Miks eestlased püüavad teisi järeleaimata?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Viimastel aastatel püüavad eestlased malli võtta mujalt maailmast, originaalsusest jääb aga puudu.
Kõigile tuntud arvutiprojekt on "Tiigrihüpe" sai oma nime kiiresti arenevate Aasia väikeriikide järgi.
Praeguseks ajaks (s.t. pärast Aasia kriisi) on nende maade sära majandusmaailmas oluliselt tuhmunud. Seeläbi on kaudselt ka Eesti IT-projekti ambitsioonikus vähenenud.
Nüüd aetakse taga "Eesti Nokiat", milleks võiks olla geenivaramu projekt. Kuid ka kuulus Soome Nokia pole enam see, mis ta aasta -poolteist tagasi oli.
Mis ma tahtsingi öelda?
Rohkem originaalset mõtlemist,..., kasvõi nimede osas.
Hiinlastel oli kolme hüppe projekt.
Venelastel glasnost ja perestroika.
Meil oli üle kümne aasta tagasi ka ilusa ja algupärase nimega projekt: IME - Isemajandav Eesti.
Viimane vist. -
a mis siis teha kui omal brainpowerit väheks jääb?
Hiinlaste ja venelastega võistlemiseks on meil rahvast liiga vähe, et kedagi spetsiaalselt üldrahvalikele projektidele nimesid välja mõtlema panna. -
njah, päris lõbus oli eelmise nädala uudistest lugeda, et Laari poolt kokku kutsutud Eesti-märgi töögrupp on jõudnud oma töö hinge ja südamega ära teha - Laari sõnul peaks märk kõlama 'Made in Estonia'
: ) -
Bell South ja SBC nimetasid oma ühise mobiili ettevõtte Cingular Wireless'ks ja lisasid, et 98% Websteris toodud sõnadest on juba nimedena kasutusel ning et võimalus kasutada korrektselt kirjutatud nime või sõna praktiliselt puudub.
-
Eestlaste järeleaimamismaania pole sugugi tingitud sellest, et raha napib või ajupotentsiaali poleks. Raha on võimalik teenida ja tegelikult on raha olemasul võimalik ka ajud sisse osta. Tänapäeval aetakse kõikjal äri võõrleegionäridega, nii et see on suhteliselt loomulik.
Ma arvan, et eestlaste põhiline probleem on eestlased ise. Ega taolised ütlused laest ei tule, et "Eestlase suurim vaenlane on teine eestlane" või "Üks eestlane = inimene. Kaks eestlast = tüli". Eestlastel puudub oskus kokkuleppele jõuda, kuna nad sisimas kadestavad teineteist. Kõik tahavad ajada "oma" äri ja teha seda "ise". Palju parema meelega loetakse teise inimese rahakotti, kui enda oma. Enamus eestlasi väidab pealegi selliste asjade peale, et nad on taolist asja märganud küll, aga nemad isiklikult on erinevad. See teeb aga neist lisaks kõigele veel valetajad kah. Ma näen tihtipeale isegi suurt vaeva kadeduseussi mahasurmisega, kui toimub mingi asja jagamine. Vaadake kasvõi Delfi kommentaare selle kohta, kui tuli uudis ministrite ja linnaisade palga suurendamisest. Hääletustel arvati, et tasub nende palka isegi vähendada. Mis ministrid need siis oleks, kes peost suhu elavad. Isegi mina saan praegu ministritest oluliselt rohkem palka ja pean seda ebaloomulikuks, kuna ministritööga kaasneb hulk vastutust ning see seob lisaks kõigele muule ka inimese käed väga pikaks ajaks. Eks ole ju selle kohta öeldud, et valitsejad on vangid kuldses puuris. Kuid paraku oleks see tähendanud, et nad hakkavad saaba oluliselt rohkem raha kui reainimesed, kes kohe vinguma kukkusid. Katsu sa siis veel selliste inimestega äri ajada või midagi kokku leppida. Juba Tammsaare on selle koha pealt sõna võtnud ja nagu näha pole saja aasta jooksul midagi muutunud. See eestlase jonnakus ja visadus on tema enda vastu pöördunud, muutes Eesti Euroopa tagahooviks ja kolkapoliitika kantsiks. Loodame, et suur globaliseerumine ka siin väärtushinnagud segi lööb ja asjad muutuma hakkavad. Mõned sammud on juba õiges suunas tehtud, kui millise hinnaga? Inimesed ei julge midagi ette võtta, kõik proovivad olla "normaalsed", sest vastasel korral peaksid nad taluma oma rahvuskaaslaste halvakspanu (a la hakkasid linnapeaks selle jaoks, et kulutada linna raha teede remondiks, et siis oleks lahe oma sigakalli mersuga ringi kimada, jah?). Kõik, mis on novaatorlik ning edasiviiv aga väljub sildi alt "normaalne" ja nõuab suurt julgust ja sadade tuuleveskite võitmist. -
pole siin viriseda midagi, natuke, skang-poomimist ja nimesid tuleb.... vaimu kobestamiseks sobib hästi ka lauamäng Alias... :-)
-
Kui tavalisti olen olnud prontoga vastupidistel arvamustel, siis praegusel juhul noustun 100%. Põhjus aga, miks Eestis ainult maailma järele aimatakse on lihtne, kui vaatame näiteks, kuhu Rain Lohmus on investeerinud. Osta.ee on eBAY lokaalne koopia, CV-Online taolisi saite on maailmas mitmeid ja kaabeltelevisiooni kaudu internet on ka tavaline asi. Yhtegi omapärast projekti pole. Ja probleem ei ole mitte ettevõtjate ja projektide puudumises, vaid teistsugused projektid ei saa lihtsalt vajalikku raha Eestist.
