Linux vähenevate IT-eelarvete maailmas
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Aksioom:
Majanduskasvu aeglustustes vähenevad ettevõtete investeeringud infotehnoloogiasse.
Hüpotees:
Linuxi vabatarkvara turg suureneb ennaktempos, sest firmad loodavad väiksemate kulutustega säilitada infotehnoloogilist taset.
Järeldus:
Linuxi sektoril läheb järgmine aasta keskmisest oluliselt paremini. -
"Säilitada infotehnoloogilist taset" - just-just. Kui need firmad on enamikes oma arvutitesse juba midagi sisse ostnud, siis on tõesti tõenäoline, et uuendamist enam nii kergelt ette ei võeta. Aga samas kui juba oled midagi enamikele arvutitele ostnud ja tahad uusi töökohti olemasolevaga lihtsaimal moel sobitada pead ikkagi väikest viisi vanale valikule midagi kulutama. Uusi ja puhta lehena alustavaid firmasid tuleb kardetavasti samas palju vähem, kui mõnel viimasel aastal. Nii et mina ei oska hinnangut "linuxi sektori (BTW, mis sektorite hulgast?) keskmiselt paremini minekust" õigeks või valeks lugeda. Will see.
-
Linux ei ole siiani eriti tugev pretendent workstationite op.süsteemiks (kuigi viimasel ajal on distribuutorid ka selles vallas palju vaeva näinud), ja enamus sellisest uuendamisest millest kristjan rääkis puudutaks tüüpiliselt just workstationeid (ja mitte servereid, kus Linux tugev on).
Teiseks in IT alal nii raua kui soft amortisatsioon nii kiire, et uuendamist tuleb ette vötta suhteliselt tihti.
Samas oleksin ma ise ettevaatlik selliste väidetega, nagu "Linuxi sektoril läheb järgmine aasta keskmisest oluliselt paremini" -- vähemalt siiani on neil silmapaistvalt halvasti läinud. Lipulaeva RedHati käive on 20mio, isegi MicroLink teeb neile selles suhtes ära :-). -
Tarmo,
22.4M USDi kvartalis,
RHATil on üks toode, Microlink on kontsern, ometi jääb käibelt kaks korda alla. -
...ja järgmine aasta $155M
-
>> heisenberg,
Tarmol on kahtlemata õigus selles osas, mis workstatione puudutab - ntx msft office on selleks liig üldlevinud, et staroffice'ile üle minna. Samas ei anna linuksi ja msft servereid praktiliselt võrrelda - msfti serverid kaotavad töökindluse al 200 userit, mistõttu adminnimises juba ON üldlevinud linux.
Samas, Tarmo, kui Linuxil seniajani suhteliselt halvasti läinud on, võib ehk tõusu veelgi potensiaalsemaks pidada? :-)
Just eelkõige softi ja riiskvara pideva uuendamise vajaduse tõttu näen Linuxi sektorit tõusva tähena.
Loomulikult on linuxil omajagu potensiaali - see on tuntud kaubamärk. Kõik juba teavad, et see on odav ja hea :) -
Ma ei usu, et enamus teist annab endale aru, millel baseerub Linuxi äri. Saage ometi aru inimesed, et need firmad, kes Linuxiga tegelevad EI MÜÜ Linuxit. Nad müüvad teenust, tehnilist tuge, mida iganes aga mitte produkti ennast. Alles siis kui see info on endale täie tõsisusega selgeks tehtud tasub hakata teemat edasi arendama.
Näiteks, kui firmas on rohkem, kui 10 Linuxi serverit on ettevõttel juba kasulik hakata üleval pidama oma Linuxi guru. Distributsioonide äri on loodud ainult selleks, et firmad toetusega hätta ei jääks, et neil oleks mingisugunegi koht, kust alustada. Seega tasub silmas pidada, et kui isegi kogu maailma peaks pruukima Linuxit ei ole Linuxi firmade tulu ikkagi võrreldav Microsofti omaga, kes müüb lisaks teenusele ka produkti ning see äri on palju mahukam. -
Aitäh kallis pronto. Muuhulgas võiksid meile tulevikus püüda ka selgelks teha, et arvuti vajab töötamiseks elektrit ja et tegelikult kured lapsi ei too.
Sa ei ole kaugelti ainuke IT-ala inimene siin foorumites :). -
Kuulge LHVD meeskond, kas seda päästvat [IGNORE USER] nuppu juba ei saaks kuidagi valmis nokitsetud?
-
Linuxi edukus.
Minuarvates see nii lihtsalt ei lähe, et linux on odavam ja suisa tasuta, et kõik hakkavad siis seda kasutama. Asi peitub selles et enamus tänapäeva rakendusprogrammidest töötab windowsi all. Võtta siis rakendused mis on spetsiaaltarkvarana kirjutatud riigiasutustele või erafirmadele. Neid ei jõuta ja ei tahetagi portida linuxi peale. See oleks väga suur väljaminek.
Seega minumeelest mingist turukõikumisest küll keegi linuxit kasutama ei hakka -
Pronto
tundub, et oled teemaga kodus,
mis arvad, mis peaksid tegema Eesti internetikohvikud, kellel MSFT kavatseb hakata nõudma litsentsitasu,
kas ümberinstallima Linuxile? -
argov:
ei see just oligi see asi millest ülalpool juba juttu tuli -- loomulikult ei torma inimesed oma windowsi wokstationeid kohe linuxisse ümber installeerima. samas kasutavad juba täna väga paljud inimesed Linuxit ilma ise seda teadmata, aina rohkem ja rohkem servereid lähevad linuxi peale (ja seda nii riigiasutustes kui erafirmades). Tõsi, ka serverites jookseb tarkvara, aga see on tüüpiliselt seda laadi, mida kasutaja ise kunagi ei näe ega puutu (nagu näiteks meiliserver, millega suhtleb konkreetse protokolli järgi kasutaja MS Outlook, või printeri daemon, millesse saadab infot kasutaja MS Word) ja mida seetõttu saab suhteliselt valutult vahetada. LHV enda failiserver vahetati vist ca. aasta tagasi NT pealt Linuxisse, ja keegi ei saanud arugi (OK, väike erinevus tuli sellest, et Linuxi failisüsteem ei tunnista täpitähti failinimedes).
