Eesti majandusteadus
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tere
Mõned kuud tagasi oli siin lõbus arutelu TU ja TTÜ maj.teadlastest. Aga räägiks tõsiselt. Vaadake korraks http://www.hm.ee/korgharidus/5.1.html ja http://www.etf.ee/teadusfond/uurimist/grantid/2000/eesti/00ts501.htmmajandusuuringutele eraldatud summasid. Minu arust on oluline küsimus nende uurimiste reaalseks saamine(näiteks RM või HP võtaks Venseli töödest midagi kasulikku üle enda tegevuse planeerimisel). Kas see võib üldse teaduse puhul oluline olla?
Teiseks, kas nende avaldatud tööde kvaliteet on selline, et neid võiks kuidagi rakendada. Iseasi on muidugi see, et osade uurimistööd ei ole kvaliteetsed (objektiivsed).
Kolmandaks, kas majanduses ei lõpe kõik ikkagi poliitikasoovitusega? ning Eesti akadeemia seisukoht on vist üldlihtne: rohkem riikliku juhtimist.
võiii... -
Vaevalt, et Eesti majandusteaduse kui niisuguse kohta nüüd väga lühidat ja lõplikku arvamust saab anda. Eks teadlasi ole ka asjalikumaid ja vähem asjalikumaid (ja need, kes muud ei oska õpetavad teisi. ;)
See on küll väga paha situatsioon (märksa laiemalt kui ainult majandusteadus), et Eesti eelarvest R&D-le eraldatavatel rahadel pole kaasas tellimust (loe: teemasid), mis laadi lahendusi vajatakse. -
Investeerida võiks ka juba Läänes ilmunud raamatute ohtramasse lugemisse. muidu ehk ei saa Venseli jutustki aru.
-
>See on küll väga paha situatsioon (märksa >laiemalt kui ainult majandusteadus), et Eesti >eelarvest R&D-le eraldatavatel rahadel pole >kaasas tellimust (loe: teemasid), mis laadi >lahendusi vajatakse.
see on huvitav ja asjalik arvamus. Riik defineerib enam-vähem asja, mida ta saada tahab: vinge geenitehnoloogia jne. Eraldab siis selle asja nimel mingi summa ja ostab Eesti teadlastelt uuringuid kokku. Nagu, et määrataks prioriteedid, et nüüd paneme geenidesse metsiku klotsi ja matemaatikud puhake vahepeal. Siis on selge, mis kaupa saadakse. Muidu käib "teaduse tegemine" nagu asi iseenesest. võiiii.... -
Nojah, kui nüüd neid teemasid vaadata, siis ega suurt midagi ette ei saa heita ju, täitsa aktuaalsed asjad ja sellised, mida võiks policy-maker-itel tõesti vaja olla -- EU-ga liitumine, finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, tulumaksu mõju investeerimis- ja dividendipoliitikale jne. Küsimus on vast rohkem selles, kas riik saab praegu tellijana parima tulemuse, ostes sellist research-i just Venseli, Raudsepa ja Reiljani käest.
-
Ja just nii käibki, et ei öelda "tehke meile mingit teadust", vaid hoopis näiteks: "järgmise 5-20 aasta perspektiivis vajab meil tööstus selliseid ja selliseid uusi teadmisi". Palun tekitage need. Raha saavad seejuures mõistagi need tiimid, kes avalikul konkursil konkreetsel teemal parema (nii teaduslikus kui rahalises mõttes) pakkumise teevad. Eestis analoogiliselt toimimas nt. teadusfond.
Samas paraku nii Euroopas kui Ameerikas Valitsuse shopping-list lahendamist vajavate küsimuste osas oluliselt pikem ja põhjalikum kui siinmail eales olnud on. -
Eesti majandusteadust ei eksisteeri. Seda pole olemas.
Karm hinnang, või kuidas ? Aga rahvusvaheliselt aksepteeritavat teadustööd nagu pea kõikides teistes teadusharudes, Eestis ju ei tehta. Nimetage mõni Eesti majandusteadlane või praktik, kelle artikleid on avaldanud näiteks The Journal of Finance vms. muu tõsise suunaga väljaanne ? Ei tea küll m i t t e ü h t e g i.
Jah, hea ettevalmistusega tegijaid juba Eestis on. Võtame Eesti Panga paremad tegijad ning mõne sõltumatu analüütiku (Hardo Pajula näiteks) ja veel ärksamat rahvast siit ja sealt. Aga mitte kellegil neist pole Ph.D kraadi, küll aga leiab nii mõnegi hea ülikooli MBA-d ja muidu ennast huvitavatest institutsioonides täiendanud inimesi.
