Turutõrked
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Enn mainis ÄP foorumis sellist asja majandusteadlaste finantseerimisel nagu turutõrge ning mul venis suu pikaks.
Näiteks mäletan ühest avaliku sektori loengukonspektist, et keskkonnakahju on turutõrge. Veel mäletan, et ühes riigiülikoolis peavad osad õppejõud turutõrkeks ebasümeetrilist informatsiooni turuosapoolte vahel, sisenemiskulusid turule jne.
Üks ametnikust(ilmselt) kirjutaja pidas turutõrkeks loomulike monopole(omaette irooniaga teema, irw.), Sahara kõrbe, avalikud hüved(irw.)
Lähemal vaatlusel ilmneb, et sellise meetodi järgi klassifitseeruvad turutõrgeteks kõik asjaolud, mis takistavad inimtegevust. Nii on hüvede nappus turutõrge(enn, sa pead nõustuma, et rahanappus turul on turutõrge ;), et info maksab raha on turutõrge, et arvuti maksab on turutõrge; hind kui selline on turutõrge, et plastmass ei juhi elektrit on turutõrge, et vesi on vedel on turutõrge, et inimene ei lenda on turutõrge ning loomulikult peab ka gravitatsioon olema turutõrge kui see takistab tarkadel majandusteadlastel saavutada moodsate riiklike majandusjuhtimis- instrumentidega nagu LS-IM(oli vist nii?)ja Philipsi kõver mingit optimumi, majanduse tasakaalupunkti, paltonistliku harmooniat, kus kõik oleks rahul nagu hindu lehmad.
Selle jutu peale sai (ilmselt üks ametnik) ÄP foorumis kreepsud ;-) -
to: Mises
Vanasti kirjutasid keinsistid selle filipsi, kes tööpuudus-inflatsiooni kõvera (long-run Phillips curve) välja mõtles, kujul "Phillips"
Philips võib sul kodus niisama mõnusat tümpsu teha!
irw! -
Tõlgendaks turutõrkena juhtumit, kus vaba turumehhanism ei anna majanduslikult kõige efektiivsemat tulemust. St, et vahelesekkumisega, reguleerimisega võib teoreetiliselt olukorda parandada. See võib mõnikord õnnestuda, kuid mõnikord keeratakse asi veel enam kihva. Monopolide tegevuse reguleerimine või keskkonna saastamise maksustamine on kindlasti sobivad näited.
-
mises,
ega ikka ei olnud kyll LS-IM, vaid IS-LM!!!
(Investments-savings peaksid ikka kokku kaima) -
mida sa tüütad siin seltskonda ja klatshid vaest Ennu mööda netti taga nagu mõni plika,ahh?
Aga OK siis...'turutõrge' on moodsalt,ajakohaselt ümber-nimetatud 'kommunismi pidur',et sa siis teaksid... -
Kas ebasümmeetriline informatsioon = inside info ja tehingud? See on kindlasti turutõrge, mille vastu peaks riik võitlema. ebasümmeetriline info ei tähenda seda, et mõni huviline on asja rohkem analüüsinud ja omab seega rohkem infot
-
Mai tea, aga minu meelest on praegu siga ja kägu ühte patta pandud. See, millest alo54 räägib, on arutlus teemal, kui efektiivne turg on? Hoopis omaette ooper!
Mises räägib aga teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine, mis pole tegelikult üldse turujõudude, ega -toimimise valdkond, vaid kannab endas sotsiaalpoliitilist dimensiooni.
Tegelikult on mises ära teinud tänuväärt töö ja ärgitanud arutlema veidi laiematel teemadel kui seda vaid LHVD kitsas investeerimissuunitlus võimaldaks esmapilgul arvata. Ja kuigi misese algatatud arutelud on muutunud koheselt misese-tümitamise-aruteludeks, mulle nad igatahes meeldivad!
Muidugi võib väita, et hoiame profiili ja jätame laiema temaatika näiteks Delfi või ÄP online tarbeks. Aga mina peldikuseinale kritseldatut lugeda ei viitsi, vabandagu mind delfi ja ÄP! -
Velikij,
"teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine" räägib keegi Enn,mitte mises... -
Lähtusin turutõrkest tõesti vale nurga alt, aga kas ei esine ka Eesti puhul "ebasümmeetrilist infot" just ka majandusteadlaste tegutsemise puhul? Näitena kasvõi Eesti raamatukogude tase. Alati võib vajalikku kirjandust mujalt tellida, kuid see nõuab nii aega kui raha. Eesti teadlane on selles suhtes ebavõrdses situatsioonis näit Inglise teadlasega, kellel on palju lihtsam vajalikku infot kätte saada.
