Portfelli diversifitseerimine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Diversifitseerimine on tegevus, millega puutuvad kokku praktiliselt kõik investorid. Ka mitteväärtpaberiturul tegutsejad.
Aga kui hajutatud portfell ikka olema peaks? Mõni koolkond arvab, et piisab kolmest-neljast. Teine nõuab kümneid paigutusi.
Pakun, et hajutatus on optimaalne kui portfellis on viis enam-vähem võrdse suurusega paigutust.
Kahe-kolme ettevõtte puhul mõjutab üksik investeering liigselt ja kümne puhul ei suuda enam vajalikul määral jälgida.
Diversifitseerida saab ka ajas (vrdl. cost-averaging). Fikseerides tulevikuks investeerimisgraafiku summade kaupa võid teha esimese paigutuse kõigest ühte ainsasse väärtpaberisse. Nt. võib iga kuu osta ühe ettevõtte aktsiaid. Poole aasta pärast on kuue paigutusega portfell.
PS: Sarnasel teemal arutelu arendatakse ka Chat'is teisipäeval. -
Hajutatusega ehk diversifitseerimisega on ilmselt tegelenud ka vanarahvas: "ära pane kõiki mune ühte korvi" :-)
Üldiselt väidab klassikalise portfelliteooria arendus, et alates 15.st aktsiast koostatud aktsiaportfell peaks sisaldama laias laastus ainult tururiski ning minimaalsel hulgal ettevõtte-spetsiifilist riski. Teiste sõnadega - 15. aktsia portfell peaks juba suhteliselt hajutatud olema.
Mure on mul ikkagi. Ilmselt ei piisa, kui me suudame ennast hajutada mõne turu(indeksi) ulatuses. Kui indeks ise kukub, siis oleme me ikka õnnetud. Kui oleme.
Üldiselt ma arvan, et liigse aktsiate jälgimisega midagi eriti head ei saavuta. Ma arvan, et leidub terve rida instistutsioone, kes jälgivad aktsiaid minust paremini. Seega, olles valinud välja kohad, kuhu ma tahan olla investeeritud, siis võtan ma riski kas index-trackeriga või vastava fondiga. Ma tõesõna usun, et lisaväärtus, mida ma suudan luua jälgides ise oma pikaajalist aktsiaportfelli, on minimaalne.
Palju olulisemaks aktsiate valikust ning diversifitseerimisest erinevate aktsiate seast on mu meelest varaklasside valik. Kui suur peaks olema raha, võla, aktsiate ning kinnisvara omavaheline suhe, mis mind õnnelikuks teeb. -
jaotamine on jama. sõltub ikka igast individuaalsest asjast mis sul käes on. logisch!?
Robertil peaks andmeid küll olema, mis empiiriliselt(sic!) tõestaks, et tegelikult võivad ühe grupi(sektor, piirkond, käive, kasum, analüüsid, punane-roheline) eri paberid käituda täiesti erinevalt.
see on ainult matemaatiline pläma(näiteks kui arvuti ostaks rotatsioonis ilma paberite kvaliteeti vaatamata ühest sektorist enda portfelli, siis oleks selge, et sektori sukeldudes on enamus neist punased. samal ajal võib nutikas sell koostada endale portfelli, mis on täiesti roheline) -
ja muidugi räägite positsioonisõjast(heh). spetsil on suht suva, kus ta oma tillusid kokku ajab: vahet pole, kas paberi emitent tapab kanu või kraabib räni: spets teeb ikka kasumit 20-1.
spetsi ja portfellinduse vahe on nagu Pärsia lahe ja I ilmasõja vahe. just outdated. kui juba spekuleerida, siis juba.
ning kui lähed niikuinii pikaajalisele, siis pista kuhugi perspektiivsesse kohta nagu GX ning unusta paariks aastaks ära. -
Kõigepealt munadest ja korvidest. Usun et olulist rolli mängib ka kasutada olev summa. 500 000 krooniga on tõesti näiteks 15 aktsiat mõistlik portfelli valida, 50 000 krooniga teenustasude tõttu mitte.
Ibbotson Associates andmetel tehtud graafik näitab, et ettevõtteriski vähendab oluliselt ka juba 6-8 aktivaga portfell. Seda joonist saab näha klikkides siin.
Ja loomulikult index-trackerid, vähemalt minu isiklikud lemmikud. Nende puhul ju ettevõtterisk enamasti puudub, ostad tervet indeksit. Seega nende puhul peaks ka väiksemast arvust piisama.
Ja Robert natuke vaidlen, kui leidub aktsiate puhul institutsioone kes neid sinust paremini jälgivad, siis leidub ka neid näiteks index-trackerite puhul, seega kas peaks üldse turust eemale hoidma?
Lohutan ennast, et 70% fondijuhtidest kaotab indeksile ja seega leian "liigsest aktsiate jälgimisest" kasu olevat. -
Mises, Sul on asjad natuke segamini. Daytrading'u puhul ei ole mingit mõtet rääkida portfelli hajutamisest, kui sul keskmiselt on aktsia käes 2 minutit. Ja ka nagu iga teine daytrader on ka Spets kaotanud kõvasti.
Ja hajutamine tasub ennast pikaajaliselt ära, eks pead vist omad vitsad selle tõestuseks saama. Olen nõus, et GX on perspektiivikas, kuid samas ei tooda see ettevõte veel kasumit ja seda võtta ainukeseks aktsiaks pikaajalisse portfelli oleks ... mitte väga õige. -
mises - see ei ole portfell ning me ei räägi diversifitseerimisest, kui me realiseerime aktsia juba antud päeval või isegi nädalal või kuul.
teine asi - sa räägid iseendale vastu - hajutamisega sa vähendad riske, et just sinu aktsia sügavalt punases istub. Loomulikult võivad ühe grupi instrumendid üksteisest totaalselt erineda, kuid kui sul on rohkem aktsiad käes, siis summaarse porfelli punasesse sattumine ei sõltu niipalju ühest aktsiast vaid kogu turust.
Fondidele pakuvad index-trackerid tõenäoliselt väga head alternatiivi, sest siis on investoril portfelli käitumine täpselt teada vaadeldes ainult turuliikumisi.
Igal juhul jään oma arvamuse juurde, et peamise väärtuse loob pikaajaline (10+ aastat) varade jaotus varaklasside lõikes. On suhteliselt ükstaskõik kas ma ostan GXi, HPd või jumal-teab-mida. Ma olen endiselt kõige rohkem happy, kui mul on:
a)piisav likviidus emergency olukordade jaoks - RAHA
b)piisav income äraelamise tarvis - VÕLAKIRJAD
c)piisav garantii tulevikus elamise tarvis - AKTSIAD
d)koht, kus omi mõtteid mõlgutada - KINNISVARA -
ahjaa - enamus meist ilmselt ei saa endale lubada vastavust sellise toreda Asset Allocationiga.
pakuks välja noore-inimese-retsepti
a)Raha pole kunagi piisavalt. Loodetavasti ei ole ka emergency't.
b)Võlakirju pole eriti vaja, sest regulaarset "kupongi" maksab tavaliselt tööandja palga näol
c)osta aktsiaid. ükskõik, kas läbi fondi, elukindlustuse, või (miks ka mitte?) Kasvukonto kaudu. Pane kogu aeg regulaarselt kõrvale - ainult nii saavutad piisava finantsilise kindlustatuse vanaks saades
d)no kusagil peaks ikka elama ka - kui vanemate juures ei taha - rendi korter. Ära laenuga osta - kui rikkamaks saad, siis ostad selle niikuinii. -
Robi, kuu jäävad Sinu varaklasside loetelus tuletisinstrumendid, mida moodsad jaotused välja pakuvad?