Sellele lisaks liigub tulevikus tõenäoliselt aina enam tarkvara platvormi-sõltumatuse poole. Loomulikult kaasneb sellega hulk lastehaigusi (nagu näiteks Java pealt on olnud võimalik näha), aga niipea kui platvormid ise seda tegelikkuses mingil arvestataval määral võimaldavad, on arendajate poolt vaadatuna seda lihtsalt otstarbekam teha. Brauseripõhine tarkvara on sellise lähenemise otsene kandja -- sellist softi on võimalik kasutada sõltumatult sellest, kas masin jookseb Linuxis, Windowsis; Sun-i, PC või Apple peal. -
Lõpptarbija investeeringud vähenevad nii riistvarasse, tarkvaratoodetesse kui ka inimkapitali. Samas kulutused teenustele suurenevad. Seega liigub investeering lõpptarbijatelt teenusepakkujatele.
Sellest on ka MicroSoft aru saanud, litsentsipoliitika on tõepoolest muutumas.
beast BSA foorumilt:
"kuna edasirentimine on seadusevastane.
Nüüd teatab Microsoft, et kõik on praegu OK, sellised lepingud tulevad alles järgmine aasta ja mingeid täiendavaid rahalisi kohustusi ei lisandu."
Edaspidi hakkavad teenusepakkujad valima kas nad tahavad Unix-i kerneli peal näha lisaks Posix-ile ka Win32 API-t. Kas kerneli on kokku kompileerinud MS või keegi teine, ei ole eriti tähtis. Ilmselt oleneb API valik eelkõige asjaolust, kui suured inimkapitali investeeringud nende suundade peal on tehtud.
Kokkuvõte1: hüpotees ei tulene aksioomist.
Kokkuvõte2: järeldus on segane. "Linux-i sektor" ei ole identifitseeritav praeguse MS-i vastandina. Kui selle all mõeldakse teenusepakkujaid, siis jah, tarkvarateenuse pakkujatel läheb järgmisel aastal tõepoolest paremini. -
niih veel vastuseks tegelastele.
Minumeelest hakkab linux siis levima kui tuleb välja Delphi versioon linuxi jaoks. llega on nüüd juba mingi aasta aega viivitatud. Aga kunagi peaks ikka välja tulema. Siis lähen näiteks ise linuxi peale üle. Või s.t. hakkan mõlemat kasutama. Siis saan linuxi alla endale vajalikke programmid ise ära teha. Või lihtsamad noh. JA mis veel positiivne on see et linuxi all on ka windosi desktopiga sarnaseid X-windose. Seega kohati ei saagi aru et on linux.
Samas installimise kohapealt ütlen, et viimane linuxi install oli lihtsam kui NT install, kuna linux ise kõik draiverid ära tundis. -
jean,
See on pigem minu arusaam sõnumi ülesehitamisest,
naljaks oleks olnud kui kõigepealt oleks esitanud hüpoteesi ja seejärel aksioomi. Aksioome teatavasti ei tõestata, aga hüpoteesid ongi selleks, et need lükata ümber -
heisenberg,
hüpoteesi osas mõistan ma kaasa targutada niipalju,et seoses 2000 aasta bugiga peaks enamusel tõsiseltvõetavatel firmadel "infotehnoloogilise tasemega" kõik enamvähem OK olema.Sai ju suure kampaania käigus isegi vananenud riistvara enam-vähem igalpool maailmas välja vahetatud.Seda,et win-idel jooksvaid masinaid nüüd keegi uuesti hakkaks Linuxi vastu lähitulevikus välja vahetama,nohh ei tundu just eriti usutav.
No ja seda arvamist,et "tarkvarateenuse pakkujatel" hakkab veelgi paremini minema.Nohh, kas seoses Linuxi võidukäiguga või? Arvan,et kui "palgatud patsiga poisid" viitsisid enesele win-id selgeks teha,saavad nad ka linuxiga hakkama.No ja seda,et nad kahe opsüsteemi tundmise eest hakkavad topelt palka saama,sellest võivad nad vaid unistada...
"vabatarkvara turg" on aga juba iseenesest üks
huvitav väljend:-) -
Kõigepealt vastus internetikohvikute poole pealt:
Mida internetikohvikud oma klientidele pakuvad? ma usun, et rõhuv enamus pakuvad ikkagi webi. Web iseenesest ei ole kuidagimoodi seotud operatsioonisüsteemiga. Seega, kui kohvikuomanik leiab, et tal on varrukas kallata piisavalt know-howd, et Linuxiga mässata, siis palun väga. Näiteks kuigi ma tean, et Yahoo! internetipunktid istuvad windowsis, ei paista see kusagil välja, kuna ainuke asi, mis nende masinatest paistab on full-screen webilehitseja, mis on Yahoo! jaoks spetsiaalselt disainitud. Sellks otstarveks oleks Linux täiesti adekvaatne, kuna masin on nii üles pandud, et webiserverist allpoole minna ei saagi. Osad internetikohvikud pakuvad ka muid teenuseid ja nendel on tegelikult parem omada siiski windowsi, kuna rõhuv enamus kliente kasutavad seda, ning nad tahaks oma asju ajada siiski neile juba tuttavas keskkonnas. Nendeks klientideks on valdavalt siiski inimesed, kellel on vaja äri teha ja kellel pole piisavalt aega, et proovida välja nuputada, mismoodi siis täna meil faili kopeeritakse. Iseasi on see, kas Microsoftil oleks õige nõuda rendimaksu kasutamise eest, kuna tegelikult kasutab korraga litsentsi niikuinii ainult üks inimene ja ma usun, et kui internetikohvikud suudaks ära tõestada, et nad võtavad maksu ainult masina ja internetiühenduse kulude katmiseks ning keskonda antakse muidu, peaks BSA olema lõhkise küna ees. Vastsel korral võiks ju hakata raha nõudma ka minu käest, kui ma oma õel luban oma arvutis webi vaadata.