Veiko -
Olles üks inimestest kes LHV-s venture capitali poolel ametis on, julgeks siinkohal veidi vastu vaielda -- meie jaoks oleks väga meeldiv kui oleks rohkem tugevaid projekte ja tõsiseid ettevõtjaid.
Samas on küll tõsi, et meie eesmärgiks on raha teha, ja seetõttu saavad mitmed interneti-kaudu-kuu-uurimise projektid ja muu säärane huvitav meie poolt vähema tähelepanu osaks kui nende autoritele meeldiks :). -
Ja lisaks -- ma ei näe, et jäljendamine oleks midagi erakordselt evil-it. Minu arvates on hästi kopeeritud töötav asi palju parem kui omaleiutatud asi, mida kellelgi vaja ei ole. Hansapank ei olnud Tamjärve, Lõhmuse, Mõisa ja Meeritsa innovaatiline leiutis, vaid väga efektiivne ja kiire kopeerimine.
Meie kapitalistlikus maailmas on omapära hea ainult sedavõrd, kuivõrd ta annab mingi rahas mõõdetava eelise. -
to Tarmo: Toon siis näiteks oma projekti, millele ma Teilt yldse vastust ei saanud. Praegu olen vormistamas investeerimisfirmaga Kilpatrick & Hart ltd miljoni dollari suurust investeeringut, kuid ootan veel yht inglise investeerimisfirma pakkumist, mis lubati selleks reedeks. Voib-olla tuleb see veelgi parem, sest neil on ka suur huvi.
Kahest inkubaatoripakkumisest loobusin, kuna minule tundub see inkubaatorite asi selline olevat, et annavad raha ainult selleks, et see samas endale teenuste eest tagasi saada.
Hea meelega oleksin Eesti kapitali oma projekti kaasanud ja viimati Rain Lohmusega kohtudes andsin Talle yle selle teksaslaste pakkumise, mis oleks olnud vähese inveteeringuga kiire tulu.
Veiko -
Kõigepealt, "vähese inveteeringuga kiire tulu" on seda tüüpi väljend, mis minu jaoks paneb alarmid helisema :-).
Aga laiemalt -- kahjuks ei saa mina kuidagi Lõhmuse eest sõna võtta, aga LHV venture capitali poolel ei ole Sinu projekti näha olnud (siin on oluline aru saada, et Rain Lõhmus ja LHV ei ole päris samad asjad). Me vastame kõikidele projektidele mis meile laekuvad, ja juhul kui me mingil põhjusel leiame, et projekt meile ei sobi, siis me alati ka põhjendame oma keeldumist.
Teiseks: mul on hea meel, et Sa oma projektile raha oled leidnud. Samas ei tõesta see see fakt üksinda minu jaoks mingil määral seda, et tegemist on projektiga, mis a priori LHV, või kellegi teise jaoks peale nende investorite, huvitav peaks olema. Vabandust võrdluse pärast, aga ka Maapangal olid investorid. Ma ei taha ega saagi midagi öelda Sinu firma suhtes, kuna ma lihtsalt ei tea sellest midagi, aga mulle tundus, et Sa püüdsid viidata sellele, et meie magasime maha suurepärase investeerimisvõimaluse, mille nüüd üks New Jersey loan broker üles korjas.
