Volatiilsus optsioonides
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Optsioonide hinna kujunemise üheks peateguriks on volatiilsus.
Kas keegi teab kuidas seda Eestis arvutatakse, või võetakse lihtsalt poolsuvaline optsioonihind ja volatiilsus - who cares - kujuneb ise!
Minule tundub, et praegu Eestis kasutatav volatiilsus Hansa aktsiale on ilmselt liig - 40%. Samal ajal kui aktsiahinna kõikumisvahemik on aasta jooksul +/-10%.
Kuidas täpselt seda volatiilsust tõlgendada. Kas, aasta jooksul liigub aktsia keskmiselt 40% üles või alla.
Tuleb vist hakata ise optsioone kirjutama. -
Ka ise olen tähele pannud, et nii kui jutt volatiilsuse arvutamise peale läheb, algab optsioonikirjutajate poolt üks hämamine. Niipalju kui eemalseisjana olen taibanud, võetakse aluseks mineviku statistiline volatiilsus (standardhälbe vms põhjal), lisatakse sinna ports optsioonikirjutaja subjektiivset nägemust alusvara tulevikukäitumise kohta ning kõige lõpuks veel mingi lisa, mis sõltub, kui palju antud optsioonile veel limiite järel on.
-
Väga õige märkus sult BUY. Sulle tundub, et 40% on liig mis liig ja arvad, et selle hinnaga peaks ise optsioone kirjutama. Kellegile teisele tundub, et 40% on selgelt liiga vähe vaadates potstnsiaalseid tuleviku liikumisi aktsiahinnas. Nii täpselt see volatiilsus kujunebki, nõudmise ja pakkumise suhtena.
Samamoodi nagu maaklerid ei arvuta ise aktsiahinda ei määra ka turutegijad optsioonides ainuisikuliselt optsioonide kaubeldavaid volatiilsusi. Õnneks tuleb sinusarnaseid mehi, BUY, järjest juurde, kes avastavad, et optsioone saab ka ise kirjutada ja see muudab selle turu järjest efektiivsemaks.
Olen sinuga nõus, et Hansa vol on pisut üle hinnatud. Eriti vaadates viimase aja ajaloolist volatiilsust, mis on tõenäoliselt 30% kandis. Samas volatiilsus ei hüüa tulles:)
40% aastane volatiilsus näitab statistiliselt, et jämedalt öeldes tõenäosus on c.a. 66%, et aastane liikumine jääb vahemikku +/- 40% ja 95% on tõenäosus, et vahemikku +/- 80%.
Samas kuidas tunneksid sa end, BUY, näiteks Norma peale volatiilsusega 40-45% katmata calli kirjutades? Eks seesama piiramatu kaotusevõimalus on üks aspekte, mis hoiab volatiilsuse suhteliselt kõrgel ja enamus investoreid pigem optsioonide ostupoolel.
:) -
Optsioonide pakkumise (kirjutamise) poolel tegutsemiseks eksisteerib tõepoolest barjääre. Kui ma ei eksi, oli kirjutamisel miinimumkogus suurem. Igal juhul võiks seda natuke rohkem advanced-meetodit kaaluda.
Seegi pole uudis, et volatiilsus kujuneb turul (implied volatility). Ehk olekski õige aeg hakata rohkem rääkima optsioonidest veidi keerukamal tasandil.
Turu kõrge sisemise volatiilsuse oma teenistusse rakendamiseks ei ole vist katmata calli kirjutamine ainus võimalus. On ju igasuguseid kombinatsioonide strateegiaid olemas (üksnes volatiilsuse vähenemisele või suurenemisele). Peakski selgitama välja, milline strateegia oleks praegu sobiv.
Siiski, volatiilsus ei ole kõigest argument, millega suvalist hinda põhjendada. Targad mehed on selle näitaja kindlasti täpsemalt defineerinud. Siiski huvitab mind kuidas volatiilsust tuleks arvutada.
