Väliskaubandusdefitsiit laieneb
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
1999 aasta jaanuari-juuli väliskaubanduse defitsiit(ekspordi ja impordi vahe) oli 8.1 miljardit krooni.
2000 aasta jaanuari-juuli väliskaubanduse defitsiit(ekspordi ja impordi vahe) oli 9.6 miljardit krooni. -
Pane siia kõrvale mõlema aasta jaanuar-juuli ekspordi ja impordi kogumahud ja on selge, et pole asi nii hull. Suhteliselt on defitsiit ikkagi kahanev suurus. Kuna lisaks sellele on tegureid, mis ekspordi (vähemal määral küll ka impordi) numbrites ei kajastu, pole asi hoopiski nii hull. Kuigi võiks muidugi ka paberil positiivsem olla, eks see tooks sisse muidugi.
-
Vastab tõele, aga kas sellises valdkonnas peaks üldse suhtarvudega opereerima?
-
Pajur(endine liberaal) käsitsles ka seda oma seminaril ning kavatsen ÄPis sellele põhjalikumalt panna kui klapib.
Väliskaubandusdefitsiit või ükskõik mis government produced numbrid välismajanduse kohta ei oma mitte mingisugust tähendust. Need on olnud alati ja tekkisid kui sotsialistide põhjendused, miks vaba turgu piirata. Eat it!
Teoreetiliselt, kui meie analüüsi objektiks on vaba majandus, ei oma riigipiirid mitte mingit tähtsust. Samamoodi ei oma mitte mingit sisulist tähendust inimeste ja analüüsi jaoks kaubandusstatistika või üldse valitsuse poolt hunnikutes toodetav statistika, mille kvaliteet ehk usaldusväärsus on üpris kaheldav.
Ei eksisteeri bioloogilist olevust nagu majandus.
· Kas Võrumaal tekib paanika kuna tema väliskaubandusbilanss on näiteks Tallinnaga lootusetult miinustes? Ainuke kasulik info maksebilansist on mingit sorti väärakas funktsioon kõikide seaduslike majandusagentide majandustegevusest, kuis sellest pole mingit abi alati konkreetsesse sektorisse investeerival investoril või ettevõtjal.
· See statistika omaks väärtust ainult kui meil oleks Keskne Riiklik Plaanikomitee, mis otsustaks: nüüd tõstame intresse(trükkides raha) või nüüd keelame näiteks vorsti tootmise. Eestis on (suhteliselt)vaba turumajandus. Oluline on ainult info omaniku jaoks. Omanik on Eestis indiviid. Tema aga vajab infot, kuidas teha tema jaoks targemaid ja tootlikumaid majandusotsuseid tema konkreetses tegevusvaldkonnas. Mingi riigi ameti toodetud statistika ei aita inimest prognoosida kui kasulik on toota neid või teist sorti kingi, kas investeerida enda teadmistesse või mitte. Riiklik statistika on alati mineviku teadmine, selle väärtus on ajalooline. Paljatest numbritest mineviku kohta ei saa kunagi tuletada mingeid põhjuslikke seoseid tuleviku jaoks. Me ei saa iial ütelda, kas rootslased elavad nagu nad elavad kas tänu kõrgele maksuatasemele või vaatamata kõrgele maksutasemele.
"Välismajandusstatistika" on ainult kasulik poliitilistel eesmärkidel. Ükski erafirma ei paku sarnast staistikat, küll aga on konkurents turuuuringutes.
Keegi vaidleb? Gut -
Areneva riigi jaoks (seda Eesti ju on) ei oma jooksevkonto defitsiit (CAD) ja selle võrdlus GDP'ga suurt tähtsust. Tegemist on ajaliselt erinevate nähtustega. CAD sisaldab pikaajalisi investeeringuid (selle ostuks pole raha koheselt välja käidud, vaid laenatud), GDP on aga müük, mille tulud on suures osas koheselt kätte saadud.
CAD/GDP suhtarv peegeldab pigem meie keskmiste pangalaenude suhtelist lühiajalisust ja ekspordi nõrka finantstoetust.
Balti riikide lähiajalugu (iseäranis Leedu puhul) näitab, et CAD/GDP pole tõsiseltvõetav.