Asi on nii kurb, et vist mitte keegi Eesti "tegijatest" ei aksepteeri Eestis väljaantud majandusdoktori kraadi. See on nagu mingi joke. On veel olemas TA Majanduse instituut ja TA-s istuvad vist mingid majandusdoktorid ka. Aga nad vist enam ei julge oma doktoritöid avalikkuse ette tuua ja miskit nad avaldanud pole ka.
Selles asja kurbloolisus ongi, et kui tahad rahvusvaheliselt aksepteeritavat kraadi, pead seda heas Lääne ülikoolis taotlema. Ja ärksamad üliõpilased ei leia endale enam ühel hetkel Eestist juhendajaid, kes oskaksid nende probleemide lahendamist suunata ja "otsi kätte" näidata.
Õnneks on maailm lahti, nii et ega ärksamatel inimestel enam suurt piiranguid teadmiste omandamisel enam pole. Õnn kaasa, eesti majandusteadus. -
see majandusteadlaste probleem on ilmekas näide selle kohta, et Eesti riik ei tohiks oma tellimust spetsialistidele piirata ainult EV kõrg- ja ülikoolidega.
vaja on saata õppima NY, HK ja miks ka mitte helsinki suunas.
sealt tuleks tagasi ehk paremad mehed kui tänaste pusserdajate õpipoisid...
niisiis järeldus: EV ei tohi rakendada majandusteaduste tootmisel kolkapoliitikat. -
Eesti majandusteadlaste (ja üldse teaduse) probleem on täiesti aktuaalne. Selle turgutamiseks on EW võimaldanud tasuta doktoriõpingud, mis mujal on ülikallis luksus.
Muide, Analyst'i kommentaarile võib vastu väita, et doktorikraadi aktsepteerimine pole primaarne. Doktor peab olema ise tugev tegija (mitte nagu mõni bakalaureus või magister, kes poeb kõrgkooli ja juhendaja kaitsva aura taha). Doktorikraadi saamiseks tuleb publitseerida 4 artiklit mainekas majandusväljaandes (sh. ka Eestis välja antav TRAMES). Iga artikkel on reeglina tugeva magistritöö tasemel. Nende kolleegiumid koosnevad aga tunnustatud tegijatest. Nii, et ega see doktori tegemine kerge asi pole. Niipalju on miinuseks, et kogu aeg peab ise rabama, juhendaja abile reeglina ei maksa loota.
Ise hindan seda teadustegemist sellisest vaatevinklist, et kuna on Eesti majandusteoreetikutel lootust Nobelile...See sõltub ikkagi konkreetsest keskkonnast, kus me täna elame - kas sellel on mingisugune produtseeriv või stimuleeriv võime?
-
huvitav, kui palju neid Eesti majandusdoktoreid on? minu teada ei ole TTÜs keegi kaitsmiseni jõudnud. Tartus vist on paar-kolm uut Ph.D-d. (Pean silmas PhD mitte DSc'id. ehk nn "vene doktoreid")
Minu hinnangul on majandusteadust ja ka teaduskraade kohatu võrrelda iludusvõistlusega - a la selle ülikooli kraad maksab rohkem, kui teise ülikooli kraad. kas mitte teaduskraad ei näita selle omaniku teadmiste taset ning võimeid analüüsida ning lahendada teatud probleeme? Tuleks selget vahet teha teaduskraadi ning rakendusliku kraadi vahel. Viimases kategoorias on küll tohutult oluline, millise kooli lõpetanud oled - kool tähendab sidemeid ning kontakte. Teaduse poole peal võib kool tähendada maksimaalselt kuulumist mingisse koolkonda vms.
Tulles tagasi rahvusvahelise aktsepteeringu juurde, siis minu arvates ei ole kraadi väljastanud asutusel teadustööde puhul erilist tähtsust. Küsimus on pigem ikka avaldatud artiklite sisus.
Aga sellega olen küll nõus, et pole kuulda olnud et Eesti majandusteadlased ja/või -praktikud oleks mõnes tõsise sisuga ajakirjas midagi avaldanud. Või on? -
Tulles tagasi rahvusvahelise aktsepteeringu juurde, siis minu arvates ei ole kraadi väljastanud asutusel teadustööde puhul erilist tähtsust. Küsimus on pigem ikka avaldatud artiklite sisus.