Kuidas arvutada tegelikku volatiilsust? Kas näiteks Eestis oskab keegi öelda, kui suur oli 2000. aastal Hansapanga aktsia tegelik (actual) volatiilsus. Optsiooni hinnas on implied volatility, mis kujuneb turul. Seni ei ole veel selget näidet arvutamisest üheski raamatus näinud. Öeldakse, et väljendatakse kui hindade standardhälve aasta baasil, sellest siis 66% tõenäosus (s.o. üks standardhälve). Kui aluseks on päevaste hindade kõikumine kuu jooksul, ja seda ekstrapoleeritakse aasta peale (nagu ühes õpikus), siis läheb vist küll midagi võssa, kuigi matemaatiliselt on korrektne.
Veelgi huvitavam on, kuidas leitakse optsiooni enda hinna volatiilsus. Minevikule tugineda ei saa. Ilmselt mingi funktsioon optsiooni alusvara volatiilsusest. -
Tegelikult on need barjäärid väiksemad kui reeglina arvatakse.
1) Miinimumkogus on sama. Isegi väiksem kuna optsiooni kirjutamine on harva esinev soov ja selletõttu tullakse vastu.
2) Tuleb panna pangale tagatis, mis on alates 30% alusvara väärtusest rahas või siis alusvara pant. S.t. et covered call'i kirjutamine on eriti lihtne.
Jah, kindlasti võib panna kokku optsioonidest strateegia, kus alusvara hinna liikumine omab oluliselt väiksemat rolli kui volatiilsuse muutumine. Kõige lihtsam strateegia volatiilsuse peale mängimiseks on straddle ehk sama strike'ga call ja put.
Volatiilsus ei ole jah argument millega suvalist hinda põhjendada. Hoopis hind on argument, millega volatiilsust põhjendada ehk ilmplied volatility leitakse alati arvutatuna optsioonihindadest. Selles mõttes on kaubeldav volatiilsus ja mineviku (historical) volatiilsus kaks täiesti erinevat asja. Kaubeldav volatiilsus sõltub täiesti turu nägemusest alusvara hinna muutumise suhtes tulevikus ja siin ei ole võimalik kasutada mingisugust tarka valemit ega funktsiooni, mis selle välja arvutaks. Kui keegi selle valemi välja mõtleks, mis tuleviku volatiilsust arvutab saaks ta kindlasti Nobeli majanduspreemia, võibolla ka mingi muu preemia veel:)
Optsioonide kirjutaja/noteerija pakub välja omapoolse nägemuse tuleviku volatiilsusest mida turg hakkab siis kaubeldes kujundama.
Ajalooline volatiilsus on aga konkreetne statistiline näitaja. Hansapanga 2000.aasta aastane tegelik volatiilsus mõõdetuna igapäevaste sulgemishindade baasil oli 22.3%. Statistiliselt on see sulgemishindade päevaste muutumiste naturaallogaritmide aegrea baasil arvutatud standardhälve.
2000a viimase 6 kuu vol oli 16.9%, 3 kuu vol 14.6% ja 1 kuu vol 11.8%. Kõik aasta baasil.
Tänase päeva seisuga on viimase 1 aasta; 6,3 ja 1 kuu vol-id (aasta baasil) vastavalt: 19.8%, 16.5%, 12.1% ja 11.3%.
Need on tõesti rekordiliselt madalad numbrid. Viimase poole aasta rekordid (kõrgeimad!) on vastavalt (6,3,1 kuud): 26.9%, 21.0% ja 26.2%.
Arvestades seda, et Hansa kaubeldava volatiilsuse bid (bid/ask vol vahe tavaliselt 2%) pole poole aasta jooksul langenud alla 33%, on lihtne järeldada, millise strateegiaga sellel turul poole aasta jooksul raha oli võimalik teha:)
Samas ei ole absoluutselt mingit garantiid selle suhtes, et see ka tulevase poole aasta jooksul töötab. Viimase paari aasta jooksul on olnud kaubeldav volatiilsus ka tasemel 150% (reaalsed tehingud) ja ajalooline volatiilsus veelgi kõrgemal. -
BUY - lyhidalt kokku võttes on volatiilsus sisuliselt ainus asi, mida optsioonide puhul kaubedakse.
