Internet Time
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Internet Time.
Swatchi litsentsi soetas nyyd ka Ericsson ja toi turule uue seeria (noorte)telefone T20.
Naeb keegi I-time tulevikku?
Kas see suudab GMT valja syya? -
Kümnendsüsteemil on muidugi eelised, aga traditsioonid on traditsioonid. Traditsioonide jõudu näitab seegi kuidas ameeriklased meetermõõdustikule üle lähevad, ikka toll haaval:-)
-
Me ei usu, et siin traditsioonidest kinni hoidmisest piisab. Inimesed (eriti noorem seltskond) otsib uuendusi, kasvoi pohimotte parast. Voimalik, et see esialgne pohimote muutub millalgi mainstreamiks.
-
Kui esimest korda sellest Swatchi värgist kuulsin, siis arvasin, et see on mingi nali. Sellele vaatamata, et see on juba hakanud kõlapinda leidma ei usu ma mingil juhul selle värgi tulevikku. Toon samas ka mõned selgitused. Kell ja kalender ei ole lambist võetud ... teatavasti käib Maa ringiratast iseenda ja Päikese ümber. Ümber Maa kammin ilge itsiga taevakeha nimega Kuu. Kui inimene hakkas arvutama, siis tegi tas seda oma näppude pealt .. seega on kümnendsüsteem väga loogiline lahendus. Kui inimene hakkas eaga arvutama ning kalendrit pidama, siis leidis ta, et tegemist on ringidega (kui inimesed seda sel ajal veel ise ei adunud). Ring jagub kenasti 12-ga, nagu ka 12 kuud, 24 tundi 60 minutit ja 60 sekundit. Seega on aja jaoks 12 süsteem täiesti normaalne. Vahepeal libises se 12-nd süsteem sujuval üle ka muudele mõõtühikutele, ilmselt sellepärast, et seda numbrit peeti "maagiliseks". Siit ka jalad, tollid ja muu selline. Nüüd, kus kogu maailm on oma 12-sŲsuteemi meeltesegadusest aru saanud ja mõõtühikuid aetakse nomraalsesse kümnendsüüsteemi avastati ka kell, mis on üks väheseid asju, kus 12-nd süsteem on põhjendatud. Kümnendsüsteemiga kell ajaks asja eriliselt loperguseks. Aga ilmselt on selline lähenemine praegult "in". Ma arvan, et varsti saab sellest totrusest nagu Swatchi kell rääkida minevikuvormis.
-
Päris nõus meeltesegadusega ei ole.
Puhtalt matemaatilis-tehnilisest seisukohast on 16ndsysteem mõistlikum ja lihtsam kui 12ndsysteem ja 12ndsysteem omakorda mõistlikum kui 10ndsysteem. -
to pronto
ajaarvamise juures ei ole ainuüksi 12 maagiline number vaid ka 7.
nädalas on seitse päeva, õigemini seitse päeva ja seitse ööd.
Kuigi aastast pikemat ajaühikut millegipärast pole, aga võiks olla, räägitakse seitsme aastastest tsüklitest (NB! isegi kommunistliku vene ajal oli üks vahe kus viisaastakust püüti teha seitsmeaastak:-))
Esimesest 7-aastasest tsüklist pajatatakse piiblis, siis kui Mooses seletab Egiptuse vaaraole unenägu. Ma ei mäleta täpselt unenäo vormi, aga unenäo seletust, mille Mooses Vaaraole andis mäletan täpselt.
Tuleb seitse õnne aastat, kus maa kannab palju vilja ja tuleb seitse kaose aastat, kus kogu vili ikaldub.
Muideks, Mooses andis vaaraole ka retsepti kuidas õnnetusest pääseda:
Tuleb säästa, ehitada suured aidad vilja hoidmiseks ja koguda viljavarud halbadeks aegadeks...
niipalju siis teisest maagilisest arvust - seitsmest. -
See koik on eraldi teema. Maagiliste numbrite ja nende seoste (seadusparasuste), kalendrite, aja olemuse jne. yle voib loputult raakida ja vaielda. Tuleks tagasi I-time juurde.
I-timel on tulevikku. Pohjus on universaalsus.
Praegu arvutame koik kellaajad enda jaoks ymber, et aru saada, mis kell miski hakkab. I-time on koigile yhine. Kui midagi algab @400 siis ykskoik, kus maailma otsas sa ka ei oleks, vaatad kella ja tead, et nyyd see miski algas. Olgu valjas oo voi paev, aeg on koigil yhesugune.
