Veidi ilkumist, kui aega on...
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
tsau. Keegi enn kirjutas sellise jutu ÄP foorumisse. Arvasin, et paneks siia üles, et töö kõrval kui meelelahutust vaja, siis selle kallal mugav ilkuda. Ilmselt on ennu näol tegemist õnnetu kuuekümnendate lõppu kalduva majandus"teadlasega" riigiülikoolist, kes ei suuda vaadata, kuidas tööd tegevad inimesed temast kordi rohkem palka saavad. oh kibedust....
Teema: See äraspidine majandusteooria turg
autor enn
E. 01. 08. 2001 @ 09:44:27
teade:
On kuulda, et meie majandusteooria taset arutatavat aeg-ajalt nii mõnedeski õllekeldrites ja selle kajad ulatuvad vahel ka poolkollastesse ajalehtedessegi. Vast ei ole siis liig selle küsimusega koormata isegi mõnda kvaliteetset veergu. Seda enam, et hiljuti töötas absoluutselt selles küsimuses siin ka üks rahvusvaheline komisjon. Arvestades, et tegu on äärmiselt esoteerilise nähtusega, siis, miks mitte seda objekti arutleda majandusteaduse enda terminites, eeskätt turu terminites.
Käsikirju müüakse negatiivse hinnaga
Majandusteaduslike alusuuringute turg toimib põhiliselt mõnesaja rahvusvaheliselt kvalifitseeritud akadeemilise (mittepopulaarse) eelretsenseeritava ajakirja najal. Et monograafiate kirjutamine nõuab juba aastaid pluss teist samapalju soliidses kirjastuses avaldamiseks, siis need on teoreetikute jaoks ilmumisel alati juba vananenud ja seega on nende koht põhiliselt õpikuturul.
Akadeemilisel ajakirjaturul pakkujate (müüjate) edu tähendab mõne aasta jooksul käsikirja sattumist ajakirja kaante vahele, seda tavaliselt peale mitmekordseid autoripoolseid parandusi. See juhtub siis, kui retsensendid loevad nähtavasti käsikirja autori teadusloogika järgi kompetentseks. Kompetents tähendab eeskätt seda, et kõik mõttekäigud on enam vähem rangelt tõestatud ja tuginevad kogu vastaval alal siiani saavutatud siulistel tulemustel ning kõige viimase taseme analüüsi tehnikal. Artiklis käsitlevate sisuliste probleemide aktuaalsus siin eriti mingit suurt kaalu ei oma (ei saagi sellise avaldamistsükli puhul omada), samuti ka artikli maht ei tähenda siin suurt midagi. Veel ei oma siin tähtsust laia publiku seas populaarsed nn koolkonnad või igasugu-ismid (keinslus, monetarism jne). Alusteooria jaoks ei ole nendel koolkondadel olulist erinevust, sest tegemist on lihtsalt majanduse erinevatele aspektidele suurema või väiksema tähelepanu pööramisega.
Parimad ajakirjad ostavad käsikirju oma retsensentidele esitamiseks ainult negatiivse hinnaga, st müüja ehk autori poolt ostjale ehk ajakirjale makstava arvestatava tasu eest ja esitatud käsikirjadest läheb ajakirja kaante vahele üldiselt ainult murdosa esitatutest. Honorare ei ole.
Artiklid ei ole loetavad
Et tänapäeva matemaatilise statistika, stohhastilise mänguteooria, arvutatava dünaamilise tasakaaluteooria jms matemaatilised tehnikad on üsna keerulised, siis on artiklid küll intellektuaalselt väga huvipakkuvad, kuid neid suudavad täie arusaamisega lugeda vaid isikud, kes on üsna pikki aastaid ise vastava kitsa majandusteooria alaga järjekindlalt tegelenud.
Muide huvitav on see, et jällegi nendesse ajakirjadesse ei saamuidu artiklit kirjutatud, kui neid pidevalt ei jälgi ja nendest mõndakümmet värskemat artiklit läbi ei tööta.
Pakkumine ja nõudmine
Ja ikkagi näib, et järjest kasvab majandusteaduse ajakirjadesse kirjutajate arv, samal ajal kui lugejate arv suhteliselt väheneb.