Kõik teised muutujad preemia arvutamisel on eksogeensed - ehk fikseeritud.
Optsiooniga kauplemisel võtad lihtsalt nägemuse tuleviku volatiilsuse suhtes: kui ostad optsiooni, siis ootad vol. suurenemist, kui kirjutad, siis ootad vol. vähenemist.
Ajaloolise ja kaubeldava volatiilsuse kokkulangemine on pigem juhus, kui reaalsus, sest (minu arvates) nägemus tulevikust kipub domineerima ajalooliste andmete üle. -
Barjäärid pole tõesti väga kõrged. Mina arvasin, et on kõrgemad. Kaetud optsiooni kirjutamisel peab muidugi hea kogus alusvara olema. Aga katmata CALL optsiooni võiks kombineerida PUT-ga.
Üllatavalt soodne tundub bid/ask volatiilsuste vahe (2%), selle järgi on optsioonide spread väiksem kui mina arvasin, kui ma õigesti aru sain. Ja koolis õpetati, et Eesti turul optsioonide tagasimüügil ajaväärtust ei arvestata.
Uurisin veidi ja leidsin, et pikk liblikas (4 optsiooni) peaks kõrge volatiilsuse korral hästi töötama. Sellel on muuseas kaotusvõimalus piiratud. Parim ,kui hind jääb kindlasse vahemikku ja saab ka nii kombineerida, et UI (underlying instrument) hinnatõusul jääb kasumisse. Kardan, et nõrgaks küljeks strateegias on PUT-ide kirjutamine ja ostmine. See turg ju Eestis eriti vähearenenud. Kuigi leidsin, et kui kirjutada ja osta õnnestub omavahel sarnase kuid CALL-ide volatiilsusest erineva volatiilsusega võiks ka töötada. Siit küsimus, kas Eestis kusagilt tervet liblikat saab osta.
Kas PUT-ide ja CALL-ide hindades sisalduv volatiilsus Eestis on väga erinev? (Selle arbitreerimiseks on oma strateegia). Teoreetiliselt peaks varade hinnad ja parameetrid olema kooskõlas, muidu tekivad arbitraazhivõimalused. Kasumitahtjal neid ju otsida vaja ongi.
Kas ajalooline volatiilsus kolmeks kuuks ja aastaks arvutatakse päevaste hinnamuutuste põhjal või nädala või kuu hinnamuutustelt?
Optsioonihindades sisalduv volatiilsus on ikka tõesti märksa üle tegeliku. Kui see nii püsib pikaajalises perspektiivis, siis oleks ju hästi (strateegia rakendajale). Ja liblikasse saab optsioonide parameetrite valikuga nägemuse sisse lülitada, nt. et hinnatõusul kahjumisse ei lähe (see-eest läheb risk langusel suuremaks).
robert? Kuidas teised fikseeritud on? Riskivaba intressimäär ju kõikuv. Ilmselt saame fikseeritusest erinevalt aru. Mis see Eestis võiks olla. Ise pakun 7% või kuni 5%.
Kui HANSA hinda nähakse kuue kuu jooksul üldiselt tasemel 200, siis peaks see jah optsioonide implied volatiilsuses sisalduma, kuid see peaks sisalduma ka PUT-ide hindades, muutes nende kirjutamise kasulikumaks. Kui ei, siis võiks üritada arbitr. CALL/PUT hinnasuhtele. -
Nii palju ikka ehk ajaloolise volatiilsusega arvestatakse, et usutakse, et kõikuv aktsia jääb kõikuvaks ja stabiilne stabiilseks. See peaks jõudma investorite nägemusest optsioonihindadesse.