-
To Mises: Ära möla selle Ennu teemal, Ta on niikuinii väiksem venn, kui Sina kunagi saad olema. Peaasi, et iseendasse usku on ja siis kunagi lollitad kõik teised ära. Võta omale naine või tule minuga kuhugi kohta (mõni lasnamäe kohalik keldribaar või minu planeeritud reis oma India kontaktidega tutvuma) ennast maandama ja tutvustama.
Mul on kahju, et GSTRF'iga nii juhtus, nagu ajalugu kunagi näitab. Ehk, nende satelliidid on jäädav aga Sina ja mina, kui esimene investeerija oled nyyd lolliks tehtud. Ja kogu selle jama taga oli nende pragune juhtkond ja kui juhtkond muutu, siis keegi ajaloos ei sellist võimalust enam ei mäleta. Ja miljardite aastate pärast avastab kuskil galagtikas mõni tyyp selle SETI programmi, kel arusaamist ei ole, et MEIE Drake valemis yks vigane muutuja on. Nimelt tsivilisatsioonide arengu puhul peaks ka arvestama seda, et igayks, kes raadiolained leiutab, ei taha neid kohe turunduslikel eesmärkidel kasutada ja seetõttu kogu SETI programm nyyd nende miljardite Bill Gates'i ja Paul Allen'i dollarite investeeringute puhul mõlaks osutub.
Veiko -
To: mises, veelkord!
Olen Teremere märkusega mitte päris täiesti nõus. Lõppeks võiksid mises ja Enn vajaduse korral kokku leppida, kes teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine" räägib. Kui üldse räägib. Kui selleks kokkuleppeks peaks vajadus tekkima, mida ma hästi ei usu! Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida!
Tegelikult tahtsin ärgitada misest kirjutama elik arvamust avaldama julgemini just sellistel ühiskondlikel - sotsiaalpoliitilistel teemadel. OK, see pole päris LHVD rida. OK, need lood kipuvad mõnikord liiga pikaks. Aga huvitav oleks lugeda küll, mida arvata näiteks Kallase poolt välja käidud üksikisiku tulumaksumäära langetamise ideest? Sest kaudselt mõjutab see ju läbi üldise majandusarengu ka meie investeerimisotsuseid.
Jõudu Sulle, mises! -
to Velikij: 20% taga on mind liiga palju, et ma seda objektiivselt kommenteeriksin. Küll aga olen veendumusel, et mida enam on inimene enda vara omanik, seda parem. Ma ei ole ennekõike riigi vaenlane, vaid inimese sõber.
Loodan, et Madis Müller teeb mingid arvutused ka ja siis saab mingi loo sellest teha.
Olen ise onudele kogu aeg rääkinud, et tark on teha nii, et eriti ei tekita erasektori levik vaidlusi. Vanglaid hakkavad opereerima eraettevõtted, varsti on 100% riigile kuuluv kogu riigi kinnisvaraga tegelev AS Riigi kinnisvara, juba loodi AS Eesti Vanglatööstus. Veebruaris peaks kabinetis olema EE, Tln Sadama ja Lennujaama aktsiad. Vaikselt tasa ja targu.
Ka kõrghariduses: esialgu kõrgkoolid võrdselt riigi tellimusele konkureerima, erakoolid edukamad, riigikoole vaja reformida(rohkem erakapitali) ja lõpuks muutuvad eraõiguslikuks. Kui väheneb riigi tegevusväli ja kulubaas, saab alandada ka tulubaasi. Selle alus on aga inimeste üldine mõttemall, mis muutub tasa ja targu.
ÄPfoorum on peldikusein! -
mises: üldiselt olen lugenud su eelnevaid ja küllalt lahmivaid kirjutisi teatava skeptitsismiga. Aga viimane post muutis mu meelt.
Tõepoolest, täitsa nõus, et riigi osalemine ettevõtluses on küsitava väärtusega, sest "riik on halb omanik".
Ilmselt on ka hariduses nii, et tendents on riigi otsefinantseerimise vähenemisele ning "raha hakkavad koolid saama" riigi tellimustest teatud kogusele teatud ala spetsialistidele.
