LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Unenägu Eesti Energia pankrotist

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Nägin sellist unenägu:

    EE ja Narva Elektrijaamade ärimudel näeb ette lepinguga reguleeritud suhteid elektrienergia ülejäägi korral(nagu Californiaski). EE justkui on kirjutanud Narva Elektrijaamadele müügioptsiooni teatud kogusele elektrienergiale.

    Kui nõudlus(elektrienergia tarbimine) kasvab üle paikapandud koguste, siis täiendava elektrienergia kaubandus ei ole kahe ettevõtte vahel kuidagi reguleeritud. EE loodab puuduva elektri osta turult(Soomest, Lätist?).

    Eestis juhtub sama situatsioon nagu Californias. EE ostab Narva Elektrijaamadelt kallilt elektrit ja müüb siis odavamalt tarbijatele.
  • bet ya, üks PM nõunikke ütles, et praeguste analüüside põhjal peaks varsti Euroopas California suuremas mastaabis toimuma.

    Ma ei arva, et EE-d nii kõvasti ja rumalalt piirama hakatakse. vaatamata Mõõdukatele on 3liit suht adekvaatne. fakt on, et optsioon hinnale on tehtud, küsimus on tarbijahinnas, mis ei tohiks jääda jäigaks eriti kui NSP või NRG ise EE ära ostab(mis on tõenäoline).
  • kas see oli ikka unenägu või siis khminsidekhminfokhm???
  • khm, rene2, palun kõigepelt jälgi info päritolu ja siis tee omad järeldused! Mina magaksin sellise insaidi peale küll rahuliklt ja soojas!
  • USA Föderaalvõimud kehtestasid lääneranniku elektirjaamadele energiamüügi piirhinnad.

    http://www.marketwatch.com/news/yhoo/story.asp?source=blq/yhoo&siteid=yhoo&dist=yhoo&guid=%7B4DDDB012%2D59F6%2D4DB7%2DB05D%2D78A3A42712BB%7D

    Kas turumajanduse sisseviimine energiamajanduses tuleb lugeda ebaõnnestunuks?
  • "There is no product bought on a daily basis that has such predictable downward price trajectory" - ütles Pacific Gas & Electricity CEO (praaegu chapter 11 kaitse all) 1998 aasta aktsionäride üldkoosolekul.

    Analoogiliselt kategoorilisi väited on esitanud nii EE, valitsuse jm institutsioonide esindajad.

    Veel pool aastat tagasi räägiti, et EE käes olev saastekvoot on väärt mõned miljardid (eeki või usdi?), Kyoto lepingu momendi käekäik muudab seda valuationit oluliselt. Poleks ime kui mõne aja pärast on uus kliimakokkulepe, mis muudab EE momendi saastetaseme oluliseks kuluallikaks - aga NRG õnneks on valitsus vist erastamislepingus ka selle vastu väikse garantii kirjutanud.

    Niiet elagu conspiracy theorys!
  • PricewaterhouseCoopers'i lehel on huvitav artikkel
    Globaalse energiamüügi revolutsioonist:

    PwC viis käesoleva raporti koostamisel läbi ulatusliku ülemaailmse uuringu. Tulemused näitasid, et energiaturud on revolutsiooniliselt muutumas kogu maailmas, olles mõjutatud uute ja vältimatute välisjõudude poolt:
    Deregulatsioon on tekitamas uut tüüpi energiatarbijat, kes tahab ise valida teenusepakkujat ja on oma valikutes informeeritum. Klientide lojaalsuse vähenemine toob kaasa konkurentsi suurenemise, mis ühtlustab energiahinnad ja kahandab ettevõtete kasumimarginaale. Energia on muutumas tavaliseks kaubaks, mida võivad müüa kõik, kes suudavad võita tarbijate usaldust.

    Konvergents pole uus nähtus, kuid hüppeline areng infotehnoloogias on seda oluliselt kiirendanud. Erinevad tööstussektorid on üha enam omavahel koondumas. Peatähelepanu all ei ole enam toode, vaid eelkõige kliendisuhted. Tugeva kaubamärgiga ettevõte võib müüa ka hoopis teise tööstussektori tooteid. Näiteks on mitmed telekomid alustanud elektrienergia müüki ja elekrijaotusfirmad pakuvad omakorda ka andmesideteenuseid.

