MPPP (Mp3.com) - Muusikute ja muusikatööstuse poolt praguseks aksepteeritud distributsioonimudel.
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Olen ise olnud jätkuvalt suur muusika austaja ja kogutud CD kogu on praeguseks yle 400 suur ja koosneb peamiselt nn. vanadest artistidest, nagu näiteks Frank Zappa (27 tundi) jne. Kuna head muusikat tehakse ka tänapäeval on olnud mitmeid aastaid probleemiks, kuidas seda kätte saab. Sest muusikabusiness oli paari suurfirma käes (WB, Sony, jne) ja nende mõttelaad jooksis ainult miljonites teismelistes. Siis avastasin MP3'ed.
Tänu napsteri poolt tekitatud kärale hakkas ka nende suurfirmade poolt juhitud muusikatööstus aru saama, et nende vana mudel enam ei toimi (kui loeme kasvõi nende bosside artikleid).
Kui me võtame selle tarbija poolt makstud umbes 200 kroonise CD hinna ja vaatame, kui palju artist siis sellest saab, siis imestame.
Praeguseks on www.mp3.com tunduvalt oma positsioone tõstnud. Esiteks on oma lood sinna pannud ka kuulsad artistid, kelledel see võimalus on olnud. Nagu David Bowie ja Madonna. Bowie'st, kui teisitimotlejast saan isegi aru aga Madonna sealne kohalolek oli toesti yllatav. Sest nende mainitud suurfirmadega lepingud ei lubaks seda mitte mingil juhul. Seega pidi Madonna neile väga julmalt ja otseselt välja ytlema, et muul juhul kaotate yldse lepingu ja minust saadava kasumi.
Ka Eesti muusika kohalolek www.mp3.com'is on paari viimase kuu jooksul muutunud. Kuigi Eesti edetabel koosneb peamiselt näiteks Kuressaare diskorite remiksidest, leidub seal ka midagi originaalselt - Dallas (kui teda Eesti bändiks enam nimetada saab, sest Kanada turg paistab nende päralt olevat).
Kuna MPPP aktsia on siiani ainult langenud ja firma siiani pysti ja kosunud, siis mingil ajal võib võib-olla ka aktsiahinnas yllatust loota.
Veiko
P.S. Leidsin internetist hiljuti oma yhe lemmiku - Peter Gabriel'i uue materjali, mida CD'na osta ei ole olnud mul voimalik. Kuna Peter Gabriel on puudnud luua ka samasugust alternatiivset muusikajaotuskanalit juba mitmeid aastaid, siis antud lugu on hoopis MS Windows Media formaadis (http://www.FinancialAccountingSoftware.com/OVO1.asx).
Lugu on natuke sarnane minu Columbia lemmibändile Bomba De Tiempo http://www.financials98.com/veiko.htm ja scrolli alla. -
tõesti üpris tänuväärt leiutis see mp3. Ise laadin pea iga päev ikka mõne uue loo arvutisse. enda lemmik on vangelis.
mis puutub aga madonnasse, siis, kui ei eksi oli tal oma muusikatööstus ja seal all annab plaate välja ka nt. alanis morrisete. nii, et võib olla tema kohalolek mp3-s oli seotud ka sellega, et tal suuri käskijaid polegi.
ps. Sinu Peter Gabrieli lingi leidsin kahjuks tühja olevat:( -
To thera: Kopeerisin downloaditava lingi, see aga alati ei toimi. Sealt peaks link edasi minema: http://promo-streamer.od2.co.uk/Samples/Realworld/ASF28.8/Peter_Gabriel-The_Story_of_OVO.ASF
Nad seal lihtsalt registreerivad, kust kuulaja tuli :)
Mul on muidki MP3.COM registeeritud artiste. Näiteks nagu "The Artist Formerly Known As" ... who cares after few years, kes minu kunagise NY lemmiku Prince kindlasti lööb. Üks nende lugu peaks nyyd olema http://www.financials98.com/2001.mp3
Alanis ja Madonna on ammu tylis. Alanisest palju parem analoogne laulja on Fisher ja tema leidub ka www.mp3.com ja www.hob.com. Alanis oli muuseas yks MP3 asutajaliige. Madonnat olen elus yks kord NY baaris isiklikult kohanud (eelmise aasta aprillis, Scrooge vist mäletaks). Baari nimetus oli Le Mason De Sade ja asub läänepool kuskil 3X tänaval, igatahes alumiiniumiga kaetud uks ja tavalisti kinni.
Veiko -
Sealt linki edasi küll ei läinud. jäi tummaks, aga see uus link töötab küll. thanks:)
-
Veel to Theresa: Panin just Sinu jaoks yhe hea loo veel oma serverisse - http://www.financials98.com/como_un_demonio.mp3.
Kui minu hispaania keele kursus jälle jaanuaris peale hakkab, siis selliste lugude järgi on hea seda keelt õppida.
Veiko -
tere Veiko,head uut tagant järele!:-)
mp3 on tore formaat muusikaga tutvumiseks.Kuulata kannatab aga tänapäeval vaid DTS CD-sid...
Aga nohh,põhjusel,et masstarbija on alati valinud välja kõige kehvema kvaliteediga produkti,saab mp3-l olema,on juba ju,suur tulevik ning DTS CD jääb ilmselt vaid nishitäiteks.Sonylt vist,on ka hiljuti mingi uus CD formaat ilmunud,nägin mingit reklaami telekast.Ega sellest vist kahh midagi rohkemat ei tule kui sony minidiskistki... -
Kui see link como_un_demonio.mp3 ei toimi, siis just testisin, et http://www.financials98.com/imperio.mp3 toimib.
