10 trendi aastaks 2001
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Red Herring avaldas huvitava loo järgmise aasta trendidest:
Loe
1.Distributed computing (ma ei osanud seda eesti keelde tõlkida, võib olla võrkarvutus)
Teiste sõnadega. Suurte asjade tegemiseks pole vaja suuri arvuteid. Distributed computing lubab tavalise lauaarvuti abil lahendada keerulisi ülesandeid kasutades vaid võrgutehnoloogial baseeruvaid lahendusi.
2.Autorikaitse muutub kaitsetumaks.
3.VC bisnises jõuab pendel teise äärde.
4.ECN asendab traditsioonilised börsid.
5.Mobiilsides võetakse kasutusele Bluetooth tehnoloogia.
6.Domineerima hakkavad broadbandi teenused.
7.m-kommertsis saab aluseks Jaapani mudel.
8.Sõlmitakse rahvusvahelised internetiäri reguleerivad lepped.
9.Fuel cellid avavad võimaluse toota energiat iseseisvalt (kodudes).
10.Geenitehnoloogia muudab ravimite väljatöötamise kiiremaks, odavamaks ja kvaliteetsemaks. -
Väga toredad 10 punkti. Kahjuks oli iga 2. sõna arusaamatu.
Kas oleks võimalik väheke juttu lahti seletada- kasvõi näiteks eestikeelseid tähendusi sõnadele panna? -
VC- tähendab venture capitali. Investorid, kes investeerivad enne firmasse enne börsil noteerimist on venture capitalistid, loe ka
https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=14817
ECN- electronic communication network, ostu- ja müügiorderite automaatse kokkupanemise süsteem. Jätavad lähemas tulevikus maaklerid ilma tööta. Suuremad töötavad süsteemid Instinet ja Island.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=185
Bluetooth - lähiraadioside tehnoloogia, mis näiteks lubab mobiiltelefonide juures kasutada juhtmeta handsfreed.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=139
Broadband - lairiba, kaabel ja ADSL ühendused, mis võimaldavad saata 10x suuremaid andmemahte kui tavaline telefoniühendus(56k)
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=12399
m-kommerts, interneti äri mobiiltelefonide vahendusel.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=2148
fuel cellid, kompaktsed ja kauakestvad energiaallikad, mis võetakse varsti kasutusele autode bensiinimootorite asemel ja ka kodumajapidamistes, et mitte sõltuda ühtsest energiasüsteemist.
https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=15220
Kas oli abi? -
Tänan,palju parem.
-
Hmm,vat see fuel celli teema on vaieldav.Erinevad teadlased on vaielnud kas vesinik või fuel cell või mingi elektrihübriid.Vesiniku peale üleminek on tegelikult ju kõige kergem ja väiksemate kuludega.Mis aga kõige tähtsam,säilivad ja ju kõik auto vanad omadused mis autost auto on teinud...
-
to graafik:
Väga asjalik future comment!
Pisut norimist:
m-kommerts, interneti äri mobiiltelefonide vahendusel -- kas siia kuuluvad ka mobiilsed Coca-Cola automaadid ?
Re: Bluetooth def. - kas vastuvõtja asetatakse meie kõrvadesse!?
Ja veel: Uuendused a la ECN ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldavad neile keskenduda teistele, vähemväsitavatele asjadele :) -
Seega investorid kes otsivad kasvu, peaksid sõeluma välja parimad nendest sektoritest. Visioon maksab.
to taavi185: Oot, miks siis fuel cellid vaieldavad on? Kasutavad ju fuel cellid just nimelt vesinikku ...
Ja Bluetooth on tõesti paljulubav, näiteks Ericsson on valmistamas mobiiltelefoni, mida saab kodus Bluetooth'i abil kasutada "lauatelefonina".
ECN areneb ka ilmselt kiiresti ja kindlasti jätab ka osad inimesed tööta. Nojah, näiteks praegu börsil karjuvad maaklerid saavad keskenduda "vähemväsitavale" pensionipõlvele :) -
Ei usu mina seda juttu, et juba järgmisel aastal geenitehnoloogia arengu tõttu ravimeid kiiremini ja odavamalt saab - tee avastusest ravimini, mida apteegist osta saab on ikka väga väga pikk ja käänuline.
-
Päris huvitav on jälgida, kuidas tulevikuvisioon lugejaid erutab. Tore, et Graafik kiiresti selgitavad kommentaarid lisas. Aga vastasel juhul oleks tulevik tõesti igav ja tume (näit. inimesed ei jääks ilma tööta).
Siiski olgu tegu kas trükivea vms asjaoluga, kuid ülalöeldud suundumused tunduvad olevat siiski vaid suunised, mitte enamat. Aastaks 2001 fuel cell kodumasinasse või reaalset kasutust leidvasse autosse (mitte laadurkärusse) - julgen väga sügavalt kahelda! Seda isegi hirmsal juhul, kui Al Gore peaks valimised võitma - asjaolu, mis võib selle tehnoloogia väljatöötamist kiirendada (hinda küsimata).
Lisaks on selles nägemuses sisse programmeeritud vastuolu, mis uue majanduse põhimõtete sisulistel mõistjatel ei tohiks mitte teps kahe silma vahele jääda: Kui VC äri pendel liigub teise serva (kõik on paha ja pappi ei tule peale), siis ei ole olulist lootust, et ka tehnoloogia areng sama kiires tempos jätkub. Loota võib ainult inertsi peale.
Aga ootame ära 2001 lõpu ja vaatame, mis saab! -
Siin on mitmed lühema ja pikema skoobiga (loe: turuperspektiiviga) asjad läbi, nagu puder ja kapsad. Kõige rohkem kõlab mingi VC-haibi jätkamise püüdlusena:
1. Distributed computing (hajusarvutus) pole nüüd küll teab mis uus asi ega trendialge. Näiteks filmimontaazis, ilma ennustamisel jmt. arvutusmahukates asjades juba aastaid levinud lahenduseks olnud asi. Ka rakenduste tasemel hajutatus ei anna midagi nii lõpmata paljut uut juurde.
2. Autorikaitse - sõltub suuresti kust otsast vaadata. MP3 on küll ühes kitsas valdkonnas trendi näitaja, aga samas sai siin just nt. Sony-st mingeid CD-ROM-e tellitud. Pakuti vaikimisi ja kopeerimiskaitse lisamist; samuti mitmetes muudes valdkondades sisu turvaküsimused kõvasti edasi arenenud/arenevad.
3. VC businessi pendel on nii Ameerikas kui ka näiteks Rootsis juba üsna pettumuse serva jõudnud.
4. no comments
5. Mobiilsides on GPRS-i kasutuseletulek GSM võrkudes järgmisel aastal umbes sama suur revolutsioon kui Bluetooth. Viimase rakendusvaldkonnaks küll pigem PAN e. Personal Area Networks kui mobiilside.
6. Broadbandi arendamiseks on jällegi nii Ameerikas (Internet2) kui Lääne-Euroopas juba aastaid järjekindlalt suuri summasid investeeritud ja kaableid maasse aetud. Mis siin uut?
7. Ärgem unustagem, et Jaapani DoCoMo on NTT arendatud suletud süsteem, millel seisab ees ränk olelusvõitlus muude 3G lahendustega. Mobiiliinfra lipulaev on maailmas hetkel Ericsson ja nemad selgelt UMTS-i "parteis".
8. Rahvusvahelistest lepetest Euroopas olemas nn. e-äri direktiiv, mis meile juba täna märksa olulisem kui muud järele tulevad asjad.
9-10. Pigem 5-10 aastase skoobiga R&D teemad kui midagi, milles 2001. aastal mingit murrangut toimuks. -
Ahjaa, lisan siis veel ka info IST R&D programmi viimase poolteise aasta jooksul eEuroopa toetuseks tehtud investeeringutest:
1. Cheaper and faster Internet access 138 Meuro
2. Faster Internet for researchers and students 29 Meuro
3. Secure networks and smart cards 32 Meuro
4. European youth into the digital age 27 Meuro
5. Working in the knowledge-based economy 39 Meuro
6. Participation for all in the knowledge-based economy 43 Meuro
7. Accelerating e-commerce 98 Meuro
8. Government online: electronic access to public services 30 Meuro
9. Health online 25 Meuro
10. European digital content for global networks 34 Meuro
11. Intelligent transport systems 35 Meuro
Kel huvi, mis projektidesse täpselt investeerime, sadab e-kirja. -
No ma iriseks siis m@rek'i asemel tolle 4. juures...:-)
Et "ECN-id jätavad lähemas tulevikus maaklerid ilma tööta" on üks tore tuleviku nägemus küll.Ainult isegi kui NYSE peaks ECN-ile üle kolima,koliksid ka spetsialistid ja hakkaksid MM-ideks ja püüa sa nendest tegelastest lahti saada...:-) -
to m@rek: Autorikaitse on digitaalsel ajastul tõsises hädas. Või arvad, et need Sony CD-d ongi kopeerimiskindlad ??? No vaevalt. Suurtöösturid töötavad mingi "luku" aastatega välja - seejärel see häkitakse lahti nädalaga.
Autorikaitse väriseb abitult nagu haavaleht ka edaspidi terminite DeCSS, MP3, digitaalne jne. peale. -
Ma ei väida üldse, et digitaalse info kopeerimine kõikvõimalike muude "taiestega" võrreldes tehniliselt lihtsam pole. Samas ei muuda see niiväga ruttu ilmselt Genfi konventsioonist tulenevaid rahvusvahelisi leppeid jmt.
Ärimudelid muidugi kohanduvad vastavalt uue aja sootuks mugavamatele levitamise viisidele. Minu meelest tänane Financial Times viitas just, et Napster ja Bertelsmann hakkavad MP3 formaadis muusika levitamise osas koostööd tegema...
DeCSS on suuresti samas ämbris, kus GSM ja rida muid turvasüsteeme, mis püütud üles ehitada kaitse viisi salastamisele ja mitte avalike algoritmidega kangele krüptole. Seega puhtalt projekteerimise ja realisatsiooni vead.
PS! Peale tulev valdkond, kus kopeerimise vastu eriliselt usinalt lahendusi otsitud ja leitud, on näiteks e-raha ehk siis kõik elektrooniliste rahatähtede ("sularaha") emiteerimise ja kasutamisega seonduv. -
Suurelt määralt jura.
Mida ei arvestata kunagi taoliste spekulatsioonide tegemisel on see, et juba sissetöötanud tehnoloogiad on visad kaduma ning uued ei saavuta kunagi üleöö piisavalt momentumit, et aasta jooksul kõvaks sõnaks saada (arvestama siiski sellega, et aasta 2001 kükitab praktiliselt ukse taga ja nõub vägisi sissepäärsu). Samuti ei arvestata sellise asjaga, et mingi asjaga turgu ootamatult lüüa, on vaja "killer applicationit". Sellest on eriti aru saanud just mängukonsoolide tootjad näiteks. Konsool ostetakse tänapäeval mängu juurde, mitte mäng konsooli juurde. Üksikud fännid tekitavad internetis küll vastupidist müra, aga jutt käib ikkagi statistilist väärtust omavast vaikivast enamusest, kes kulutavad selles äris pöörasena tunduvaid summasi. Mängutööstus on juba ammu mööda pühkinud Hollywoodi filmitööstusest ning nende dollarite liikumist võetakse äärmiselt tõsiselt.
Kusjuures osa asju selles listis on juba sisuliselt eilne päev, nagu näiteks see distributed computing. Vähemalt nii nagu seda tänapäeval nimetatakse on minevik. Tegeletakse juba sootuks peenemate asjadega. -
Foorumit kirjutades tundus mulle endale ka, et tehnoloogilise muutuse TREND on aastast pikemat perioodi hõlmav protsess.
Ilmselt on RedHerringu inimesed mõelnud 2001.a. all trendi domineerima hakkamist.
Üleüldse püüan mina vaadata turul toimuvaid protsesse mitte ajadimensioonis vaid üksteisele järgnevuse põhimõttel.
Näiteks:
Savisaar ei vaheta Jüri M. välja mitte neljapäev kell 17.12, vaid siis kui olukord on muutuseks küps (mis võib vabalt juhtuda hoopis nädala pärast või ka alles 5 aasta pärast, aga ükskord nagunii juhtub). -
Hmm,üks idee oleks otsida firma,kes tegeleb aidsi ravimi otsimisega ja arendusega...Kas kõik ravimifirmad tegelevad sellega?Või on mõni pisem eesrindlik ravimitootja ka,kellel on suured edusammud võrreldes teistega selles osas?Kui selline firma oleks olemas siis,kunagi ju ikka mingi lahenduseni jõutakse ja see peaks olema lähiaastate küsimus.....
-
to: taavi185
Selgita palun, mis on Su väite (uskumuse, seisukoha, lootuse) aluseks, et aidsi ravim on lähiaastate küsimus. Viimased 15 aastat on sellega väga hoolega tegelenud kõik suuremad ravim- ja uurimisfirmad. Tulemus - null. -
Jah Velikij ... sama muide kehtib ka vähi kohta. Leitakse meetodeid, millega lööki pehmendada, kuid 100% töötavat rohtu selle vastu ei ole. Kui päris aus olla, siis ei saada isegi täpselt aru nende ebameeldivuste täielikust mehhanismistki.
-
uskuda, et geenindus ravimid odavamaks muudab, on tobe. vennad tahavad ikka kallimalt müüa!
-
Põhjus, miks geenitehnoloogialt oodatakse potentsiaali ravimite odavnemiseks, on selles, et geneetiliste ravimite korral saab võimalikuks "täpsem sihtimine", ravitakse haiguse täpset põhjust ja mitte tagajärgi. See tähendaks (loodetavalt) lühemat tootetsüklit ja efektiivsemat ravi, mis kokkuvõttes võiks küll odavam tulla.
-
Ravimid muide võivadki odavamaks minna, kuid ravimite väljatöötamine jääb lõpuks jõukohaseks vaid vähestele oma ebameeldiva hinna ja nõutava know-how hulga tõttu.
-
Asi peaks ju tegelikult hiigla tasuv olema, sest teadupärast on ravimifirmad ühed rikkaimad organisatsioonid maailmas ja kasumimarginaalid pole just rasketööstuse omad. Vihje vähi ja aidsi seostest on muide täiesti kohane, ses osas on aids inimkonnale puhas õnnistus - suhteliselt sarnase etiopatogeneesiga haiguste efektiivsema ravi väljatöötamise peale kulutatakse nüüd rohkem raha. Selle ravimi väljatöötamise eest makstavaid summasid aga minu talupojamõistus ette kujutada ei suuda - ilmselt kogu Eestimaal nii palju raha pole olemaski. Samas tulemused...?
-
Moned kommentaarid geenitehnoloogia trendi kohta:
1. noustun marekiga, kes väidab, et paari aasta tagustest avastustest praktilise realiseerimiseni läheb ikka tiba kauem aega (uutele ravimitele patendi votmine, testimine ning tootmisse rakendamine isegi yle 10 aasta). Siis millal sai geenitehnoloogia hyppelise arengu osaliseks- mitte rohkem kui 5 aastat tagasi, arvan.
2. otse loomulikult ravitakse sellisel puhul haiguse pohjusi, mitte nii väga tagajärgi... aga miks peaks hind siis langema?
3. PeaLe ravimitööstuste voiks ju teised biotehnoloogia aladki trendideks osutuda- votame näiteks GMO toit? Euroopas kyll siiani taunitav, aga USAs on supermarketites ca 40 % GMO yhel voi teisel viisil... -
Siiani on uute ravimite väljatöötamisel kasutatud katse-eksituse meetodit. Töötatakse välja mingi hunnik erinevaid "paljulubavaid" proteiine ja siis hakatakse katsetama, kuidas need mingite geenivigadest tingitud haiguste ravimiseks sobivad. Õnnestumise tõenäosus sellise lähenemise puhul on väga-väga väike. Geenitehnoloogiat appi võttes on võimalik sihik enne paika panna ja tulistada täpselt. Kui on välja selgitatud, kuidas milline geeniviga mingit haigus põhjustab, siis sünteesitakse proteiin, mis just seda geeniviga parandab. Tänu sellele jääb ära hulgaliselt tööd, mis hiljem prügikasti rändab. Siit tuleb see hinnalangus.