    Internet ja e-äri aitavad energiafirmadel saavutada efektiivsuse kasvu ja kulude kokkuhoidu eelkõige kliendisuhete juhtimises ja turunduses.

    Globaliseerumine kaotab geograafilised piirid energia müümisel. Traditsionaalsed kohalikud või rahvuslikud energiamonopolid on kiiresti muutumas konkurentideks ülemaailmsel turul.

    Aktsionäride surve ettevõtetele on muutumas järjest tugevamaks. Kapitaliturgude mõju tähendab seda, et firmade tegevust hinnatakse lühema ajaperioodi alusel kui seni, mil ettevõtted olid peamiselt riiklikus omandis.

    ja pikemalt inglise keeles ja pdf formaadis:
    http://www.pwcglobal.com/extweb/indissue.nsf/2e7e9636c6b92859852565e00073d2fd/75eabde39869b82e85256a6f0054b116/$FILE/GERR%2BWhite%2BPaper%2B24_8.pdf
  • heisenbergi unenögu ilmselt ei täitu :),

    WSJ kirjutab täna, et turumajandus elektrienergia sektoris on lõppemas:

    The Wall Street Journal reports that the Federal Energy Regulatory Commission(FERC) released a blueprint for reorganizing the nation's wholesale electricity mkt that abandons the laissez-faire ideology that has guided power deregulation for a decade, and leans heavily on lessons learned from mistakes in California and East Coast mkts.

    The commission wants uniform rules that improve transmission service, squeeze out expense, and provide investment certainty.

    http://online.wsj.com/article/0,,SB1028136733197389160,00.html?mod=home_whats_news_us

    (WMB, DYN, CPN, DUK, CEG, NRG, MIR, REI.)
  • Või siiski täitub...
    Pankroti äärel olev NRG nõuab 2.4miljardit krooni kahjutasu Eesti Energialt kuna peab teda süüdlaseks koostööleppe rikkumises. Nõude reaalseks muutumisel oleks alternatiivne tegutsemisviis EE pankrotti laskmine
  • tegelt tuleks ee pankrot nüüd kiiresti ära teha, vara korra ära müüa, senist tegevust teise nime all jätkata ja siis las tulevad aastate pärast oma raha otsima, kui enam midagi alles pole
  • Standard & Poor's Ratings Services said today that its ratings on Estonia-based electricity utility Eesti Energia AS (A-/Stable/--) would remain unchanged in response to the lawsuit filed on Aug. 21, 2002, in the U.K.against the company by U.S.-based NRG Energy Inc. (NRG;B+/Watch Neg/--).

    NRG is claiming compensation of at least GBP100 million ($157 million) for the cancellation in 2001 of the intended sale of a 49% stake in Eesti Energia's oil shale generation units to NRG. There is significant uncertainty overthe validity of the claim and the outcome of the lawsuit. The negative financial implications for Eesti Energia could be substantial, however, should NRG be successful in its lawsuit, as this would result in a detrimental impact on the company's credit quality.

    Standard & Poor's will, therefore, continue to monitor developments closely.
  • EE pankrotist pole und näinud, kuid meenus üks viimaseid suuremaid nõudeid Eesti firma vastu. Nimelt oli hallil ajal Eesti Pangal vist nõue Eesti Kütuse vastu, mis tundus olevat lootusetu ja müüdi kohalikele naftaärimeestele. Niipea kui nõue müüdud hakkas ka selle ebatõenäolisus kahanema ja lõpuks maksis valitsus selle kinni. Eeldatav kasum oli ligi 9kohaline (ca 100 mio EEK'u). NRG nõude suurus muudab selle kindlasti huvitavaks investeerimisobjektiks kohalikele poliitikutega seotud äriringkondadele. Ma ei imestaks kui selgub, et NRG'le peaks siiski kohtuväliselt nii 100-200 mln maksma (see on ju vähem kui 10% nõude summast), et mitte teha kulutusi kohtuskäigule jne ... you know:) ... nii et " inimesed olge valvsad!"
  • Riik ujub järjekindlalt vastuvoolu, aga turg ütleb, et põlevkivienergiaga pikka pidu enam pole.