Arvata, et Linux "tuleb ja tapab" või seda, et Linux on "sõda selleks, et lõpetada kõik sõjad" on vale. Linux ei paku kellegile mingisugust maagilist lahendust. Kui palju ma olen kuulnud internetis igasuguseid ävardusi, kui need on ainult vähesed vastutustundetud tüübid, kes lasevad enne ja küsivad küsimusi pärast. Linuxil on olemas paar meeletut nõrkust ning kui nendest üle ei saada, siis see OP süsteem ainult nishitooteks jääbki. Linuxi peamiseks nõrkuseks on tema tugevus: Linuxi põhivaenlane ei ole mitte Microsoft oma Windowsiga vaid Linux ise (ahh kuidas see käib ka eestlaste kohta). Linux on killustunud erinevateks distributsioonideks ning kuigi see võimaldab sul leida just sulle sobiva variandi ei luba see korralikult Linuxi jaoks tarkvara arendada. Näiteks ID SOftware teatas, et nad ei lase ametlikult Linuxi jaoks Quake III-e välja ning tõid järgnevad punktid: Nad on ikkagi kommertsiaalne firma ning ei tegele tasuta tarkvara arendamisega ... Linuxi poeversiooni varasematest quakedest müüdi ainult käputäis. Linuximeestel pole saanud harjumuseks asju aeg ajalt osta ning seega ei näe paljud workstationitele sobiva tarkvara arendajad seda hea platvormina (see ei käi serveritarkvara kirjutajate kohta, kuna serverite kasutajad on üldjuhul maksujõulised ning harjunud teenuste eest raha välja rullima). Seega Office productivity, mängude ja muude taoliste aplikatsioonide koha pealt ei ole kusagilt suunas Linuxile päästerõngast lendamas. Lisaks teatas ID Software, et ostmine on tegelikult teisejärguline põhjus, kuna sisuliselt on nende kood väga platvormist sõltumatu ning lihtsalt porditav. Peamine probleem oli selles, et nad ei suutnud anda sellele piisavalt head supporti, kuna igal kasutajal oli oma käe järgi installitud üks paljudest distributsioonidest ning neil võttis hullupööra aega, et väga lihtsaid probleeme lahendada. -
pronto,
jagasin siin delfis kord maid ühe tegelasega,sellega kes "Linuxit",KDE-d eesti keelde tõlkis.Ta püüdis mulle müüa lugu,et kõik Linuxi appid töötavad iga Linuxi kerneli peal ise-enesest.No sinu jutust võib vast nii aru saada,et siiski mitte?
Einohh,ma muidugi ei kahtle selles,et avatud koodiga softi on võimalik kohandada ükskõik millisele kernelile,kui viitsimist on... -
Kui sa tahad lühikest vastust küsimusele, kas kõik Linuxi appid töötavad iseenesest kõikides erinevates Linuxi boxides, siis vastus on üsna enesekindel "Ei!". Iseenesest ei tööta üheski masinas midagi. Kusjuures tasub silmas pidada, et operatsioonisüsteem koosneb hulka rohkematest asjadest, kui kernel. Ja just need pisikesed asjad hakkavad erinevusi looma: erinevad libraryd, paketid, versioonid on igapäevane probleem. Kes jooksutab KDE-d, kes jooksutab Gnome-t, kes viitsib ennast piisavalt upgradeda ja kes jälle arvab, et "If it aint broke, dont fix it". Kõik see, mis Linuxi eriliseks teeb on ka see, mis muudab ta lihtsurelikult segaseks. Kõikidel mõnudel on hind ja siin on see selgelt näha. Tänapäeva inimesed on mugavad. Kes mäletab vanal heal vene ajal autoomanike rõõme, need mäletavad ka seda, kuidas iga jama korral kapott lahti hiivati ning näpud õliseks tehti. Tänapäeval asi nii lihtne ei ole. Enamus inimesi ei oska kapoti all midagi teha peale vedelike lisamise ning nõutu näoga põrnitsemise ning mõnede puhul on igasugune isetegevus suisa keelatud. Ma kujutan ette, et kui sa oled just eile oma uue MB kilest lahti harutanud, siis ei vaata garantiiteenindus sugugi hästi asjale, et sa oled oma masinat "fine-tunenud".
-
pronto,
einohh,saan samamoodi asjadest aru kui sinagi,nii et ei viitsinud su juttu isegi lõpuni lugeda...;-)
Aga nohh,mu egole lihtsalt ei andnud rahu tolle KDE tõlkija enesekindlus,kes mulle päise päeva ajal kord delfis seletas, kuidas asjad Linuxi erinevate kernelitega ja kõikide appidega ikka on.
:-D
pagan,ei tööta isegi kõik wini apid nii ise-enesest midagi kõikidel wini versioonidel...ja see vend tuli mulle seletama et "Linuxis" töötavad.
Nohh,sind polnud tollal kaa mulle abiks õiendamas kuskilt näha ja ma ei viitsinud selle klouniga lihtsalt vaielda...
Nohh,nüüd peaks õiglus jälle maa peal jalule seatud olema.
PS.Ega ma mingi IT-vend ei ole,koduses masinas on nii hobikorras küll kolmene boot,millest üks Caldera, oma pisikeste peakesega kokku putitatud.Nohh jamad hakkasid Linuxis nende erinevate appide installimisega peale,kernelkonflikt ja muu säärane...Ja mul pole aega neid käsa nii õliseks kaa teha,et kõikidesse peensustesse kapoti all süveneda.
Nohh,niipalju huvitab aga asi sügavamalt küll,kuidas heisenberg sellele vaatas.No ja sellest aspektist vaadatuna oled sa,pronto kõik ütelnud samuti nagu ma isegi asjast aru saan.Ei saa Linuxitest teist Microsofti investeerimise seisukohast vaadatuna,nii arvan ma kaa.
Aga nohh,spekulatiivset huvi turul ei maksa alahinnata,seda loomulikult... -
teremere,
Muuseas, väidan siiamaani ;-).
Pronto ju seletas sulle, et Linux on palju rohkemat kui lihtsalt kernel. Küsimus meie vahelises vaidluses oli, et kas kerneli vahetusega töötavad rakendused edasi. Minu vastus oli "JAH".