Käsikirjade suurenev pakkumine tuleneb nähtavasti peamiselt PhD kraadi taotlemiseks vajalike järjest suurema artiklite arvu saamiseks ja ka doktorikraadi taotlejate endi arvu kasvust. Nimelt, ühtegi majandusteaduslikku institutsiooni ei võeta tõsiselt kui selle koosseisus ei ole arvukalt doktorikraadiga tegelasi. Ning mis veelgi tähtsam, teaduslikku renomeed omavas ülikoolis professorikoha taotlejal peab olema korralik arv seliseid artikleid ette näidata.
Ning muidugi, enamus teadusfonde on granditaotluste mõõdupuuks seadnud taotlejate värskete teoreetiliste artiklite arvu.
Liberalismi ja "uue majanduse" ees taanduvad turunišid
On sellel turul ka ilmselt hääbuvaid sektoreid. See oli vast juba oma veerand sajandit tagasi, kui Margaret Thatscher tohutu polaarsusega kuulutas, et kõik riigimajandusteadlased tuleb lahti lasta või vaikselt magama panna vms. Ja nii on üldiselt ka toimunud. Üheks viimaseks kantsik on majandusteadlastele veel olnud riigimajanduses keskpankade teadusosakonnad. Kuid nüüd on ka keskpangad üldiselt oma tegevuse viinud otsustamiselt suures osas üle automatismi peale (näiteks valuutaliitude näol, kus liikmesriikide keskpangad on sisuliselt valuutakomiteed) ja seega kahaneb kiiresti ka keskpankades huvi majandusteoreetiliste uuringute vastu.
Teiseks, eriti seoses akadeemilistest ajakirjadest ka viimaste pool-populaarsuse elementide kiire kadumisega, ei ole sellele turule enam suurt asja ka erakapitalil põhinevatel ja kasumit taotlevatel rakendusmajandusteaduslikel üksustel. Tõepoolest, ökonoomsem on näiteks eraülikoolile mingigi renomee saavutada nii, et värvata professoriteks kas populaarseid mahakäinud või muidu intrigeerimisega põhja kõrbenud poliitikuid ükstapuha millise kunagi omandatud erialal, mis praeguseks on prominendil nagunii äraununenud jne, kui hakata aega raiskama ning kulutama raha värskete doktorikraadide produtseerimisele.
Seoses sellega on just nende poolt kuulda ökonomeetrifoobseid, düssotsiaalseid, "alternatiivmeditsiinilisi" jne hoiatusi, et majandusteooria on täieseti mittevajalik ja liberaalmajandusele isegi kahjulik ning majandusteoreetikud on vaesed hallid ullikesed, kes ei saa aru liberalismi paradigmadest ning kelle süü tõttu õieti majandused põhja käivad ja ka sotsiaalne ebavõrdsus õieti silma torkab. Ajavat ju nähtamatu käsi (kuigi värisev, düstroofiline jne) turumajanduses kõik ideaalselt korda, pea-asi, et makse ega ümberjaotusi ei oleks. Seega saab isegi ka näiteks meditsiiniterminite abil (šokk, vereringe jne) kõik makroökonoomilised majandusotsused poliitiliselt õigesti paika panna.
Meie tasemest
Äsja evalveeris siin majandusteaduse olukorda haridusministeeriumi poolt kohale kutsutud rahvusvaheline komisjon ja luges meie riigiinstitutsioonide taseme teooria alal üldiselt ja tingimuslikult heaks ja tõusvaks ning ka transitsiooniga seotud "J-kõvera" põhja läbinuks. Tingimuslikult selles mõttes, et siiski tehti mõningaid hinnaalandusi majandussüsteemi transitsiooni šoki, majandusteooria keele (ingl) puudulikku tundmise, raamatukogude vaeguse ja eraüksuste vaimse rohelisuse jne arvelt.
Selgus, et teooria osas kõige kõrgem tase, kohati isegi oivaline, on praegu nendes avalik-õiguslikes ülikoolides, kus majandusteooriaga on tegeletud aastakümneid ja mis siiani on veel kuidagi ka riigi armust fundamentaaluuringute suund hinge või hingitsema jäänud.