Veiko -
to Veiko: heeei, mis Theresa? ega ma mingi pornostaar ole. ja naine ammugi mitte. Thera on lihtsalt ühe kauni koha nimi siin maamunal.
aga seda linki ma uurin.
to teremere: mp3 pole tõesti just kõige parema kvaliteediga, aga mp3-e edus mängib suurt rolli mugavus. tarbija ei vali kunagi meelega välja ega selekteeri enda jaoks kõige kehvema kvaliteediga asja. kui mp3 hullupööra kahiseks, siis vaevalt keegi seda kuulaks, kuid siin on produkt, mis vastab hästi saadavuse ja kvaliteedi suhtele. ja ma hästi ka ei usu seda arvamust mida osad serveerivad: kuulan ära ja ostan endale cd. milleks? kas selleks, et tüütult programmeerida mõne cd mõne loo vahel endale playlisti. teine asi on muidugi mp3 playerid. kuid vaevalt mp3-gi ainult niisama üksi jääb. ainult, et tulevastel konkurentidel seisab suur töö ees. -
thera,
no nehh,ega tarbija jahh ei selekteeri meelega kõige kehvema kvaliteediga asja välja vaid ikka kõige odavama,mis tihtipeale juhtub olema pakutavast ka kõige kehvema kvaliteediga.Vana näide on ju VHS-i kui videostandardi kunagine tarbija lemmikuks kujunemine.No ja rääkimata MS-DOS-ist ja WIN-ist jne...
MP3 on loomulikult nooremale põlvkonnale tore formaat.Ise ma enamasti selliseid lugusid kahjuks eriti muusikaks ei pea(kuigi on olemas ka omad lemmikud,Queen näituseks...),klassikat aga kuulan ka nn. tavaliste CD-de pealt läbi kahe equalizeri,üks digitaalne,teine analoog.Nohh,kui turule tuleks 6 kanaliga DTS&Dolby digital equalizer Maranzilt näituseks,suudaks see mind kui tarbijat kuidagi erutada vast.
MPPP aktsia pakuks mulle huvi juhul,kui kellelgi õnnestuks MP3 tarbijad muusika eest maksma panna.Esialgu peaks MP3 olema veel formaat,mida on ju võimalik vabalt kopeerida,ilma raha maksmata.:-)Ja kui on võimalus MP3 faile tasuta saada,miks peaks MPPP aktsia tõusma hakkama? -
teremere, kas VHS ja BetaCam vahe ikka oli selline? Sa tõid selle näite ka kusagil varem seoses standardiseerimisega (olid vist Sina).
Minu teada oli VHS ja BetaCam algselt väga sarnased formaadid, ei olnud sugugi nii, et üks oli oluliselt kehvem. Kõige suurem vahe (ja mis sai väidetavalt otsustavaks) oli see, et VHS valis suurema kasseti ja sai seetõttu teha pikemaid lindistusaegu- ja tarbja valis selle mis oli parem.
Kui tol ajal oleks tarbija teadnud, et kvaliteedi vahe niisugune saab olema, siis...
Kvaliteedi vahe tuli hiljem, kuna ühelt hakati nõudma odavust ja teiselt kvaliteeti.
Aga väike ülevaade videostandardi turu arengust vaadake näiteks siit.
PS: mulle endale meeldib samuti tuua meedia varast arengut võrdluseks hetke internetiarenguga. Parim väide mida olen kuulnud, on "eelmine suur arenguhüpe oli rock-n-rolli ja transistori koosmõju" (raadiojaamade areng jne)... -
Nõus teremerega, unustage ära MP3. MP3 puhul läheb ikka pakkimisega väga palju kaduma.
Kui tahate teada kui palju täpselt, siis ärge kuulake mingite imelike pc-kõlarite asju vaid laske läbi normaalse võimu ja kõlarite ning võrrelge CD-ga.
Väga vaikseks taustamusaks võib see ju tõepoolest kõlvata, aga normaalseks kuulamiseks mitte. Mille pärast need CD siis kassettide ja LPde asemel kasutusele võeti kui mitte kvaliteedi pärast? -
matrox, mitte ainult kvaliteedi, vaid ka mugavuse parast! ja praegu pakub mp3 veel mugavamat kuulamist/kasutamist. kui turule tuleb midagi uut - sama mugavat ja kvaliteetsemat unustatakse mp3 ara, enne seda ei juhtu.
-
Sorry Thera: Arvasin tõesti, et Sina see poolakas Theresa Orlowski oled, kes pärast Ameeriklaste lahkumist SLV'st oma pornoäri pysti pani ja sellega oma esimese miljoni teenis :)
To Matrox: Pakkimise - Kiiruse vahekord on MP'e puhul määratletud Inteli protsessori kiiruse ja telekommunikatsioonifirmade vahega (s.o. pakime vähem, vajame suuremat ylekande kiirust). MPPP yks raha allikas on ju CD'de tootmine, kus laulud nii muusika CD formaadis ja MP3'ga saadav on. Ja CD-ROM ei maksa seal enam $15, vaid $5. Ja keegi ei huvitu ju kvaliteedist, millest Ta enam aru saa (uskuge mind, mul on olnud juba aastast 1986 Bose tehnika ja igal ajal on keegi tõestanud mulle, et Tal on parem...)