Näiteks optsioonid, mingi löögi all oleva vara(valuuta, aktsiad, võlakirjad või kinnisvara) riski maandamiseks. -
Optsioonid riskimaandamise kontekstis ei ole midagi muud kui tavalised kindlustuspoliisid. Aga need on ju nii või teisiti varaklasside juurde poogitud.
-
Kui ikka üritada aktsiaid veidigi valida portfelli ja neid jälgida, tundub mulle optimaalne ikkagi viis-kuus paigutust. Teenustasud hakkavad suurema arvu juures suurenema. See kehtib ilmselt väikeinvestori portfelli kohta. Fondide portfellid on ilmselt teiste kriteeriumide järgi koostatud.
Ühe turu ulatuses hajutamise riski näitavad kohalikul turul toimunud sündmused. Kui mulliteooria paika peab, siis tuleks aktsiaid osta kas peale mulli lõhkemist või eri mullide eri faasides.
Ise olen refereerinud allikat portfelli rahvusvahelise hajutamise vajadusest. Selle järgi peaksid ka USA enda investorid ostma väärtpabereid välisturgudelt. Paraku domineerib maailmas USA nii võimsalt, et turgude riskide hajutamiseks tuleks vist marsielanikega kontakteeruda.
Investeerimistegevuse ja aktsiate valiku mõttekuse suurepäraseks näiteks on minu meelest sellise nähtuse nagu Buffett'i ja BRK eksisteerimine ja senine edu. Ja kuhu me välja jõuaksime kui investorid ostaksid kõiki aktsiaid, mis müüki tuleb? Siis tahaks mina ka emissiooni korraldada !) Kuigi investoril on kindel teadmine, millesse ta on investeerinud. Turu efektiivsuse huvides peab siiski olema ka investoreid, kes valivad. -
robert,
miks korteri laenuga ostmine halvem on, kui rentimine?
1. Viie aasta peale laenu võtmise korral on igakuised tagasimaksed väiksemad, kui sama klassi korteri rent.
2. Laenuga korterist tõstetakse sind välja siis, kui Sul raha otsa saab. Samuti ka rendikorteri puhul, aga lisaks sellele ka paljudel muudel sinust sõltumata asjaoludel.
3. Rendi korteri igakuise makse korral ei näe Sa makstud raha enam kunagi. Laenuga ostetud korteri korral näed Sa osa makstud rahast (mis on juba niigi väiksem, kui rendi korteril) jälle siis, kui Sa korteri maha müüd. -
BUY,
Buffetti tulemus tundub tõesti fenomenaalne võrreldes USA aktsiaturu keskmise tootlusega, kuid minu respekt oleks veel palju suurem, kui ta oleks saavutanud midagi taolist investeerides rahvusvaheliselt. Kui ma õigesti mäletan pööras ta ikka väga vähe tähelepanu makrole, vaid kogu aur läks peamiselt firmade uurimisele ja isegi nii paar case'i pehmelt öeldes ei olnud väga edukad. Mõnel areneval turul oleks ta ilmselt päris rängalt mõne makrokriisi alla jäänud, mis eeldused mis ta firma valikul tavaliselt tegi totaalselt segi oleks paisanud. Muidugi oleksitest ei ole ilus pikalt rääkida. -
Vaidlus laenu rentimise või ostmise vahel tundub olevat mõttetu - pigem peaks seda vaatama kui liability management'i, mis pole sugugi halvem kui asset management mis on selle threadi teema. A+ portfell tõestab kõige paremini, et likviidsuse juhtimiseks pole vajalik omada raha. Küll on aga vajalik aktivate difersifitseeritus, et säilitada riskivaba ligipääs oma passivate juhtimisele.
Kuskil threaides on olnud jutuks kuidas rikkaks saada ning scrooge jt. promovad sellega seoses pikaajalist investeerimist, tegelik töötav meetod on see, et majandusliku downturni ajal tuleb ennast leverage'da niipalju kui võimalik ja teha mingi bet, mis õnnestumise korral tagab edasise heaolu.