Arusaadavalt, meie majandusteaduse alased erainstitutsioonid ei pea teooriaturul osalemist oluliseks. Seega, nimetatud komisjoni poolt selles sfääris teooria taseme alal pandud nõrku hindeid ei saa lugeda päris asjakohasteks ja nende analüüs ei vääri siinkohal paberi määrimist. Eriti selle tõttu, et see vanast maailmast pärinev komisjon ei suutnud isegi ka vist seda aru saada, et meie praeguses turbulentses ja kõrgriskilises, bluffliku nn uue majanduse ebaintellektuaalse jumaldamise ruumis, et selles ruumis majandusteadlaste teoreetilise taseme summa summarum määrab äraspidiselt nende palk. Sõnaga, mida suuremat krooni siin tahad taga ajada, seda vähem jääb aega teoreetiliseks ajaviiteks. -
Ei saa täpselt aru, kus see naljakoht on. Enamus esitatud seisukohti vastavad ju tegelikult tõele. Eesti majandusteadlastel ei ole ja ei saa ilmselt ka lähimas ning keskpikas perspektiivis olla asja nn alusuuringute turule. Mis puutub mõnetisse eelarvamusse nn Uue Majanduse ja nn Uus-Austria koolkonna suhtes, siis tegemist on vaid ühe seisukohaga mille tõekindlust vaid loosungitega ümberlükata ei saa.
-
tsiteerin Ennu:
Tõepoolest, ökonoomsem on näiteks eraülikoolile mingigi renomee saavutada nii, et värvata professoriteks kas populaarseid mahakäinud või muidu intrigeerimisega põhja kõrbenud poliitikuid ükstapuha millise kunagi omandatud erialal, mis praeguseks on prominendil nagunii äraununenud jne, kui hakata aega raiskama ning kulutama raha värskete doktorikraadide produtseerimisele.
Ilmselt on tegu Eraakadeemiaga "Nord"!
P.S. Vabandan ametlikult pr. Ene Graubergi ees, kui see nii ei ole. -
Comment 2, enne tsitaat:
Seega saab isegi ka näiteks meditsiiniterminite abil (šokk, vereringe jne) kõik makroökonoomilised majandusotsused poliitiliselt õigesti paika panna.
Analoogilise nõdrameelsusega on muide maha saanud ka Kevin Kelly oma bestselleris "Uue majanduse uued reeglid". Seal ta räägib võrku ühendamise mõjul tekkivast elutust süsteemist, mis hakkavat funktsioneerima nagu elusorganism.
No comments! -
Nii see on ei ole mõtet fundamentaliste üleval pidada, kui üldse kasu pole näha, isegi 20 aasta pärast.
Üleval saab pidada selliseid teadlasi ja uurijaid, kelle töid saab rakendada, Eestis näiteks biokeemikud
On sümboolne, et eelmise aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat ei olnud mitte teadlane
vaid leiutaja -
Hea näide majandusteaduse rakenduslikust suunast on US diplomitöö:
Samas läheb kõik nii nagu ma olen oma 1 aasta ja 7 kuud tagasi valminud diplomitöös kirjeldanud. 1) Ootasin intressimäärade tõstmist - tõsteti (tol ajal sellest veel ei räägitud)
2) Ootasin aktsia- ja võlakirjaturgude langust - turud tulid alla
3) Siis prognoosisin, et mingil hetkel peab keskpank taas hakkama intressimäärasid alandama, kuigi inflatsiooniline surve on endiselt olemas - see punkt tundub, et on kätte jõudnud. Siiski, ma arvan, et varem väljaöeldud I kvartal jääb siiski õigeks turulesisenemise ajaks. Praegu on veel vara. Tänane lennukas esinemine vaibub mõne aja pärast. Arvan, et lühiajaliselt jätkuvad positiivsed meeleolud lükkavad lihtsalt intressimäärade alandamist kaugemale tulevikku. Ootaks tegelikult S&P 10%-list langust (1200-1250 punktile). Seda ei ole veel toimunud.