-
buy - intress on fikseeritud selles mõttes, et ta ei puutu asjasse optsiooni hindamisel. Intress ei muutu hindamisprotsessi käigus - ta muutub vaid turuintressi muutudes. Analoogiliselt ei muutu ju ka spot, strike ja periood.
Tõepoolest, Eestis on vastava benchmargi leidmine raske, aga arvan, et parima tulemuse saavutab vastava perioodi swapikurvi intresse kasutades. S.t. 3-kuulisel optsioonil kasutaks 3-kuulist swapi offerit ja 6-kuulisel 6-kuust.
Hetkel noteerib ntx Hansapank 3-kuulist tasemel 5,96 ja 6-kuulist tasemel 6,25. -
buy-
Millises koolis seda õpetati, et ajaväärtust tagasi ostmisel ei maksta? See on üks kõige vääramaid müüte, mis optsioonide kohta Eestis liigub. Kahetsusväärne, et inimene, kes sel teemal loengut peab ei vaevu reaalset turgu üldse uurima!
Sama lihtsalt kui tavalisi optsioone saad sa ka liblikat osta hansast, strateegia hind kujuneb kindlasti soodsam kui üksukute optsioonide ostmisel kuna jäävad ära palju spreadisid.
Put-ide kirjutamisega ei ole mingit probleemi, kuna ostja jaoks ei ole vahet kas on call või put. Ta ostab ikkagi volatiilsust ja saab alusvaraga mängides ka alati teha callist puti ja vastupidi. Nii on ka volatiilsused reeglina alati samad.
Ajaloolist volatiilsust arvutatakse tavaliselt päevaste muutuste põhjal, nii ka mina eelmises kommentaaris.
Sul on õigus, et teoreetiliselt on ka intressimäär muutuja mis optsiooni hinda tema eluaja jooksul mõjutab ja optsiooni ostes/müües võtad sa ka nägemuse intresside liikumise suhtes. Kuid reaalselt meie turgudel ei ole see oluline faktor. Intressispread on lisaks volatiilsusspreadile teine optsioonihinna spreadi koostisosa. Intress on vahemikus 5-10%, mis on ka reaalne väikeinvestorile (depo vs.laen)
Kui hansa hinda nähakse kuue kuu jooksul tasemel 200 kuid ta on ikka 140, siis on sama tõenäoline, et ta võib olla 90-100 kuue kuu pärast, mis tähendab, et puttide kirjutamine on sama riskantne kui callide ja ka volatiilsus on sama.
ajalooline volatiilsus kindlasti kajastub investorite nägemuses tuleviku volatiilsusest, seda vähemalt intuitiivselt. -
Kool kooliks, tuleb Tallinnast ühest teatud ilmakaares vaadata. Võib-olla sain ma ka valesti aru. Põhimõte selles, et spread on nii kole suur.
Strateegia ostmine on päris asjalik idee, aga kas selle likviidsus mitte standardoptsioonist väiksem pole ja seetõttu probleeme valmistav.
Kui volatiilsused kujunevad turul ja Callide turg on omaette Put'ide turust, siis võiks nende volatiilsused teoreetiliselt erineda. Kui muidugi pariteetsus juhuslikult ei kehti.
Selles mõttes on jah intressimäär fikseeritud, et võetakse välise muutujana teiselt turult ja ei kujune optsiooniturul.
Ei ole süvenenud, aga õpikunäite sarnast ilusat liblikat vist kombineerida ei saa, kuna sisalduvate optsioonide parameetrid on ikka standardiseeritud, UI turul liigub omasoodu. Ja tagatisdeposiit piirdub maksimaalse kaotusvõimalusega?
