Venelaste verd ei vajata?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Nii palju kui mina oma mõistusega geenipangast aru saan, siis oht Geenivaramu projektile tuleb hoopis ootamatust suunast.
Oht on poliitiline. Sest Geenivaramu ei ole eestimaalaste projekt, vaid on eestlaste projekt.
Nimelt ei vaja Geenipank tegelikult sisserändajate verd geeniuuringuteks, sest need on kasutud haigusttekitavate geenide määramisel.
Vajatakse isoleeritud piirkonna rahvatiku geeniproove, kus on väike immigratsioon. Et haigusttekitavaid geene oleks võimalik määrata peab rahvastik olema geneetiliselt homogeenne.
S.t. asi on veelgi hullem kuna kasutuks osutuvad ka segaabieludest pärit järeltulijate geeniandmed.
Kas ma olen õigesti saanud aru? -
Kui oluliseks eeliseks oleks piirkonna rahvastiku isoleeritus, siis ei tasuks Eestimaal projektist mitte rääkidagi. No siiakanti on aegade jooksul oma geene jätnud mitmed rahvad ja mitte ainult idanaabrid.
-
Hea tähelepanek, kuid arvan, et ega Eesti pole mõni WC pott, kus tõmbad korra nöörist, ja kogu sisu on jälle uus.
Meie "rahvuslik likviidsus" pole nii suur ühtigi.
Nii, et korjame hoolega kõik geenid ühte kohta. -
Ma arvan, et kohalike venelaste geenide kogumine lisaks eestlaste omadele annab ruumi hoopis huvitavamaks uuringuks -- kuidas mõjutab sisseränne mõlema osapoole (nii sisserännanute, kui kohalike) genotüüpi.
Lisaks kõigele täidavad ju kõik geenidoonorid ankeedi, kuhu nad paigutavad oma andmed. Hiljem saab teadlane teha päringu kõikidele tumedate juustega, hallisilmsete, 1.90 pikkusega 30 aastaste eesti päritolu meeste kohta päringu ja näha, mis neil on genotüübis ühist. Ja seejärel võrrelda seda samade parameetritega venelastega. -
pronto,
kas Sa sooviks olla sellise firma aktsionär, kes kulutaks raha selliste huvitavate uuringute jaoks või Sa sooviks olla firma aktsionär, mis teeniks Sulle raha.
Teenida on võimalik ainult info pealt mida kasutatakse ravimite väljatöötamiseks.
Loomulikult, kui keegi sposoreerib sääraseid teadusuuringuid, miks mitte. Aga see ei saa olla põhibisness.
Ja selliseid uuringuid saab teha igas riigis s.t. eestlastel puudub eelis.
Ja veel lisaks:
antud hetkel pole ,aga isegi selge põhjuslik seos geenide ja haiguste vahel. Kas haigust põhjustab üks geen või geenide kompleks?
Viimased andmed annavad põhjus oletada, et konkreetse haigusega on seotud rohkem kui üks geen -
Graafik,
Ausalt öeldes ma lootsin, et inimesed saavad sellest ise aru, aga ilmselt oli see liiga palju tahetud.
Nimelt kaasnevad erinevate rahvuste genotüübiga kaasas erinevad pärilikud probleemid / eelised. Näiteks neegritel praktiliselt puudub nahavähk, mingid mägede pojad saavad lehmapiimast mürgituse, jne. jne. Sisserännakutega toimuvad genotüüpide segunemised ning võrreldes kahte puhast ja ühte n.ö. poluvernikut saab teha üsna paljusi järeldusi.
Just selle tõttu on rännetega kaasnevate genotüüpide uuringud olulised, kuna see võimaldab lihtsalt selgitada erinevate geenide "kasutamisvaldkondi". Üldiselt ma eelistaksin investeerida firmadesse, kes võttavad asja holistiliselt ning süstematiseeritud, mitte mingitesse gung-ho ettevõtetesse.
Rahvaste rändamine ja segunemise uurimine on praktiliselt alati andnud huvitavaid tulemusi, mille rahaks pööramine pole kunagi probleem olnud. Näiteks praegusel hetkel on väga populaarsed lingvistilised uuringud, kus uuritakse ühtede keelte mõju teistele keeltele, nende sulandumist ja murrete tekkimist. Taoliste struktuuriuuringutega loodetakse edendada tehisintellekti ning masin-inimene liideste protokolli loomisel (on ju keel peaaegu puhtakujuline andmevahetusprotokoll).
Muide, ilmselt saadakse oluliselt suuremat tulu tulevikus genotüüpi uurides hoopis muude asjade, kui ravimite väljatöötamise pealt. Biotehnoloogia vajab stabiilsete orgaanilise päritoluga seadmete loomisel just seda infot, kuidas kaitsa masinaid võimalike mutatsioonide ning viiruste eest. Sarnase genotüübiga inimeste võrdlemine annab ilmeka pildi sellest, kus viiruste või radiatsiooni poolt tekitatud mutatsioonid osutusid kasulikeks ning kuskohas nad organismile põraka panid.
Üldiselt mõtle veidike ise kah. -
Ahjaa .. estlaste uurimine on muidugi vähemväärtuslikum, kui islandlaste oma, kes pole eriti kellegagi seguneda jõudnud, kui põhituumik eestlaste genotüübist on siiski lihtne. Selle päritolu on võimalik suhteliselt pika aja taha kindlaks teha ning (peamiselt sellepärast, et Eesti on nii väike) suhteliselt paikse iseloomuga.