Veiko -
tqnis,
VHS-i Ja BETA kvaliteedi vahe seisneb selles,et BETA on ka tänapäeval kasutuses kui standard proffide seas.Kõik reklaamid ja...mida sa telekast näed,on enamasti maha mängitud BETA-lintidelt.VHS on kodukasutaja standard,mida vast korrata pole vajagi. -
Yhinen täiesti TereMerega ja pakun rahustuseks yhte MP3'e - http://www.financials98.com/here_cums_santa_claus.mp3
Veiko -
Teremere,
Aitäh, seda me teame (nüüd) mis on Beta ja mis VHS.
Küsimus on selles, et VHS ei saanud mitte selle pärast peamiseks standardiks, et ta oli kehvem ja odavam, vaid kuna ta oli parem (kodutarbija jaoks oli olulisem kasseti pikkus kui väike, tol ajal küsitav vahe kvaliteedis). (Kes viitsib, võib mu eelmises jutus antud linki lugeda- seda näidet kasutatakse "case study'na" päris palju)
Sama võib vabalt juhtuda ka mp3-ga (nagu siin ka ülevalpool mainiti)- kui tuleb parem kvaliteet (võimalik, et helikvaliteet ei olegi peamine, kuna enamusel ei ole nii head aparatuuri kui sinul või minul kodus :-))- näiteks tekstina kuvatav info- sõnad, noodid jne sama faili sees. kiire ümberkodeerimine erinevasse kokkusurutusastmesse vms. Seda ju kõik üritavad, et saada omale peamine standard-- samamoodi oli ka videoga- alguses oli kümneid standardeid.
Veelkord- tänapäeval seisneb nende (Beta, VHS)vahe jah selles, et pildikvaliteet on nagu öö ja päev, kuid nad on selleni arenenud kuna üks sai enda kätte massturu ja teine sai siis arendada ainult seda mis talle üle jäi. Tehnoloogia ei olegi neil nii erinev!!!
PS: Betal ja Betal on ka üsna suur vahe- need makid mida meil (EW) proffid kasutavad on mujal maailmas kasutuses meditsiinis jälgimisaparatuuride salvestusseadmetena- hinnavahe on kusagil 3-10 korda. Kvaliteedivahe pisut vähem muidugi. Kurat, kus nüüd targutasin :-) -
Näperdan siin vaikselt oma värskelt lahtipakit ja installeerit Creative Jukeboxi ja mõtlen (off-topicu piirel hõljuvalt):
1) kellele müüa oma seinatäis üha vähem isiklikku kasutusaega leidvat audiotehnikat (võim v.a.);
2) kes vormistaks mu auto audiosüsteemi jugeboksiga ühilduvaks (uudisostjatele ilmselt mitmesug mp3 applianced);
3) mp3 vorming on jah objektiivselt kehvema kvaliteediga aga audiotehnikas on üks selline tõde, et "subjektiivne meeldivus" loeb. Räägitud BOSE oma tehnilisi parameetreid ei avalda, sest need on pealevaadates nõrgavõitu aga kuulata on mõnus. Laske endale teha pimetest "võileva" ja räägitud Maranz'iga, siis räägime. Miks on Toyota Soome ja hiljuti ka Eesti müüduim automark?;
4) Tarbija kipub valima millegi muu järgi kui manuaalist vaadatud mittelineaarse moonutuse ja kanalite ülekostvuse järgi. Tavaline inimene kes pole 100K+ lampvõimendit kuulnud ei tea ega hakkagi tahtma paremat. Kestus (lindil), füüsilised mõõtmed, värvus või pinnafaktuur. Miks www.pjbox.com (creative analoog) tootele tormi ei joosta?
5) mp3 formaat on kompaktne ja kõrge bitrate puhul väheste kadudega, 1. põlvkonna minidiskiga vist ei võrdle. Klassikalist muusikat minge ikka kuhugi Viini või Londonisse kuulama. Saksas ka mõned head kohad. Saali akustika on ka oluline.
6) Tore, et 'autoriõigusealane massiline kuritegevus' on uut meediat nii edasi arendanud. Ilmselt ei suuda keegi ka parema tahtmise (või tehniliselt superioorse pakkimise nt Windows media) korral sellist levikut saavutada. Ja intel ja teleco-d ka..
btw: nimetet sony tehnoloogia on (S)uper (A)udio CD - SACD mille oluliseks eelduseks on DSD DirectStreamDigital helikäsitlus teel salvestamisest kuulajani. Jääb elitaarseks jah ja 128b/s 44.1khz samplimise asemel proovige ära 256b/s samplitud ja läbi v hea helikaardi või DA protsessori esitatud muusika. Sämplida võib ju ka 88.2khz juures aga see suurt juurde ei anna - (: viiulite ülemisi harmoonilisi ikka ei kuule :)
btwbtw: õige mees Dolby't ja DTS'i ei tunnista -
tqnis,
selle pikkuse all mõtled sa ikka ajalist pikkust ehk lindistuskestvust või kuidas see õige sõna nüüd oligi?Nonehh,VHS 2 tundi beeta 1 tunni vastu,kes-see viitsib mängufilme kahelt kassetilt vaadata.Nagu see õnnetu laserdiski,millest kunagi asja ei saanud,lappa plaati parema kvaliteedi nimel teistpidi iga poole tunni tagant.
No teeme siis kompromissi!annan alla kehvema kvaliteedi võidu osas kui sa tunnistad,et odavuse tõttu võitis VHS ka natuke,et BETA makid olid alguses 800 taala kallimad kui VHS makid.Ja ega see tavavaataja jahh erilist vahet vast, vast kvaliteedis ei näinudki nagu ka hetkel MP3 puhul ta seda ei kuule.