    http://majandus24.postimees.ee/3631451/borsilangus-toob-narva-elektrijaamade-kohale-tumedad-pilved

    Elering on alates 2017. aastast suuteline hoidma Eesti elektrisüsteemi probleemideta töös ka olukordades, kus Narva elektrijaamades on elektritoodang null megavatti.
  • Pole probleemi. Alati võib Ctrl-Alt-Delete vajutada ja Nordic Energy nime alt edasi tegutseda. Maksumaksjalt ümmargune summa sisse, kiil logo peale ja küll ta töötab. Samal ajal võib saastetasusid tõsta, et jalajälgi riigis vähem oleks.
  • Mis on ühist Ida-Virumaal ja USA-l? Tossutamise lõpp elektrijaamades ligineb ja sektori tööpuudus kasvab.

    https://cleantechnica.com/2016/05/05/energy-storage-coal/
  • Tasapisi hakkab pinnale ujuma piinlik tõsiasi, et vabaturu tingimustes ei suuda Eesti Energia konkurentsis püsida ka vaatamata sellele, et tegutseb odavaima omahinnaga energeetikasetoris ning saab riigilt meeletuid dotatsioone: Veskimägi: elektritootmine väheneb kaks korda
    "Elering suudab tagada kõigi tarbijate varustamise elektriga ka olukorras, kus Eestis on null megavatti tootmist. Kuigi nagu juba öeldud, laiema majandusarengu seisukohalt oleks ideaalne, kui Eesti oleks elektrit eksportiv riik ja meil oleksid elektrijaamad, mis suudaks turupõhiselt konkureerida," märkis Veskimägi.
  • Skandinaavia kontekstis on 1kW/h omahind liigiti eurosentides sellistes vahemikes:
    * tuumaenergia: 1,5..2,8
    * põlevkivienergia: 2,2..2,6
    * hüdroenergia: 3,0..4,0
    * biomass: 4,0..4,5
    * tuuleenergia: 6,0..7,0
    * päikeseenergia muundamine: 20..40
  • see on ikka super, eritingimuste asemel lasime endale t..ha panna, co2 kvoodid müüsime kopkate eest maha ja nüüd oleme pe...s.
    Annab ikka loll olla. Põlevkivist energia tootmine on odav. Mingi surra-murra arvutuste läbi ei tasu ära. co2 kvoot ja mis iganes blä-bläää.
  • boliitikud biznjakki ajamas.
    nagu ikka on tulemuseks hujak.
    neid inimesi ei saa raha ligi lasta. nad ei tea kust see tuleb või mis see on.
    Arvutavad suudavad nad oma kuupalga ja kuluhüvitise piires
  • Juba talvel, kui elektri turuhind vaatamata talvele oli hästi madal tekkis juba mõte, et EE ei suuda konkurentsis püsida. Aasta pärast kuuleme uudised, et katlad peab seisma panema, kaua me ikka kahjumit toodame. Järjekordne hoop Ida-Virumaale
  • nafta tipus, nn turu avanemisel, need EE ?analüütikud? ja müügimehed muudkui helistasid ja saagisid ja jurasid, et hind paneb 70+ ja edasi eurile ja nii ongi.
    Ma vana väikeinvestorina tõmbasin 10 aasta graafiku lahti ja pakkusin, et pigem tuleb alla: 10 aastat on ju tõusnud ja sellist kirve lepingut EEga ei tee energia ostmiseks.
    Täna on mingi 32-38 .
  • EE oleks pidanud juba 2000 aastal tuumajaama planeerimist, projekteerimist ja ehitamist alustama.
  • Kallid spetsialistid-energeetikud - mis asi on teie arvates elektri turuhind? Kas Nordpooli hind on teie arvates turuhind? Elektri börsihind ei ole enam ammu elektri turuhind vaid mingi arusaamatu ja seoseta number, mis ei väljenda mitte midagi. Selle on põhjustanud ülesubsideeritud taastuvenergia, mille maht on kiiresti kasvamas ja omab seega kogupildile üha suuremat mõju. Taastuvenergia tootjatel on sellest "turuhinnast" sügavalt ükskõik, kuna näiteks tuuleenergia puhul on neile igalt MWh-lt garanteeritud riiklik toetus (mille me tarbijatena kõik kinni maksame) 54 EUR-i. Kui arvestada, et 1 MWh tuuleenergia omahind koos kapitalikuludega on praegu ca 60 EUR, siis millest me räägime. Toetused on elektrituru terves Euroopas pekki keeranud ja on ju arusaadav, et kui samal turul üritavad oma kaupa müüa need, kelle kuludest lõviosa toetustega kinni makstakse ja need kes peavad kõik oma kulud ise katma, siis ei saa see millegi heaga lõppeda. Ja lõppeb see sellega, et igaüks meist näeb varsti oma elektriarvel lisaks taastuvenergia tasule veel ka võimsustasu (elektrijulgeolekutasu vms), sest kuidagi tuleb ju tagada ka nende elektritootmise võimsuste säilimine ja arendamine, mis annavad elektrit ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista (sest "turuhind" seda ei kata). Niiet palju õnne meile kõigile... Ja vat see on EU energiapoliitika tõeline kingitus tarbijatele ja otsene tulemus elektriturgude poliitilisesest manipuleerimisest.
  • AGM
    ... sest kuidagi tuleb ju tagada ka nende elektritootmise võimsuste säilimine ja arendamine, mis annavad elektrit ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista (sest "turuhind" seda ei kata). Niiet palju õnne meile kõigile... Ja vat see on EU energiapoliitika tõeline kingitus tarbijatele ja otsene tulemus elektriturgude poliitilisesest manipuleerimisest.