-
Üldiselt ma muidugi tahaks pisut täpsustada Gorilla eelviimast lauset. Nimelt prügikasti lendab ainult selle projekti raames. Tegelikult muidugi avastatakse tavaliselt selle katse-eksituse metoodika juures hulgalised "sideeffect" asju. Isegi penitsilliin avastati näiteks täiesti juhuslikult, muu uurimistöö kõrvalt.
Ja tänapäeval käib ka see K/E meetod arvutil. Ma olen mingit tarkvara kunagi uurinud, mis tegeles proteiinide analüüsiga ning nende koosmõjudega. Iga kord, kui leiti midagi huvitavat, tegi arvuti logisse märke, mida asuti pärast täpsemalt uurima. -
http://www.redherring.com/insider/2000/1114/tech-redeye111400.html
Populaarsed olid 3. ja 10. trend
Ebapopulaarsed olid 5. ja 9. trend
Vaidlusalused olid 6. ja 7. trend
Ja lõpuks proffide meelest järgmisel aastal areneb ja saab kõige rohkem investeeringuid optiliste võrkude sektor -
Prof. Mikelsaar on 10.trendi suhtes skeptiline(EE,Areen):
Kui lähedane perspektiiv on üldse isiklik, individuaalne ravim, mis vastaks täpselt tüübile ja haigusele?
Kas see kõik nii kiiresti kulgeb, et me sealt haaratavas tulevikus uusi ravimeid saame, selles ma kahtlen väga.
Meil on hulk geene, mille kohta me juba teame, et nad vastutavad ravimite ja organismi sattunud teiste ainete metaboliseerimise eest. Kõrvaldavad ühtesid ja teevad teised kättesaadavaks jne. Neist geenidest sõltub ka ainete lagundamise kiirus. Seda teame juba paarkümmend aastat. Praeguseks pole aga turul mitte ühtki ravimit, mis seda teadmist arvestaks. Mitte ainustki arvestatavat! Põhjus? See on pööraselt kallis. Variante on nii palju, et nendega arvestamine on väga raske. Farmaatsiatööstus on veel vähe huvitatud ravimi tootmisest, mida saab mingi haiguse puhul kasutada üks inimene tuhandest või isegi kümnest tuhandest.
(Praegu hinnatakse ühe ravimi hinnaks viissada miljonit dollarit ja 12 aastat aega uuringuteks-katsetusteks. Tiina Kaalep)
-
Kordan Red Herringus mahaöeldut: Ja lõpuks proffide meelest järgmisel aastal areneb ja saab kõige rohkem investeeringuid optiliste võrkude sektor
Tänane ja eilne päev on näidanud, et asi liigub sinnapoole. Fiiberoptika aktsiad tõusid eile meeletult ja on täna jälle plussis. -
nüüd, kus turg keerab nähtavasti ülespoole tuleks jälgida teema alguses puudutatud tehnoloogia valdkondi ja katsuda investeerida just nende sektorite aktsiatesse
-
kas keegi oskab hinnata millised siin alguses toodud trendid on tõeks osutunud?
-
Bluetooth'ist niipalju, et tegelikult on paljudel arusaamatu, kui v6imas on Bluetooth'i eesmärk. Lihtsalt raadioside on veidi vähe öeldud. Bluetooth on transceiver-chip, mis kommunikeerub teise taolise chip'iga. Ehk siis teisis6nu tekib v6imalus yhendada elektroonilisi syteeme omavahel, kui nad kyllalt lähedal on (9m). Mis aga mobiilsidesse puutub, siis kuna Ericsson ei litsenseerinud tehnoloogiat, on selle abil v6imalik tekitada tasuta mobiilv6rk ilma infrastruktuurita, ehk siis signaal liigub mööda teisi telefone. Eelduseks on muidugi vastava chip'i olemasolu paljudes telefonides. Bluetooth toimiks aga ainult metro-aladel ja V6rus on temast vähe kasu. Yheks tugevaks probleemiks on hetkel ka turvalisus. Byrooruumides kujuneb Bluetooth igatahes asendamatuks, sest v6imaldab sisuliselt walkie-talkie sarnast suhtlemist, tasuta. Parim näide on muidugi selline, et hommikul pistad pizza ahju, tund aega enne koju minekut helistad ja paned ahju tööle, ja koju j6udes naudid värsket pizza't.