:-) -
hotjug,
kiida veidi veel oma Creative Jukeboxi,mul on ka kavas see mänguasi oma lastele sünnipäevaks kinkida.
Aga mis sul viiest kanalist kuulatava "viiulite ülemiste harmooniliste" vastu on,seda pead sa täpsemini seletama.
:-) -
Kui BOSE'st (vt. www.bose.com) veel juttu on, siis nende tooted ei pohine mitte yksikutel parameetritel, vaid erinevate parameetrite koosmõjul. Akustika matemaatilised valemid on juba sajandeid vanad (ise õppisin neid kunagi sellisest venekeelsest ajakirjast, nagu Yunõi Tehnik) ja kui aeg ajalt mõni firma teeb yksikust parameetrist oma myygiartkli, siis ei tasuks sellest välja teha. Kõiki seda BOSE mehed aga teavad ja seetõttu ei taha end millegi sellisega siduda. Sellepärst vist BOSE ei ole olegi mingi börsifirma.
Mis aga MP3 kvaliteeti puutub, siis kysi muuskutelt, mis kvaliteeditasemel nad oma muusika arvutist kuhugi edasi annavad ja "Save As" teevad. Loomulikult võivad nad igast oma loost gigabaidiseid faile teha, iseasi kas isegi nende arvutite kõvaketas seda kannatab. Parem ju hoida igast miksitust variandist mõni paarimegane, jägada esiteks sõprade vahel ja siis tellimuse peale midagi uut kokku miksida.
Veiko -
/natuke pikk sai/
Creative Jukebox on Beta vs VHS probleemi analüüsiks hea näide. Tal on mitmeid vigu, mida ma ka enne teadsin: kuularite max nivoo on liiga madal (lennukis/mürarikkas keskkonnas kuulamiseks ka noise cancelling kõrvaklappidega), hdd suurendamine pole tootja poolt toetatud, soft on kergelt bugine (ise pole küll märganud), menüüde süsteem ebaergonoomiline ja nuppe liiga palju, masin natuke aeglane (reaktsiooniajalt u nagu Ericssoni uued mobiilid), form factor portat. CDmängija kuju pole just hea kaasaskandmiseks, puhvermälu on 3-5min versus 10min Personal Jukeboxil, hind nimetatust kallim, patareide/akude kestus (ajaline vastupidavus v kestvus = vastupidavus) väiksem eelmisest. www.pjbox.com avaldab ka hirmilusa võrdluse.
Põhiline erinevus on lifestyle change, mis teeb sellest trenditoote ja mille peale on võimalik üles ehitada adekvaatne turundus. Ja praktilisus - mu sõber näeb kohutavalt vaeva, et oma cd kogust audiot rippida, nivood ühtlustada, algused ja lõpud smoothida ja sellest siis autos kuulamiseks koduse plaadikogu "best of.." isid kokku panna. Minul mp3 netist või ripitult - jukebox - kaenlasse ja kuula kus tahad k.a. auto. Autosse ju 100t CD-d ei vea ja mul seenetab nüüd kapis 10plaadiline cdbox, mis tuleb vist ära kinkida. Any applicants?
Sony audiolindi Walkman'id olid ja on crap aga see oli üks Sony megaartikleid (mõelda vaid milline marginaal!!). Ise küll loodan, et kvaliteedi osas (kas seadme kapatsiteet, DSP töötlemisvõimsus või pakkimisstandard) millegi parema poole liigutakse. Seniks säästan auto headuniti jagu raha ja parandan autoheli seal kus teda kõige rohkem kaotsi läheb - taustmüra, interjööri sumbumised ja peegeldused.
To teremere: mina Sinu asemel CJB'd oma lastele ei kingiks, vaid nihutaks oma seinatäie tehnikat lastetuppa. Japsud olla asja uurinud - 'rikutud' e 'loomulik' helikvaliteedi taju omandatakse lapsepõlves, mistöttu ka eksperimendid imikutega ülikõrgkvaliteetse muusika ettemängimisega.
Dolby ja DTS pole midagi muud kui kehvakvaliteedilise heli engineerimine subjektiivse meeldivuse suurendamiseks pöörates uuemates standardites erilist tähelepanu heli pseudoruumilisusele. Tegelikkuses Sa sellist heli ei kuule. Ja seda heli ei lindistata ilmtingimata 5 mikrofoniga. Kui tahad kvaliteedile ruumilisust juurde saada, siis otsi helitehnika ajaloo muusemist üles kvadrokõrvaklapid ja kvadro LP-d. Sellised asjad on täiesti olemas ja tehniliselt oli see superioorsem kui misiganes Dolby laboratooriumite poolt pakutav suri-muri.