    Kas ikka tuleb? Veskimägi just kilkas, et Eesti elektriturgu pole olemas, on Euroopa turg ja Eesti ei peaks enam tagama 110% lokaalset tootmisvõimsust talviseks tipptunniks, sest infra on niipalju arenenud, et puuduva osa võib probleemideta importida. Olulisem on võib-olla see, et EU summarselt toodaks rohkem kui talvine tipptund vajab, et kedagi ei peaks "välja lülitama" hakkama, nagu meedias kirjutas. Tipptunnil tarbimise vähendamise eest maksmine tuleks võib-olla isegi odavam kui varujaamade igaks juhuks stardivalmis hoidmine. Võib-olla Eestis demand response on nii võõras teema, et räägitakse ainult välja lülitamisest kui ainukesest abinõust, kui elektrit puudu jääb.

    EL-i suundumus on taastuvenergia subsiidiumite kadumisele ja turg hakkab ennast siis rohkem ise reguleerima. Miks toetused kaovad - pole enam eriti vaja, sest tuule- ja päikeseenergia omahind on viimastel aastatel nii palju alla tulnud, et kasumit on võimalik saada ka ilma toetusteta. Küsimus on selles, kas söe- ja põlevkivijaamad suudavad üldse kunagi kasumisse jõuda või jäämegi neile peale maksma. Seda, et elektri börsihind meeletult kasvama hakkaks taastuvenergia toetuste järkjärgulise kadumise järel ja EE seeläbi uuesti kasumisse jõuab, isiklikult väga ei usu.
  • Kui neid miinuseid laoti sellepärast, et ma EE-sse ei usu, siis nendele siia üks väike lugemine, mis kirjeldab olukorda, millesse me oleme sattunud ebaühtlast toodangut andva (öösel pole päikest ja tuul ka alati ei puhu) taastuvenergia tulekuga elektriturule.

    http://www.bloomberg.com/news/articles/2015-10-06/solar-wind-reach-a-big-renewables-turning-point-bnef

