Eesti võlakirjad
Log in or create an account to leave a comment
-
Oleks lahe, kui mõni spetsialist valgustaks paari sõnaga olukorda - mis on mõningate levinud Eesti võlakirjade aastatootlus ja mida oleks hetkel väikeinvestoril mõttekas osta (nii aastase perspektiiviga).
Samuti, kust saab asjalikku lisainfot? -
Hea point FIT? Olen ise ka samast asjast huvitatud. Tyitsa huvitav, mis on inflatsiooni aastane tase ja millistesse EESTI riiklikesse vyyrtpaberitesse oleks kasulik lyhiajalises perspektiivis investeerida?
-
Eesti võlakirjaturg on sarnaselt aktsiaturuga suhteliselt õhuke ning väheste turuosalistega.
Peamised emitendid on kohalike pankade emapangad - Swedpank, SEB, Leonia pank (praegu siis Sampo) ja Merita.
JOKKERJOSS - EESTI riiklike väärtpabereid peaaegu ei ole. Erandina ona kohalike omavalitsuste paberid - Tartu, Pärnu jt. Rahvusvahelisi bonde on emiteerinud ka Tallinn
Intressitasemed (tootlused vastavad Skand. pankade reitingutele. Kohalikud paberid on ca 1% tootlikumad.
1. kuu - 4,4%p.a.
3. kuud - 4,75
6. kuud - 5,1
12. kuud - 5,3
Võrdluseks aga Saksa valitsuse paberite (reiting AAA) intress - 4,5% +- 0,1% (hetkel on yield curve suhteliselt flat)
Paberite nominaalid on kõikuvad - tavaliselt kas 10t kr või 100t kr
Mida võiksid teha väikeinvestorid, kes soovivad oma portfellidesse võlga? Kui tegemist on eraisikutega, siis oleks võib-olla deposiit kõige parem mõte, kuna intressid on laias laastus samad, aga depod on tulumaksuvabad.
Kui maksud eriti tähtsad pole, siis soovitaks vaadata rahaturu ja intressifonde - kõik eesti fixed income fondid on suhteliselt madala riskiga. -
Tundub, et Eesti tingimustes on tegemist peale maksmisega, kui suur tuleks siis kohaliku ettevõtte võlakirja reaalintress?
-
Mida arvatakse Balti Investeeringute Grupi võlakirjadest?
-
Minu andmetel on vanemate inimeste seas BIGi võlakirjad populaarsed.
-
arvake veel midagi BIGist ja tema võlakirjadest...kuulda on olnud, et nende võlausaldaja on parem olla, kui nende võlgnik - laenulepingud pidavat klienti ikka karmilt nöörima...
-
BIG'i 10% kataks mingil määral inflatsiooni, kuid selle ettevõtte puhul peaks mingi riski boonus (ca 5%) ka olema.
-
Teoretiliselt (tulumaksuseaduse põhjal) on kõik krekrediidiasutuste poolt makstud intressid tulumaksuvabad. Selle alla peaks käima ka võlakirjad, mis nende poolt emiteeritud. Selles kontekstis pole päris korrektne soovitada ainult deposiiti.
Lisaks sellele saab börsil jätkuvalt kaubelda HF obligatsioonidega, mis on igati tubli ja pretendeerib kohati kuni 7% tulususeni (samuti tulumaksuvaba). Täpsem tulusus sõltub juba ostetavast kogusest, ehk millise hinnaga õnnestub osta, sest järelturul on ostu ja müügi hinnavahed ligi 1 - %. HF miinimumkogus börsil on 500 paberit ehk arvestada tuleks ca 50 000 EEK investeeringuga. Ega alla selle hetke turgudel eriti võlakirja otsida soovita.
Tähele tasub panna sedagi , et HF hinnad enamustel seeriatel hetkel üle nominaali. Seega saab lunastamisel tulumaksuvaba intressitulu, lisaks selle negatiivse "capital gaini" eest saab oma väärtpaberiportfelli tulusust kärpida :)
Telekom andis head eeskuju, tuues oma võlakirja börsile. Tulusus selgem ja spread ka üpris mõistlik. Paraku varsti lunastatakse ja uusi hetkel ei paista.
Seega midagi nagu on aga valik muidugi suhteliselt piiratud. -
Unustasin mainida, et börsipaerite tulusus on kenasti toodud börsi kodulehel. Kui klikida võlakirja hinnale saab ilusa tulususe graafiku. Lisaks sellele on antud võrdlus turu keskmise tulususega.
Börsiväliste paberite kohta peab paraku hankima infot pankadest, eelkõige emissioonide korraldajatelt -
laiks - ära unusta, et kõik alla aastased võlakirjad, millest rääkisin on diskontopaberid.