Kuna ajalooline volatiilsus kajastub investorite nägemuses tulevikuks, siis peaks liiga kõrgele volatiilsusele toetuva strateegia austajaid juurde tulema, kui muidugi volatiilsus jälle ei paisu seoses oodatava hinna läbimurdega. Kuid pikaajaliselt, arvestades Hansa kiire kasvu faasist mõõdukama kasvu faasi üleminekut ja kohaliku aktsiaturu soigumist võib volatiilsus kujuneda madalamaks 40 protsendist. -
Küsimus Tõnisele ja Tõnnole - mida te ekspertidena arvate Eesti optsioonituru efektiivsusest?
Minu meelest see on üks natukene naljakas turg, kus hinnakujunemine ei ole ostjate jaoks piisavalt läbipaistev. Saan aru, et likviidsus taandub alusvara likviidsusele, aga ikkagi. Sisuliselt on kaks kirjutajat, kes noteerivad kumbki ainult oma optsioone ehkki standardid on vist täiesti kattuvad (lõpptähtaeg kuu kolmas reede jne). Nõudlusest ja pakkumisest tulenevaid turuolukordi (nagu näiteks aktsiaturul, kus mõni tegelane vahetevahel hinna ajutiselt ära liigutab) ei ole ostjal reaalne kinni püüda, sest kirjutajad kasutavad need kõik majasiseselt enda kasuks ära ja ostja ei saa selliste võimaluste olemasolust kunagi teadagi. -
Tõnis ja Tõnno,
Ma usu, et põnev oleks foorumlastel teada saada, mis on delta ja gamma.
Ja kuidas transformeerida rahaks nende suuruste dünaamika?
***
Muideks Tõnis ja Tõnno on lubanud derivatiivide maailma tutvustada teisipäeval 15.30 algavas vestlusringis. -
Volatiilsus Eesti aktsiatel ei saagi madal olla kuna on otseselt sõltuv ikkagi alusvara likviidsusest. Eriti ei usu, et pangad müüvad oluliselt kõrgema volatiilsusega optsioone,seda olen ise ka huvi pärast kontrollinud. Mõningatel juhtudel võibolla tõesti tõstetakse kindluse mõttes volatiilsust,(olulised uudised tulemas, jne), Kõrge volatiilsusega optsioonide müük ei saa kindlasti olla eesmärk, kuna vastasel korral keegi optsioone lihtaśalt ei ostaks, sest on ka vähetõenäoline, et need rahasse jõuaks.
Tegelikult tõesti Eesti optsiooniturg on peamiselt kahe panga käes, kellel on võimu ka kõigutada alusvara hinda endale vajalikus suunas, kui vaja. Strateegiate ostmise puhul ei näe ma yldse mingit teenimise võimalust arvestades,et preemiad ei ole ju väga väiksed, st et alusvara hind peaks liikuma ikka väga palju lühikese aja jooksul. -
Volatiilsust vyyrtpaberite optsioonides saavad pyhjustada praktiliselt kyik vyimalikud tegurid. Mytlen selle all kyesolevaid businessi finants tulemusi, volume, riigi macro ekonoomilisi ja poliitilisi syndmusi samuti saavad seda liigutada ka suured tegijad myyad vyi ostjad ise, kes vastandlikult sellele kui palju on nad myynud vyi ostnud optsioone ostavad vyi myyvad teatud hulga optsioone tagasi, mis vastavalt raha multiplierile omakorda viib optsioonide hinna taseme sellele vyi peaaegu sellele tasemele mida nad silmas peavad(kyigutavad volume-seda me vyiks isegi kyik koos teha, hammas peaks peale kyll hakkama!). Muidugi on neil seda raske teha macro ekonoomiliste vyi poliitiliste otsuste puhul. Ajalooline osa loeb ka muidugi midagi. Arvestades nyiteks panga eelnevaid majandusnyitajaid net sales, revenue, cashflow. Kuid optsioonide hinnad on siiski yles ehitatud tuleviku hinna peale. Kui sa ise ostad vyi myyd, siis sa pead ise olema suuteline pyhjendama oma ostu vyi myygi hinda oma ostjale vyi myyale. Minu arvates pole vyimalik kasutda mingeid valemeid optsioonide hindade myyramisel!