    See allakäiguspiraal saab aina hoogu juurde. Neile kes arvavad, et EE oleks juba ammu pidanud alustama tuumajama planeerimise ja ehitusega, sobib hästi üks teine artikkel, mis selgitab, et kuigi vanad tuumajaamad annavad odavat elektrit oma eluea lõpuni, on uued projektid oluliselt kallimad ega pruugi tulevikus konkurentsivõimelised olla.

    http://www.carbonbrief.org/new-nuclear-power-in-uk-would-be-the-worlds-most-costly-says-report

    EL-s päris mitmed riigid liiguvad tuumajaamade sulgemise suunas. Eks seal ole mitmeid põhjuseid, näiteks see, et tuumajäätmete ladustamise hinnad on pidevalt kasvanud ja tuumajaamade omanikud ei saa niimoodi äri ajada, kui pole võimalik kulusid ette prognoosida.

    http://www.reuters.com/article/edf-nuclear-waste-idUSL8N14W47320160112

    Saksamaa virutas just eelmisel nädalal eriti kõvasti seadusekirvega energiafirmade rahakoti pihta ja nõuab hiigelsummasid tuumajäätmete ladustamise eest, kuna nood püüavad juriidilisi käike pidi vaikselt tuumaärist väljuda ja hilisemast vastutusest käed puhtaks pühkida. Eks see risk jääb neil seal ikka, et firmad lastakse pankrotti ja maksumaksja luhvtitab ise füüri lõpuks, et see jääde ohutult kuskil maa all karbis hoida. Eestile sellist "edulugu" ei sooviks.

    http://uk.reuters.com/article/uk-germany-nuclear-idUKKCN0YN3RR
  • Saksamaa tuumavaenulikkus on 100% poliitiline populism, millega puudekallistajate ees loodeti plusspunkte teenida. Seega see on rohkem ühe riigi siseprobleem.
  • Rootsi võime siia kõrvale panna teiseks näiteks, kuigi nad pole nii radikaalsed kui Merkel.

    http://www.reuters.com/article/sweden-nuclear-idUSL8N12F24I20151015

  • ... ja isegi suure tuumariigi Prantsusmaa, mis tõenäoliselt sulgeb kolmandiku reaktoritest 2025. aastaks.

    http://www.scientificamerican.com/article/france-loses-enthusiasm-for-nuclear-power/

    New reactors also are struggling. Areva’s third-generation nuclear reactor, EPR, is now under construction at four sites: two in China, one in France and one in Finland. All four are behind schedule, and the French and Finnish reactors have seen their costs more than double, suffering from quality control and management problems.
    “The cost of construction of new nuclear is extraordinarily expensive,” said Antony Frogatt, a senior research fellow at Chatham House, an international affairs think tank. He observed that there are ways to extend the lives of existing reactors, but upgrades get progressively more expensive, and certain components, like reactor pressure vessels, cannot be replaced, so renewed operating licenses are only prolonging the inevitable.
  • Tuumaenergia muutub koheselt tasuvamaks, kui CO2 kvootide hind tõusma hakkab, nagu eelduste kohaselt juhtub. Täna annavad "wind, solar and hydro" kokku imeväikese protsendi kogu primaarenergiast. Väga suure osa annab endiselt süsi, mis on üks saastavamaid energiaallikaid, ning mistõttu igasugune muutus CO2 hinnas tõstab oluliselt elektri hinda.

    Ennustaks, et ca 25a pärast on tuumaenergia osatähtsus tänasest oluliselt suurem, mitte väiksem.
  • Kui juba ennustamiseks läks, siis ennustaks, et 25 a pärast on päikeseenergia osakaal EL elektritootmises 10-15 korda suurem kui täna. Välja arvatud Itaalias, kus see juba praegu peaks ca 10% kandis olema.
  • Prantsusmaale, Cherbourg-Octeville linna lähedale La Manche väina kaldale ehitatakse uut tuumareaktorit võimsusega 1650 MW, käiku läheb see aastal 2018. https://en.wikipedia.org/wiki/Flamanville_Nuclear_Power_Plant
    Sinna lähedale jääb ka AREVA La Hague tuumaainete töötlemistehas. https://en.wikipedia.org/wiki/La_Hague_site
  • kindsigo
    Kui juba ennustamiseks läks, siis ennustaks, et 25 a pärast on päikeseenergia osakaal EL elektritootmises 10-15 korda suurem kui täna. Välja arvatud Itaalias, kus see juba praegu peaks ca 10% kandis olema.