Kui sa oleks küsinud, et kas rakendused töötavad edasi kui süsteem välja vahetada (näiteks vahetada üks distributsioon teise vastu), oleks vastus olnud "EI". Märkad vahet?
Kernel on tegelikult väga väike osa kogu süsteemist. -
kloun,
ei viitsi mina sinuga vaielda,vaidle prontoga...:-)
Ei huvita mind see kapotialune nii põhjalikult.minu pisikese mõistuse jaoks on uus distributsioon sageli ka uue kerneliga ja sellest mulle piisab,et üks kindel app teise kindla uue kerneli peale ehitatud ükskõikmis vidinatega kogu süsteemist tööle ei hakka ilma käsi õliseks tegemata...Nohh näituseks,et kui ma ei saa coreli asju mõne muu Linuxi distributsiooni peal kasutada,nohh,see kerneli konflikt jne...siis on sellest teadmisest küllalt, et,et mingit massituru produkti asjast ei ole.
nohh tead,igal mehel omad hobid,kes keerab Linuxist vanu kerneleid välja ja asendab need uutega ja...
:-) -
Mnjaa... huvitav asi, see kerneli konflikt. Ise nagu mitu kena aastat Linuxiga tööd teinud ja pole sihukest looma kohanud. Samuti olen saanud hakkama üleüldse ilma kerneliga tegelemata. Uues reliisis on nagunii uus kernel ja ise ei leia nagu põhjust töömasina hinge sisse on räpaste käekestega ronida. Aga see selleks, eelkirjutajad on kindlasti väga erudeeritud inimesed Linuxi alal ja oskavad nii huvitavalt igasugustest sellega seotud paranähtustest vesta.
Aitäh teile :)
Muide, Coreli rakenduste (WordPerfect, mingi Paint-asi) installeerimisega paari erineva distro peale pole nagu erilist jama märganud. -
"ei viitsi mina sinuga vaielda,vaidle prontoga...:-)"
Et muidu nagu ütleja küll, aga siis kui võetakse vaevaks sulle seletada ja sealjuures natuke argumentidega keset pealage koputatakse, poed "suure venna" selja taha peitu? :-P -
hei Suur Vend pronto,räägi siis Werewolfile,kuidas asjad argumentidega tegelikult on...
...ja alekokk,räägi,kuidas sa "mingi peintasja" paari erineva distro peale installisid?Aitad kaasa ehk Linuxi massidesse viimisel...ja mis saab mul selle vastu olla.
:-D -
hmm... eks siis proovib aidata.
Coreli Photo-Painti installeerimiseks (samuti ka Wordperfecti jaoks) on vaja käivitada paketiga kaasas olev installeerimisprogramm ja vastata selle töö käigus esitatavatele küsimustele.
Pärast seda on tarvis käivitada programm ise ja siis... pakuks, et teha seda, milleks asi sai paigaldatud? Proovitud on seda nii SuSE kui Redhati peal ja ei tekkinud nagu mingeid ekstsesse. -
Möh .. ma sain aru, et jutt käib üldisemast teemast, mitte mingi konkreetse vidina installist? Linuxil ei saa saa kunagi eeldada, et sul on kõik vajalikud vidinad installitud, sest enamus tõsisemaid tegijaid "optimiseerivad" oma masinat -- mida ei vajata, see visatakse minema. See, et kõvemad mehed võtavad seda "for granted" suudavad installida vajalikud libid ning olla kursis kõikvõimaliku installiga seotud peensustega (keegi on kunagi proovinud sendmaili installida?) eeldab seda, et sa oled sellega tõsisemalt tegelenud. Ja siin ongi kogu probleem. Enamustel inimestel on vaja arvutiga tööd teha, mitte man-e lugeda ja sõpradele helistada, et teada saada, kuidas järjekordset turvaauku kinni lappida.
-
Mismoodi sa selle kerneli konflikti välja võlusid? Võtsid SCO peal kompileeritud binary ja püüdsid Caldera peal käima lasta? :-)
Minu tagasihoidliku kogemuse kohaselt saaks enamusest nendest kirjeldatud jamadest väga lihtsalt hoiduda, kui inimesed hoiduksid kiusatusest "näppe õliseks teha" ja ise distributsiooni siseseid pakette valida ja konfida. Kõige tavalisem probleemide allikas ongi ju vist ikka see, et user on püüdnud kuskilt paar nurka sirgemaks lõigata ja paar rpm-i installeerimata jätta. MS Windows lahendab selle asja lihtsalt -- useri käest ei küsita midagi ja lajatatakse vaikimisi "full install".
Standarditest ja nende puudumisest: siin olen ma Taneliga kahel käel nöus, et standardite puudumine (või õigemini, nende paljusus) on hetkel Linuxi suurimaks potentsiaalseks probleemiks. Samas tundub vähemalt minule, et vaikselt hakkavad välja kujunema asjad, mis tasapisi aina suuremat kandepinda leiavad ja juba õige pea de facto standarditeks kvalifitseeruda võivad (pakuks et KDE ja Gnome katavad kahepeale üle 80% kasutajatest, viimasel ajal paistab sawfish-il olema head väljavaated saada de facto standardseks Gnoomi aknahalduriks jne.). Ja at the end of the day, mis kinnistab standardi on ikkagi rakendused -- MS Windows sai standardiks mitte selle pärast, et ta oli väga sheff akendega GUI, vaid sellepärast, et ta oli keskkond, milles sai jooksutada standardseid ja kõigile vajalikke rakendusi (MS Word, Excel jne.) KUI millalgi peaks juhtuma, et mõned distributsioonid suudavad saavutada selle kriitilise massi, et nende alla hakkab tekkima selliseid rakendusi, siis see annab neile omakorda suuremat kaalu kasutajate seas jne.