ehk siis:
1) eduka toote tunnuseks on praktilisus ja subjektiivne meeldivus mitte objektiivsed parameetrid (küsi koduperenaiselt, mitte ahvilt ega stockbrokerilt) - no hard feelings, efektiivse portfelli anekdoot tuli lihtsalt meelde;
2) toode peab olema hästimarketeeritav (lisada hea disain CJB parem kui PJB) ja selleks peab olema piisav rahapuhver ja soov ning võimalus (Creativel üldine arvutiaudiokuulsus) seda kasutada(Creative'l on teistel pole);
3) kui firmal on nipp kuidas noortetoodet lastele ja täiskasvanutoodet noortele -> lastele müüa, siis suurendab see minu ostuhuvi (aktsiate) cross-generation marketing opp-s;
teremere: viiuli ülemised harmoonilised on prof muusikute / stuudioproffide sõbralik joke - kui viiuldaja mängib siis väidetavalt eriti isakesed kuulevad tänu heli koljuvõnkumisteks vahetule ülekandumisele asju ja sagedusi (legend räägib 21+Khz mis on way beyond inimese kuulmisvahemikust väljaspool) mida helitehnika üles ei võta. Midagi selles on, sest Stradivariuse elektroonilise analoogi tegemisest tuleb iga paari aasta tagant mingi järjekordne flashuudis... :) Mis kõlarid Sul on teremere ja mis musa kuulad? Et räägid ikka tõsist juttu? -
Ühinen 100% Hotjugiga.See DTS ja Dolby on ikka rohkem nagu kinomeeste rida.Filmide vaatamisel on asi omal kohal,aga mis muusikasse puutub, siis peab ikka tunnistma, et üle korraliku LP heli midagi ei ole.Olen vaadanud umbes kümmet DTS heliga kontsert DVDd ja ainult üks avaldas mingitki muljet. Tundub,et helimehed on süüvinud kõksugustesse saaliefektidesse(kajad,kribinad-krabinad)samas aga on muusika enda sootuks unustanud.Niipalju siis sellest.
MP3 on kindlalt oma kasutusmugavuse ja võimaluste poolest väga hea asi.See jutt et mp3 ja cd helikvaliteedil mingi vahe on tuleb rohkem sellest arvutikasutusoskusest.Muretsege endale mõni korralik helikaart(näit DAL),grabbige võimalikult aeglase CDR-kiirusega,Kasutage korralikku helitöötlusprogrammi(mp3 laiendiga CoolEditPro)ja bitrate võiks olla seal 256 kandis.Olen seda kõike ise proovinud ning tunnistan,et minu kõrv cd ja mp3 kvaliteedil vahet ei tee.Oman nii kodus kui tööl väga kõvasti üle kekmise AV tenikat ja arvuteid.Helide töötlemisega teglen 1985 aastast. -
"see DTS ja Dolby"....ilmselt pole te tuttavad DTS-CD'dega,millel pole ei dolbi lääbi ega ka kinodega midagi pistmist.Loomulikult ei ületa miski live-perfoomi ja maitse üle vaidlema hakata,isegi LP-fännidega, siiski ma ei viitsi...
Küsimus oli eelkõige mu jaoks siin selles,kas MP3-set ka mingit bisnesit kunagi saab olema.Tulevikku tundub siin olevat vaid hardware tootjail.Ka auto-pleierite müügiedus ma ei kahtle näiteks sugugi.Softi osas on asi ikka nii nagu tasuta asjade puhul on... -
Teremere tõi lõpuks asja välja, ehk kysimus ei ole mitte helikvaliteedis, vaid businessis.
Toodud www.mp3.com ei tee arvutitele MP3 mängijat, ega jukeboxe (mis tasuta on või niikuinii Windows'iga kaasas), vaid on interneti otsingumootor, marketingi ja distributsioonikanal, alternatiiviks praegusele muusikabusinessile. Praegune muusikajaotuskanal on umbes järgmine:
artist -> agent -> producer - suurfirmast distribuutor (WB, Sony) -> logistika (maaletoojad) -> kauplus -> tarbija.
MP3.COM asendab osasi distribuutor, logistika, kauplus. Kuna vähese tarbijaskonnaga muusika ei huvitanud neid distribuutoritest suurfirmasi, siis see ka tarbijani ei jõudnud (kui just bänd ise oma CD'd välja ei andnud, et fännidele klubide kaudu myya).
Veiko -
Veiko, show me the money.
Ehk minu arvates Mp3.com küll hea sait, kuid hirmsasti raha ta nüüd küll tegema ei hakka. Või milline kasutaja maksab MP3.com'ile kui mujalt tasuta saab??
Kvaliteedist. Jääb Mp3 kvaliteet CD-le loomulikult alla. Kuid kasutage lisaks kvaliteetsele helikaardile+helisüsteemile ka softi a la DFX 4.0 , mis mp3 heli puhtamaks filtreerib ja vahe MP3 vs. CD jääb järjest marginaalsemaks. Ja loomulikult bitrate alates 192kbit/s.
Ja tõesti, kui paljudel Teist on autodes nii perfektne helisüsteem (ja ilmselt ka isolatsioon), et suudate kvaliteetsel Mp3-l ja CD-l vahet teha?
Muusikatööstus. On dinosaurus ja vaagib tasapisi hinge. Muidugi mõned plaadid tuleb osta, kuid nüüd on võimalus kõike testida. Ja ostad vaid väga häid plaate.
Tulevik. MP3 formaadina loodi ajal kui optimaalse protsessorina kasutati P75-te. Praeguseks hetkeks protsessorite võimsused tunduvalt suurenenud, kuid uut võitvat formaati pole veel loodud. Seetõttu peaks arenguruumi kvaliteedi osas veel olema ...
Muuseas, kas järgmine ohver on filmitööstus? Andmeedastuskiiruste kasvades muutub filmi downloadimine sama kergeks kui MP3 albumi download. Ja juba praegu saab hoolikas otsija DivX formaadis filme (ca. 650 MB ja VHS kvaliteet) netist küll ja küll. Ja palju ennem kui need Eestisse jõuavad. -
Noh, ütleme nii, et põhimõtteliselt on piiratlus küll igal pool olemas, seega ei saa öelda, et enamus ainult selle pärast ostmata jätab, et kusagilt mujalt tasuta saab. Küsimus on selles kui lihtne see mujalt tasuta saamine olema saab. Ja kui kallis on teda legaalselt omada.