Tänase Eesti tingimustes ma pole küll kindel, et era(kõrg)koolid suudavad anda riigi(kõrg)koolidega võrreldavas valikus spetsialiste ning haritlasi, kuid teatud valdkondades (nt. majandus) on konkurentsis riigieelarvelistele kohtadele ka erakoolid teatud edu saavutanud. -
koolide teemat on käsitletud huvitavalt ühes eelmise aasta Economistis. Seal pakuti USA kontekstis välja, et kuni keskkoolini toimiks voucherite süsteem, mille järgselt lapsevanemad ise valiksid kuhu kooli oma lapsed panna. seega saaks iga inimene ise otsustada, kuidas ning kus avalikku teenust nimega haridus tarbida ja koolide vahel tekkib otsesem konkurents. Ülikoolid võiksid loomulikult olla eraomanduses, samas on siin probleem, kui palju on nad sellisel juhul huvitatud akadeemilisest tööst, millel võibolla puudub otsene praktiline rakendus. Samas ülikoolid müüvad mainet, see peaks mõnevõrra sundima, besides kui kõrgharidus läheb tasuliseks ei konkureeri enam Eesti ülikoolid omavahel vaid ka kõigi ülejäänud maailma ülikoolidega.
-
ära aja aigutama, M.Friedman on sellest minestamiseni kirjutanud(peale umbes 100 muu vabameelse mõtlemisega tegelase). Muidu õige jutt. Ei tasu unustada, et kõik kaubad, mida me tarbime on põhimõtteliselt hüved, millel on ühesugune nõudlus ja pakkumine. Ie. hariduse turg toimib põhimõtteliselt samamoodi kui vorstiturg või investeeringute turg vmt.
Ilmselt peaks kunai avaliku hüvise kui sellise teemaks võtma, sest ma kardan, et ka teist on 90% koolitanud Purju või Ulst vmt., ehk teie jaoks on tänavad ja õhk jne. avalikud hüvised. Way to go.irw -
Braavo, mises!
Lisan mõned targad mõtted:
Private education works, public education doesn't. The publicly educated masses that have grown the modern economies of the past 150 years are an illusion.
Market failures, trusts, and oligopolies are lies spread by the evil economists serving the government as described in the "Protocols of the Elders of Statism". -
M.Friedman on väitnud ka etlapsed on samuti kaup, kas see ei ületa juba mingit piiri?
Kui turg kõik paika paneb, siis milleks üldse on riiki vaja? -
M.Friedman on väitnud ka etlapsed on samuti kaup, kas see ei ületa juba mingit piiri?
Kui turg kõik paika paneb, siis milleks üldse on riiki vaja? -
Rahumees on ju hirmus masendav positivist ja empiirik(vt. tema 1959 Essays in Positivist Economics). See esimene lause on jama küll.
At last. Loomulikult ei lähe riiki vaja. Vähemalt kujul, mille järgi meie tunneme. Praegu on riik põhimõtteliselt territoriaalne jõu monopol(ekstremistid isegi ütlevad, et terriotoriaalne terrorism, kuid nojah). Isegi kui riik ei oleks monopoolne, we'd had him. kui kodankondsus oleks kergesti vahetatav nagu ka firma asukohamaa(nii poole tunniga saaks asja joonde). Siis langeks maksutase nagu märtsis NAS.
Muideks Roomas oli maksutase nii: per näga aastas o,3-0,5% sissetulekult ja 5% tollimaksu sadamates. Siiski, riigil olid suured valdused ning ka sõda oli suur tuluallikas. -
ja teisitimõtlejad marssisid leegionite koossesius põhjapiiri kaitsma.
-
kuule mises, see on ju positivistlik naivism. inimesed ripivad ja jäävadki rippima üksteist, mingi supervisor peab olema et reeglistikku järgitaks ja formuleeritaks. riigi olulisemad funktsioonid on ju järelvalve ja seadusloome. nujaa arbitraazhikohtud võivad ka ju olla aga need ei lahenda seadusloome probleemi.
see et avalik huvi on suhteline mõiste ja manipuleeritav ei tee temast veel mõttetust. -
Ok, mises, tundub, et olin jõu soovimisega pisut ennatlik. Täpsustan siis.
Seda, et riiki pole vaja jne oleme me sinu suust juba kuulnud (täpsemini küll foorumites lugenud). Nii et mitte seda ei tahtnud ma kuulda - diskuteerimata, kas see väide on õige või väär, on see liiga ära leierdatud, tahaks teemast veidi puhata.
