ABC: Austrian Theory of Businesscycle
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Väga tihti räägitakse, et majandusel on loomulikud tsüklid. Et 1929,'73,'87,'97 olid loomulikud vaba turumajanduse errorid. Noh, see on hale vale.
Kujutage ette Robinsoni ja Reedet üksiku saare peal. Mis "loomulik tsükkel" neil saab eksisteerida? Et regulaarselt iga 4 aasta tagant panevad maja põlema või mis müstiline asi võib sellises vabas majanduses toimuda? (see ei ole demagoogiana mõeldud!)Kapitaalse kriisi võib põhjustada ainult fundamentaalide lõhkumine.
Küsimus on fundamentaalide puhul pea alati rahas. Kas raha kogus vastab reaalsetele väärtustele majanduses? Friedman, Fischi MV=PY on saast. Tegelik ja õige on Y%=M% ehk vastavale reaalsele väärtuste kasvule kiirusele majanduses (GDP, kuigi selle praegune arvutus on suvaline) peab vastama reaalse rahahulga kasv. Kui GDP kasv on 4%, peab M kasv olema 4%. Kui M on rohkem, on tulemuseks inflatsioon.
Viimastel aastatel on fed M-i tõstnud fed rate-ga manipuleerimise teel. Kuidas? Lihtsalt. Alandades oma last resort intressimäära alla turumäära, indikeeerib fed, et laenake rahuga, meilt saate last resorti. See confidence paiskab turule tegelikult katteta laene. Kõik on maru optimistlikud ning võtavad julgelt kohustusi neid investeerides.
Mingi hetk aga ilmneb, et kuna investeeringud peavad olema tootlikud vabal toodete turul, siis suur hulk investeeringud ei osutu nii tootlikuks kui seda indikeeris madal intressi määr. Keskpanga confidence najal boostitud investeeringud hakkavad üksteise järel ilmnema kui mittetootlikud ning tulemuseks on massilised kahjumid ja usalduse kaotus väärtpaberite vastu.
Soovitan sel teemal head tööd minu õppejõult Guido Hülsmannilt. Tema ise nimetab seda Error Cycles teooriaks, aga lugege. Lihtne lugu. http://www.qjae.org/journals/qjae/pdf/Qjae41.pdf -
Ühe raamatu tegelane oli härjapõlvlane, kes sellest teaduse-teooria värgist suurt midagi ei arvanud, vaid arendas oma peenikesi, inimesele arusaamatuid nippe edasi.
Pakuksin välja lihtsama mikrotasandi case ülaltoodud näitele. Oletame, et meil on "lehm" (cow) tüüpi äriettevõte, mis ilusti raha (M) sisse toob. Tulud on stabiilsed ja kulud ka (Y). M muudkui kasvab ja Y%=0. Nüüd tahetakse äri laiendada ("täht" - star). Selleks tehakse investeeringud ja hakkavad laekuma suuremad tulud. M on miinuses ja Y plussis, aga M hakkab järjest kasvama. Kui investeeringu tsükkel lõpeb revideerime statistilisi keskmisi ja jõuame ka kuhugi sinnakanti, et M%=Y%.
Aga kokkuvõttes oleksin ma siiski selle härjapõlvlasega päri, et teab kas neid Austerlasi tasubki nii väga tõsiselt võtta :-D -
Mises.org on värskelt(13.07) avaldanud artikli
http://www.mises.org/fullstory.asp?control=728&FS=Money+and+Interest
,milles lähenetakse "Austria moodi" Fedi intressidekärpiminse poliitikale ja kokkuvõttes nimetatakse agressiivse intresside kärpimise mõju majanduse elustamisel müüdiks.
-
Vyga huvitav ja omapyrane mytlemisviis vend MISES!