Vähe on neid alasid, milles illegaalne äri pikas ajahorisondis legaalsest suurem on (eeldusel, et legaalselt sama äri ajada on võimalik). Hetkel ei tulegi ühtegi sellist pähe. -
nohh,saan kaa veel targutada.:-)hetkel ei tule ühtegi asja pähe,kuidas oleks võimalik MP3 tasuta tarbijaid muusika eest maksma panna.Ja illegaalse äriga pole ju siin tegemist.Keegi ei maksa ju MP3-de eest,või maksab või?Piraatluseks saaks asja kuulutada vast,kui keegi müüks illegaalselt MP3 faile.
Ega nn.muusikatööstusel muud üle ei jää,kui lasta CD-de hinnad niivõrd alla,et keegi ei viitsiks enam tasuta lugu mööda netti taga ajada.Igaüks saaks ise omale MP3-esid samplida vastavalt oma Hz-i ja biti vajadustele ja siis kas autos või kodus läbi...haaaa,hotjug:-D.Korralikku võimu ja equalizerit on sul ikkagi vaja,peale korraliku helikaardi ja...ja "japsud" ei taipa muusikast midagi,nad võivad omale kompuutrid eneste asemel pillide taha istuma panna kui soovivad,ega suurt vahet ei oleks.
:-) -
Tegelikult peaks topic olema mp3 - tarbijate poolt aktsepteeritud muusika distributsiooni formaat ehk häda muusikatööstusele. (DivX ja filmistööstusele)
Muusikatööstusele on tegelikult ju käesolevaga juba vesi peale tõmmatud. (ehk loputuskasti nuppu on vajutatud ja hetkel suur hulk vett pahinal muudkui voolab ja voolab)
Praeguseks on kõikivõimalikust muusikast mp3 koopiaid nii palju laiali, et jääb üle vaid oodata, et tekiks rohkem netti ühendatud inimesi ja siis kaovad viimasedki ostjad ära. Napsteri, Audiogalaxy, Gnutella, Hotline etc juriidilise mudeli - tasuta vahetamine - kallal kangutamine võib ju õnnestuda aga asja lõpliku kontrolli alla saada enam ei õnnestu.
Seega Napsteri suurim teene on autoriõiguse ja sellest saadava tulu ümberdefineerimine. Hetkel ja lähitulevikus tundub ainus show me the money koht olevat just selline mp3.com tüüpi vahendustegevus. Kellel suurem valik ja rohkem lisavidinaid saidil, seda külastatakse, teisi mitte. Jääb vaid mõelda, mida ja kuidas need agent - producer - suurfirma täpselt tegema hakkavad. Pigem paneb iga mees oma arvutinurgas poe püsti ja hakkab audiot ja videot tootma.
DivX'i probleem on samasugune. Pigem lõhnab asi selle järgi, et kui netiühendus saab piisavalt odavaks, siis hakatakse lisaks bensiinile, alkoholile, tubakale ja soolale ja netiühendust ning netiseadmeid (autori)aktsiisiga maksustama (mida mõnedes riikides juba tehakse nt Saksamaal on mõnede tootjate CD-RW-le juba föderaalmaks peale pandud).
Mp3 kvaliteedi suurest murest ehk niipalju, et kui mp3 ei rahulda, siis tulevad teised formaadid või rohkem bandwidthi ja ketta/DVD-RAM ruumi. Mõni neist formaatidest on ikka autorikaitseta või lahti kräkitakse (Microsofti poolt pakutav autorikaitsega heliformaat on juba lahti muugitud). DVD puhul Macrovision'i vältimise boxikesed ja arvutilt mängimise puhul vastavad programmijupid on ammu saadaval. Macrovisioni ja regioonide kaotamine on niikuinii päevakorral. Jääb vaid oletada, mis räigust asemele pakutakse.
Nii et, welcome to the brave new world of void copyrights! -
ma ei saa aru, miks te pyyate tarbija kaest raha katte saada?
beast, I'll show you the money: mp3-keskus (mp3.com) peab ara elatuma reklaamist. toppigu kasvoi igale d-loaditavale failile mingi pop-up aken (reklaam) kylge ja asi toimib. mp3.com maksab produceritele autoritasu ja koik on onnelikud. (sama teema filmidega)
need webid, mis praegu lyhifilme pakuvad, elatuvad ainult reklaamist, sama tulevik on ka hollywoodi toodangul. -
Siin lugedes tundub, et olen ise ainuke, kes MP3'st plaate ostab. Lood, mis seal tasuta saadaval on, peaksid nagu promolood olema. Samuti voiks siis hakata väitma, et kuna olen näiteks internetist Charlie Inglite promotutvustust juba näinud, siis kinno filmi vaatama ei lähe.
Põhjus, miks praegu selle MPPP jutu lahti laskin, on see, et muusikatööstuse suurfirmad tegid oma analoogse interneti jaotuskanali (kusagilt jäi meelde, et nimi pidi olema www.listen.com aga sellist ise ei leidnud. Kui keegi teab täpsemalt, siis ytelgu).