    et siis 30% oleks solar? mille arvelt (st. kuhu see kogus paneele pannakse)?
  • Mitte "kuhu pannakse", vaid "millest tehakse", "kuidas energiat transporditakse", ja nende tegevustega kaasnevad keskkonnakahjud.



    (pilt näitab, millise pindala paneelistamine kataks tänapäevase energiatarbimise maailmas/EUs/Saksamaal)
  • mx77


    et siis 30% oleks solar? mille arvelt (st. kuhu see kogus paneele pannakse)?


    Välisviimistlusmaterjalid ehituses hakkavad elektrit tootma. Nii katus, seinad kui aknad. Täna on nende materjalide efektiivsus liiga madal ja hind liiga kallis, et massidesse jõuda, aga selleteemaline R&D saab Pariisi kliimakonverentsil sündinud kokkulepete tulemusel kõva boosti lähiaastatel. BIPV on märksõnaks. EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses, st majad peavad hakkama elektrit tootma. Küllap päikesefarme kuskil põllu peal või pumped hydro tehisjärvede peal tekib ka juurde.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Building-integrated_photovoltaics

    http://electrek.co/2016/06/01/apple-store-san-francisco-walk-able-transparent-solar-glass/

  • "EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses"

    Meie kliimavöötmes on selle asja nimeks poliitkorrektne bullshit.
    Kõigi nn. rohelise energia liikide EROEI on sügavalt negatiivne, nii kurb kui see ka ei ole.
    Tuumaenergia kuulub samasse kategooriasse, kui kogu elukaart (k.a. ohutu jäätmesäilitus) arvestada.
  • kindsigo
    mx77


    et siis 30% oleks solar? mille arvelt (st. kuhu see kogus paneele pannakse)?


    Välisviimistlusmaterjalid ehituses hakkavad elektrit tootma. Nii katus, seinad kui aknad. Täna on nende materjalide efektiivsus liiga madal ja hind liiga kallis, et massidesse jõuda, aga selleteemaline R&D saab Pariisi kliimakonverentsil sündinud kokkulepete tulemusel kõva boosti lähiaastatel. BIPV on märksõnaks. EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses, st majad peavad hakkama elektrit tootma. Küllap päikesefarme kuskil põllu peal või pumped hydro tehisjärvede peal tekib ka juurde.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Building-integrated_photovoltaics

    http://electrek.co/2016/06/01/apple-store-san-francisco-walk-able-transparent-solar-glass/

    Ja mitu % kogu elektritarbimisest saaks "välisviimistlusmaterialidega ehituses" toodetava elektri abil katta?
  • Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad alates 01.01.2021 kõik uued hooned, sh. ka väikeelamud vastama liginullenergiahoone nõuetele.

    Liginullenergiahoone väikeelamu energiatõhususarv on väiksem või võrdne 50 kWh/(m²a) <-- maksimaalselt nii palju tohibki puudu jääda, ülejäänu tuleb ise toota. Mitu % see kogutarbimisest moodustab, sõltub juba konkreetsest majast, ei ole ühest valemit.
  • kindsigo
    Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad alates 01.01.2021 kõik uued hooned, sh. ka väikeelamud vastama liginullenergiahoone nõuetele.

    Liginullenergiahoone väikeelamu energiatõhususarv on väiksem või võrdne 50 kWh/(m²a) <-- maksimaalselt nii palju tohibki puudu jääda, ülejäänu tuleb ise toota. Mitu % see kogutarbimisest moodustab, sõltub juba konkreetsest majast, ei ole ühest valemit.