Olen nous, et I-time GMT valja ei soo. Oleks vaga raske igas riigis uued normid kehtima panna. Kui toopaev algab kl 9, siis ei ole seda motet igas riigis (ka riigi piires) ymber teha I-timeks. Moelge ise: yhes kohas algab toopaev @375, teises @458 jne.
I-time ja GMT peavad toimima paralleelselt. -
Mis kuradi maagilistest numbritest siin äkitselt jutustamiseks läks? Mina kasutasin seda korra jutumärkide vahepeal, viidates keskaja inimeste ebausklikkusele. Selle I-timega pead sa veelgi rohkem arvutama. Mõtle vaid, praegusel hetkel sisaldab kellaaeg informatsiooni selle kohta, kas on õhtu, hommik või päev. Globaalsel skaalal ei saa sa seda informatsiooni I-timest mitte kuidagi. Kui keegi ütleks sulle, et jõuad NYC-i @400, siis pole sul õrna aimugi (ilma arvutamata), mis tegelikult toimub. Lisaks sellele ei ole võimalik I-timega tsükkleid normaalseks ajada (päevad, kuus ja aastat). Muide, see jutt, et 7 on kah ajaarvamisel maagiline number ei pea mingi nipiga vett. Nädal on kustlik tekitis, mis oleks pikem, kui päev ja samas lühem, kui kuu. Sama hästi võiks nädal olla kuuepäevane. Astronoomilisest seisukohast midagi ei muutuks. Muide, kui I-timel üldse mingit tulevikku on, siis avakosmoses, kus mu eelpool äratoodud ringide mehhanism ei kehti.
-
pronto:
mis mõttes ring jagub 12? Et 360 kraadi? Miks ei võiks kraadi ümber defineerida näiteks nii, et täisring oleks 100 kraadi? Siis poleks ju probleemi? -
prontole:
nädal pole mingil juhul juhuslik, sest
4 nädalat võrdub 1 kuuga -
ja aastas oleks sellisel juhul 13 kuud.
Siia see heisenbergi ramadaan peidetud ongi:) -
Nii matrox, nüüd sa soovitad asuda matemaatika kallale. Olgem ikka pisut realistlikumad, uuri näiteks välja vahelduseks, mispärast täpselt on ring 360 kraadi ja mitte sada kraadi. Muide, sellisel juhul ei saaks ringi nimetada 100 kraadiseks, vaid selleks peab olemas mingi muu ühik. Muidu kõlaks see selliselt, et suurendame liitri mahtu kahekordseks ja nimetame uue ühiku liitriks. Ja peale kraadide on meil näiteks veel radiaanid. Samuti võib loetelu jätkata.
Heisenberg, Näiteks praegu, novembrikuus EI OLE 28 päeva (4 * 7 = 28), vaid 30. Detsembris on 31. Veebruar, vaeseke, on ainuke mis on piisavalt lähedal ning on seetõttu enamus aega 4 nädalat (peale liigaastate, kus ta on 29). Siin võib muidugi rääkida midagi Vana-Roomast, aga see oleks juba otsitud lahendus ning isegi see ei aitaks oluliselt. Ja pealegi, mis näitaja see 4 seal on? Sama hästi võiks öelda, et nädala pikkus pole mingil juhul juhuslik, kuna nädala pikkus võrdub 7 päeaga (muide täpselt), samuti on nädal täpselt nädala pikkune (milline kokkusattumus). -
Pealegi, muide, see ramadaani värk on muide roppu moodi islami teadlastele peavalu valmistanud, kui selle peale jutt juba läks.
-
Idee päeva kymnendsysteemi viia pole tegelikult nii väga uus yhti. Seda yritasid juba prantslased revolutsiooni ajal. Tõsi kyll ebaõnnestunult.
Vt näiteks:
http://www.britannica.com/bcom/eb/article/4/0,5716,108734+6+106114,00.html -
To pronto:
Seda ma ju raagingi. Molemad ajad peavad jaama paralleelselt tomima.
Kus on siis I-timel tulevikku? Kosmos kosmoseks.
Aga I-time tulevik peitub just seal, kust nimi parineb.
Internet voi ykskoik milline vork mis protsessi kaigus elama jaab, hakkab kasutama just I-time. On ju ilgelt mugav, kui naiteks online intervjuu algab @600 saidil X. Ei mingit arvutamist, vaatad aga kella ja lahed saidile.