Napsteri jaotusmudel on piraatlus, MP3 aga teeb muusikuga distributsioonilepingu ja maksab talle. MPPP distributsioonimudeli kulud aga võrreldes praguse mudeliga tunduvalt madalamad (CD valmistatakse tellimuse peale, puudub logistika ja kaubandusvõrgu kasum, jne). Praegu otsustab mingi suurfirma, millise artisti ma staariks teen, ajab video MTV'sse ja jagab DJ'dele ja raadiojaamadele tasuta promolood kätte. Seda tehakse mingite turuuuringute alusel (s.o. niipalju uusi kantriartise, niipalju HIP-HOP'i. jne).
Loomulikult oleneb aga MPPP käekäik MP3'e, kui formaadi levikust, vastavate playerite turust, kas mobiilide tootjad lisavad MP3 playeri oma telefoni, jne.
Minu aga meeldib asja juures kõige rohkem see, et läbi WWW.MP3.COM'i tekib otseside artistiga ja igayks võib oma maitsele sobiva lemmiku leida. See on asja juures revolutsiooniline ja praegust muusikatööstust kimbutav. Praeguseks on need muusikatööstuse suurfirmad sellest aru saanud ja kõikidel oma analoogsed plaanid. Lisaks on nad ka järjest MPPP'ga lepinguid sõlminud. See annab kindlust.
Formaadi ja kvaliteedi kohapealt. MP3'e võid pakkida mis tasemel tahad. Kui yhenduse kiirus suurem, võid parema kvaliteediga suurema faili teha.
Veiko -
huvitav,et mul tuleb niipalju õiendada teema juures(MP3),mis mulle nii vähe huvi pakub.
veiko,
"otseside artistiga" ja
hotjugi "Muusikatööstusele on tegelikult ju käesolevaga juba vesi peale tõmmatud."
khmm,kas te ei unusta nüüd ära,mis asi see muusikatööstus on?See peaks eelkõige olema muusika lindistamiseks mõeldud.Ehk teisisõnu artistil pole mõtet niipalju raha kalli tehnika peale kulutada,et oma lugusid linti saada.Selleks on olemas pahad muusika-ärimehed,kes on oma raha investeerinud hirmkallitesse stuudiotesse-tehnikatesse ning ekspluateerivad nüüd nii artisti kui ka tarbijat,et tehtud investeeringud ka tulu tooksid.Kuidas te siis kujutate seda asja ette?Artist laulab kodus kompuutri ees mikrofoni ning riputab saadud faili neti peale üles ja müüb seda 3 dollarit tükk,näituseks? -
To TereMere:
Aga nii siiani see business, jm. business käinud ongi. Milleks siis vaja neid vahepealseid lylisid, kellel ainukeseks enda oigustuseks " Aga Te ei ole veel ennast tõestanud...". Ja siis, kui keegi sellise jama oma elu eesmärgiks on võtnud, ja pärast seda mingil ajal oma elu miljoni teenib oleme kõik rahul.
Ja hiljem seda sama me siin investorite jututoas arutleme et, kes see järgmise miljoni teenija võib olla.
Veiko
P.S. NASA on praegu väga huvitavaks muutunud. Esiteks tunnistavad nad, et ikkagi Marsil elu on. Cydonia piirkonna kohta, mis kunagi nende poolt lollitatud oli, on uued pildid saadaval - http://mars.jpl.nasa.gov/mgs/msss/camera/images/4_5_00_cydonia/index.html. Selle kohta aga enam kommentaare ei jagata.
Minu poolt nähtud viimases telesaates NASA praeguse juhiga, tekkis väga huvitav vestlus kysimuse peale "Miks me (USA) 30 aastat oma kosmosevallutusprogrammi unarusse jätsime".
Vastused olid väga lihtsad, näiteks Marsi kohta:
"Valisime maandumispaigaks tookord kõige sobivama koha ja jubedama sealse kõrbe (hullem, kui meie Sahhara) ja ootasime, et "rohelised tyybid" seal kohe inglisekeelse "Hallo" ytlevad. Nyyd, kus elu definitsioon selle paarikymne aastaga palju muutunud, leidsime kohe, et nii Marsil, Euroopal (mitte segamini ajada Euroopaga, kuhu meie vabariigi valitsuse liitumiskavatsused on, vaid tegemist on rohkem Kubriku filmis nähtud ja A.C. Clarki poolt 1968 kirjutatud Euroopaga), Ganymedesel, jms kohtades uue defintsiooni kohaselt elu eksiteerib. Ehk, võttes kokku yhe uue astronoomi ytluse "Igal pool, kus on võimalik, et planeedid eksisteerivad, seal nad ka eksisteerivad". Ja samamoodi võiks öelda et, igal pool, kus midagi paremaks teha on, seda tehakse. Iseasi, kes ja millal seda teeb. -
Veiko,
hmmm...jõudsin siin lõpuks kaa ometi ühe asja-loo juurde,milles ma end lõpuks ka kodus tunnen:-).Nohh, kui tahad teada,kuidas "see" business käib ja käinud ongi,küsi aga...alates " Aga Te ei ole veel ennast tõestanud..."...kuni "Milleks siis vaja neid vahepealseid lylisid".
Nohh,sissejuhatuseks siis niipalju,et on olemas nn.talentide pool,kust investorid-managerid-agendid siis uusi andekaid otsivad.Ja miljoni teenib kunagi vaid andekate seast see,kes kuidagi suudab end niisugustele asjaninadele "ära tõestada".Ja milleks on vaja neid vahepealseid lülisid?Sellepärast,et kui talenti ei investeerita,teda tänavalt stuudiosse ei tirita,jääbki "talendike" tänavalaulikuks või interneti kaudu oma ümisemist 3 dollarit tüki eest müüma.Talente tehakse staarideks vaid väga suurte rahadega... -
wau Veiko,
lõpuks midagi ka huvitavamat kui aktsiaturg ja MP3.
ei lugenud enne su juttu lõpuni,Marsi osa.Tuleb vist hancocki raamat jälle ülesse otsida.Jõudsin ta vahepeal juba hansuckiks kuulutada...