    Et, siis, ei ole ühtegi numbrit välja pakkuda? Maailm ei koosne tulevikus ainult null-energiahoonetest.
  • zuckerblaum
    "EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses"

    Meie kliimavöötmes on selle asja nimeks poliitkorrektne bullshit.
    Kõigi nn. rohelise energia liikide EROEI on sügavalt negatiivne, nii kurb kui see ka ei ole.
    Tuumaenergia kuulub samasse kategooriasse, kui kogu elukaart (k.a. ohutu jäätmesäilitus) arvestada.


    EROEI numbrid on saadud GIGO tüüpi analüüsi teel. Kellelgi pole aimugi, mis tegelikud numbrid on, mida keerulisemaks tehnoloogia läheb.
  • 15 aastat tagasi Soome normide järgi ehitatud maja energiakulu on ~100 kWh/m2.
    Selle numbri vähendamine 2x on meie tingimustes selge lollus. "Kokkuhoitud" energia ja CO2 kuluvad lihtsalt ehituse käigus ära, muud vahet polegi. 50 kWh x 150 m2 juurde toota pole samuti reaalne.

    Aga noh, EU on ennegi silma paistnud loodusseadusi eiravate otsustega.
  • zuckerblaum
    15 aastat tagasi Soome normide järgi ehitatud maja energiakulu on ~100 kWh/m2.
    Selle numbri vähendamine 2x on meie tingimustes selge lollus. "Kokkuhoitud" energia ja CO2 kuluvad lihtsalt ehituse käigus ära, muud vahet polegi. 50 kWh x 150 m2 juurde toota pole samuti reaalne.

    Aga noh, EU on ennegi silma paistnud loodusseadusi eiravate otsustega.


    Misteha, sellised mängureeglid meil "EU liivakastis" on. Minu maja tuli projekti järgi 83 kWh/m2 ja jagan arvamust, et alla 100 pole meie oludes mingit mõistlikku argumenti ehitada.

    50 kWh x 150 m2 PV paneelidega Eestis toota pole mingi probleem, energiakalkulaatori andmetel on Eesti päikese juures selleks vaja 6 kW võimsusega süsteemi katusele või aeda. Väiketootja tohib kuni 11 kW paigaldada, niiet võib ka 300 ruuduse maja ehitada.
  • See direktiiv sellisena jõustatuna tähendab Eestis ainult üht:
    kui kellelgi on kavatsus maja ehitada, tuleb seda teha järgneva nelja aasta jooksul. Pärast selle direktiivi kehtimahakkamist on normaalset maja normaalse rahasumma eest ehitada ligikaudu võimatu.

    Tulles tagasi energiatootmise teema juurde - lähenemine "maksimumtarbimine aasta keskmisena, puudujääv juurde toota" tähendab, et disbalanss baasenergiatootmises suve ja talve vahel kasvab veelgi. Tarbimistipp on jaanuaris -25C juures, kui tuul ei puhu ja päike ei paista; suvel seevastu kõik püüavad lokaaltootmisega oma aastakeskmist näitajat joone peale saada. Tulemuseks on, et pool Narva tootmisvõimsust seisab suvel niisama.
  • 6 kW paneeliga toota 7500 kWh tähendab 2500 tundi poole nominaalvõimsusega. Päris optimistlik arvutus.
  • zuckerblaum
    See direktiiv sellisena jõustatuna tähendab Eestis ainult üht:
    kui kellelgi on kavatsus maja ehitada, tuleb seda teha järgneva nelja aasta jooksul. Pärast selle direktiivi kehtimahakkamist on normaalset maja normaalse rahasumma eest ehitada ligikaudu võimatu.