Panin just Techno raadio kanali realplayeri kodulehekyljelt peale! Jumaldan House, Jungle, Trouble Dance muusikat! Mul on ainult myningate asjade kohta oma arvamus. GDP% kasv= M% kasvuga! Esiteks on see professor minuarvates vytnud seda kyike liiga macrolt-liiga yldistavalt. milline GDP, sest GDP jaguneb omakorda mitmeks osaks( Gross, NET, Domestic jne.) ning iga haru juurde kuulub omad moodused nende stabiliseerimiseks. Samuti on ka M(M1, M2, M3) kyigile on omad moodused stabiliseerimiseks. Isegi kui me suudame stabiliseerida selle vyrde riigi siseselt vyib vylismajanduslik GDP vyi M pyyre selle vyrde jylle peapeale pyyrata. Muidugi on see kyik enamuselt kontrollitud IMF ning teiste international institutsioonide poolt. Interest rates- milliseid on ka mitmesuguseid on tyesti enamalt jaolt for future expectations kuid samas nad myjuvad ka automaalselt turule. Nyiteks kaupade hinnad mis on vyetud jyrelmaksule annavad vyimaluse consumptionile maksta oma laenukoormus kiiremini yra. Finants asutused saavad ikkagi eendiselt samaraha, mis omakorda vyimaldab neil tteha suuremaid capital investment projekte, sseega compounding toimub iseenesest palju kiiremini. Intrest ratre tystetakse minu arvates sselleks et eemaldada turult companiid kelle credit on langenud alla arvestuse ning need kompaniid yhinevad tavaliselt suurtematega vyi paluvad kaitset pankroti seaduselt. Nyiteks jJaapani probleem on kompaniide krediidi nyrkuses, sest kui tuleb suurem muutus globaalses emacro ekonoomikas, siis firmad kukuvad yksteise jyrgi ning riik maksab pankadele osad laenud tagasi jne. kyige lypuks ega paha laen ei lyhe kunagi raisku vaid ostetakse ikka yra. See on lihtsalt minu arvamus! lisaks kyigele vyiks Lyyne Euro welfare countries oma unemploymenti rate parandada, mis sellest et neil ikka veel seda vanat raha palju on! -
perception is everything
l6pp m6te on j6uda t6eni kui keegi seda ei jaga.
parem keskenduda sellele mis teised arvavad,
st tegelikkuse asemel t6lgendamist jälgida.
niikaua kuni enamus usub et intressikärped on okei, on see hea, sest see aitab tulevikku ennustada. kui käitumine muutuks ettemitteaimatavaks (st enamus ei v6taks intressikärpeid kui majanduse elavdamist, vaid kuidas hetkel tuju on) siis oleks vesi ahjus.
seega tähtis ei ole mitte et teooria oleks 6ige vaid et teooriat aksepteeriks max inimesi kes turgu m6jutavad. ja sellest tuleks ka teooria kasulikkust jalgida. -
kui mõelda foorumi alguses toodud misese näitele üksikul saarel asuvatest robinsonist ja reedest, tundub et loomulik tsükkel võiks ka seal toimida.
näiteks mingil aastal nad tegelevad jahi pidamise ja korilusega, aga järgmisel aastal suudavad juba karja kasvatada ja põldu harida. võrreldes eelmise perioodiga oleks majanduskasv kiire. karjakasvatusega alustamise perioodile järgneks ilmselt mõni periood kus sama kiiret kasvu ei ole ja ongi majanduskasvu aeglustumine ja üks loomulik tsükkel käes. ilmselt kehtiks ka robinsoni ja reede suhtes situatsioon, kus nõudlus on piiramatu. maja ei pea ära lammutama vaid ühel hetkel tahaks r ja r elada suuremas ja paremas majas ja süüa paremat sööki ja käia turismireisil naabersaartel. selle nimel nad leiutaks uusi meetodeid et oma efektiivsust suurendada ja sellega oma nõudlust rahuldada. -
Tere üle pika aja.
Kuigi hardcore austerlased välistavad päris oluliselt igasugused pehmet sorti jne. ?okid, siis mina julgeks küll olla seisukohal, et igasugused vigurid omavad vähemalt keskmises perspektiivis olulist mõju. Samuti tuleb mingil määral nõustuda klassikaliste tehnoloogiliste tehnikatsüklitega, kuigi silmas tuleb pidada, et tehnika (mis on kombinatsioon ühtaegu uuest tehnikast kui ka selle levikust) nõuab eeltingimusena kapitali. Nii uurimiseks kui rahvani viimiseks.
Kuidas iganes, kuid seni kuni riik kujutab ette, et tema peab kuidagi majandust juhtima, ei kao ka majandustsüklid nagu me neid tunneme.