Venture capitali puhul ei ole raha ainuke (tavaliselt isegi mitte peamine) lisaväärtus, mida investor projekti toob. Kui on tegemist sektori või produktiga, mille puhul meile tundub, et peale raha ei suudaks me midagi olulist lisada, siis me tüüpiliselt ei investeeri. Seega võib juhtuda, et ka tõepoolest väga heal projektil jääb meie käest raha saamata, kuna ta lihtsalt ei clicki meie profiili ja võimalustega. -
To Tarmo: Ei taha asja päris isiklikuks teha aga maapangaga ma ennast ka ei võrdleks. Jah, tahtsin oelda, et magasite selle minu pakutud võimaluse maha. Alustatud teema oligi mõeldud selleks, et mille taga huvitavad äriideed Eestis jäävad ja miks Eestlased maailma ei jõua, vaid piirduvad kohaliku turuga (või äärmisel juhul Balti turuga). Minupoolt pakutud äriprojekt seisnes lihtsalt tekkinud laienemisvõimaluste ärakasutamises ja praegust cash-flow reinvesteerides oleks laienemine liiga kaua aega võtnud. See mainitud teksaslaste pakkuminem mille Rainile edastasin, seisneski selles, et vajalik know-how neilt sisse osta.
Tahaksin kysida, kas LHV yldse investeerib mõnesse Eesti äriprojekti, mis kavatseb maailma vallutama minna? Praegu tundub, et näiteks CVOnline puhul investeeris kohalik kohaliku turu jaoks ja ameeriklane ida-euroopa laienemise jaoks.
Veiko -
Tarmo, kui sa juba ette nimetad projekte, kuhu te ei investeeri põlglikult Kuu-uurimiseks, siis ei saa ma enam üldse aru, mis ettevõte see LHV on, kus sa tegev oled.
Ma arvasin kogu aeg, et tegemist on lõpuks ometi ühe Eestimaise Venture Capitali firmaga. VC mehed aga üldjuhul otsivad potentsiaalseid uusi alasi kuhu investeerida. Kuna seda nimetatakse juba eesti keeles riskikapitalik siis nagu nimigi ütleb on hea kui üks viiest ettevõtmisest ennast tasa teeb. Aga üldjuhul see üks viiest on see, mis toodab kümneid, kui mitte sadu kordi kasumeid. Äraproovitud alades investeerivad ainult väikeinvestorid, kelle on raha suhteliselt vähe ja kes ei taha seetõttu eriti riskida. Palju nende aladega ei teeni aga plussi jääb peaaegu kindlalt.
Seda muidugi väikese agaga. Ma mäletan, et paari aasta eest juunis vaatasin ma oma aktsiaoptsioonid üle ning otsustasin, et nii tormakas tõus ei saa kaua kesta ja kui kukkumine tuleb, saab see olema räme. Ma müüsin kõik om aktsiad maha ning võtsin oma optsiooni välja rahas. Kaks kuud hiljem toimus crash. Kui varem tegid töökaaslased minu üle nalja, et ma võtan optsioonide asemel raha ja saan sellega normaalset hävingut (optsioone anti märtsi kursiga), siis paari kuu pärast kui nad said oma boonuse optsioone välja madalama väärtusega, kui märtsikuus ja seega oleks nad rahas rohkem saanud (nagu mina sain) tormasid nad jalamaid juhatusse vinguma, et nemad saavad hävingut ja nii pole aus. Mina riskisin (suhteliselt kaalutletult), käitusin teistest erineval ja võitsin. Sel ajal olid kah aktsiad suhtelislt äraproovitud ja kindel värk. Nii et ... -
Veiko:
Ei võrrelnud Sinu firmat Maapangaga, lihtsalt tõin (veidi äärmusliku) näite, mille puhul juba ka ette vabandasin. Sinu väide kõlas väga sedamoodi, et "teie ei investeerinud, ühed teised investeerisid, järelikult olite teie rumalad". Minu näide oli toodud illustreerimaks, et selline üldine arutluskäik ei ole päris korrektne. Veelkord vabandust tunnete riivamise pärast, see ei olnud sugugi eesmärk. Oma viimases postituses püüdsin ka põgusalt selgitada, et oma keeldumisega ei väljenda me arvamust, et konkreetne projekt on vilets, vaid ainult seda, et tegu ei ole meie jaoks sobiva investeeringuga. Kuivõrd meil on piiratud ressursid (nii raha kui inimeste suhtes), siis püüame keskenduda projektidele, kus meie investeering maksimaalse impact-i annaks. Aga ma rõhutan veelkord: LHV ei ole sinu projekti tagasi lükanud, maha maganud ega maapangaks tembeldanud, LHV lihtsalt ei ole sinu projekti näinudki.
CVOnline oli meie investeeringu hetkel Eestis täiesti arvestatavas kasumis ja ei vajanud lisaraha oma tegevuse kohapealseks laiendamiseks. Kogu investeering läks rahvusvahelisks laienemiseks, ja selle toetamiseks komandeerus Taavi Lepmets LHV-st kuueks kuuks CVOnline-i, jagades oma aega Praha, Varssavi ja Budapesti vahel.