4) Oma suure teadustöö lõpptulemusena ootasin intressimäärade alandamise tulemusena USD kursi langust, mis omakorda tugevdab niigi inflatsioonilist survet. USD annab järele, aga turud hakkavad USD-s arvestatuna siiski kosuma.
Lõppjärelduseks oli, et USA keskpank valib turgude paanika vältimise ja kõrgema inflatsiooni vahel siiski kõrgema inflatsiooni ja nõrgema dollari, sest keegi ei taha 30. aastate deflatsioonilisse spiraali enam langeda.
Muide, USD kursi oodatava languse osas ma ei oota mitte taset 0.90 või 0.95, vaid pigem 1.1-1.2. Seda küll pigem paari aasta perspektiivis.
Sellise analüüsiga on minu arvates võimalik raha teenida. -
ma ei tea kuidas teile, aga mulle hakkavad narvidele kaima pikad tekstid, ei viitsi lugeda, eriti kui mingi loigu poindi voib yhe lausega valja oelda.
nii et: enn, ole hea vaata oma kirjatoo uuesti yle, ma yritan siis uuesti lugeda -
to graafik:
See US diplomitöö lugu hakkab vägisi meenutama mingeid tavalisi aastalõpulugusid kollasest ajakirjandusest, kus räägitakse tagantjärele mingist astroloogist, kes olevat täpselt ennustanud mõne tuntud inimese surma.
Ma ei taha solvata USi, sest diplomitöö pole kindlasti teleskoobis nähtu põhjal kirjutatud. Vastupidi. Tagantjärele võiks hinnetki tõsta, kui selleks ruumi on.
Aga see müümise moment siinjuures. Senikaua, kuni kirjapandu jäigi ainult diplomitöö kaante vahele, taandubki see lugu lihtsalt "astroloogiasse". Vastasel juhul oleks US väga rikas mees (diplomitöö tarkuse rakendamise kohta mul kahjuks andmed puuduvad). -
Kõige oma respekti suhtes US makromajanduslike teadmiste vastu küsin ma: anything new?
Kõik teavad ju, et Fedi taktika ülekuumenemise vastu on tõsta intressimäärasid.
KÕik teavad, et see mõjub turgudele negatiivselt.
Kõik teavad, et kui turud kipuvad liiga alla minema, Greenspan tuleb appi.
Aga see lõppjäreldus - kõrgem inflatsioon ja nõrgem dollar, pole seni kyll veel silmanähtavalt materialiseerunud.
Isegi kui seegi ennustus täppi läheb, ei leia ma veel, et see oleks "money-maker". Majanduse tsüklilisust ja mullide lõhkemist võime me kõik edukalt ette ennustada. Kui aga ajastamises on aga väike viga, paar kuud sinna tänna, võib võidu asemel olla turult murtuna minemapühitud.
Samas respect to US, et ta euro/0.86$ ajal dollari müügi peale forwardi tegi. -
kelle jutu üle siin nüüd siis ilkuda tuleb,kas ennu või misesi?
-
ilgu kelle üle tahad. nõustu millega tahad. minu arust on enn(pärisnime pole raske tuletada) ühe ülikooli õnnetu tegelane, kes pole ei turumajanduse toimimisest aru saanud ega 10000 palgapiiri ületanud ning ÄP foorumis sülge pritsib
mul suht ükskõik, ei eruta, aga mõtlesin, et lihtsalt põnev jutt oli -
To mises: Igal teoorial oma aeg, aga kes see mainitud Enn on? Ja miks peaks keegi yle 10 000 EEK palka saama. Igayks teenib täpselt niipalju, kui kysib ja seega ka tahab. Kui Eestis elu kallimaks läheb, siis võiks näiteks indias edasi elada...
Veiko -
mises,
seekord küll jahh ajad haigutama,kirjuta ise midagi ,saab rohkem nalja.Pidin nüüd nii pika ja igava loo läbi lugema vaid sellepärast,et teada saada,et sina mises teenid ilmselt rohkem kui enn.
Good for you,mises.