Ega see muud ei tähendagi, et kui sa praegu diversifitseerida arvesta, et sul võib vaja olla oma portfell likvideerida või selle vastu raha tõsta:) -
joka - arusaadav
olin suhteliselt lahmiv selle korteri-asjandusega seoses, kuna ma ei tea rendihindadest midagi, ning mu meelest olid laenumarginaalid ka päris kõrged. Loogika oli umbes selline, et võttes 12% laenu maksad kogu aktsiaportfelli tootluse laenu intressiks ära ning alles midagi ei jää. Vaikselt järele mõeldes tunnistan, et tegin loogilise vea - ilmselt on korteriomanike IRR kinnisvara rentides oluliselt suurem, kui pankade IRR laenu andes.
sorry..
Enivei - kinnisvara osatähtsus pika perioodi portfellis ei tohiks üle 20% olla, kuna tegemist on minu hinnangul suhteliselt ebalikviidse ning läbipaistmatu varaga. -
Kas teile ei tundu, et paljud inimesed arvavad, et kinnisvara ostes ja seda välja üürides on palju kindlam äri kui aktsiatega tegeleda. Näiteks kui osta korter ja see välja üürida ei lähe isegi remondi peale (peaaegu) mingeid kulutusi. 150000.- korter, üür 1000 kr/kuus, aastatulusus 8%. Võib-olla vähe?, aga kindel.
-
Kinnisvara rent on sarnane võlakirjaga. Aktsiatootlusest jääb ta aja jooksul ikka väiksemaks. Koostades oma varade allokatsiooni, siis võiks kasutada nii aktsiad kui ka kinnisvara või võlakirju nagu Robert enne soovitas.
-
kinnisvara rendi tootlus < aktsia tootlus
kinnisvara rendi risk < aktsia risk
loomulikult mängivad rolli kinnisvara asukoht ja majandussektor
Sisuliselt peaks eelpool mainitud asset allocation'i suutma saavutada ka ainult raha ja aktsiatega, eelkõige kui puuduvad piisavad vahendid kõike otse kasutada. Võlakirja ja kinnisvara võib asendada ka aktsiatega. Vastavalt dividende maksva cash cow'ga ja kinnisvaraettevõttega. -
Robi ja Andres valmistasid ette väikese konspekti enne tänast CHATTI, mis algab 15.30 ja kuhu kõik kliendid on teretulnud
***
Enne portfelli koostamist tuleb selgeks teha oma eesmärk või eesmärgid. Me mõtleme siin elulisi eesmärke nagu:
Pensioniea kindlustus
Laste koolitamine
Maja ost
Need eesmärgid on ka rahaliselt väljendatavad ning sageli eeldavad nad säästmist ning säästude kasvatamist. Nüüd peab otsustama, mis on tähtsam, kas varade säilimine või nende maksimaalne kasvatamine. Teisisõnu, kui suurt riski me oleme nõus võtma ja kui suurt tootlust me ootame. Risk ja tootlus on omavahel seotud - kes soovib kõrgemat tootlust (suuremat kasvu) peab võtma ka suuremaid riske.
Oletame, et meie eesmärk on pensioniea kindlustamine- rahaliselt: omada 20.a. pärast miljonit krooni.
I tee: paneme iga kuu 2432 kr deposiiti intressiga 5% aastas
II tee: investeerime iga kuu 1316 kr aktsiaportfelli, mille oodatav tootlus on 10% aastas.
Üks tee ei ole parem, kui teine. Erinevatele inimestele sobivad lihtsalt erinevad teed. Suurema tootluse nimel peab ka rohkem riskima ning kes investeerib aktsiatesse peab arvestama ka lühiajaliste kaotustega. Kes kaotust ei talu, peab leppima ca poole suuremate igakuiste investeeringutega.