Pronto:
Sul vist jäi märkamata smiley selle kuu-uurimise repliigi lõpus. Aga ka täiesti tõsiselt, VC olemine ei tähenda minu jaoks investeerimist igasse projekti mida sa kohtad, lootuses, et mingi protsent neist lõpuks õnnestub. Osad projektid lihtsalt on viletsad, läbimõtlemata või utoopilised. Osad on head, aga muudel põhjustel mittesobivad (vt. ülalt). Meie hit-rate on seejuures oluliselt kõrgem kui tavalistelt USA või Euroopa riskikapitali firmade puhul, kus finantseerimist leiab vast ainult paar projekti sajast. -
Milleks jalgratast leiutada? Ega's kõik ka järgi pole vuncitud.
-
To Tarmo: Toon siis veelkord ära lingi Executive Summarile - http://www.financials98.com/tbsbp.htm.
Kuna antud dokument on kirjutatud aprillis, siis vahepealne tegevus on ainult kinnitanud valitud strateegiat. Momendil on konkreetne edasimyygi partner Singapores, kes avalööki kavandab detsembris. Malaysias on paar klienti, Gibraltarile tegin yhe myygi, jne. Indias oleks ka kohe edasimyygi partner(id), kui raha saan sinna sõiduks.
Managemendi kokkupanekuks USA's on mulle juba mitu sooviavaldust laekunud.
Miks ma momendil siia palju kirjutan, on see, et olen lihtsalt vales kohas ja enda peale vihane. Tegin pakkumise peamiselt ÜRO rahadega tegutsevale Internationa Rescue Center palgaarvestuse systeemi peale ja yleelmisel nädalal sain neilt kõne, et meie pakkumine on finaalvoorus ja neile tundub, et võrreldes teistega (Oracle, Peoplesoft) oleme palju rahvusvahelisem firma ja pakume täpselt seda, mida vajatakse. Edasi sooviti, et ma tehnilisi yksikasju ja tarnetingimusi kooskõlastaks. Mul aga momendil puudub vajalik raha New Yorkis olla. See projekt huvitaks mind väga, sest saaksin oma kasutajariikide hulka siis 27 sellist riiki, kuhu muul juhul kyll midagi ei myyks. Lisaks on momendil kaks muud aktiivset huvilist (potensiaalset klienti) NY's.
Veiko -
Smiley või mitte. Loomulikult keegi ei investeeri absurdsetesse või utoopilistese projektidesse. Kui sa arvad, et ma seda välja pakkusin, siis peaks ma ilmselt võtma seda kui isikliku solvamist. Aga õnneks on minu solvamiseks vaja siiski pisut enamat.
Praegusel hetkel tundub mulle, et LHV jälgib, mida kogu maailma teeb ja siis investeerib analoogilistesse projektidesse Eestis. Paraku on kohalik turg nagu oluliselt väiksem ning turukonjuktuur oluliselt teistsugusem. Näiteks mina ei vaevuks praegusel hetkel üldse internetiprojekte finantseerima. Kui taolised asjad Eestis ots otsaga kokku tulevad on hea. Samas investeeriks ma erinevatesse teadusprojektidesse, sest niipalju, kui ma olen neid vaadanud, on umbes 4-5 neist koheselt näha piisavat turupotentsiaali. Paraku nad ei oska aga raha küsida ja Eestis pole pädevat ettevõtet mis neid üles otsiks ning ennast neile osanikuks sokutaks, tuues mängu piisavalt raha, et oleks võimalik asi lõpetada ning maailmatasemel läbi lüüa. Eesti peaks oma turu üldse maha kandma, sest koduturg on kaduvväike. Samas on maailma jälle suur. -
Mida tähendab lause:
neile tundub, et võrreldes teistega (Oracle, Peoplesoft) oleme palju rahvusvahelisem firma ja pakume täpselt seda, mida vajatakse
Kas see organisatsioon soovib IT-tehnoloogiat tarnida riikidesse, kuhu USA firmadel on keelatud toodangut eksportida (näiteks Liibüa ja Iraak)? -
to veiko: kui kysimus on rahas, mis on vaja new yorgis olemiseks, siis voin aidata. loomulikult teen seda vaikese tagamottega:) ja kui Sa ei taha ka just business klassis reisida:)
kui oled huvitatud, siis saada mulle mail -
Mina ei kiirustaks Eesti turu mahakandmisega. Maailm on küll suur, aga lisaks suurele hulgale potentsiaalsetele tarbijatele on seal ka suur hulk potentsiaalseid konkurente. Hansapank on firma mis suuresti orienteerus sellelesamale kaduvväikesele koduturule, aga mina ei julgeks seda asutajate jaoks kohe kuidagi viletsaks investeeringuks nimetada :). Või võta MicroLink või Helmes, või veel mitmed muud. Nii ca. saja miljoni kroonise väärtusega firmasid on Eestis päris palju, kõik ei paista silma, ei trügi börsile ega uudistesse, aga see ei tähenda, et neid ei ole. Võibolla ei tundu 100 mio sinu jaoks nii suure rahana, aga kes kopikat ei korja see rublat ei saa :).