Mis puutub alatasa esile toodud Suurde depressiooni, siis selle kohta on Rahvusraamatukogus (whoa) olemas Rothbardi raamat "Great Depression". -
1:13am EST 14-Nov-02 Merrill Lynch (S.Milunovich (1) 212 449-2047) IBM HPQ DEL
ML++ML++ML Merrill Lynch Global Securities Research ML++ML++ML
TECHNOLOGY STRATEGY
Austrian Economics Explained
Steven Milunovich (1) 212 449-2047
*******************************************************************************
Investors should assume that Merrill Lynch is seeking or will seek investment
banking or other business relationships with the companies in this report.
*******************************************************************************
Reason for Report: Invitation
On Thursday, November 21 at 3:00pm EST we will host Frank Shostak, an adjunct
scholar of the Mises Institute. Mr. Shostak is an expert in Austrian
economics. He will outline the principles of Austrian economics, how it
explains the bubble, and what it suggests lies ahead.
Our view is that traditional economic theories (Keynsianism, Monetarism) fall
short in understanding the economy and its impact on technology. Although not
as well known, Austrian economics argues that net capital investment drives the
economy. It focuses on government interference (the Fed) as causing the bubble
through excessive liquidity, which has led to a credit bubble and corporate
profits implosion. Because tech is largely a macro call right now, we urge you
to listen in. -
Mises kribas:
Kujutage ette Robinsoni ja Reedet üksiku saare peal. Mis "loomulik tsükkel" neil saab eksisteerida? Et regulaarselt iga 4 aasta tagant panevad maja põlema või mis müstiline asi võib sellises vabas majanduses toimuda?
-------------------
Ei toimugi. Aga kui kui natukene suuremaks minna, siis toimub. Tasakaalust läheb asi välja lihtsalt mingi aja jooksul... siis jōutakse ühte äärde ning siis hakatakse tasakaalupunkti poole tagasi minema. Tasakaalupunktis veedetud aeg läheneb nullile muideks. -
huvitav, kas need majandustsyklid pole kuidagi seotud valimistsyklitega..
need ON ju regulaarsed! -
riq, vasta oma küsimusele ise, vastates minu küsimusele: mitu teed-tänavat järgmisel aastal Tallinnas ehitatakse? Mitte arengukava järgi, vaid mitme jaoks raha jätkub.
Kui ära arvad, siis on, millest edasi vestelda ...:-) -
Imelikuks, kuigi huvitavaks, osutuvad need teooriad, mis üritavad eukleidelliku täpsusega determineerida turukaost. Et sellistel ja sellistel tingimustel tekivad turul mullid, mille "järjepidevust" annab ära hoida naasuguste meetoditega (fiskaalpoliitika).
Seoses suure kaosuskoefitsentiga protsesside või objektide määratlemisega antakse majanduses ja matemaatikas välja anti-Nobeli preemiaid. Majanduspreemia läks see aasta aga jagamisele tervelt 30 firma tegevjuhtide, audiitorite ja strateegide vahel, kuhu kuulusid sellised tähed nagu Enron, WorldCom, Merrill Lynch, Global Crossing, Dynegy ja Arthur Andersen. Preemia aluseks oli nende ettevõtete suurepärane võime kohandada imaginaararvude matemaatilist kontseptsiooni ärimaailmas (imaginaarühik on arv, mille ruut võrdub -1, s.t. reaalselt võimatu).
Nagu uudistes kõlanud, said matemaatikapreemia kaks india "matemaatikut", kes leiutasid elevandi pindala arvutamise valemi.
http://www.improbable.com/ig/ig-pastwinners.html#ig2002
Soovist kaost mõista, maname silme ette järgmise situatsiooni. Oletame, et eksisteerib suguharu, kes sööb elevante. Kõik toimib normaalselt - käiakse jahil ning püütakse kinni elevandid, mis praetakse söömiseks ära. Ühel päeval aga sööb üks suguharu liige ära sellise vandi, kes kandis inimorganismile ohtlikku viirust. Ta sureb praetud korjuse kõrval ära. Viivuke hiljem avastab tema laiba suguharu juht, kes teeb järelduse, et ohver püüdis kinni liiga suure tüki ja võttis endale kohustuse see kõik ära süüa, et midagi kaotsi ei läheks. Diagnoos: liigsöömine. Juht teeb järelduse, et liigsete ressursside kättesaadavus viib elevandimulli lõhkemiseni. Talle meenub minevikust veel paar juhtu, kus kaaslased on keset söömist surnud. Nüüd avastab ta söömismullide tsüklilisuse.