Tsiteerides sind ennast: "20% taga on mind liiga palju, et ma seda objektiivselt kommenteeriksin. ... Loodan, et Madis Müller teeb mingid arvutused ka ja siis saab mingi loo sellest teha."
Kahju muidugi, et sa konkreetsest asjast endast rääkida ei taha. Tegu oleks ju viimase võimalusega, mis võimaldaks Re!-l oma lõplikult määritud renomeed veidi puhtamaks pesta. Ehk teisisõnu, kui kaua peab valija seda SOPPA uskuma, mida Siim Kallas räägib? 9000 EEK keskmine kuupalk? Mõni lollus veel?
Ma ei taha öelda, et 20% mõte halb oleks. Täitmata lubadus on minu silmis sõnapidamatus. Aga ma ei salli inimesi, kes oma sõna ei pea. Isegi kui nad on poliitikud!
P.S.
kui jaanuaris'2003 on Eestis keskmine palk üle 9000 krooni, võtan sõnad tagasi ja lähen hääletan reformierakonna poolt! Raudselt! -
Velikij,
ära palun tee end minu silmis naeruväärseks,siin misesiga teemast rääkima....kas sul,Velikij jäi käesoleva teema esimene peatükk,misesi Ennu ilkumise teema kahe silma vahele või mis?
siin-ne teema on Ennu ilkumise teema järg, mises teisel katsel!!!!
ja ülejäänud seltskonnale siin...vaid halb riik on halb omanik.Äärepealt oleks juhtunud,et Eesti raudtee oleks erastatud Rootsi riigifirmale,kel omanikuks olemisel mingeid võrreldavaid probleeme ei ole.
Ja "Private education works, public education doesn't."...misajast peale on harisüsteem inimesi õpetanud.Õppimine on igaühe eralõbu ja raamatu või hariduse ostmine ei tähenda veel,et sellest tolku oleks.Private education on lollidele,kes muidu kuidagi paberit taskusse ei saaks.Hariduse kvaliteet oleneb tarbijast,mitte pakutavast kaubast,kui te tainapead muust väljendist aru ei saa. -
>Hariduse kvaliteet oleneb tarbijast,mitte pakutavast kaubast,kui te tainapead muust väljendist aru ei saa.
tundub et sa oled liiga kiiresti vastanud sest peale laiamise ja prassimise pole sinu jutus küll midagi sees. hariduse kvaliteet oleneb ikkagi pakutava tasemest, lisaks on väga oluline, et pedagoogilised oskused oleksid õpetajatel piisaval tasemel. õppimiseks minev aja- ja pingutuste kulu võiks ikka mingi efektiivsusega olla. asjade seletamine on selles kontekstis omaette kunst. õppijate motiveeritus on aga alati olnud ja jääb nende isiklikuks asjaks ning kuna see on väga subjektiivne siis pole ka mõtet sellel teemal vaielda. -
jraid,
olen sinuga täiesti nõus, "on väga oluline, et pedagoogilised oskused oleksid õpetajatel piisaval tasemel".See on aga riigi asi jälgida,et see mitte teisiti ei oleks.Paraku ei käi aga vanemate rahakoti paksus ja nn.õppijate motiveeritus alati käsikäes.Nii et ühiskonna üldisi vajadusi arvestades pean laiamiseks ja prassimiseks arvamust"Private education works, public education doesn't."...laiamisele ja prassimisele millegi muuga vastata aga kahjuks jahh,ei näe põhjust,sest inimestega tuleb ikka rääkida keeles,mis on neile kõige mõistetavam. -
Teremere, võtan Su kriitika arvesse ja püüan edaspidi mitte avaldada mõtteid, mis ebaküpsed ning võivad seetõttu põhjustada vääritimõistmist lugejate seas. Vähemasti niipalju, kui mu nõder jõud seda võimaldab.
Olen alati olnud veendumusel, et riik peab olema ja jääma. Täitma oma põhilisi funktsioone, milleks ta on kutsutud ja seatud, ehk esindama oma kodanike kõige laiapõhjalisemaid huve.
Riik peab alati olema see viimane, kes teeb ära need asjad, mida teised teha ei taha (majandusteaduse arendamine Ennu näitel) ja need asjad, mida teised teha ei saa (näiteks riikliku järelevalvemehhanismi koordineerimine).