Interneti tulevik on just kommunikatsioonis. Palju kergem hakkab olema kokku leppida
"kohtumise" aegu. -
to pronto:
Vabandust, olin eelmises sõnumis natuke hajameelne ja ajasin kuukalendri kuu(mis on ~29.5päeva) ühe teise kuu pikkusega segamini :-)
ok! loomulikult võib igasuguseid triivivaid logaritme kasutada. Jäsemearitmeetikat kasutades võib ka nädalapikkuseks viis või kümme päeva saada.
Fakt on see, et praegu kasutatakse 7. päevast nädalat üle kogu maailma maailma.
Kui sa seletasid ära, et kümnendsüsteemi aluseks on jäsemearitmeetika ja 12-süsteemi aluseks on ring, miks sa ei oska leida seletust 7. päevasele nädalale? -
Wizard. Mille poolest siis see I-time parem on, kui GMT, mida pragult kasutatakse. I-time oleks siis kümnendsüsteemis, aga GMT on jälle üks ühele ümberarvutatav vastavalt vöötmele.
Heisenberg. Ma olen juba mitu korda seletanud, mille pärast on nädal õhtumaades 7 päevane. Tegemist on lambist võetud tsükkliga, mille järgi oleks hea töökorraldust sättida. Tõenäoliselt oli sellks algul mingi põhjus kah: pühatute või tseesarite arv. Mida iganes, praeguseks on see mõtte kaotanud, kuna sellel pole mitte ühtegi mõjuvat põhjendust minu arvates. Igatahes on selle alusel hea puhkepäevi jagada. Muide, see et praegult kasutatakse 7 päevast nädalat ei näita midagi. Vanal ajal olid nädalad erinevates riikides erineva pikkusega, osades isegi muutuva pikkusega. Ajapikku hakati neid sünkroniseerima, et lihtsustada omavahelist arvepidamist ja reisimist. Omajagu aitas sellele kaasa ka Vana-Rooma vallutustegevus. -
Pronto päris lambist 7 päevane nädal siiski võetud pole.
Number 7 maagilisus tuleb seitsmest tähtsamast taevakehast:
Päike -pühapäev (Sun, Sunday)
Kuu - esmaspäev (Moon, Monday)
Mars - teisipäev
Merkuur - kolmapäev
Jupiter - neljapäev
Veenus - reede
Saturn - laupäev (Saturday)
No ja veel täpsustuseks, et kui Sa räägid 12-nd süsteemist, siis sa mõtled tõenäoliselt Babülonist pärit 60-nd süsteemi. -
...ja peale selle väitis šveik, et tosinakaupa on lihtsam lugeda...
-
Sven, kas sa kunagi torti oled tükeldanud? Pilk pildile - tõenäoliselt "jah" (teine pilk - või siiski "ei", et mis see üks tort siis mehele ikka ära ei ole?). Kumb on lihtsam, kas kümneks enam-vähem võrdseks tükiks lõikamine või kaheteistkümneks? Nuu-vot, djadja kolja...
Miks keegi siin matemaatikas heal tasemel olnud maiade 16-nd süsteemi ei soovita? -
Kristjan, kes maksab üleminekukulud kinni? Isegi kui 12-nd või 16-nd süsteem oleks mõneti parem (kasulikum, efektiivsem) on vähetõenäoline, et keegi kunagi suudaks inimeste teadvust nii palju muuta.
-
Mul oli kunagi ammu vaidlus oma klassivennaga, kes väitis, et inimesed peaksid loobuma 10ndsüsteemist ja võtma kasutusele 16nendsüsteemi nagu see arvutites on. Et siis peale 9t ei tule mitte 10 vaid A.
Mina olin veendunud, et tegemist on jabura mõttega, aga tema vastupidi arvas, et inimesed on stagnandid. Argumentatsiooni ma kahjuks ei mäleta, kuid peamine 16-süsteemi poolt-väide oli see, et arvutid kasutavad ja inimestel on ükskõik - seega peaksid inimesed ka kasutama.
Miks ma selle siia kirjutasin? Sellepärast, et minu meelest on sellelaadsed vaidlused mõttetud ajaraiskamised. Kui sulle meeldib arvutada 16nendsüsteemis ja leiad selle enesele mugavama ja efektiivsema olevat - fine - lase käia.
Kui sulle meeldib kellaaega pidada interneti ajas ja leiad selle endale efektiivsema olevat, siis lase jälle käia.