Seda küll, aga praktikas kipub vist ikka nii olema, et oma ala väga tugevad tegijad graviteeruvad (ka geograafiliselt) kohtadesse, kus neil on parimad võimalused nii researchiks kui õpetamiseks. Kui korraks ette kujutada, et TÜ majandusteaduskonnast kasvab välja mõni tõeliselt tugev majandusteadlane, siis vähemalt mina oleksin küll üllatunud, kui ta sinna jääkski, selle asemel, et nt. Chicago ülikooli kolida. -
1999 magistrid ja doktorid.
1998 vastav aruanne väljendab aga nii rahulolematust, kui ka eestlaslikku laiskust teadmiste omandamisel.
Kes viitsib vähegi TTU majanduse teadustegevust uurida, see leiab nii mõnegi rõõmusõnumi. -
tarmo:
ka mina oleks üllatunud, kui tegevust jätkatakse perifeerias ja mitte mõnes tugevas keskuses/koolkonnas. Samas oli mu peamine mõte see, et tähtis ei ole mitte niivõrd koht, kus teadlasele ta diplom anti(kraad) vaid teadlase poolt produtseeritud tööd.
Loomulikult on tal Chicasos vms lihtsam tasemel uurimusi teha, kui Tartus. Samas pole Tartu või Tallinn baasteadmiste omandamiseks ka kõige hullem koht. -
No vaataks siis mille eest teadlasele see kraad peaks antama. Vist ikka just nende produtseeritud tööde eest? Ja kui sul oleks valida, kus neid tugevaid töid produtseerida - kas Tartus või Chicagos - siis kumma sa valiksid?
-
tarmo: valiksin ilmselt tartu, sest nagu mainis Madagaskar on mujal sellised õpingud meeletult kallid.
-
Siis pole sa ilmselt lihtsalt piisavalt hea. Kui on tegemist oma ala tippudega, siis ei ole töö finantseerimine kindlasti takistuseks.
Ja maailma tippülikoolide doktoriprogrammid on odavamad kui samade koolide MBA-d, tavaliselt finatseerivad nad "puhast" teadust just MBA-de ja executive educationi arvelt. -
Või valiks hoopis UOPX, pappi läheb nigu muda :).
Vastaksin tarmo küsimusele - arvestades majanduslikku kokkuhoidu, võtaksin asja ette siin.
Chicagosse ei kutsu mind ühegi väega (kui siis action väga tõsiseks ei lähe). Esiteks on mul olemas PC oma internetiühendusega ja teiseks on Euroopoaski jamamist küllaga.
Töö tegemisel on määrava tähtsusega raamatukogu headus (siin reeglina ei aita isegi internet). Meie Tartu Ülikooli Raamatukogu peale tuleb kassiahastus peale. -
to madagaskar: Mis rõõmusõnumeid sa küll leidsid TTÜ teadustegevuse alt?? Ja kui üks Eesti majandusteadlane peaks lähima kümnendi jooksul Nobeli preemia saama ... Sellist mõtet on juba nõme mõelda. Lootusetu.
to all: Rääkisin ühe lugupeetava akadeemikuga - tema ütles, et kahjuks läheb Eestis magistrisse ENAMASTI (et keegi personaalselt ei võtaks) praht - inimesed kes mujal läbi ei löö, jäävad ülikooli edasi. Ja seda nägemust jagavad mitmed.
Olen nõus, et baasteadmiste omandamisel ei ole koht nii oluline, kuid baasteadmised oleks bakalaureuse kraad.
Kuid õppejõu peamine ülesanne magistri tasemel oleks visiooni andmine, seoste nägemise õpetamine, õpilase suunamine. Ja kuna Eestis selliseid maj. õppejõude on kokku u. 3 (ehk isegi 5), siis ei näe ma võimalust, et Eestist oleks võimalus Lääne paremate kõrgkoolidega võrdväärne MA kraad saada. Ja MBA Eestis - no vabandage. -
unustasin - konverentsid, need on alternatiivideks teadustöödele.
Mulle tundub, et tarmo unustab meie perifeerialambukeste staatuse. Inglismaal komandeeringus olles suhtuti eesti värki kui aborigeeni asja. Ei usu, et Chicago roosamanna moodi välja näeks.
Heaks (tipuks) saamine on bluff. Omas nishis Sa juba oled maailma tipp! -
Kooli valimisel ei saa pugeda majandusliku kokkuhoiu taha. Kellel on viitsimist asju ajada, saab välisülikoolidesse stipendumi igal juhul. Teadusmagistri puhul jagatakse neid üsnagi ohtralt.