-
ylal nimetatud Pizza ja muud sellised näited panevad inimesi muidugi ahhetama, õhinal tehnoloogia uudiseid lugema ja mõne kodaniku isegi sellistesse start-up'idesse investeerima. Visionäärid aga unustavad mainida et selliste liigutuset eest tuleb alati kellegile maksta. Kui see lõpuks ilmsiks tuleb, siis avastab inimene, et see ei olegi nii tohutu kaotus kui koju jõudes nupust ahi sisse lülitada ja pizzat 5 min hiljem syya.
Eks selle pärast m-kommerts ei olegi veel õitsele puhkenud.. -
To fjot. m teema kasvab kenasti:
1. moblaga parkida saad? Saad.
2. mobla abil konto jäägi teada saad? Saad (tee hanza.netis leping ja hel 1503).
3. konto seisu muutustest moblale saad sms-i? Saad.
4. väärtpaberi hinnna muutustest moblale saad sms-i? Saad.
5. ülekanded saad mobla abil teha? Saad (moblal peab olema WAP). -
trendidest rääkides..
minuarust koik need futursitd on jobud.
sama jobud kui analyytikud (sorry!)
yhel hetkel k6ik arvavad samamoodi milline on tulevik?
no kes kurat seda teab mis tuleb!
tulevik kuulub asjadele mis on head..
selleks ei pea tarkur olema et näha et adsli v6idukäiku..
see on ikka megam6nus kui net pidevalt pysti!
tulevik ongi see kui proovid erinevaid uusi asju ja siis millega rahule jääd ongi.. -
Palun selgitage veelkord, miks sinihammas erineb moblast.
Näiteks kui mul on kodus parkimisaparaat ja ma ühendan selle mikrolaineahjuga, kasvõi kuidagi mehaaniliselt, siis ma saan ju ilma sinihambata pizza soojaks teha? -
põhimõtteliselt on parkimisaparaat ja mikrolaineahi üks ja sama asi
-
On jah, aga milleks siis sinihammas?
-
parkimisaparaat on teatavasti asi, mis sinu eest pargib ja mikrolaineahi küpsetab laineid, sinihammas neid asju ei tee
-
riq,
"selleks ei pea tarkur olema et näha et adsli v6idukäiku"
Jah, järelikult ma tarkur ei ole. ;-) Enne broadbandi tulekut olin lahkesti nõus kõigile soovijatele selgitama ja lausa tõestama, et kaabelsidel põhinev (noh see kaabelmodemite värk) teeb xDSL-idele ärtust ära. Võisin vabalt ka vastavaid elulisi näiteid tuua. Ja nüüd... vot siis kuidas tegelt läks...
;-) -
Pole väga seda Bluetoothi uurinud aga minuarust võib teda
ikka rohkem infrared pordi või lokaalvõrgu asendajana
vaadata, mitte GSM asendajana.
Kas see väide eespool et saab bloetoothi kasutada
juhtmeta handsfree tegemiseks on kuskilt võetud
või niisama arvamus? Minu arust peaks see bluetooth
yksjagu energiat sööma, st sellele handsfree'le tuleks
korralik aku panna ja muidu ka võib see veidi suur ja raske
yhe handsfree jaoks olla. Autosse jah, vabalt, see tuleb kindlasti.
Santa -
gertraja,
muidugi areneb. Kogu yhiskond areneb, ellu jäävad tugevamad ideed ja lahendused.
Sinu toodud listist kasutan mina näiteks ainult esimest. Ülejäänu eest ei ole nõus pappi välja käima. Elan ka teisiti ära :) -
santa, ericssoni bluetooth handsfree on turul täitsa olemas. kasutajad räägivad, et selle aku peab vastu samakaua kui mobla enda aku.