Teadusprojektidesse investeerimine on jällegi üsna spetsiifiline ala ja eeldab investorilt konkreetse haru tundmist, nõuab tavaliselt suuri summasid ja pikemat investeerimishorisonti jne jne, ühesõnaga asju, mida kõigil investoritel tingimata ei ole. Aga kui sul on tõepoolest teada 4-5 piisava turupotentsiaaliga projekti, siis oleks väga huvitatud neid lähemalt vaatama. Võta ühendust ja räägime lähemalt?
tarmo.juristo@lhv.ee -
ahjaa, aadressile leaf.leaf@mail.ee
-
To leaf: See oli minule oeldud yks argument meie kasuks. Tegelikult vajavad nad töötavat systeemi, mida oleks voimalik iga erineva riigi seadusandlusega kohandada ja muutuvale seadusandlusele kiiresti reageerida. Teiste pakutu vajab systeemide ymberprogrammeerimist, meil on asi lahendatud loppkasutaja poolt määratlevate parameetritega.
Teiseks kiideti meie kosmopoliitsust. Peamised riigid on sojakolded, näiteks Tsetseenia, ex. Jugoslaavia, kesk-aafrika (end kongo alad), jne.
To Leaf: Tänan. Pyyan oma asjades selgusele jouda ja voib-olla lähebki Sinu pakkumist vaja.
To Tarmo: Ka mina ei ole ju oma toodete kohapealt ka Eesti turgu maha kandnud. Momendil tuleb mul ikkagi 50% tuludest siit ja viimasel ajal on Eestist huvi tugevasti kasvama hakanud. Isiklikult aga soovin midagi enamat, kui Balti turu potensiaali Skandinaavlastele maha myya. Sellised voimalused olid mul olemas juba 1996-1997. Ja mina ka ei ole olnud huvitatud uudistesse ronima, kroonika esikaanele sattuma ja vähemalt miljoni kroonist kohalikku reklaamikampaaniat läbi viima. Olin kindel, et ei saa siit seda kulutatud miljonit kuidagi tagasi.
Mis puudutab aga seda, et sain ennem välismaalt raha, kui Eestist, siis on kysimus ainult selles, et tegin sinnapoole rohkem tööd, kui siin.
Veiko -
Minu eestlaslik uhkus ei luba siinses threadis osalemata jätta.
TTU professor L.Võhandu ütles ühes loengus, et 99% ideedest on kusagil juba rakendust leidnud. Seega on meil suuri raskusi millegi originaalsega välja tulla.
Samuti väidan, et meil napib olemasolevaid lahendusi, et selle pealt uute asjadega lagedale tulla. Ehk teisisõnu me peame lähajal, muust maailmast ohtralt asju üle võtma, omandama uusi kogemusi ja alles seejärel saame oma modifikatsioonidega (originaalsustega) välja tulla.
Nagu ka header'is mainitud, kas olete kindlad, et ainult eestlased tunnevad end ahistatuna? -
To Madagaskar: Ja minu kogemuste järgi liigub tehnoloogia areng spiraali mööda. Kõik uus on unustatud vana. Sama kehtib ka tsivilisatsioonide puhul.
Veiko -
Selle prof. Võhandu argumendi illustreerimiseks sobib fakt, et isegi niivõrd radikaalselt uudne idee nagu relatiivsusteooria tuli pähe kahele inimesele üksteisest sõltumatult kahenädalase vahega :).
-
Ja kas Einstein yldse relatiivsusteooria ise välja motles? Einstein yldiselt armastas ideid nn. varastada, siis oma vormi panna ja propageerima hakata.
Veiko -
Järjekordne tõestus väitele, et mis loeb on execution ja mitte idee :-).
-
Ma loodan, et Tarmo ei pahanda, kui jätkan seda teemat lihtsalt filosoofilisest huvist ja informatsioonivahetusest lähtudes. Minu jaoks oli meie kohtumine väga viljakas mõttevahetus.
Lõpuks kokku saades selgus, et minu ja LHV lähtekohad on niivõrd erinevad, et ei leidu yhtegi pidepunkti (ausalt oeldes tundsin seda juba varem, seetottu kunagi juba mainis, et vaevalt Rain sellest projektist huvitatud on). Täielikult hindame me väärtusi erinevalt. LHV hindab organisatsiooni, mina toodet. Ja LHV imestas, miks minule pakutud Term Sheet nii lyhike on. Mainitud inkubaatorite Term Sheetsid minule olid tunduvalt mahukamad, kuid mitte siiski 20 lk, nagu LHV'l. Minu jaoks on asi lihtne, sest K&H ltd näeb, et toodete väärtus on praegugi suurem, kui pakutud rahasumma. Teiseks on miljon neile väga väike raha, kogu fond, kust raha tuleb on $400M. Seda praegu pakutud miljonit on voimalik $20M peale samadel tingimustel teha.