-
Töö tegemisel on määrava tähtsusega raamatukogu headus (siin reeglina ei aita isegi internet).
Raamatukogu?? Mis tööst sa räägid, hea referaadi kirjutamisest või? -
tarmo: on Sul kokkupuuteid doktoritöödega?
-
Ei, aga ma kuulan sind huviga.
-
Sa kunagi nõustusid prof. L.Võhandu väitega, et 99% ideedest on juba rakendust leidnud (või oli see muu mõte?).
Igatahes ei saa kirjutada mitte ühtegi head tööd ilma teisi samalaadseid nägemata. Mul Tartus õnnestus vaid dissertatsioonides kaevata ja nende algallikatesse pääsemine oli paljas unistus. -
to dough: Rõõmusõnumiks oli see, et on olemas mõned uksed, kus meie teadlaste jalg vahel on :::). Majandusala akadeemikuid on meil 1 (ja tunnustatud!). Minu arvates on kogu magistrieelne tegelaskond "saast", nii siin- kui sealpool päikest. Siin ei määra mitte intelligentsus, vaid (hüper)aktiivsus ja kodune (super)toetus.
Ma olen selline rahumeelne vend, kes pigem vaatab järgmise generatsiooni peale, et tal koolitee alguses see nuts juba varakult püksivärvli vahel oleks. -
Majandusala akadeemikuid on meil 1 ja väga tunnustatud ? Kas on ainult 1 ?
Tunnustatud kelle poolt ? Kohalike pensionäride poolt ! IRW -
tarmo: sa interpreteerisid mind pisut valesti. Loomulikult oleks mõnes keskuses efektiivsem ja sellest johtuvalt odavam teha uurimustöid ja ka ilmselt mingit osa doktoritööst.
Dough: Täitsa nõus, et MA ja MSc keskmine tase on Eestis madalam just juhendajate vähesuse tõttu ja seetõttu paistavad välisülikoolide kraadid mõnevõrra paremas valguses. Ja Eesti MBA - :-);
Minu mõttekäik eelnevas arutluses oli see, et Eesti majandusteaduses on olemas teatud tegijad (doughi hinnangul 3-5) ning teatud tase. Artikleid eriti avaldatud pole, ning samuti pole piisavat tellimust teadustöödele (nii avaliku kui ka erasektori). Samas on hea tahtmise korral võimalus üht-teist teha.
Eks majandusteadusega ole Eesti-sugusel kohal samuti nagu kõikide teiste asjadega - mujal on parem, odavam, efektiivsem; kuid midagi tehakse ja toimetatakse. -
Sorry, 4 akadeemikut oli - MB, RH, AK, UM. Arvestasin UM'ga ja unustasin RH.
Mis puutub pensionäridess ja analystidesse, siis need reeglina akadeemikute elust suurt midagi ei kuule:) -
Madagaskar:
too palun viited nimetatud akadeemikute artiklitele, et mis teemadel ja kus avaldatud. Loeks ise huviga, nii aasta 2000 ja avatud maailma kontekstis.
Mulle piisab sellest, mida on mulle refereeritud EP Nõukogu istungitel toimunust, et mida nood sellid on seal ka arutanud ja arvanud :) Ja EVEA Panga pankrotitoimkonnast ka :)
Räägiks ikka majandusteadusest, mitte statistikast, plaanimajandusest või veel hullem "punasest majandusteadusest" a la NLKP XX kongressi otsuste tähtsusest kurat-teab-mis vabriku tegevusele :) -
vabandust, kes on MB, RH, AK ja UM?
viimane vist on Uno Mereste? -
Arvan siiski, et majandusteadus on Eestis madalseisus. Seda võrrelduna näiteks astroloogide, füüsikute, matemaatikute, biotehnoloogide jt. tungimisega maailmakaardile.
Kuid majandusteadlaste tase piirdub tõlgitud artiklitega Raamatupidamisuudistes (või milleski muus sarnases), seega masendav. See muidugi puhtalt minu nägemus ja võib-olla ekslik.