Olen nõus, et kõik, mida riik pakub, peab olema kodanikele parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kui riik õpetab oma kodanikele kõrgkoolides ettevõttemajandust (business administration või mis iganes), siis ei pea ta seda ilmtingimata tegema TÜ või TTÜ majandusteaduskondades. Ta võib seda teha EBS-is vms kohas, kus hinna ja kvaliteedi suhe maksumaksja jaoks on parim. Aga see pole sugugi võrdne väitega, et ta ei peagi seda üldse tegema ja et haridust peaksid jagama ainult era(kõrg)koolid jne.
On asju, mida riik ei saa lasta erakoolidel üksinda teha. See on järelevalve pakutava teenuse kvaliteedi üle ning teenuse formuleerimine. Asjaolud, mis mõistagi ei takista eraakadeemiatel õpetamast mingeid muid hübriidteadusi, kui selleks on piisavalt nõudlust s.t. maksejõulist klientuuri. Aga see ei tähenda veel, et "Private education works, public education doesn't."
Vast aitab nüüd sellel riigi mittevajalikkuse teemal. Selle üle võiks mises näiteks hr. Enn Roosega privas chattida.
Minu eesmärgid olid hoopis teised. Tahtsin teada tegelikult ainult üht, nimelt seda, kas eesti majanduskeskkonda on lähiajal suurema maksukärpe näol muudatusi oodata või mitte. Sest tulumaksumäära vähendamine 26%-lt 20%-le seda kahtlemata on. Kogu armastus!
Sorry, et eksitasin!
Sellegipoolest kena nädala algust kõigile! -
hariduse omandamist ja hariduse kui teenuse pakkumise protsessi ei ole mõtekas omavahel segiläbi käistleda. ressursside paiknemise seisukohalt on mises'il õigus - hariduse turg ei erine põhimõtteliselt vorstiturust. sellesmõttes on riigi kui järelvalveinstantsi kasutamine mõtetu ja ebaefektiivne, haridusele katusepakkumine ametnike poolt on sisutühi. sõbrad, mõelge selle peale, et riik ei peaks siinkohal olema võrdsuse tagamise instants. pigem peaks mõtlema mismoodi tekitada võrdsed võimalused, et inimesed saaksid ise valida. sellesmõttes oleks mõttekas hariduse turg liberaliseerida AGA ENNEM tuleks mõelda mismoodi oleks vähemkindlustatutel võimalik oma arengut fundida.
-
Nii et keegi ei saanudki aru, et minu eesm'rk oli Misest pilada? :))) IRW.
-
Ei saanud jah. 11 aastat riigikooli pluss 8 aastat riigiülikooli on oma töö teinud ja mingi magistratuur mingis erakõrgkoolis ei suuda enam inimest valgusele avada. Kadunud, läbi, mutt!
-
Velikij,
Ebaküpsuse üle Sul nüüd küll ei tuleks kurta...lihtsalt mulle tundus,et suhtud misesi lobasse tõsiselt,thats all.
Fit,:-D
Nohh,metsa raiudes laastud ikka lendavad...
jraid,
oled siis tegelane,kellesse liialt kiirustades tõsiselt kippusin suhtuma jahh?"mises'il õigus - hariduse turg ei erine põhimõtteliselt vorstiturust." HA-HAAA:-D
Tsiviliseeritud ühiskonnas on hariduse omandamine teatud maani kõigile kohustuslik,vorsti söömine aga mitte.Kas sellest näitest jätkub,et erinevusi seletada,ahh? -
"... hariduse turg ei erine põhimõtteliselt vorstiturust" - sellega ei saa tõesti kuidagi nõus olla.
Kui Vellavere valla vorstimeister pankrotti läheb, siis kaotab näiteks 6 inimest töö ja ostetakse vorsti naabervallast sisse. Ja unustatud lugu.
Kui valla ainuke kool pankrotti läheb ja lähim kool Vellaverest näiteks 68 kilomeetrit on, siis probleem ühiskonnas missugune.
Ja ma pole kindel, et siis ummisjalu sinna Tamjärve kooli filiaali tormatakse tegema. -
ootootoot mitte väänata mõtteid omavoliliselt. oma mehaanikalt ei erine haridusturg vorstiturust. see et ühikond lepib kokku, et Vellaveres (või mõnes muus väiksemas kohas) peab kool olema ei puuduta absoluutselt turutoime mehhanisme.
-
Kamoon fit, teremere ja beast,
te elate vist ikka veel ajas kui kooliharidus nii esi- kui tagumise otsa kaudu sisse aeti ja seda viimast teenust pidi kindlalt kohapeal tarbimas käima. Tänapäeval on õpetamine teenus, mida võib vabalt ka võrgu kaudu osutada ja pole absoluutselt oluline kus sa füüsiliselt asud.