Kui erienevate meetodite vahel tekib konflikt, siis võitjaks jääb kindlasti see koolkond, kes on enamuses. (kui lepitakse kokku kellaaega ning üks inimene 10ne vastu ütleb, et kell 625 samal ajal kui teised ytlevad et kl 15.40, siis arva kumb on relevantsem)
uhh.... mina jään esialgu vana systeemi pooldama -
Heisenberg, mis jura sa ajad? Asi pole mitte seitsmes tähtsamas taevakehas, vaid seitsmes SELLEKS AJAKS avastatud n.ö. liikuvas taevakehas. Nagu me teame on taolisi rohkem, kuna selle aja instrumentdid lihtsalt ei suutnud tuvastada rohkem taevakehasi.
Kuid kerime nüüd ajas veidike tagasi. Miks nädalat üldse vaja läks? Selleks on tegelikult väga lihtne põhjus. Nimelt oli nädalat vaja selleks, et saaks korraldada religioosseid riitusi piisavate intervallide tagant. Teisisõnu, et rahvas saaks regulaarselt puhata ning kõigekõrgemaid kummardada ning samas ei segaks see igapäevast tööd. Periood pidi olema pikem, kui päev ja samas lühem, kui kuu. Enamus primitiivseid kultuure kasutas 4 päevast nädalat, mis sümboliseerisid nelja erinevat ilmakaart. Mõningase erandina olid Kesk-Ameerika indiaanlased, kes pruukisid 5 päevast. Asüürlased pruukisid originaalis 6 päevast ning Egiptlased ja Kreeklased kümnepäevast "dekaadi". Roomlased kasutasid 8 päevast turunädalat, mille nimi oli nundinae. Impeeriumite suurenedes ja omavaheliste suhete tihenemises hakkasid kultuurid tihtipeale teineteise kalendreid enda omadesse sobitama, võttes üle, mis võtta võimalik ning andes tagasi oma osa.
Astronoomia arenedes avastati n.ö. seitse liikuvat taevakeha, ehk siis Päike, Kuu, Mars, Merkuur, Jupiter, Veenus ja Saturn. Kuna nad erinesid tavalistest tähtedest oma "mobiilsusega" ning lisaks kõigele muule olid nad taevas, siis hakati neid pidama jumalusteks, kes seal oma igapäevast jalutuskäiku teevad. Egiptuse astronoomid andsid igale tunnile oma jumaluse nime. Kuna päevas on rohkem tunde, kui jumalusi, siis hakati neid roteerima. Paraku kippusid osad neist aga öösse jääma ning nende mittekummardamine hakkas ohtlikult lähenema jumalateotusele. Mingil perioodil otsustati, et see jumalus, kelle tunniga päeva alustatakse, see hakkab domineerima antud päeva. Kuigi esialgu kippus ka siin asi nihkes olema, siis pärast mõningast aega unustati see tunnisüsteem sootuks, ning hakati kasutama ainult päevi. Siit siis ka seitsmepäevane nädal. Juudid said selle kalendri egiptlastel päranduseks. Tuletagem kasvõi meelde seda, kaua kõigevägevam maailma lõi. Koos kristusluse levikuga hakkas kanda kinnitama ka seitsmepäravne kalender. Rooma impeeriumisse siiski hiilis seitsmepäevane kalender siiski Egiptusest, kus aega teeninud sõdurid leidsid selle väga mugava olevat ning tõid selle kombe kaasa ka kodumaale. Octavian (Tseesar Augustus) leidis selle praktilise olevat ning ei pannud pahaks, kui sõdurid sellist rütmi kasutasid. Kuid alles Constantine, keda sümpatiseeris kristlus (ning kellest sai lõpuks surivoodil üks nendest) võttis selle ametlikuks Rooma ajaarvamise aluseks. See toimus kusagil neljandal sajandil A.D. Kuni selle ajani Roomas kehtinud kalender, koos oma suhteliselt keerukate Kalendide, Nonede ning Idedega süsteemiga unustati ünsa kiiresti. Muide, oleks Constantine teadnud oma tegude lõplikest tagajärgedest oleks ta ilmselt selle parandamiseks midagi ette võtnud. Nimelt selgus, et seitsmepäevast nädalat ei ole kuidagi võimalik aastasse sokutada (üks päev jäi üle). Kogu kalendril baseeruv töökorraldus läks vett vedama (aasta ei pruukinud enam alata nädala esimesel päeval). Sellest tekkis palju paksu verd, maksmata makse ning isegi paar väiksemat sõda, eriti Anglo-Saksi sõjakate rahvastega, kuid tehtud olematuks enam teha ei saa.