Madagaskar - miks sa seda raha teemat pidevalt üles võtad? Kõrgharidus ju Eestis tasuta, magister ka, kes viitsib paberitega jännata, saab endale ka välismaal tasuta magistri. -
Nonii, et konkreetne Robert on siis noor naga ja harimatu pintsaklipslane, kes ei ole absoluutselt kursis meie suurte ja tunnustatud majanduskorüfeede-TA akadeemikute töödega, mida kasutatakse õppematerjalidena viidetena kõikides nii TÜ, TTÜ kui EBS-i materjalides ? IRW
Asi on lihtsalt selles, et keegi ei saagi nende akadeemikute kohta midagi teada, kuna nad pole miskit tänapäeval kasutuskõlblikku ealeski produtseerinud, kui UM statistika õppematerjalid välja arvata.
AK - Arnold Köörna
RH _ Raimund Hagelberg
MB - Mihhail bronstein
UM - Uno Mereste -
Muide, väga hea on ka Uno Mereste purjetaja käsiraamat
-
kuulgee mehed,
ma kordan,
Eesti riik peaks laiendama (majandus)hariduse tellimust välisriikide ülikoolidele.
New York, Hong Kong jne
siis saaks sinna minna ka andekad ja muidu vaesed
NB see oli täpselt nii möödunud EV-s - nt. Arno Matteus sai riigikogu kinnituse oma Saksa stipile -
Robert: MB, RH, AK, UM
Vabandan mõneti karmimate märkuste pärast eespool. Analystiga nõustun täielikult esimeses comment'is toodud väidetega.
UM raamatud on siiani aktuaalsed, tuleb kasutada ideoloogia vastast filtrit. Tema matemaatilised süsteemid naljalt ei aegu. Ja graafikud! (küll Graafik alles rõõmustaks - it's joke).
Muidugi on nt. tänapäeva majandusmatemaatika pisut edasi läinud (translog indexes, DEA, FDH jt. Farrelli (1957) vaimusünnitised), kuid sellegipoolest ei tasu ülaltoodud tegelasi maha matta. Nad on eemaldunud täppisteadusest ja panev adtäppi pigem kõhuga - just nii nagu vanadele kaladele kohane.
Muidex, see artiklite otsing on väga tüütu, parem tasub neile ja ka teistele meilida! -
To: Madagaskar
Selle raamatukogu teema juurde tagasi tulles - kas sina arvad, et Eesti majandusteaduse peamiseks probleemiks on täna vähene juurdepääs algallikatele? Et kui see kord laheneks, siis oleks meil omad PK-d, MF-id, GM-id ja JS-id?
Ja mis perifeerialambukeste staatus? Minu võhiklikku arusaamist mööda on teadus rahvusvaheline, ei ole mingit vahet mis rahvusest on inimene, kes mingile mõttele tuleb või midagi uutmoodi ära seletab. Kui (kah eestlane) Tanel Tammet läheb Inglismaale seminarile, siis temasse ei suhtuta kui aborigeeni, sest ta on juhtumisi üks maailma suurimaid autoriteete AI alal. See et Sinul on selline probleem ja et Sa oled eestlane ei pea tingimata tähendama, et on kausaalne seos probleemi ja rahvuse vahel :). -
Kas tegemist on mõistatamise mänguga?
See oleks päris tore. Kas nii on õige?- PK - Paul Krugman,
- MF - Milton Freedman,
- GM - Gunnar Myrdal,
- JS - Julian Simon
Aga kus on JMK, PS, FM ja MIT-i kamp?Vaadates neid nimesid ja võrreldes meie teadlaste omadega, siis esimene Nobel on Eestis aastal 2035!
Muide, teadus on mõneti nagu poliitikagi - seal on teadustööde virnad, mis teinekord on sorteeritud omapärast random algoritmi kasutades. Pakun välja, et see on descending tüüpi, kus aborigeenid on lowermost tasemel :)
Raamatukogust veel niipalju, et sealt saab teoreetik omale vajalikku hapnikku. - PK - Paul Krugman,
-
Aaa, meelde tuli!
JS - Jeffrey Sachs Harvardist. -
Bingo.
-
Muidex, tarmo - see Chicago värk oli ikkagi päris vahva! Seal vist teinekord madistatakse.
Eesti vanad ja noored majandusteoreetikud on vist ikkagi aborigeeni staatusesse jäänud - pole neist õssugi kuulda olnud.
Eespool mainitud meie korüfee HP (lisaks siia juurde veel PL ja AJ) ja Eesti Panga poisid pole kahjuks veel teadusetegijad. See on küll karmilt öeldud, kuid TTÜ ja TÜ majandusmehed teevad neist tunduvalt rohkem teadusele söödavat teadust. -
Teadust on mitut liiki, suur osa sellest, mida PK ja JS toodavad ei ole ka selle definitsiooni järgi teadus, mis aga ei tähenda, et see tingimata vähem üllas või vajalik oleks.