-
"Kõrge volatiilsusega optsioonide müük ei saa kindlasti olla eesmärk, kuna vastasel korral keegi optsioone lihtsalt ei ostaks, sest on ka vähetõenäoline, et need rahasse jõuaks."
Ostetakse ja kuidas veel. Väidan, et enamus optsiooniostjaid ei oska ajaloolist ja kaubeldavat volatiilsust võrrelda rääkimata delta mõiste defineerimisest jne. Pakun, et viimase aasta jooksul on näiteks HP 1-3 kuuline kaubeldav vol olnud pidevalt kõrgem ajaloolisest mis tähendab, et calli ostjad on selgelt tehingut tehes pigem ebasoodsas olukorras olnud. Ja HP aktsia hinnaliikumine ongi olnud väga loid ja calliomanikele ebasoodne.
Probleem on selles, et volatiilsus ei kujune läbipaistva kauplemise käigus, vaid kirjutaja kes lisaks nõudluse ja pakkumise teadmist optsioonide kohta valdab kogu olulist infi ka alusvara kohta lihtsalt ütleb, et kuna turg on selline, siis hind on nüüd selline. Take it or leave it. Mingi läbipaistvama kauplemiskeskkonna juurutamine tuleks kõvasti kasuks ja arvatavasti suurendaks käivet. See oleks ka kirjutajatele kasulik, sest pankade huvi peaks olema teenustasude kogumine. Vaevalt, et jaepankadest Rootsi omanikud lubavad enam turul nägemust võtta. -
100% nõus Alo-ga. Kaubeldav volatiilsus oli tõesti hiljaaegu 40% kandis, 3kuuline tegelik 14.6% (vt. ülalpool). Tahaks ikka kirjutada. Saaks ka kasumit nagu Hansapank.
-
Kaubeldav volatiilsus pidigi kõrgem olema kuna tulemas olid HP majandustulemused, dividenditeated. Ning ei usu, et optsioonikirjutajad oleks müünud ajaloolise volatiilsusele tuginedes optsioone, kui lähitulevikus oli oodata volatiilsuse tõusu. Muidugi alati on võimalus, et hedge'takse ennast, aga ei usu et Eestis seda tihti ette tuleb.
Optsioonidega kauplemine on tegelikult riskantne värk, ning alusvara vähelikviidsusest tulenevad liikumised on ohtlikud optsioonikirjutajatele. samas vähetõenäoline, et eestis ükski optsioonikirjutaja 100% delta hedge teeb, rääkimata gamma hedge'st.
Minu teada kuna TSE tahtis midagi juurutada optsioonidega kauplemise vallas, aga asi oli vist mõttetu. Sisuliselt on ju turul kaks-kolm tegijat ja nad saavad hakkama ka ilma börsita. -
alo: optsiooniturul on kindlasti palju ebaefektiivsust. Seda just selle tõttu, et optsioonikirjutajad võtavad riski noteerida optsioone põhiaktsiate peale üle kõikide strikede ja lõpptähtaegade. Vähem kaubeldavate optsioonide hinnad tulenevad seega aktiivsemalt kaubeldavate lepingute hindadest, mis kujunevad turul. Seetõttu on vähem kaubeldavate optsioonide hinnakujunemine ebaefektiivne ja tähelepanelikul investoril on ka võimalus seda ebaefektiivsust ära kasutada.
Hinna kujunemise läbipaistvus on minu arust rohkem sõnakõlks - vabandus investori enda jaoks, miks vältida optsioone:) Sest peamine muutuja optsioonihinna kujunemisel on aktsiahind. Selle kõrval on teised muutujad praktiliselt konstantsed. Aktsiahinna kujunemisest on minu arvates Eestis päris hea ülevaade. Lisaks sellele on Hanza.netis üleval ka optsioonide hinnad ja ka kalkulaatorid. Põhimõtteliselt ongi tegu juba börsiga, kus põhiline turutegija hoiab kogu aeg oma noteeringuid üleval. Noteerimise riski kompenseerib spread, mis ei ole tihti suurem kui näiteks Skandinaavia optsioonidel (OM, EUREX...). Lisaks sellele ei ole Eestis OTC turul teenustasusid, mis kaasneksid optsioonide börsile viimisega.