Ausalt öeldes võiks genotüübi uurimiseks kasutada ka loomi, aga selleks tuleb teha jube farm, kus aastakümnete jooksul tehakse meeletuid uurimisi. Probleem on see, et pärast tuleks infot hakata katsetama ning enamus uurimusi dubleerida (kuigi see on siis juba mõnevõrra lihtsam). Odavam on kasutada kohe inimesi katseloomadena ja pealegi saab inimeste käest rohkem infotmatsiooni välja pressida, kui näiteks hiirte käest, kes ei oska enda kohta suurt midagi rääkida. -
Kuigi ei ole spetsialist:
Ma ei tea kui palju see teemaga haakub aga USA väga ajakohane saade 60 minutes tegi mõni aeg tagasi saate geenitehnoloogiast, tulevikust ja absurdsest olukorrast mis tekib nö. geenide patenteerimisega mille alusel valmistatakse ravimeid.
Nimelt on juba hetkel suhteliselt hulk olukordi kus otsitakse nö. kuldseid mutantgeene mis ühe või teise haiguse vastu immunsust inimkehas põhjustavad, "leidja" patenteerib need enda nimele ja edaspidi saabub olukord kus selleks, et osta näiteks rinnavähki parandavat ravimit pead sa suurema osa ravimi maksumusest maksma nö. autoriõigusena leidjale. Siit tekib naljaks eetiline dilemma mida saates arutati: olukord näiteks kus inimene, kes "kogemata" avastas, et ta oli võimeline HIVst paranema (ehk siis diagnoositi positiivseks ja mõne aja möödudes oli taas negatiivne), annab ennast arstide ja uuringute hooleks. Arstid / haigla / firma, kes nüüd suudab tuvastada millisel juhul (geenide poolelt) antud anomaalia on võimalik, patenteerib antud geeni et selle alusel valmistada ravimit. Ja no ega siis ju rahaline võitki vast tulemata jää. Patenteerimine käib USA patendiseaduste järgi nö "leiutisele". Eetiline dilemma seega: kas inimkehas leiduv "jublu" :) on leiutis?
Saates toodi konkreetseid näiteid näiteks ka selles osas kus lapsevanemad, kelle laps suri ajuhalvatusse võimaldasid teadlastel uurida lapse aju proove e. ANDSID VÕIMALUSE ja MATERJALI et leitaks ravim haiguse vastu, jäeti hiljem ilma igasugusest "autori" õigusest. -
Pronto
Esimene kommentaar on huvitav, kuid elukauge
Teises kommentaaris on näha praktilist lähenemist, ja kui me ei hakka praktiliselt lähenema Geenivaramu projektile, siis on võimalik seda ellu viia vaid riigi rahadega
OK! Kuna ma näen, et Sulle asi huvi pakub, siis lisan fakte
Islandi geenipanga ärimudel on tunduvalt keerulisem ja põhineb kolme erineva andmebaasi ristkasutusel:
-sugupuude andmebaas, mis ulatub XIII sajandisse
-vabatahtlik genotüüpide andmebaas
-Islandi tervise andmebaas(ehk inimeste haiguslugude register, mida deCode on õigus seda kasutada 2012 aastani)
Eestis pole senini ühtegi sarnast andmebaasi.
PS! Andmebaaside ristkasutus ja haigusluguderegistri kasutamine on toonud deCodele mõned kohtuasjad ja osa rahva negatiivse suhtumise(anonüümsuse probleemid) -
Ma just hiljuti lugesin islandlaste kohta sellist juttu, et nende geenid tegelikult polegi nii huvitavad, kuna neid loetakse "seisvaks veeks". Võtad ühe islandlase andmed ning ongi sul kogu rahvuse genotüüp.
-
ma lugesin jälle sellist juttu, et lood islandlaste tõupuhtusest on täielik bluff.
tõupuhtust on aga selleks vaja, et ristamisest tekkinud geenimodifikatsioonid ei varjutaks haigusest tingitud geenimutatsioone. -
See on küll imelik asi.
-
deCODE(DCGN) ostab 83M USD eest MediChem Life Sciences'i(MCLS)
deCODE(Island) mudelit kopeerib EGeen(Eesti) -
v6rdleks geeniuuringuid fyysika p6hiuuringutega - kui keegi leiab meie aegruumist v6imaluse ajas rännata siis patenteerib selle? kas einstein sai relatiivsusteooria patenteerida? v6i rutheford aatommudeli? v6i curie radiatsiooni? thomson elektroni? (k6ige k6vem mees oli ikkagi bohr!)
siin suur vahe: AVASTAMINE ja LEIUTAMINE.
avastamine on mingi olemasoleva asja teadvusesse toomine
leiutamine on mingi seni eksisteerimatu asja loomine
seega geene ei saa patenteerida
kyll aga geeniuuringumetoodikaid, geeni töötlemistehnoloogiaid ning geenisaadusi.
aga noh, kui usa teadlased/firmad leiavad selle siis usa kindlalt surub labi miski kaitsemehhanismi. kui muu maailm siis kindlasi surub usa labi et peab olema koigi kasutada :) -
vastik usa :-)
-
meenutame kuidas oli saastenormide piiramisega..