Teiseks hindame inimesi (töötajaid) erinevalt. Minu lähenemine on igast inimesest lühikese ajaga maksmaalne kätte saada ja Ta tyhjaks pigistada. Selle tulemusena areneb toote väärtus, mis on võrdne minule firmaga. Kui inimene on minule vajaliku maksimumi ära andnud, siis tavalisti on tõusnud antud isiku väärtus järgnevas elukäigus ja minu toote jaoks ju Temale enam vajadust ei ole. LHV arusaam on turvaline töökeskkond ja pikajalised töösuhted.
Ka minu poolt USA managementi valitud huvilised oleksid teistsuguseid isikuid ja LHV'l oleks saanud nendega väga raske olema. Mul on isegi kokkulepe nendega, et võin neid investorite juures kasutada aga kuna Executive Summary tegemise juures olin veel yksi, siis nende CV'd seal sees ei ole. Yks investor (kelle pakkumine peaks täna/esmaspäev tulema) soovis nende andmeid ja isegi võttis nendega yhendust. Sellised inimesed suudavad 10 aastaga 18 firmat yles ehitada, osad neist IPO'deks teha ja teine osa tuhandekordse ja suurema kasumiga maha myya. See oli ka minu äriidee, et tõsta oma toodete väärtust sellega, et tõestada nende sobivust erinevates keskkondades ja turgudel. Ja mina olen nende jaoks voib-olla tulevikus ainult yks järjekordne rida CV's.
Paistab, et NASDAQ'i langus toob turule palju uusi Startup'e otsijaid erainvestoreid. Eile ohtul sain koguni kaks kõnet erainvestoritelt, kes meie asja vastu huvi tundsid. Varasemal ajal on ainult yks selline kõne olnud.
Kui lugesin läbi neid inkubaatorite pakkumisi, tuli kohe Privador meelde. Privadori soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks USA inkubaator parim. Lubatakse 18 kuuga IPO teha.
Ma ei taha yldse väita oma valitud tee ainuõiguses, minule sai lihtsalt selgeks, et kunagine valik USA'sse minna oli minu jaoks sobiv.
Hea meelega jätkaks igasugust arutelu erinevate teede ja tulemite vahel.
Veiko -
Päris küüniline suhtumine töötajasses - tühjaks pigistada ja siis vabaneda. Kas sa ei karda, et mingil momendil istud sa oma ettevõtte ja toote otsas üksi.
-
Veiko, kas Sa ei kirjeldaks töötaja kiire tühjakspigistamise kontseptsiooni lähemalt.
Äkki see on uue majanduse ettevõtte tõeline juhtimiskontseptsioon? -
To Jurmala: Hetkelistungi yksi (siiski koos abikaasaga) ja koos vähemalt paarikymne soovijaga meiega yhineda :)
To Graafik: Inimesel on mingi eriline oskus ja väärtus. Kui minul on seda oskust ja väärtust areguks vaja ja Temal unistus seda teostada, siis saame kaubale. Kui Tema meie projektiga ennast arendab ja oma väärtust töstab, siis ei saaks keegi kellelegi pahaks panna. Inimene vajab kiireks arenguks vaheldust ja vabadust. Organisatsioon, kel on eluaegne konseptsioon ja töötajad on stagnatsioon. Toode ja firma aga areneb ainult sellisel juhul universaalseks, kui Temas hästi palju erinevaid arvamusi sees on.
See on ka põhjus, miks ma suudan oma tooteid nii Eestis, Euroopas, USA's, Aasias ja Aafrikas turustada. Eesti on ka kümne jooksul liikunud Aasia arengumaa (näiteks Indoneesia) mottelaadist Euroopa byrokraatiasse.
See ei ole ju mingi minu väljamoeldis, enamik uue majanduse ettevotteid Silicon Valleys tegutsevad samuti. Silicon Valley (kogu San Fransisco ymbrus) on tegelikult yks kyla, kus koik koiki tunnevad ja iga uue pakkumise peale uude kohta lähevad. Ameeriklane vahetab töö- ja elukohta vist keskmiselt iga kuue kuu tagant, Austraalane veel kiiremini, iga paari kuu tagant.