Portfelli optimeerimine ongi sobiva tee valik, mida on võimalik leida kahel viisil:
Maksimaalse tootluse leidmine kindlaks määratud riskitaseme juures
Minimaalse riski määramine soovitud tootluse saavutamiseks (eesmärgi saavutamine eeldab teatud aastatootlust)
Risk ei ole halb ja teda ei tule vältida - me vaatame riski kui võimalust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu me soovitame, et investeerija teeks endale selgeks, kui palju riski on ta võimeline taluma (maksimaalne lühiajaline kaotus) ning maksimeeriks antud tasemel oodatavat tootlust.
Nüüd, kus me oleme otsustanud, kui palju riski oleme võimelised taluma, peame me tegema instrumentide valiku, millest hakkame koostama portfelli.
On teada, et aktsiad on kõige kõrgema oodatava tootlusega aktivaklass.
Pikaajaline investor, kes on suuteline riski taluma, peaks oma portfelli koostama ainult aktsiatest.
Kui aktsiaportfelli riskitase on siiski liiga kõrge, võiks koguriski alandamiseks lisada portfelli deposiite või võlakirju.
Millist aktsiaportfelli koostada?
Portfellis peaks olema piisav hulk aktsiaid, et tagada riskide hajutamine. Seda eesmärki on võimalik saavutada investeerides läbi aktsiafondide ja index-trackerite. Ka erinevate riikide ja sektorite väärtpaberitesse investeerimine aitab vähendada portfelli koguriski. Oluline on vaid vaadata, et investeeringute väärtuse muutused ei oleks omavahel seotud.
Optimaalne portfell on selline portfell, mis suure tõenäosusega täidab meie püstitatud eesmärgid. Reeglina ei ole optimaalne portfell tagantjärgi vaadates kõrgeima tootlusega portfell nagu Ferrari ei ole reeglina kõige optimaalsem sõiduvahend.
***
NB! chatis ei pea ilmtingimata sõnavõtma, midagi ei ole lahti kui lihtsalt jägite mõttevahetust -
Huvitav lugemine. Ainult Ludvig keeraks ilmselt hauas end ringi, kui misese arvamust lugema juhtuks. Õieti küll tundub keeleprobleemiga tegemist olevat. Selles "matemaatilises plämas" oleks mises oskuste olemasolul vast öelnud, et alati on mingi tõenäosus, et sama sektori aktsiad(?) liiguvad erinevas suunas ja seal kus ühisest auku sõitmisest juttu, et sama sektori aktsiate tulumäärad kalduvad olema korreleeruvad.
Ehk siis vaieldes "jamaga" portfellindus sai kogemata kasutatud portfelliteooria vahendeid. -
tulles tagasi vana teema juurde - leidsin yhe käsitluse, mis vastab BUY esialgsele küsimusele - mitu aktsiat on piisav?
Empiiriline vaatlus näitab, et valides NYSElt 15 erinevat aktsiat, saab portfelli, mille kogurisk on laias laastus võrdne tururiskiga.
Konstrueerides mudeli, kus aktsiatel omavaheline kovariatsioon on 0 ning standardhälve võrdne, saame, et piisab 6st aktsiast. -
Robi oleks hea, kui sa tooks ära ka näite 6 konkreetse aktsiaga portfellist, mis vastab seatud tingimustele
-
Mõtlesin järele ja leian, et teoreetiliselt väiksema omavahelise korrelatsiooniga võiks olla need aktsiad, mille tururisk on väiksem, st. pigem madala hinnasuhtega aktsiad, mis sõltuvad ainult majandustulemustest. Eeldatavalt peaks majandustegevused olema sõltumatud - eri regiooni ettevõtted või sektori jne. Vähemtsükliliselt tegevusalalt. Kõrge hinnatasemega aktsiate hindades on ju palju subjektiivset ja turu meeleolu mõjutab neid enam.