Juht on endas kindel, et liialt lihtne söögi kättesaadavus tekitab teatavate sündmuste esinedes mulli, s.t. kui kõht on täis aga praetud vanti on veel. Sellest tulenevalt arvab juht, et asja peab reguleerima elevandi pindalaga ehk seab suguharu liikme pindala vastavusse vandi pindalaga. Iga suguharu liige saab endale koefitsendi, mille alusel saab ta oma perekonna söötmiseks just niipalju elusat vanti näiteks nädalaks.
Aga oh häda, ükskord oli viirus jälle ühel vandil sees...
Võivad esineda ka muud probleemid ja erandid, näiteks liigne toitainete vähesus elevandi pindala kohta, rääkimata elevandi pindala arvutamise valemist tulenevatest vigadest. -
Mulle tuli millegipärast selle jutu taustal meelde see ÄP suhtarvude ülistamine (et kui absoluutnumbrites midagi ära ei tee, siis suhtarvud olgu ikka kõige vingemad). Kunagi kasutas üks EPA'kas oma diplomitöös põhiliselt suhtarvu "siga lehma kohta". Olnud ka päris tugev näitaja.
:-) -
see on juba loogiliselt imelik, et midagi nii nondeterministlikku nagu inimkäitumine, pyytakse matemaatikasse valada..
seda hullem et matemaatika on tegelikult inimnaju väljam6eldis ja ei pruugi üldse "tegelikkusele" vastata, kuid matemaatika on deterministlik, ei s6ltu inimkäitumisest - lihtsalt kunagti on p6hi6ed paika pannud ja neist tuletatakse muud jama. pyydke aga näiteks panna laps ristmiku äärde ja las ta siis pyyab selgusele, mis sealö toimub. soovitavalt eriti elava liiklusega ristmikule. millal jouab ta liikluseeskirjade reguleeritud ristmike punkti juurde ja millal ta tajub et on olemas seadus ja seaduserikkumine?
kas keegi suudab loogiliselt aru saada misasi on "sekund ruudus"? ehk siis kiirendust teame koik aga suudab ette kujytada keegi endale ruutsekundit???? 6 m66tmelist ruumi?
minu point -> teadus kipub alati yldistamas ja abstarhheerima asju mida pole v6imalik teha. majandus on seda hullem, ega stock marketki pole parem. nyyd on kysimus, kas asimovil oli 6igus v6i masside käitumine on ikkagi etetarvamatu? -
riq
valimistsyklid EI OLE regulaarsed. (selleks on neil liigpalju muutujaid)
ja veel...
kogu elu on rakendusmatemaatika.
kysimus on vaid selles, mitme muutujaga tehteid tuleb lahendada ja kes kui palju (ehk millist) infot teab ning kui 6ige on antud data ja kas sa oled v6imeline antud tehet lahendama.
on sul/sus piisaval hulgal Ghz, et antud tehe enne siit ilmast lahkumist 2ra lahendada?
p.s. kuskilt kooli bioloogia tunnist m2letan, et isegi puulehed kasvavad matemaatika reeglite j2rgi. -
dirtH, see ettekujutus, et maailmas on kõik arvutatav, oleks ainult kõik võrrandid ja muutujad teada ja piisavalt võimas arvuti, on ammu aegunud. mingil ajal tõesti arvati seda. praeguseks on olemas kaoseteooria ja on ära tõestatud et maailm on pigem seda sorti asi, mida lihtaslt pole võimalik matemaatiliselt ära kirjeldada ja välja arvutada sõltumata oskustest ja võimest.
-
keegi v6iks ju uurida valimiste (regulaarsed/erakorralised) ning majandustsyklite seost..
on ju loogiline et majanduspoliitika muutb vähemal voi suuremal määral. samuti voib uurida ee.. fedi ning juhtivate majandusteaduse suundumuste m6ju reaalmajandusele.
ehk siis uurida,
kas v6im mojutab majanduse arengut voi
majanduse areng v6imust ei soltu..
arvan et majandus on nö sekundaarne systeem ehk tema käitumine soltub millestki muust..
ja majandustest omakorda s6ltub miski.. aga kohe kindlasti pole majandus mingi alustala mis maailma siia sinna lykkab - seda arvan mina. -
Riq,
Valimiste ja majandustsuklite seost on palju uuritud. Uks laiema haardega tegijaid sel alal on Allan Drazen http://www.tau.ac.il/~drazen/.