-
Mul on mehega aegajalt selline vaidlus: tema arvab, et IT jms on jätkuvalt tuleviku trend ja arvutite jms vallas on ikka veel midagi eriti uuenduslikku avastada. Mina arvan, et selle sektori parimad päevad on nüüdseks seljataga ja ajaloost ei ole ka nagu näiteid, et mingi kõva sõna kogu majanduse arengus on peale eriti suuri muutusi veel midagi vapustavat leiutanud.
No näiteks leiutasid kunagi targad mehed auto ja bensiinimootori, oli sõna, aga pärast seda pole nagu tükk aega midagi nii asjalikku juurde leiutatud. (ärge tulge nüüd rääkima, et ABS ja kopuutriga juhitav auto on midagi kapitaalselt uut). Samas meditsiin on eksisteerinud juba sajandeid enamvähem samade väheefektiivsete ravimismeetotitega. Antibiootikumid on küll kõva sõna, aga kas ainult positiivne? Samas on viimastel aastatel pidevalt tulnud uusi uudiseid just sealt vallast. Millegi eriti plahvatuslikult uuega pole nagu veel maha saadud, aga kõik märgid näitavad, et see on kas kuude või aastate küsimus.
Kas teie olete minuga nõus? Kas teie ostate vahest mingeid aktsiaid peale tehnoloogia? -
kinks, enamus siin komenteerijatest ostab tõenäoliselt neid aktsiaid (optsioone), mille hind liigub (suund ei ole oluline) ja mida rohkem, seda huvitavam on. Siinjuures sektor ei ole primaarne.
-
üldselt kui plekki jätkub, jätkub ka tehnolooogia võidukäik...
Pakun välja järgmised suunad:
arvuti ja riiete sümbioos (meeldib ilmselt naistele),
siis arvuti ja kirurgia sümbioos (meeldib ilmselt naistele*)
*Rinnad ei tule enam mõtetust silikoonist, vaid leiavad otstarbe arvuti akude peitmiseks),
mis puutub aktsiatesse, siis tõesti mõtekas oleks osta IT asemel finants- ja energiasektorit.
Üks finantseerib tehnoprogressi ja teine annab tehnika käigushoidmiseks vajaliku energia.
:-) -
nojah.
siis saab m6iste "suurerinnaline blond" nohikute jaoks täitsa uue tähenduse!
enam ei appelleerita madalal sugutungil vaid energiamahul - ja enerone pole vaja!
hollywodiski v6iks aivan uus pickup line olla "lase ma laadin natuke mopsi akusid"
kes see ikka ei ytleb kui inimesel häda :)
käisin täna monsters inci vaatamas.
mis selle tickler oli?
minuarust leidsid nad täiesti uue viisi energiat toota!
ehki tööstus oli igivana tuldi siiski sensatsioonilise avastusega lagedale! -
ei tasu unustada ka mikrolaineahju ja parkimisautomaadi sümbioosi, mille vajalikkust siin foorumis on juba rõhutatud.
-
eelk6ige ma tahaksin aga nokia mobiiltelefoni 8210 ja töökindluse symbioosi.
et ma fakken iga paari sekundi tagant ei pea n6meda ekraaniga remonti minema!
ma vannuks heameelega kuidas miski fakken 12 tonnine telefon EI TÖÖTA enam aasta peale ostmist. faking turuliider. fakk nokia! -
kinks, mina ei arva, et IT oleks end ammendanud kuigi Sa päris seda ei mõelnudki. aga ma tõsiselt arvan, et IT mängib juba lähitulevikus meie majanduses väga paljut ümber. ainult ehk ei ole nendes uuendustes enam midagi üllatusliku. meie jaoks. tänapäeva inimest on järjest enam ja enam raske millegagi vapustada. kuid IT-l on kohutavalt potentsiaali. ma arvan, et 30-ne aasta pärast lisatakse meile juba sündides kiipkaarte pähe, mis asendab passe ja pangakaarte. ja kaugel sellest hetkest siis tehisinimesed veel on?