    Värske majaomanikuna võin sulle oma Exceli tabelisse kantud ehituskulude põhjal kinnitada, et ma pidin ca 10% rohkem maksma nö tavalise majaga võrreldes. Kui ma tahaksin 50 kWh/m2 jõuda, peaksin tegema 8500 EUR lisainvesteeringu paneelide ja investeri täislahenduse ostuks, mis moodustaks suhteliselt tühise % maja ehituskuludest. Ma arvan selle baasilt, et paanika on asjatu ja ehitusfirmad võtavad sujuvalt PV paneelid oma arsenali. Tõenäoliselt katusesse integreeritavad PV paneelid, et katusematerjali arvelt kokku hoida. Sellised lahendused on täna Eestis olemas juba.

    http://www.päikesekatus.ee/

    Aga jah, põhjamaades on talvel külm ja tuult vähe ja tuleb teha arvutused, kumb on odavam, kas osta talvel elekter sisse lõuna pool asuvatest riikidest või hoida käigus reservjaama, mis suvel seisab. Taavi Veskimäe seisukoht on, et seisev reserv on tänase infra juures jura ja see ei tasu enam ära. Jagan tema arvamust EE suhtes.
  • zuckerblaum
    6 kW paneeliga toota 7500 kWh tähendab 2500 tundi poole nominaalvõimsusega. Päris optimistlik arvutus.


    Kui sulle arvutus ei sobi, siis kirjutan sulle siia tuttava poolt saadud reaalse toodangu 2 a tagasi:
    10 kW inverter + 13,2 kW paneele: 11470 kWh. Pole nii hea kui see kalkulaatori arvutus ja põhjus on selles, et tal on paneelid paigaldatud kagusse ja edelasse mitte lõuna suunas, mis oleks optimaalseim.
  • kindsigo
    Aga jah, põhjamaades on talvel külm ja tuult vähe ja tuleb teha arvutused, kumb on odavam, kas osta talvel elekter sisse lõuna pool asuvatest riikidest või hoida käigus reservjaama, mis suvel seisab.

    Millised need riigid oleks, kust me elektrit sisse ostame?
  • ttrust
    kindsigo
    Aga jah, põhjamaades on talvel külm ja tuult vähe ja tuleb teha arvutused, kumb on odavam, kas osta talvel elekter sisse lõuna pool asuvatest riikidest või hoida käigus reservjaama, mis suvel seisab.

    Millised need riigid oleks, kust me elektrit sisse ostame?


    http://elering.ee/ulepiiriline-elektrikaubandus/

    http://majandus24.postimees.ee/3722367/veskimagi-eesti-vahendab-elektri-tootmist-kaks-korda

    Oluline on ka regiooni riikide vaheline koordinatsioon energiavarustuskindluse investeeringutes – kui me loodame tulevikus naabritele, siis peab olema ka selge, kust naabrid oma elektri sellistes eriolukordades (Moskvast Osloni -35-kraadine pakane) saavad.

    On mõistetav, kui kõik ei mõista Veskimäe mõtteid. Liiga raju idee võib-olla, vajab veel seedimist.
  • Ollakse ikka kindlad, et nende ajaperioodidel, millal me tahame elektrit sisse osta, müüjatel on ikka seda meile müüa? Või saame seda hingehinna eest.
  • Nagu ma juba ülevalpool kirjutasin, need arvutused tuleb meil ära teha, mis on odavam, kas hingehinna eest mingil nädalal piiri tagant sisse osta või maksta kohalikule tarbijale peale, et ta sel ajal vähem tarbiks või hoida reservjaamu stardivalmis nendeks hetkedeks, kui puudu jääb. Sellele pole varem mõeldudki kuna EE tootmisvõimsus ületab vajadust. Veskimägi alles läheb selle jutuga valitsuse juurde, eks saab näha kas ta saadetakse pikalt.
  • https://www.moodys.com/research/Moodys-Baltic-electricity-utilities-face-credit-risks-from-ongoing-Nordic--PR_350490

    The significant likelihood of extraordinary state intervention, in the event of financial distress, is therefore a credit positive and results in two notches of uplift to their standalone credit profiles.

    Kui on raske, aitame (maksumaksja rahaga) reitingut üleval hoida.

    Miskipärast ilmus ÄP-s selle artikli refereering koos suurusjärgu võrra valede elektrituru hindadega.

    http://www.aripaev.ee/uudised/2016/06/15/moodys-pohjala-elektriturg-kujutab-eesti-energiale-riske

Teemade nimekirja