Teoretiliselt (tulumaksuseaduse põhjal) ei maksa nad intresse vaid koguvad kapitali. Seega tulumaks ikka olemas -
TEgelikult ei unustanud. Aga hea, et seda rõhutasid. Diskontopaberite puhul toodud tulumaksueelis ei kehti ja lühiajalistest moodustavad need hetkel tõesti enamuse. See oli mõeldud otsapidi ka emitentidele mõtlemiseks (mitte et see mingi uudis oleks). Need pangad, kel deposiidis väike turuosa võiksid proovida võlakirjaturul toimetada... Raha ja huvi peaks olema, küsimus on tarbimisharjumuses
Sama intressitaseme (loe: reaaltulu) juures on võlakirjal selged eelised deposiidi ees. Ja deposiite on pankades ca 6 miljardit kui ma ei eksi -
Kui osta võlakirju esmaemissioonidest, on võimalik eelnimetatud Skandinaavia pankade kommertspaberite tootluseks saada järgmised numbrid:
3 kuud - 5..5,1% p.a
6 kuud - 5,2..5,4% p.a
12 kuud - 5,6..5.8% p.a ...
Seda küll eraisikust investori jaoks tulumaksuga maksustatava tuluna. Mis Hüvitusfondi obligatsioonidesse puutub, siis tänu pakkumise ja nõudmise olulisele muutusele lähiminevikus (mitmete seeriate lunastumine, siin foorumis varem nimetatud tulumaksuefekti kasutamine) ei ole võimalik osta isegi 11/2002 lõppevaid pabereid tootlusega üle 6%.
Börsist oluliselt aktiivsem on OTC-turg, mille käibed ületavad börsikäivet kümneid kordi. Selle turu noteeringute saamiseks on mõtet küsida endale igapäevaseid võlakirjanoteeringuid Eesti kahest suuremast pangas (saadetakse meili teel). -
Hüvitusfondi miinimumkogus börsil ostmisel on 1 ühik. 500 on min. noteerimiskogus (absurdselt väike likviidsuse tekitamiseks).
-
EKP otsus osta riiklike võlakirju viib hinna üles ja tootluse ülimadalaks. Rekordmadal laenu kulu tekitab küsimuse, kas Eestil on pikaajalisi investeerimisprojekte, mis tahaksid ära tegemist ja mille jaoks jooksvast eelarvest raha näpistamisest ei piisa. Kui ei ole, siis elame ilma võlakirjadeta rõõmsalt edasi.
-
Üsna oluline uudis kohalike kapitaliturgude arenguloos: Luminor hakkab osutama laenukapitalituru teenuseid
Luminor alustab laenukapitalituru teenuste osutamist suurettevõtetele, et avardada nende rahastamisvõimalusi. Teenust asub juhtima Luminori uus turgude osakonna juht Paulius Žurauskas.
„Praegu on õige aeg Balti laenukapitalituru teenust pakkuma hakata. Institutsionaalsete investorite nõudlus kvaliteetsete fikseeritud tuluga varade järele kasvab ning samas soovivad suurettevõtted oma rahastamisallikaid mitmekesistada,“ ütles Luminori äripanganduse juht Andrius Načajus.
„Kutsusime Pauliuse oma turutegevust juhtima ja ühtlasi laenukapitalituru tegevust üles ehitama. Ta on osalenud enamikus võlakirjaemissioonides, mille suurettevõtted on Baltimaades viimasel ajal korraldanud. Nende hulgas on Latvenergo, Lietuvos Energija (nüüd Ignitis), Maxima Grupp ja Air Baltic,“ lisas Načajus.
„Mul on väga hea meel ühineda Luminori ambitsioonika turgude meeskonnaga ning anda oma panus Baltimaade kõige suurema ja dünaamilisema sõltumatu pangandusettevõtte eduloosse,“ märkis Paulius Žurauskas.
Viimase 14 aasta jooksul on Paulius töötanud mitmel juhtival kohal SEB panga turgude organisatsioonis.
Paulius vahetab välja Julius Lazauskase, kes on Luminoris ja DNB-s töötanud 13 aastat.
Tahaks loota, et võimalikud emissioonid ei saa olema ainult minimaalselt 10 000 tükihinnaga (suur)institutsioonide instrumendid, suletud emissioonides, ilma järelturu võimaluseta, vaid vähemalt osa võlakirjades lastakse ka kuhugi järelturule kauplema. Olgu siis selleks kohalik börs või panga enda sees asuv alternatiivne kauplemiskoht.