Oli meeldiv teid harida, kus te ka ei asuks. -
Seleta mulle, decibel, kuidas sa seda viimast teenust kavatsed läbi võrgu tarvitada? Sest jaotusmaterjalid ikka ajapikku paranevad ja see, et nad läbi võrgu tulevad, on varsti lootusetult out ja kõik on wireless.
Või loodad sa ilma selle tagumise otsa teenuseta hakkama saada? Ai-ai! Vitsa väärt! -
Jraid, leidsin lihtsalt et vorstituru ja haridusturu vahele ei saa võrdusmärki panna.
Decibel, jah elame siin kolmekesi ühes koopas. Sööme toorest liha ja peksame väikeloomi kaikaga :-)
Mine käi näit. Vellaveres ära ja vaata oma idee reaalsus üle. -
Hm, mulle tundub et jälle võidakse TURUTÕRKE puhul ajada sassi põhjus ja tagajärg.
Kõik turuteooriad eeldavad et:
1. turulosalejad käituvad ratsionaalselt
2. Turu maht on piisavalt suur et turu iseregulatsioon käivituks.
Kui nüüd iseregulatsioon mingil põhjusel ei toimi leitakse kunstlikult uus termin TURUTÕRGE mis oleks justkui teooriasse poogitud erand(did)ja asi iseeneses.
Tegelik põhjus on mu meeli selles, et oluliselt rohkem turulosalejaid kui ette kujutatakse ei käitu ratsionaalselt.
Ja eriti jamaks läheb aga siis kui on tegu kriitilisest massist väiksema turuga ja sellel osaleja (näit. riik oma mingi esindaja näol) ei oska, ei taha või ei saa mingil põhjusel käituda arukalt.
Nüüd siis ilmuvad välja oma teooriate kaitsjad/põhjendajad/arendajad viskavad praktikule suhu kondi TURUTÕRGE ja teoreetikud jälle tehtud mehed.
TURUTÕRGE on siiski turulosalejate ebaratsionaalse käitumise tagajärg.
Lõpetuseks jääb vaid soovida arukust ja ratsionaalsust kõigile teile. -
põhimõtteliselt pole virtuaalsel teel ju võimatu õppida ja eks vabaturu põhimõtetel töötaks haridussüsteem mõnda aega päris efektiivselt. aga varsti hakkab tase kumuleeruvas hoos langema, kuna teadus ei too valdavalt suurt midagi sisse (v.a. mõningad äriprojektid). üldine baas kannatab seetõttu oluliselt. kui ei oleks teatava regulatsiooni abiga ennast hästi ettevalmistanud inimesi ei leiaks ka erakoolid, mis (Eestis mitte kunagi) oma teadusbaase luua ei suuda, endale inimesi, kes suudaks rahuldaval tasemel teisi õpetada.
Oleme ausad, autodidakte leidub maailmas ikkagi suhteliselt vähe ja ka nende eksistents on võimalik vaid tänu sellele, et keegi on "musta töö" eelnevalt ära teinud. paljude distsipliinide puhul pole ilma korraliku tehnilise baasita üldse võimalik kuhugi jõuda. -
Keskpärane neo-klassikaline koolijutt, siga.
Mis asi on ratsionaalus? Kas otsuste täpsus, kvaliteet nende pika perspektiivilisuse ning nende müstiline kombinatsioon? Kas ratsionaalsuse kriteerium on rikkus või metafüüsiline orgasm, defineerimatu rahulolu?
Fakt on, et mitte keegi ei defineeri, mis minu jaoks rahulolu loob. Ainus mida ma ütelda saan on, et minu jaoks loob antud hetkel antud omandiga, mis mul on, enim heaolu see tegevus mida ma teen(see ost, mida ma sooritan). Absolutistlik ratsionaalsus on BS.
"Perspektiivitunne" ei ole midagi absoluutset. Lihtsalt osad inimesed eelistavad väiksemat heaolu tarbides nüüd kui võimalikku suuremat heaolu(investeerides nüüd ja) tarbides tulevikus. Selle nimi on time preference ning millel põhineb ka intressifenomen. -
Vot see on juba tase.:)
"Kas otsuste täpsus, kvaliteet nende pika perspektiivilisuse ning nende müstiline kombinatsioon? Kas ratsionaalsuse kriteerium on rikkus või metafüüsiline orgasm, defineerimatu rahulolu?"
Eriti see metafyysika osa...