Niisiis, kõike eelpooltoodut kokku võttes võime järeldada, et ainsad põhjused, miks meil nädal just seitsmepäravne, oleksid puudulikud instrumendid ning religioon, pluss ühe riigi valitseja isiklikud kalduvused. teaduslikku põhjuendust siin ei ole, kuna Kuu faasid, mida mõned on nädala pikkuse põhjendusega välja pakkunud, läheksid nii kiiresti rütmist välja, et isegi selle aja teadlased oleks selle paari kuu jooksul avastanud.
Loo moraal: Ma soovitaks üldiselt inimestel otsida selgitusi pigem põhjuste, kui tagajärgede seast. Sellega on võimalik elus tunduvalt kaugemale jõuda. -
Väga hea, pronto!
-
Prontole,
Ma olen asjaarmastaja ja olen tänu Sinule saanud nüüd tunduvalt targemaks.
Tahaks saada lähemalt kuulda ka 12-nd süsteemist, millest Sa oma esimeses sõnumis pajatad. -
Kristjan... Sinu kullipilk sobiks hästi linnuvaatlejale või täheteadlasele. aga minu pikaajaline kogemus näitab, et eriti hästi jagub tort 2,4,8,16 jne. 12 on pea sama hea kui 10. Ok, pisut lihtsam. ilmselt on sulle rohkem torte kätte juhtunud.
Pronto: ma väidan, et 360 kraadine jaotus tuleb puhtalt ajaloost (ja omaaegsest eksiarvamusest nagu oleks aastas 360 päeva) ja ei oma selles mõttes erilist tähendust. (babüloonlastel oli nimelt 60-nd süsteem ja neile meeldis millegipärast tõsiasi, et kuusnurga ümbermõõt = 6 korda sama heksagoni ümber joonistatud ringi raadius). Seega oli tore jagada ring 6*60 võrdseks sektoriks. geomeetriaga on siin ilmselt niipalju seost, et samade vahenditega (sirkli ja joonlauaga siis) on sümmeetrilist kuusnurka oluliselt lihtsam joonistada kui 10-nurka. Idee järgi on sirkliga ka 360-nurka võimalik joonistada. Aga see kõik ei põhjenda veel 360-kraadist jaotust.
Aga kui sul on veel mingeid põhjendusi, siis mind küll huvitaksid need puhtteoreetilises mõttes. Pole küll selle saidi teema, aga siiski. Võid mulle otse ka saata: sven.kunsing@eyp.ee -
Kraadisüsteemi pooldajatele vahemärkus : minu mäletamist mööda SI-süsteemi vastav põhiühik (mille alla ka meie peaksime kuuluma) pole üldse kraad vaid hoopis radiaan. Millisest muistsest jumalusest see pärineb? Ja miks on torti lihtsam lõigata 2pii tükiks kui 360-ks?
-
Torti on lihtne lõigata pooleks, siis veel pooleks, jne, st 2-ks 4-ks, 8-ks, 16-ks, jne.
-
Ahjaa .. kaheteistkümneks jagamine toimus kurikuulsa sodiaagi alusel. Seejärel jagati see kolmekümnega, mis oli kreeka kuus olevate päevade arv (ilma korrigeerimata). Põhimõtteliselt oli nad seal seisukohal, et aasta on üks suur ja imelik päev. Ma ei vaevunud sellele küsimusele vastamiseks seda kreeka kalendrivärki täpsemalt uurima, ma loodetavasti ole siin ainuke, kes oskab internetist väikest uurimistööd teha. Kuid eelpooltoodud numbreid vaadates on 12 * 30 = 360.
Ahjaa, kui me räägime veidratest aegadest, siis kreekas kehtis esialgu teatavasti n.ö. päevakell. Päev koosnes ALATI 12 tunnist ning algas päikesetõusuga ning lõppes päikeseloojanguga. Nii et talvel oli neil tund lühem ja suvel pikem. Ja kõik see oli selleks, et ei tekiks mingit sassimineku võimalust. Hiljem liideti tunnid kokku ja jagati 24-ga ning saadi universaaltund, mis kehtib põhimõtteliselt seniajani. -
või kõige lihtsamalt: IOIIOOIIOOOIIOOIIIIOIIOIIIOOOII
-
Prantslased on näiliselt küll kümnendsüsteemi järgijatena osavalt salaja siiski kahekümnendsüsteemi kasutusele võtnud, prantuse keelest otse tõlgituna on üheksakümmend kuus näiteks "neli kakskümmend kuusteist".
-
Kas mitte vastupidi. Kahekymnendsysteem peaks Prantsusmaal vanem olema, kui kymnendsysteem.