Tänase seisuga (ja ilmselt ka lähemas tulevikus) ei ole Linux siiski ärilises mõttes Windowsile väga tõsine konkurent workstationina -- kui just ei ole tegemist sellise internetikohviku moodi olukorraga, kus vajadused on väga selgelt piiratud. Serverina aga küll. -
Hmm, pronto. kõikide Linuxi appide installeerimine on väga lihtne, need mis veavad oma installeerimisprogramme kaasas, on ühed hullemad. Kui ei ole 'kõva mees', pole vaja ka masinat ülearu 'optimiseerida'. Nurgas seisev libra ei võta muud kui kettaruumi ja üldiselt on hea rahulik elada, kui neid on piisavalt lai valik olemas, et hiljem otsima ei pea hakkama. :)
Linuxi probleemid on olemas, aga need on hoopis mujal kui millegi lihtsuses või mõne-arust-keerukuses. Kõige teravam probleem on hetkel ilmselt arengu kiirus, kusjuures kõik struktuurid ei jõua järgi või siis lohisevad järgi. Kes ülehindavad stabiilsust, peaksid elama süsteemi peal, mille tootmine on ammu ära lõpetatud, siis on kindel et üllatused on välditud. Iseasi, kas rahuldab see ka vajadusi :) -
no tere jalle,Jutt kaib siin jahh yldisematest asjadest ehk Linuxi valjavaadetest massturu produktina ehk kas on motet linuxiga seotud aktsiaid kokku osta.Selles oli nagu heisenbergi esialgne point.
Nohh,sellega seoses sain siin teada,et pronto arvab asjast nagu mina ja et alekokk on 'kõva mees'.Nohh eeldan et enamus tarbijaid ei ole 'kõvad mehed' ja sellega seose ma Linnuxitest mingit massitarbe produkti,ka tasuta saadavat ei nae,esialgu...
tarmo,
"kerneli konflikt" tekib siis kui pyyad yhte kindlat distribitit upgreidida móne teisega.Nohh,naituseks RedHat,6,0 oli vist, ei armasta mitte sugugi Bestlinuxit oma kukil...:-)
Nohh,yhesonaga kui pyyad linuxite erinevate varjantidega teha seda sama,mida winiga...Ja arge te Linuxi fannid nyyd solvuge,et ma niisugust lollust olen pyydnud teha.....:-D -
raskelt meelitatud nüüd küll. ei ole mingi 'kõva mees' ja sellest endale aru andes, polegi nii raske samuse opsüsteemiga tööd teha. Lihtsalt vaatad ette ja ei riski lollustega. Aktsiad osta võib ju alati, aga ilmselt on Linuxi distribuutorite hulgas nii üles- kui ka allamäge minevaid. Lugege korralikke uudiseid, mitte delfi omi ja seda, mis on mis, pole nii raske tuvastada ühti.
btw, selliseid kurtjaid, kes on üritanud ühele distrole teist selga lasta on palju, nii et ei maksa ennast sellepärast väga süüdistada; on ju võimalus õppida kas oma või teiste vigadest, kuidas me ka seda ei tahaks, ikka juhtuvad need enda omad sagedamini ette :) -
Tundub et threadil on linux-iliste arenguperspektiivide analüüsimise maitset juures.
Kuigi MS ei ole konkurent linuxi-tegijatele tavalises mõttes, on platvormid tarbija eelistuse nimel konkureerivad. Vaatleme MSi käitumist: põhiraha tuleb senini paarist väga heast tootest, "40% revenue is generated by Office product". Mis tähendab seda, et on hunnik pappi, mida teiste asjade arendamiseks kasutada. (Netscape'le näiteks ära teha.)
Lisaks, vaatame mida tehakse MSi serverite valdkonnas - seotakse neid servereid iga võimaliku meetodiga klienditoodetega (näiteks Office'ga). Sa ostad Exchange Serveri sest sul on kasutajad harjunud Outlookiga ja ainult Exchange'ga on sulle kättesaadavad enamus parimaid Outlooki funktsioone. Exchange vajab enda alla Windowsi. Kui sul juba on windows ja sa oskad seda suts administreerida, leiad sa, et teiste serveritoodete administreerimisvahendid on täpselt samasuguseid, st väikese tootetundmise arendamisega suudad sa ka muid serveritooteid adminnida. Ja ongi pall veerema lükatud. 2000-tooteseeriaga muidugi süüakse su majast välja ka unixi DNS-serverid jm networkingu asjad, millega unixi mehed tavaliselt kanda on harjunud kinnitama.
Tehnoloogiline areng: seni kuni MS saab sisemiselt subsideerida vähem ruulivaid sektoreid (näit serveritooteid), on meil tegemist heal positsioonil oleva gorillaga. Tehnoloogiat ostetakse funktsionaalsuse tõttu - seotud funktsionaalsust ühise platvormi peal on MSil kuhjaga.
PS. muide see internetikohvik on hea näide. samal päeval kui asi Eestis kuumenes, treis MS õhtuks lepingu valmis ja kõike lubati. In real, ähvardavad internetikohvikud poleks switching cost'i tõttu minu arust linuxi vastu tegelikult vahetama hakanud. IE5 on muidugi ka lihtsalt hea funktsionaalne browser.
Arutasime sõpradega hiljuti õllelaua taga, miks ma linuxit ei muu vaid MSi (tegelen vahel selle platvormi konsulteerimisega, nagu mu kirjatoonist ilmselt ka aru saada). Jõudsime järeldusele, et MSi kliendid on jõukad firmad. Kui keegi helistab mulle ja küsib mingit lahendust, nimetades ühe telefonikõne jooksul 3 korda hinna teemat, siis ta minu klient ei ole. Ega ma teda sellepärast ei halvusta. Aga mulle meeldib rahakate klientidega äri teha. -
oehh, eelmise jutu peale läheb märjaks kohe, kui väärikaid poegi meie rahva hulgas ikka on :)))
et mitte teemast juba teab mitmendat korda kõrvale vajuda, teatan alandlikult, et kindlasti läheb Linuxil baseeruval tehnoloogial järjest paremini ja seda mitte sugugi investeeringute vähenemise tõttu (spetsialiseeritud soft Linuxile maksab samapalju kui mitte 10...25% rohkem windowsi analoogist), vaid kõrgenenud nõudluse tõttu töökindlusele ja turvalisusele.