:-) -
To Terereme: Seetõttu mulle www.mp3.com meeldib, sest Ta demokratiseerib muusikatööstuse nii artisti, kui ka tarbija seisukohalt. Kyll aga ei oska täpselt oelda, kust MPPP tulud tulevad (vist CD'de tellimine ja reklaamirahad). Nende pressiteated on sellised, kus mingi uue natuke tuntud artistiga leping jälle tehtud ja kui yllatav sealne menu artistile on olnud.
Hancock on vist yks endine hipi, kes vanemaks saades tookord sellise seltskonna ideed omaarust teaduslikku raamatusse pani ja sellega parasjagu kära tekitas. Hea, et need raamatud Eesti keelde on tõlgitud. Tavalisti kasutab mõni SF kirjanik sellised ideed ära, siis mõni noorteadlane satub näiteks Babylon 5 vaimustusse ja hiljem avastabki, et need pordid, mille kaudu seal ruumis liigutakse fyysikaliselt võimalikuks osutuvad. Isegi ajas tagasi liikumine, mis kunagi teoreetiliselt võimatuks tunnistati, on preaguseks laborites kinnitust saanud. Muidugi ei saadeta seal inimesi ajas tagasi, vaid mingeid elementaarosakesi. Arvan, et infot saaks nendega ajas tagasi saata, näiteks börsikursse daytraderitele...
Veiko -
Väljavõte MP3.COM CEO'lt:
During an interview with Reuters, Robertson said MP3.com's future is creating an operating system that inter-connects artists, record stores,
devices, radio and software to digital music. San Diego-based MP3.com's online music service allows users to store music digitally and
listen to it from any computer connected to the Internet.
"We're turning the music business from art to science," Robertson said.
He said the bulk of the company's revenue this year will continue to come from advertising. In addition, he expects contributions from
subscriptions, syndicated radio and selling packaged music to retailers.
Veiko -
Vaata, beast, nende killeritega on selline lugu, et enamus turul liikuvatest failiformaatidest on tegelikult tunduval parema kvaliteediga, kui MP3. Kuid samas ei tohi unustada ühte asja. MP3 on teisest küljest üks vähestest, mis ei ole firma proprietary värk, ning mille pealt ei teenita kasumit. Sestap ka selle formaadi aktsepeeritavus internetikasutajate poolt. Tegelikult on MP3 (isegi see plussversioon) juba oma aja ära elanud. See nn. MP3 killer pidi muide tegelikult downward compatible olema.
-
Kui kedagi huvitab mp3 tehniline ja natuke ka ideoloogiline pool, siis suht huvitav koht on www.r3mix.net
-
Kui juba mp3 killeritest juttu tuli, siis olen üldiselt küll mainstreami vältiva tarbijana hakanud kasutama WMA ehk Windows Media Audio formaati. Peamiseks põhjuseks ühilduvus ja... Mp3 failidest väiksema failimahu ja "bitrate" juures saavutatakse v.hea (parem) kvaliteet. Publitseerijatele meeldimiseks on sisse ehitatud kopeerimiskaitse (mis on küll lahti murtud). Arvestades, et standardi sponsoriks on Microsoft võib arvata nii või naa.
-
Napster kohtuasi saab täna uue peatüki: California ringkonnakohus hakkab täna asja arutama ja võib Napsteri jaoks lõppeda kinnipanekuga.
Napsteril on 50M kasutajat.
Korraga võib valida umbes 10000 kasutaja arhiivi vahel kuhu on salvestatud ligi 2 miljonit mp3 faili.
http://news.bbc.co.uk/hi/english/business/newsid_1165000/1165671.stm -
Vivendi(V), Universali omanik, teatas pühapäeval, et ostab MP3.com(MPPP) hinnaga 5USD aktsia kohta, MPPP sulgus reedel 3USD juures
-
tean küll,et saan kõikide korralike inimeste käest nüüd üle kurgi....
Pean siiski aga nõustuma nende tegelastega,kes väidavad,et WMA faild kõlavad paremini kui MP3.Seda pealegi poole väiksema suuruse juures.Ehk kui MP3 annab CD lähedase kvaliteedi 128-ga,siis WMA-l piisab 64-st,ehk WMA pakub poole väiksemat faili suurust parema kõlakvaliteedi juures.Aga nohh,eks see 'parem kõlakvaliteet' ole ka maitse asi.MP3 metallkõla mulle mitte kuidagi nimelt 'peale ei lähe'.
Head aega MP3-le siitpoolt!Jukeboxi mahub nüüd 150 CD metallikolina asemel ca 250 kuulatavat helifaili.
:-) -
Tere yle pika aja
Teen praegu oma hobiks MP3 muusikajaama http://www.mp3.com/stations/veiko
Ise olen loobunud aktsiamängudest ja seetõttu seda saiti ei ole ka pikka aega kylastanud. Lopetasin ka just oma Datek'i account'i ära. Mul on hea meel, et minu kunagi pakutud interneti aktsiad MPPP, GOTO ja ONEV on ikkagi langeval turul teeninud. Kes heast MP3 formaadis muusikast on huvitunud, siis tegin oma jaama klubi Yahoosse, http://groups.yahoo.com/group/veikosfavoritemusic
Veiko