Ja ma olen sinuga täiesti nõus, et ilma raamatukokku minemata ei saa tõepoolest teadustööd kirjutada, aga sellegipoolest kalduks ma arvama, et Eesti majandusteaduse pudelikael ei ole siiski hea raamatukogu puudumises. -
Tarmo ja Ivar Tamme jutu kinnituseks voin oelda - nt Stockholm School of Economicsi Finance õppejõud lausa peavad tegema teadustööd Chicagos etc., muidu ei ole neil oma fakulteedis suurt midagi peale tahvlipyhkimise teha. Ja needki tõsised teadusinimesed räägivad milline möga on Euroopas ja eelkõige teadustöö väljundi puudumise tõttu. USA on ainuke koht maailmas kus teadustööl on mingigi turg, sellest ka innovatiivsus, mis koos kapitali kiire liikumisega on majandusarengu yks tugisambaid.
-
Väljendaksin enda arvamust kaasaegsetest majandusteadlastest. Mises(ludwig von vt. www.mises.org) on ütlenud, et kaasaegsed majandusteadlase pole mitte teoreetikud, vaid riikliku majandusse sekkumise spetsialistid. See on fakt.
Meie ülikoolides õpetatakse mitte kuidas majandus töötab, vaid kuidas makse tõsta, kuidas riigi rahaga manipuleerida, kuidas inflatsiooniga madalamat töötust saavutada, kuidas majandust nn. sotsiaalsete eesmärkide poole juhtida ja kuidas parandada turumajanduse vigu.
Majandusteadlased on reeglina riigi bürokraadid. Teenivad riiklike kraade, saavad palka riigilt, teevad uurimusi riigie riigipoliitikast riigi raha eest, saavad riiklike autasusi ning ootavad riiklike töökohti ametites. Need kaasaegsed riiklikud riigimajandusteadlased kirjuatavad riigi poolt finantseeritavas kuidas riik peaks majandusteadust rohkem rahastama(J.Sepa artikkel Akadeemias).
Need riigimajandusteadlased on põlatud erasektori poolt, sest neil pole neile midagi tarka öelda. Seega on nad haavatud, õnnetud, sest ei leia tasuvat tööd erasektoris. Nad kiruvad eraettevõtlust kui "vastikut ja madalat kasumiteenimist", sõimavad neid "libaliberaalideks" ning ei väsi majandust segamast matemaatika ning poliitikaga.
Pigem väärivad sellised "teadlased"(parem nimesid ei nimeta, kuid neid tunneme ju kõik) kaastunnet kui pahameelt. -
TTÜ kohta oskan öelda, et enamus on bluff. Kui te oleks ise mõnes loengus käinud, teaks millest ma räägin. Ka tööd on heal juhul ENSV keskmine ja üldiselt ega sisu pole neis eriti muutunud. Küll kasutavad inglise nimesid, kuid sisu on sama: matemaatika, Samuelson ja Keynes.
-
Madagaskaril(paremat nime ei leia?) on õigus. Raamatukogu on VÄGA oluline. Praegu tellin/ostan ise üle maailma raamatuid kokku, kuid lõbu kallis. Eesti raamatukogud(va.EBS ja RR Austria koolkonna kogu)on saast.
Oluline on ka hea juhendaja, kes torgib ja motiveerib. Ka keskkond ja et saaks rahulikult ainult kirjutamisega tegeleda.
Probleem on IMHO Eestis ennekõike see, et konkurents puudub. Kõik saavad riigi käest oma iga-aastase klotsi kätte, vaevlevad maohaavades ja ei viitsi kuhugi areneda. Kujutage ette, et mõni sell rapsiks kirjutada, et Deutche Banki tööle jõuda.
Eestis on olnud tegijaid: Hagelberg oli gigant, Mereste on OK.
Mis puudutab teadustöid kui tellimusi näit. Eesti ja EU teemal, siis isiklikult usaldaks teema mingi summa eesr PWC-le ja Hardole ning hiljem laseks KPMG-l üle kontrollida, et ega ei bluffitud. Rääkisin ühe noore tegijaga, kes Columbias õppinud(teadjad teavad) ning tema arvas, et riikliku toetuse osa on ka intellektuaalide olemasolu toetamine. Pisut veider arvamus.