btw, ma tunnen ennast väga halvasti suheldes tellijatega, kes ei tunne huvi teenuse hinna vastu, sellistel vendadel on maksmise ajaks tavaliselt raha juba otsas, aga möla veel jätkub ja jääb ülegi :) -
alekokk, praegu ei ole meil siin mingi Linuxi promoüritus. Ei ole ka Windowsi, ega MacOSi, ega BeOS-i ega OS/2-e. Praegu käib jutt sellest, kas Linux lööb lähiajal läbi lihtkasutajate hulgas ja kui ei löö, siis miks. Ma saan aru, et sul on vaja oma fännimist kusagil välja elada, aga püsi enam vähem siiski teemas. Linuximehed väitsid juba paari aasta eest, et aastaks 2k on Linux muutunud desktoparvutitel Windowsi konkurendiks. Paraku ei ole see aga nii, ning desktoppidel kasutavad Linuxit peamiselt ainult IT valdkondade inimesed, keda on arvutikasutajate hulgas rõhuv vähemaus. Ning isegi neist omakorda kasutab enamus ikkagi Windowsi. Proovi nüüd natuke oma ego asemel ka ajurakke liigutada ning vasta küsimusele, miks Linuxil lähiajal desktopi turule asja ei ole.
-
pronto,
Tegelikult on asi nii, et "tavatarbija" jaoks on arvutid siiani ületamatult keerulised ja kallid asjapulgad. "Tavatarbija" nõudmistele ei vasta ka Windows mitte. Ainuke OS, mis selles suhtes kriitikat mingil määral kannatab, on MacOS, kuid sellel on omad probleemid (Apple'i paranoia jms.) ning raskused turul kriitilise massi saavutamisega.
Teiseks, "tavatarbijat" ei huvita mitte karvavõrdki, mis kuradi kernel tal arvutis jookseb või mis teegid seal on. Teda huvitab desktop. Kui ma küsiks kas BSD'l on lähiajal desktopi turule asja, siis oskaks enamus ainult "möhh?" teha. Samas elab ju MacOS X BSD kerneli seljas (OK, moditud ja Darwin'i nimi asjale pandud) => sellist küsimust "Kas Linuxil on või ei ole desktopi turule asja?" ei saaks tegelikult esitada (õigemini ei ole võimalik sellele mõistlikult vastata).
"Tavatarbija" desktop arvutid ON veel oma arengu alguses.
Mis puutub linuximeeste väidetesse, siis igasugused mehed teevad kogu aeg igasuguseid ennustusi, täide lähevad neist vähesed ;-).
Ma võiks veel jahuda tuleviku teemal ja oma nägemusest, aga see läheks ilmselt teemast suht välja juba.
TEEMASSE tagasi tulles, et kuidas läheb Linuxi sektoril järgmisel aastal, ei saa ühest vastust olla IMHO. Ka linuxi firmasid on igasuguseid. On neid, kellel läheb hästi ja neid, kellel läheb halvasti. Linux ei ole mingi imerelv, aga samas ei maksa nt. Coreli kogemustest mingeid järeldusi teha. Linuxiga ON võimalik täiesti viisakalt ja edukalt äri teha. Corel oli (on?) lihtsalt küündimatu sellel alal ning kui raskustes firma ei suuda endale tööjõudugi osta siis ...
Ning veel, mis asi on üldse Linuxi sektor? Kas IBM, kes paneb järgmine aasta Linuxi arendamisse magama 1 miljard$ (oli vist :) on Linuxi sektor? Kas Samsung, kes on turule toomas PDA'd nimega YOPY (seal jookseb Linux :) on Linuxi sektor? Ja nii edasi ... -
kloun, üldjoontes on sul õigus, aga siiski ma tahaks natuke vastu väita paarile asjale.
See IBM-i 'jard on tegelikult veidike valesti formuleeritud. Tegelikult see läheb siiski IBM-i enda toodete arendamisesse, millest tehakse ka Linuxi port. Ajakirjandus nagu ikka armastab asju võtmesõnaliselt esile tuua ja kui asjasse ei viitsi süveneda võib jääda suhteliselt kõverpeegellik maailmapilt. Eks see üksjagu aitab kaasa Linuxi serveriärile, kui tegemist ei ole enam uue turgude hõivamisega vaid pigem positsiooni kindlustamisega. Näiteks on investeerinud Microsoft Interneti Explorerisse samuti vähemalt 'jardi. On üldteada, et Microsoft kavatseb portida selle ka Linuxisse, seega oleks nagu Microsoft ka Linuxi arendamisesse raha pannud?
Üldiselt ma usun, et Linuxi sektor, kui selline, vajab tõhusat raputamist. Alles siis, kui alles on jäänud paar suurt tegijat, kes on omavahel standardites kokku leppinud, tasub hakata sinna investeerima.
Mis muide puutub sellesse, et arvuti on tavatarbija jaoks keeruline või mitte, siis nagu inimesed ei pea teadma, mis nende autokapoti all toimub ei pea nad täpselt aru saama mis arvuti teab. Nad lihtsalt peavad tundma üldprintsiipe. Arvutite puhul on see pisut keerulisem, kuna auto ei ole universaalne masin (kuigi on olemas mahtuniversaalid :), samas arvuti on sellele küllalt lähedal. Seega peab arvuti olema selline, et seda oleks võoimalikult häda korral spetsialistil toetada. Kui näiteks helistab kasutaja ja ütleb, et ta ei tea, mida teha, siis peab abistaja olema võimeline teda kinnisilmi juhatama probleemi lahenduse poole (üldjuhul, kui pole tegu mingi spetsiaalse konfiguratsiooniga). Samas peab olema kasutaja suuteline instruktsioonide abil seal ka tegutsema, mis eeldab kokkulepitud termineid ja suhteliselt standardiseeritud keskkonda. See dumbjuuserite jutt, mida osad n.ö. spetsid räägivad on siiski pisut üle võimendatud, kuna 95% juhtudest viitab see sellele, et abiandja pole ise tasemel. -
Vau,prontoga läheksin igal ajal koos luurele kui vaja.:-)Nohh,lisaksin nene "abiandjate" teemal,et kui kunagi ammu-ammu jäin kord winiga hätta,tuli hotlinest sellist juttu nagu mind peetaks idioodiks.Ühesõnaga need hotline vennad on enamsti võimelised vaid seletama kuidas meilides a-le rõngast ümber joonistada:-D
nüüd kloun,
vea teed sa sellega,et kipud turuga vaidlema.Seetõttu on kahjuks ""Tavatarbija" nõudmistele ei vasta ka Windows mitte.",üks väga vale arvamine...
