Üksmeel aktsiaturul
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
1979. aastal kirjutas W. Buffett artikli pealkirjaga "Rõõmus üksmeel aktsiaturul läheb väga kalliks maksma>". Sel ajal olid populaarsed aktsiate asemel võlakirjainvesteeringud.
Kas tänasel päeval oleks sama pealkirjaga artikkel ikka asjakohane? Mulle tundub, et võib olla küll, eriti mis puudutab eestlaste üksmeelset hoiustamispalavikku. Ehk tuleks lihtsalt meelde tuletada, et majanduskasvuga koos kiireneb inflatsioon, nii et 5-6%-sed deposiidid on sama tulusad kui aianurka maetud ehted. -
Ega hoiustamisel eriti palavikku märgata olegi, see nagu rohkem ajakirjanduslik väljend.
Hoiuste summad valdavalt väiksed ja lühiajalised, üle aasta tuleb harva ette. Seega eelistatakse ettevaatlikult likviidsust. Palju räägitud, et eestlane nii investeerides kui hoiustades eelmisel kümnendil palju peksa saanud, seega ettevaatus põhjendatud.
Ka on seni võimalused teadagi ahtakesed kodusel börsil. Välisturgudele investeerimisest teatakse vähe ega osata küsidagi. Pealegi veel suvel olid teenustasud väikeinvestori jaoks üsna kirved. Alles hiljuti polnud isegi fondsäästmise võimalust. Artikleid ju ilmunud ja ilmub veel, ega erilist üksmeelt sellest sünni.
Sissetulekute ja kapitali kasvades ning investeerimisalaste teadmiste levides minnakse kord, kes varem, kes hiljem, uuele ringile. -
Minu meelest on üksmeele üks väljund, see kui Nasdaqi kukkudes Eesti aktsiad põruvad, sest tegelikult ei tohiks sisuline seos nii tugev ikka olla, et kui Nasdaq -50%, siis TVB -50%. Konjunktuuritsüklite ajalisest erinevuses ei ole nagu kuuldudki. Üksmeel Nasdaqiga ei pruugi mõistlik olla. Kalliks maksma läheb ta nii, et kui Nasdaq kukub ja HP kukub ja investor müüb HP-d madala hinnaga ja siis Nasdaqi ja HP tõusul HP-d kallimalt tagasi ostab on investor kenasti tünga saanud.
-
Seni on kirjutatud umbes 16 miljardist kroonist, mis deposiitidena pankades vedeleb. Kas keegi teab, milline hoiuste struktuur mahu järgi? Ehk kui suur osa neist on deposiidid ja kui suur osa on näiteks selliste inimeste hoiused, kes saavad palgapäeval oma 4000 EEK kätte ja enne järgmist palgapäeva on neil arvel 200 EEK. Viimati mainitud inimestel minu arvates tegelikult puudub kas või väikeinvesteeringuks aktsiatesse vajalik kapital. Kui selliseid deposiite, mille kuu keskmine jääk on 2000 EEK, on palju, siis pole see aktsiaturule investeerimist ootav summa Eesti pankades mitte 16 miljardit, vaid oluliselt vähem.
-
olen kuulnud, et hoiuste kogumaht pidi olema yle 30 mlrd...?
-
Jah, 30.09.00 seisuga 32 mlrd. Kui keegi soovib tutvuda pangandusstatistikaga, siis seda võib saada südamest:
http://www.ee/epbe/pangandus/
Lihtsuse mõttes hoiuste jaotus 30.06.00:
Kokku 30 ühikut, mis omakorda jaguneb ühtpidi era - ja jur.de vahel võrdselt, teistpidi
19 nõudmiseni ja 11 tähtajalised.
Seejuures eraisikust residentide säästu-, tähtajalised- ja muud hoiused 5,7 mlrd ja see valdavalt tähtaegadega kuni aasta.
Üle aastase tähtajaga raha üldse (s.t. mitte 5,7 -st, vaid 30-st) 1,5 mlrd EEK. Palju keskmiselt elaniku kohta, on silmaga näha.
Aga ega need miljardid eriti ei vedelegi, põhiosa teeb tööd ikka. -
Arutluskäik on algsest pealkirjast mõnevõrra eemaldunud. OK.
Üksmeele kahjulik mõju saab hästi selgeks kui meenutada 1997. a. Eestis. Ühegi teise sõnaga on raske tabavamalt olukorda kirjeldada. Sama üksmeel võib kergesti kujuneda ka skeptilises suhtumises aktsiaturgu.
Aktsiaturul peaks mõistlik tasakaal tekkima ikka siis kui on nii "karusid" kui "härgi". Kui nende suhe on 99/1 või 1/99, on midagi paigast ära ja õnne võib soovida tarkpeale, kes seda mõistab ja ära kasutab.
Muide Hansapangas on tähtajalise deposiidi miinimumsumma eraisikule 3000 krooni ja juriidilisele isikule 10000 krooni. Seega ei saa olla palju tähtajalisi deposiite, mille kuu keskmine jääk on 2000 krooni :) -
Nojah, kahjuks ei saa eriti aru.
-
tulen veel korraks tagasi selle korvale kaldunud teema juurde :)
kui koik see 5,7+1,5 mlrd-d paisata väärtbaberi turule,...
1)kui palju jääks siis sellest eestisse
2)mis aktsiahindu voib näha siis www.tse.ee lehekyljel, juhuse a ja b puhul
a)koik raha
b)oletuslik protsent rahast -
Millegi pärast usun, et suurema osa sellest 14,5 miljardist eraisikute nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste mahust moodustab nende inimeste raha, kellel seda keskmisest rohkem on. Seega on neil suure tõenäosusega ka juba investeeringuid siin või seal pool piiri. Nii ei pruugi sealt veel esialgu väga palju TSE'le tulemas olla.
-
Ka see on liialdus, kui öelda et kogu raha liiguks ainult välisaktsiatesse. Võib-olla kujuneb välja mingi stabiilne vahekord Eesti aktsiatesse ja välisaktsiatesse paigutatud summade vahel. Kohe võiks hakata spekuleerima teemal: milline see praegu olla võiks ja milliseks saada võiks. Kui on proportsioon, siis kasvaksid aktsiainvesteeringute 20% kasvu korral ka investeeringud kohalikule turule 20%.
Huvitav, kui suur osa USA päritolu aktsiainvestoritest omab välisaktsiaid? Kevadel puutusin kokku rahvusvahelist portfelliinvesteerimist puudutava USA õpikuga ja seal kurdeti ikka, et USA investorid ei paiguta sugugi mitte piisavalt raha välismaale, kuigi oli ära tõestatud rahvusvahelise portfelli diversifitseerimise kasulikkus. Selle koha pealt teeb Eesti varsti vist USA-le silmad ette.
Eesti väiksust arvestades on portfelli üle riigipiiri hajutamine ilmselt olulisem. USA-s saavutaks efekti ilmselt regioonide vahel hajutades. Või ma eksin?
