõuab tarida. :-) Ning lõppude-lõpuks maksab ju isegi imeodavas usas modemiga telefoni otsas istumine mingit raha.
Kõik mainitud asjad nõuavad hullult bandwithi - seega jään seisukohale et usa kodukasutajate broadbandiseerumine tuleb... ...aga millal tuleb, ei julge enam isegi ennustada. (btw - likvideerisin hiljuti ka oma vastavad börsipositsioonid. :-( ) -
priitp ütles:
"Kas just inerts ? Pigem viitab modemi soosimine sellele, et rohkemat polegi vaja - kasutatakse vaid ja ainult üksikuid vajalikke teenuseid ja netivajadus kui asi iseeneses on vähenemas. Kõik see on mõistlik ja oli ennustatav (mulle....)."
Minu arvates oleme alles selle neti kasutamise alguses. Mõned aastad tormilist lapselikku arengut on ju vaid olnud.
Üritati välja mõelda kuidas kasutada ja kasu lõigata.
Mõned üksikud õnnestunud kasutused ja palju väljasurnud jama.
See aga ei tähenda et kasutus nüüd hakkabki vähenema sest rohkem polegi vaja.
Kannatust, küll leitakse järgneva paari aasta jooksul palju kasulikke rakendusi ja neti kasutus mitte ei vähene vaid suureneb.
Ma ei pea silmas et nüüd kõik hakkavad ööpäev läbi surfama - ei, see lapselik periood on sellisel kujul võib-olla tõesti mööda saamas.
Oletan et inimeste infovahetus on praegu samal tasemel nagu kunagi telegraf. Ja edasi tuleb veel tormiline areng mida me hetkel ei oska eriti ette kujutada.
Ei usu ka et modemil põhinev ühendus nüüd teab mis piisav on. Pigem on see tõesti rohkem hetkeseisu otsas munemine. Ei saa aru miks kasvõi ADSL (või midagi muud paremat) ei võiks rohkem levida.
Ja usun ka et küll tulevad kaamerad, heli ja palju muudkui mis hetkel tundub uskumatuna.
...ja mis seal salata - ka mittevajaliku jamana.
Järgmine põlvkond aga näeb asju teisiti ja nende jaoks ei ole see jama, vaid loomulik asi.
Ka PC oli mitte nii väga palju aega tagasi küllatki utoopiline asi..... kes uskus siis et neid varsti igaühele jagub?
Ja kas mitte Bill G veel mõned aastad tagasi Webi arengusse sellisel kujul ei uskunud? -
priitp,
(veel paar sõna netivajaduse vähenemise/suurenemise kohta)
Moore seadust teame me kõik: "Computing power doubles every 18 months.". Aga lisaks sellele on veel ka sarnane, vähetuntum seadus nagu Gilderi seadus: "Aggregate bandwidth triples every year (from '92 forward).".
Seni on see seadus paika pidanud... -
Velikij: Parkimise alustamise SMS ei ole EMT-s tasuta vaid maksab 2.50-3.00 eeku (http://www.emt.ee/est/html4/?smg=parkimine&schg=lisainfo).
Aga sellegipoolest norm teenus.
Aga tulevikku tahaks küll vahel näha... -
agris,
kas sa ei tahaks selle peale kihla vedada? Mina küll väga-väga tahaks väita, et parkimise alustamise SMS on EMT-s tasuta!
Kaks õlut vahele! Graafik kohtunikuks!
P.S. seda saiti, millele sa vihjasid, ma pole lugenud ja ei kavatsegi lugeda! Mul on sügavalt savi igasugu saitidest, mind huvitab tõeline tõde!
Nii et kas võtad kihlveopakkumise vastu? -
loe ikka see sait läbi vend Velikj, sest seal on kirjas ilusasti, et maksab:)
katkend sealt
Mobiililt parkimise eest tasumine tähendab kliendile ainult 2.50, 2.75 või 3 krooni lisakulu SMS-lühisõnumi saatmise eest vastavalt kliendi hinnapaketile. Mingeid muid vahendus- või teenustasusid ei lisandu. -
agris,
lisaks küsimus, mida pead silmas lausega:
"Aga tulevikku tahaks küll vahel näha... "
ehk selgitad? -
OK, vastavalt Su palvele lugesin. Sellegipoolest kordan oma väidet, et mul on üsna savi igasugu saitidest.
Palun ole hea ja ütle kõigepealt, kas võtad kihlveopakkumise vastu?