No ja edu soovides Linuxi fännidele,et te ükskord jõuaksite siis kokkuleppele nende standardite osas.... -
pronto,
Ma tean väga hästi, kuhu läheb IBM'i miljard. Üldiselt tegeleb IBM ka kerneli arendamisega ja mingi osa sellest miljardist tilgub ka ilmselt sinna :). Mul käis peast läbi ka Microsoft'i näide, kuid seda välja ei toonud, kuna tegelikult ei ole seal praegu mitte midagi muud peale kuulujuttude AFAIK. Küsimus oli lihtsalt selles, et mis asi on Linuxi sektor kui selline. See tuleks ära määratleda.
Kui pidada Linuxi sektori (kui sellise :) all silmas Linuxi levitajaid (kelle äri baseerub sellel), siis jah, selles olen ma sinuga nõus. Samas ei maksa unustada, et Linux ei ole ainult äri. On ka olemas open source ja ka see areneb (Debian) ja on kohati märksa standardiseeritum. On ka selge, et standarditeni jõudmine võtab aega. Kaua läks aega, et jõuda üldise mobiiltelefoni standardini? ;-)
Samas kui me võrdleme siin arvutit pidevalt autodega siis ei ole ju sugugi asjad maailmas nii, et on ainult paar tegijat. Päris kenake hulk teisi. Kuid siin ongi see point, et arvutid pole veel paraku sellised, et "kapoti alla" üldse ronida poleks vaja. Apple Macintosh on hea näide sellest kuhu suunas tuleks liikuda, aga ... Interface on see, mis vajab standardiseerimist. Kõhus võivad asjad sootuks teised välja näha.
Siit järeldus kas me saame üldse rääkida tulevikus Linuxi sektorist kui sellisest? Interface (KDE v. GNOME) võib joosta ju väga erinevate kernelite/raua peal? Ja interface ongi ju see oluline point. Me ei räägi ju sisepõlemismootorite sektorist? ;-) -
teremere,
Ei. Turg ei vali alati välja parimat. Selles, et Windows ja PC on rohkem levinud, ei ole süüdi turg, vaid hunnik Aplle'i valesid otsuseid turunduses ja üleüldises poliitikas. Microsofti marketing on peajagu (kui mitte rohkem :) Aplle'i omast üle.
Autodega võrdluse juurde tagasi tulles - kui keegi hakkaks pakkuma opeli hinnaga bmw'd, kas siis opel oleks rohkem levinud kui bmw? ;-)
Ja kui veel kord meie vaidluse juurde tagasi tulla kerneli teemal, siis oli minu viga see, et ma pidasin sind tookord delfi foorumis liiga targaks. Mulle jäi millegi pärast mulje, et sa orienteerud Linuxi alastes terminites hästi ning oled Linuxi kui sellisega kursis. Ning ma vastasin vastavalt sellele eeldusele. Minu jaoks ei ole süsteem see sama, mis kernel. Sinu jaoks on. Vaat kui palju jama võib tulla kui eeldad midagi valesti. Simple as that ;-).
BTW. Hotline'i vendi ei maksa halvustada, ka nendele on ümber häälestumine raske ning enamus probleeme, millega neil kokku tuleb puutuda, on idiootlikud ... -
Ka mujal maailmas kiputakse kohe järeldusi tegema:
[3] "Microsoft supports Windows Media services on Linux"
Someone check the thermostat in you-know-where. Microsoft says it has cut a deal
with a company to allow Windows Media Format (WMF) streams to be served up from
Linux servers. A company called StarBak will be delivering Microsoft proprietary
media services from embedded Linux systems. Do you know what that means?
Microsoft is officially blessing Windows server functionality delivered from a
Linux platform.
SOURCE: Sm@rt Partner -
Mis seal ikka väga imelikku, vaadates Linuxi turuosa serverite seas on see Microsofti poolt ainult mõistlik otsus ka selle segmendi pealt raha teha püüda :).
-
kloun,
ehh,hakka siin veel vaidlema sinuga...:-D
Esiteks,massiturg valib altati välja halvima,et sa siis teaksid.Alates VHS standardist ja...
teiseks,kas sinu jaoks ei ole või on süsteem see sama, mis kernel, ma ei tea.Op süsteemide kohta räägitakse,et mitte.Aga kuidas sa a-le rõnga ümber joonistad kui meilida on vaja?ja mida sa arvad ,kas rpm-ist saab standard?ja millal te nerdid saate kord WINE korralikult tööle?Ja kas keedgi viitsib kirjutada driverid välistele ISDN ja ADSL modemitele? ja miks mu kompuuter ei taha enam töödata kui fdiskis valin sõna format ja kuidas sulle muidu meeldib Matrix KDE teema ja miks nimetatakse linuxit ka X-win-iks?ja miks tar.gz stuff ei taha avaneda winzipiga?
Ja kes siin hotline vendi halvustanud on?ikka neid,kes sellised vennad tööle on palganud,neid halvustasin ma ennist. -
Oh teremere, lõpeta vähemalt terminitega jauramine ära. :)
"kas rpm-ist saab standard?"
Standard millele? Pakettidele? Kas PkWare ZIP on standard? Kas LZW pakkimine on standard? Kui mõtled seda, et kas distributsioonide levitamisel saab valdavaks redhati rpm, debiani deb või hoopis midagi kolmandat, näitab vaid aeg. Isegi ajapikku võib jääda ikkagi mitu pakkimise varianti, need siis distributsiooniti erinevad. Kasvõi DOS-i arhivaatoreid/pakkijaid vaadates võib öelda, et elasid sõbralikult kõrvuti nii pkzip, arj, rar kui veel mitmed. On mõni neist standard? Samahästi võiks siin kasutusel olnud autodega võrdlemise puhul küsida, et kas näiteks bmw salongisisustus on või saab standardiks? ;)
"millal te nerdid saate kord WINE korralikult tööle?"