Mis moodi sa kujutaksid ette turu suuremat läbipaistvust, Alo?
Delta, gamma teemad: Optsioonikirjutajad teevad delta hedge'i. See ongi kogu optsioonidega kauplemise mõte - katta oma riske odavamalt kui saadud tulu optsioonipreemiatest. Meie turul on praktiliselt ainuke risk, mida turutegija katta saab delta risk. Gammat, mis siis näitab delta muutumist vastavalt alusavara hinna muutumisele, on väga raske katta. Eks liiga suurt gammat hoitaksegi ära volatiilsuste tõstmisega ja smile (volatiilsuse kurv strikede lõikes) liigutamisega omale soovitud suunas. Sellest tulenevalt tekib muideks jällegi turul ebaefektiivsusi aegajalt. Portfelli deltariski peavad pankade turutegijad juba sellepärast kogu aeg jälgima, et avatud deltal põhinevad nii sisemised riskilimiidid kui ka Eesti Panga kapitalinormid.
juuli: jah, alusvara turu halb likviidsus tõstab kaubeldavat volatiilsust tavaliselt ja ka suurendab spreadi optsioonihindades.
Mis puudutab alusvara hinna kujundamist omale soovitud suunas siis on see iseendale augu kaevamine. See on minu arust jällegi sõnakõlks, mida hea jutu sisse loopida rääkida mõjuvõimsatest turuosalistest. Kui keegi tahab oma tegevusega alusvara hinda efektiivsest punktist ära liigutada siis soovib ta ainult kinkida raha sellele, kes ta tegevuse läbi näeb. Turu halb likviidsus on vaid probleem optsioonikirjutaja jaoks. Kui ta positsioonid on liiga suured (suur gamma) ei ole tal võimalik end turu suurte liikumiste juures katta. Nii tuleb paratamatult kasutada strateegiat : osta kui teised müüvad ja müü kui teised ostavad. Läbi aegade on see strateegia end üllataval kombel väga hästi ära tasunud.
Rääkides veel kaubeldavast volatiilsusest, siis võiks huvi pärast panna üles küsitluse: Kas oled hetkel (turg 135-136) nõus Hansapanga märtsi 135 calli hinnaga 5 krooni pigem ostma või müüma? :)
Miskipärast usun, et selle küsitluse tulem ei peegeldaks sugugi ajaloolise ja kaubeldava vol'i 3 kordset vahet (c.a. 12 vs. 36 näiteks):) See ongi selle tõttu, et piisab Hansapanga hinna närvilisest liikumisest vahemikus 130-140 nädala-paari vältel, et 1 kuu ajalooline volatiilsus oleks 50% ja rohkemgi.
JJ: "Minu arvates pole vyimalik kasutda mingeid valemeid optsioonide hindade myyramisel!"
- Minu arvates pole võimalik optsioonide hindu määrata ja neid kasumiga kaubelda ilma valemiteta! :) -
ma mõtlesin hinna kõigutamise suhtes eelkõige kolmandat reedet, sest muul ajal tõesti ei ole sel olulist mõtet.....
-
Minu nägemus on siiski, et reguleeritud "päris" turgu ei asenda miski, kuigi tunnistan, et ei ole probleeemi olemusega just liiga sügavuti tegelenud. Tahaks reaalajas noteeringuid rohkem kui ühelt turuosaliselt koos kohustusega mingis mahus tehingut teha. Kuigi kohustus ilmselt jah tiriks spreadi laiaks ja lõppkokkuvõttes ei muutuks vist midagi oluliselt paremaks.
-
On soov lugeda LHVD chati "Optsioonide ABC" vestlust. Palun linki.