Veiko -
Tahtsin veel lisada, et erinevalt Helmese arvamusest, et "segadus mis läheb kellegi maksma 100 miljonit" (tavalisti aktsionäridele ja kreeditoridele, nagu maapanga puhul) on minu arvamus nn "uuest majandusest" järgmine:
1. Konkreetsed lyhiajalised eesmärgid ja igat võimalust määratletakse eesmärgina eraldi;
2. Optimaalsema (väikseim hind, suurim panus) inimresurssi määratlemine antud projekti õnnestumiseks.
Lugesin Red Herringu artiklit, et Ameerika uue majanduse ettevõttes töötavad inimesed keskmiselt 18.X tundi päevas ja Inglismaal ainult 12.X tundi (ja eestis tehti just see 44 tunnine nädalapiirang). Järgmises Red Herringu kirjanurgas on mitmeid kirju, et kuidas ikka 18.X tunniga toime tuleb, sest kirjutajad töötavad yle 20 tunni). On loomulik, et inimene pärast oma paarikuist igapäevast 20 tunnist panust puhkab näiteks Kariibi merel paar aastat ja siis hakkab endale uut voimalust otsima.
Veiko -
Täpselt kuu aega tagasi oli TARKVARA Business Software LLC 1 kuni 20 mUSD suuruse investeeringu saamine vaid vormistamise küsimus. Kas tänaseks on paberid korras ja raha käes? Kas investeerijaks oli ikkagi Kilpatrick & Hart ?
-
To yhuubert: Asi on rohkem minu taga, sest nende poolt on lepingu projekt välja saadetud aga ma ei ole veel vastanud ja palusin ajapikendust. Ma käin soomlastega praegu ka läbirääkimisi, nemad on ennem seda teinud, mis mina tahan ja saaksid mind kogemustega aidata.
Olen potentsiaalsete myykidega praegu ise hoivatud. Tegelikult vajan investeeringuna kuskil $50 000, et edasi minna ja see voib ka omast positiivsest rahavoost lähiajal tulla.
Veiko -
Kuna paljud olid minu asja käekäigust huvitatud, siis teatan, et just loen Corel corp. pakkumist meie kunagi tehtud pangandussysteemi äraostmisele ja kinnitust, et Corel corp. kavatseb laiendada oma tegevust pangandusala turul (NB! investorid, voib olla tuleb Oraclele lopuks konkurent). Pakkumine on väga huvitav, siiski tunnistan iseendale, et minu puhul on järjekordselt samasuguse asjaga, nagu kunagi USA valge maja personalipealiku e-mail ja kindel soov meie toodet endale kasutusse osta. Kuigi olen teinud paari nädala aja sees mone tuhande dollari eest myyke (viimane neist isegi Nigeeriasse), ei ole mul jällegi piisavalt vaba raha, et antud pakkumist lopuni ajada.
Veiko -
oled sa kindel et mõni su sõber sinu üle nalja ei viska, veiko?
-
kindlasti ei visata veiko üle nalja, selliste asjadega ei naljatata. mängus on oskused, raha ja võib olla isegi mõni kariibi mere saar isegi. vot
-
To tyler: Kuna voimaluste korral olen ise kohapeal kohtumas ära käinud, siis mina olen alati rohkem naljakam teistele, kui need pakkujad on :).
To butterfly: Nii see täpselt on. Omal aga raha ja oskusi napilt.
Täna aga sain suurema shokki osaliseks, kui hommiku helistas Eesti Maksuamet ja teatas, et viivised, mida nad minult ebaoiglaselt on ära võtnud (probleem algas sellest, et minu 1994 aastal makstud käibemaks oli mingil pohjusel neil sellest ajast ettevõtte tulumaksu ettemaksu arvel ja seetottu arvestati käibemaksu viiviseid kuni 2000 aasta aprillini seaduses ettenähtud maksimummäära alusel, mis vahepeal isegi protsent päevas. Ja siis voeti need aprillis inkasso korras julmalt pangaarvelt maha), on erisoodustus, mida ma ei ole deklareerinud ja seetottu ootab mind jällegi distiplinaarkaristus ja viivised peale kauba. Ei tea, kes seda erisoodustust on kyll saanud, kui raha julmalt niimooodi ära varastatakse. Niisugune aga pidavat meie uus paljukiidetud tulumaksuseadus olema ja õigust pole kellegilt nõuda.
Viimati sain displinaarkorras trahvi selle eest, et kuna aastast 1989 tegutsenud TARKVARA OY'l ei ole enam mitu aastat yhtegi töötajat, siis olen pidanud 0 summadega yksikisiku tulumaksudeklaratsioone neile alati saatma. Tavalisti postitan need koos käibedeklaratsioonidega, kuskil 15 kuupäeva paiku. Kuna seaduse järgi peab yksikisiku deklaratsioonid olema esitatud 10 kuupäevaks, siis 13'nda kuupäeva seisuga tuli kiri, et kuna ei ole viimase kuu deklaratsiooni esitanud, trahvivad nad mind seaduses ettenähtud maksimummääraga.
Ja sellise jama peale tuletatakse alati meelde, kui ettevõtjate sõbralik Eesti Vabariik on...
Veiko -
Olen nyyd need päevad tegelenud oma auditori ja juristiga esitatud probleemi yle ja asi läheb järjest naljakamaks. Arvatavasti tuleks eri jututuba selleks avada, aga kes meist ikka viitsib neid vanu asju meelde tuletada :) Tuleb välja, et antud seaduse autori - Siim Kallase $10M dollari lugu on Tema enda tehtud seaduse alusel samuti Temale erisoodustus, millelt Eesti Pank (ja see on maksumaksja raha) peab vastavat maksu maksma.
Teeks avaliku ettepaneku, et Eesti Vabariigis tuleks tulumaksu asemel koguda maksu peaaju mahu järgi ja tulemused avalikustada (analoogne peamaks, mida Marek Strandberg kunagi esitas, natuke ainult tänapäeva Eesti situatsioonile sobivam). Siis maksaksid arvatavsti kõige vähem ET, Hansa- ja Yhispanga juhid ja viimastel järgijäänud teadlastel oleks raskusi oma maksude tasumisel. Mis arvate?
Veiko -
1. Eesti Pank EI OLE maksumaksja raha
2. Millise seaduse autor on Siim Kallas?
3. Kas sa tõesti käisid Valges Majas personalidirektoriga kohtumas? -
Tarmo: ütlen ausalt, et ma ei viitsi eelnenud diskussiooni läbi lugeda, aga
Eesti Panga seaduse kohaselt
Paragrahv 26. Eesti Panga vara
(1) Eesti Panga vara on riigi vara.
Nii et seaduse kontekstis ma selle sinu (1) punktiga päris nõus ei ole.
(2) ja (3) puhul loodan, et vastaja alustab reeglite kohase "mis-on-kes-on..."-ga. :-) -
Kas riigi vara = maksumaksja raha?
Riigieelarve või Tallinna linna eelarve on tõesti maksumaksja raha, nende peamine tuluallikas on maksud. Samas Eesti Pank ei maksusta kedagi meist. -
Jah, aga täpsemalt väljendades: riigi vara kuulub riigi kodanikele = maksumaksjatele. Kuna see vara on maksumaksjate raha eest ostetud, siis loeksin selle võrdsustamise korrektseks.
-
10 aastat tagasi oleks eesti mees pidanud rohkem
kopima, siis oleks ka praegusel hetkel paljudel
n+1 krooni rohkem. -
Riigi kodanik ei= maksumaksja.
On olemas täiesti konkreetsed ja nimelised isikud, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, kes elavad Eesti Vabariigis, aga maksud maksavad mõnele sõbralikule välisriigile. Seaduslikult. -
Sorry viivituse pärast, ei olnud aega vaadata, mis toimub.
To Tarmo: Mind enam ausalt oeldes ei huvita, kust Kallas omale raha hangib. Nagu ajakirjanduses on vihjatud, saab Mõis oma raha Maffialt. Ega ma sellegi poolest Savisaart ei poolda, kyll Tema ka samast allikast oma raha saab.
Mind aga huvitab see, miks Mina pean viimane loll Eesti Vabariigis olema? Mina olen kogu om tegevuse ajal ja ausalt tunnistades väga suurte raskustega makse õigeagselt maksnud ning mitte midagi nende eest saanud.
Ka Valges Majas ei ole veel käinud, kuna Sina ei taha ju selleks anda (mitte ainult minule, vaid ka järgmistele Eestlastele, kellel samasugune e-mail-fax taskus). Mina investeerin sinna, kust homme midagi tagasi tuleb. Selle mone päeva sees olen kaotanud paar analoogselt head klienti aga mängin edasi, sest ka paar võitu on ka olnud.
To looser: Jah, see on lahendus. Mina ka lõpuks sain oma USA Social Security (SSN) numbri kätte, kuigi ei ole neile veel midagi neile maksnud. Aga miks yks riik tahab oma tulubaasist lahti saada ja teine seda omale võtta?
To All: TereMere paistab asja moistvat, lugesin just Tema mõtteid. Läheks edasi sinna sellel teemal.
Veiko -
Loen ja imestan.
Sellel maksude teemal ma ei hakka ma enam sinuga jaurama, minu arust võeti see ühes teises foorumis väga kenasti kokku (peale mida sina oma nägu sinna enam vist näidanud ei ole) :).
Aga raha andmise koha pealt: kui sul on selline toode mida inimesed karjakaupa osta tahavad, ÜRO-st ja Corel-ist kuni Nigeeria firmadeni välja, ja siis samal ajal ei ole sul raha selleks, et sõita USA-sse Valgele Majale oma produkti demoma, siis ei oska mina muud järeldada, kui et raha ilmselt lihtsalt ei salli sind.