Nerdid peavad jagelema sellise asjaga nagu proprietary kood. Uuri järgi, mis see on ja miks see suureks takistuseks wine "korralikult töölesaamisele" on.
"miks mu kompuuter ei taha enam töödata kui fdiskis valin sõna format"
Hinga nüüd kaks korda sügavalt sisse ja loe oma lause uuesti läbi. :) fdiskis pole sellist käsku nagu format, tegu on erinevate utiliitidega.
"miks nimetatakse linuxit ka X-win-iks?"
Kes nimetab? Sina? :-)))
"miks tar.gz stuff ei taha avaneda winzipiga?"
Ju siis pole winzipile gzip (GNU Zip) selgeks tehtud. Üldiselt on nähtud küll, kui winzip saab tar.gz kenasti lahti, nii et küsimus on ehk mingis vanas winzipi versioonis.
Aga muidu happy solitairet :) -
Tulgem nüüd ajaloo juurde tagasi. kloun, kogu madin ei toimunud apple ja microsofti, vaid apple ja IBM-i vahel. Microsoft oli tol ajal suhteliselt väike tegija (üllatus küll, aga Microsoft sai tõeliselt tuule tiibadesse alles üheksakümnendatel). Tarbijal oli võimalik valida ilusa, aeglase, lihtsa ja kalli masina või "tavalise", kiire, keerukama ja odava vahel. Masin oli sel ajal kallim, kui kasutaja koolitamine ning asi oligi sellega otsustatud. Alles hiljem leidis Microsoft, et graafiline kasutajaliides on kõva sõna, aga seda üldsegi mitte Apple pärast, vaid pigem GEM-i tõttu, kuna sellele hakati tootma järjest rohkem asju. Ja GEM jooksis just x86 arhitektuuri peal.
-
Ajalugu ei ole tegelikult selle foorumi teema ;-). Ma tean ajalugu. Küsimus ei ole mitte ajaloos vaid selles, et miks on praegu Windows & PC rohkem levinud kui Mac, olgugi, et Mac on tavatarbija jaoks kindlasti parem valik. Oma osa on selles kindlasti ajalool ja mitte ainult punktidel, mida sina välja tõid (maailm on selleks liiga keeruline, et kõiki põhjuseid paaris reas kokku võtta). Minu meelest aga astub Apple ka praegu järjest ämbrisse. Ja mitte vähe :). Ja loomulikult tulenevad põhjustest tagajärjed ja need põhjustavad oma korda tagajärgi jne.
-
Vaidleks vahepeal uuesti esialgse hüpoteesiga: kõige tundlikum hinna suhtes on kodutarbija, kuid rääkige mida tahes, kodus ei hakata Linuxit niipea kasutama.
Win98 ei meeldi ka mulle, aga koduarvutis on see ainus mõistlik lahendus. Minge arvutipoodi ja lugege kokku vidinad (riist- ja tarkvara) millel on linuxi toetus ning jagage see nende vidinatega, millel on win toetus. Korrutage sajaga. 5%? 20%? Ning rääkige seejärel palju ja segaselt distributsioonidest ning sellest, et TEGELIKULT nad ju ÜHILDUVAD omavahel. Ja juttu, et TEGELIKULT on sellised linuxi vidinad KUSAGIL olemas ja draivereid leiab kusagilt ftp.edu. serverist tundub levitavat M$ ise, sest paremat antireklaami pole olemas. Mida keerulisem mulje jääb linuxist, seda kasulikum on see windowsile.
See, et mingi ports tehnoloogiaaktiviste kasutab kodus linuxit, ei näita veel seda, nagu saaks linuxiga hakkama "kodukasutaja". -
Kahtlemata oleks ka lendamine inimese jaoks ühest kohast teise liikumiseks parim valik, aga jäägem ikka reaalsuse juurde. Kui lennata ei oska, käi jala!
Apple on minu meelest viimastel aastatel hoogsalt pangest välja astumisega tegelenud. -
Kodus kasutamiseks ei sobi Linux juba kasvõi sellepärast, et koduarvuti väga oluliseks rolliks on võimaldada mänge mängida. Ja Linuxi valik selles osakonnas on Windowsiga võrreldes praegu küll väga väga hale, isegi nutusem kui Windows oli enne DirectX-i tulekut.
Aga Apple MacOS X on tegelikult väga põnev eksperiment Open Source vallas, saab olema huvitav näha kas see suudab enda taha koguda mingit arvestatavat hulka programeerijaid ja fänne. Ja MacOS X alla on ka Microsoft ohtralt rakendusi lubanud. -
keijo, vahe draiverite osas ei ole nii suur. Kui vahe jääb kindlasti ka alles. On rauda, millele keegi lihtsalt ei kirjuta Linuxi draivereid. Ei tasu vaeva ...
pronto, ometi tahab inimene lennata, kui talle selgeks teha, et lendamine on fun ja ohutu :).
Üleüldse, ma olen nõus, et Linuxil ei ole veel asja iga "tavakasutaja" lauale, kuid põhjus ei ole selles, et Linux selleks ei kõlba vaid selles, et praegu ei ole veel firmat, kes suudaks pakkuda kodukasutaja jaoks kokku pandud Linuxit koos kõige sealt tulenevaga (support, riistvara ja tarkvara tootjatega koostöö jne.). Coreli distro oli hea samm selles suunas, kuid ebapiisav ja kohati väga küündimatu. -
Werewolf,
vaatan ja imestan,miks klounile mõeldud ämber koliseb sinu jala otsas?
ja kloun,
"Coreli distro" s-ib.Nn.tavakasutajale julgen soovitada caldera desktoppi, kui kellegil asja vastu huvi on...No aeg on vast nüüd edasi ka juba läinud,poole aasta eest oli caldera igatahes "lollikindulese" poolest kõvem sõna kui ükskõik milline win siiani...
