Mis Talsest saab; EE börsil 2002 - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Mis Talsest saab; EE börsil 2002

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere

    pool aastat tagasi ütles Luman, et EEnergia võiks peale kasumisse jõudmist 49% osas börsile minna. Käive on ettevõttel 4miljardit ja varade väärtus 16 miljardit. Kas see lootus päästaks Eesti börsi? Ja kui lisanduks ka 49% Tallinna Sadamast?

    Mis Tallinna Väärtpaberibörsist üldse tulevikus saab. Vahepeal nagu oli mingied uudiseid, kuid... LHVl kui aktsionäril peaks ka infi olema. Kadunud Tõnno Vähk(enam pole HPs) arvas, et 4-5a. pärast Talset pole.
    Teema selle pärast, et börs on ikkagi alternatiiv Saksa suletud krediteerimismudelile, kus enamus rahast laenatakse ettevõtete poolt mitte vabade emissioonidega, vaid pankadelt laenates. Nujaa, teema ka see, et kui suured ettevõtted on.
    Kel on mingit infi?
  • Olen poole kõrvaga kuulnud, et TVB on üleminemas tehingute automaatse matchimise süsteemile, seega muutumas moodsamaks ja väikeinvestorisõbralikumaks.

  • Talse ainus lootus on see, et aktsiad muutuvad LHVD kaudu (või mõne analoogilise kasutajasõbraliku süsteemi kaudu) kaubeldavaks.
    Kusjuures madalama tehinguhinnaga kui välisaktsiate puhul.
    Ja sellest ei pruugi ka aidata :)
  • EE on kahtlemata väga tore ettevõte. igati abiks oleks kui ta ka börsil noteeritud oleks. aga.

    paraku, kui ei päästnud telekom, siis EE ei tee seda samuti. seda kasvõi selle pärast, et EE-l on minuarust oluliselt palju rohkem ära teha tänapäevaseks ettevõtteks muutumisel. mul on oma väga hiljutised, väga negatiivsed ja valusad kogemused selle ettevõttega, mis minuarust pole kaugeltki võrreldavad sellega, mida ma ETL (täpsemalt küll ET) kohta kuulnud olen. Ja internetiühendus seinakontaktist??? dream on...
  • Ma ka millegipärast ei arva, et tehingutasud oleksid ainukeseks argumendiks, miks tehinguid teha. mistõttu ma ei arva ka, et automatch oleks mingi päästeingel.

    paljud selle kirjutise lugejatest julgeb väita, et ta ostab aktsiaid ainult selle pärast, et tehingutasud on madalad? Või jätab ostmata kuna need on kõrged?

    Ülimadalate tasudega on lootust püüda ainult päevasisest spekulanti, aga millegipärast on selline tunne, et Eestis selline tõug suri jäädavalt välja 1998. aastal.

    Ja spekulantidele oleks äraelamiseks vaja oluliselt suuremat arvu kaubeldavaid ettevõtteid kui see, mis täna TVB-l pakkuda on.

    Seega: kuidagi tuleks oluliselt kasvatada noteeritud ettevõtete arvu börsil.

    aga mitte jõuga, vaid nõuga - ettevõtted peavad ka ise aru saama, miks nad börsile tahavad saada ('96-'97 ainumotivatsioon end hirmkallilt rumalatele investoritele maha müüa pole päris õige põhjus).



    ******************

    PS ülaltoodu ei tähenda, et Ühispank tahaks kuidagi pidurdada TVB arengut kõrgete teenustasudega. Vastupidi, lähemas tulevikus üritame välja tulla HEADE UUDISTEGA SELLES VALLAS. Stay tuned...

    ******************
  • Rahakompass 2000 messi raames viidi läbi analoogiline küsitlus. Päris palju vastajaid oli ka seal. Tulemused siiani netis väljas:
    http://www.rahakompass.com/alam/8.html
    Igatahes päris huvitav...

  • Maailmas pole ühtegi arenenud riiki, kus poleks toimivat aktiivset väärtpaberiturgu. Vaevalt, et Eestist erand kujuneks.
  • tõsi jutt matrox, arvan(kardan) sama. ikka jõhkralt raha peab Eestisse voolama ning palgad jämedalt tõusma ning siis veel 10 aastat kuluma, siis hakkab investeerimine(investeerimispangandus) Eestis mingiks hobist(30 tegija kukepoksist) kõrgemaks asjaks tõusma. No vaadake fondide mahte. krt.
    samal ajal jälle:... EYP tähtajalisel hoiustel on 2,5 miljardit lesimas(kelle raha see on? riigi?). patsaanid. HPl küll nii palju proportsionaalselt ei ole.
  • Võin kinnitada, et minu investeerimistegevust TVB-l kõrged teenustasud veidi häirisid ja natuke häirivad praegugi. Aga tendents on selles osas järjest soodsam. Pigem kipub probleemiks olema see, et suure osa aktsiate spreadid on üle 3 või isegi üle 5 % ning sellisel juhul on õudselt vaevarikas oodata, millal ükskord break-even punkti jõuad.

    Mis puutub loodetavasse "demograafilise plahavatusse" Eesti investorkonnas, siis arvan, et siin on suhtumine investeerimistegevusse ligikaudu sama suur probleem kui madalad sissetulekud. Need inimesed, kes selliste summade juures, nagu mul kasutada on, investeerimisega tegelevad, on omasuguste seas ilmselt üüratus vähemuses, kuigi selliste sissetulekutega inimesi on Eestis päris palju.

    Nii et see ajupesu (ei mõtle siinkohal selle sõna all midagi halba) nagu "Rahakompass" ja LHV Directi reklaamitegevus on täiesti omal kohal.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon