IHT Kesk-Euroopa börsidest
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
võtan kokku:
International Herald Tribune kirjutab, et välisinvestorid tahaks Ida-Euroopa majandust kokkuosta ühel börsil, mitte et igas riigis on oma börs -
Viimane Forbes (Global edition) promob Ida-Euroopa odavaid aktsiaid. Ida Euroopa tähendab nende mõistes Poolat, Ungarit, Tsehhit, seega Eesti paraku radariekraanile ei mahu :-(
-
Tundub, et poliitikute püüdlused Eesti määratlemisel mitte Balti ehk siis ka mitte Ida-Euroopa, vaid Põhjala riigina hakkavad vilja kandma.:-)
Aga radariekraanile mittemahtumise põhjus on ja jääb ka järgnevateks pikkadeks aastateks tingituna Eesti väiksusest ja likviidsuse puudumisega. -
HP ja ETL on Kesk-Euroopa kontekstis täiesti talutava likviidsusega - vaid TPSA ja MATAV on oluliselt suuremad ja veel mõned natuke suurema mcapi ja free floatiga. Transparentsus on vähemalt võrdne. Probleem on selles, et Eesti (ja laiemalt baltikum) on hall ala, mis ei kuulu ühtegi normaalsesse benchmarki ja mida on võimalik olnud väiksuse tõttu ignoreerida (vs. näiteks Poola, millest ei ole Euroopas võimalik täiesti mööda vaadata). Aga positiivsest küljest millalgi (ilmselt kui EMU entry on aktuaalseks saamas) kaob diskontomääradest nn. Balti koefitsient ja firmad hinnatakse kõrgemalt ümber. EEKi ja euro intresside vahe on marginaalne juba. 5-aastase horisondiga seega lihtne ja kergesti hoomatav investeerimisidee - kuigi mitte nii üles haibitud kui mõni teine :-)
-
EMU entry pole ilmselt niipea siiski aktuaalseks saamas ja murelikuks teeb ka see, et EU entry kipub praegu kuidagi jälle määramatusse tulevikku lükkuma. Rootsi eesistujastaatus EU-s on igatahes mulle täieliku pettumuse valmistanud - just viimasel ajal on järjest süvenenud seisukoht, et fast entry pole mingi teema mida arutada. Ja ega valitsusel valijate poolt ka mingit erilist ora kuskil ei ole selles osas. pigem vastupidi.
Mis kõik ei tähenda nagu kohalik stokk odav poleks. On ikka. -
Eesti ja siinsete blue chipside jaoks on ikka täielik traagika kui EU-ga liitumine venima jääb, sest see on suuresti vormistamise küsimus erinevalt näiteks Poolast kus ikka kõvasti tuleb strukturaalsete reformide ja jätkusuutliku kasvu teele sättimisega veel vaeva näha. ETL-i IPO-t müüdi kaks aastat tagasi kui peaaegu Põhjamaade kompaniid - stokk võiks ju siis sealsete suhtarvude põhjal kaubelda ka. Kui mälu ei peta siis kas mitte isegi EMU-sse pole savisemategi makronäitajatega saadud (Portugal?) kui Eestil on praegu (elatustase ilmselt suurim probleem). -
Lisan ja täpsustan.
EU-sse (European Union, Euroopa Liit) pääseb kandidaatriik igasuguste makronäitajatega, seda ei tohi segi ajaga EMU(Economic and Monetary Union, Euroopa Majandus- ja Rahaliit) ehk EURO-12 (tavaliselt EMU sünonüümm, tegelikult EMU rahaliidupoolne osa, Majandusliitu kuuluvad kõik EU liikmed) klubiga, 12 EL liikmesriiki (v.a. Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik), kes kasutavad euroraha.
EMU-sse enne kui Euroopa Liitu astuda ei saa(proovitud, kontrollitud), min. aeg on 2 aastat, mil tuleb läbida nn. testperiood riigi majanduse jaoks avatud ühise turu tingimustes. Alles siis hakatakse vaatama makrot (täpsemini: inflatsiooninumbrit, valuutakursi stabiilsust, intressitaset ja riigi rahanduse stabiilsuse 2 kriteeriumi) - teisisõnu Maastrichti kriteeriume.
Eestit see esialgu ei puuduta. 12 potentsiaalse liituja jaoks on olulised hoopistükkis Kopenhaageni kriteeriumid, mis panevad paika meie sobilikkuse ühtsesse Euroopa majandus- ja õigusruumi. Ja seal makronumbritest eriti ei räägita. Muide, mis puutub konkreetselt Portugali, siis tema sai EMU-sse ligi 15 aastat pärast Euroopa Liiduga liitumist - ja ta polnud sugugi mitte kõige viletsamate seas. -
see nüüd väga suur uudis ei ole - pigem nagu aabitsatarkus :-)
Väide oleks, et EMU puudutab Eestit ikka küll - kui vähegi võimalik, siis tuleks lobbyda 2-aastase testperioodi lühendamiseks, sest sisuliselt on see etapp juba läbitud EEKi DEMi ja euroga seotuse ajal. -
ja väita, et Euroopa Liidu laienemine seisab vaid poliitiliste probleemide taga ja majandusest eriti ei räägita on naiivne - asi seisab paljuski selle taga, et Poola restruktureerimine nõuab suuri toetusrahasid praegustelt liikmetelt...see on karm reaalsus, kui Eesti liikmeksvõtmine lihtsalt seetõttu venib et EU-d otsustatakse grupikaupa laiendada ja tuleb sisuliselt põhjendamatult oodata
-
Oot' stopp.. kas mitte EU laienemisvolinik Günther Verheugen ei promonud mitte case-by-case lähenemist? või ma eksin?
Grupiviisilisest laienemisest räägiti NATO puhul, kus USA ja teiste suurriikide administratsioonidel on väga kulukas väikeriike ükshaaval menetleda ja seetõttu poolitakse nad kokku. EU laienemine on aga ikka riik riigi haaval. -
Alo, eksid sedapuhku. Ehk siis :
2-aastase testperioodi lühendamiseks, sest sisuliselt on see etapp juba läbitud EEKi DEMi ja euroga seotuse ajal
...jah, selle aja jooksul sai läbitud ainult üks kriteerium neljast. Aga ülejäänud? Valuutakursi stabiilsus pole olnud ühelegi kandidaatmaale probleemiks.
P.S. Aabitsatarkusi tuleb rääkida selleks, et vigu ei tehtaks (terminoloogiat segi ei aetaks) -
Vaataks siis neid kriteeriume natuke.
1. Riigisektori välisvõlg peab olema mitte üle 60% GDPst. See näitaja on isegi enamusel Eurotsooni riikidest üle samas kui Eestil peaks olema mingi 20% vist. Poolal, Ungaril jt taolistel on kõrgem sest nad võtsid sotsajal oma nimele laenu juba.
2. Eelarvedefitsiit mitte üle 3% GDPst. No siia peaks ka edaspidi mahtuma, kui enam vähem terve mõistusega inimesed ikka jätkavad Toompeal.
3. Pikaajalised intressid mitte üle 2% kõrgemad EU riikidest madalaima inflatsiooniga. Eestil 10-aastast kroonibondi pole mis benchmarkiks sobiks ja võimalik, et ei tule ka kunagi. Samas arvan, et kui oleks, siis yield oleks 7-8% nii et nibin-nabin.
4. Inflatsioon mitte üle 1,5% üle parima EU liikme keskmise. See on ilmselt kõige tõsisemaks probleemiks, sest inflatsiooni alla 3,5% saada ei saa nii kiiresti kasvavas riigis kerge olema. Pealegi ECB usina töö tulemusena võib EU vabalt deflatsiooniga lõpetada järgmisel aastal.
5. Valuuta stabiilsus. Panen mälu järgi, aga kas mitte perifeersete Itaalia, Hispaania jt. valuutad ei kõikunud euro-eelse XEU suhtes ikka päris võimsalt. Tänastest liitujatest on PLN-i pendeldamine Poolale ikka päris palju peavalu valmistanud. -
Eesti riigisektori välisvõlg 20% GDP-st oleks 16 miljardit EEKi :)
-
Mis ma tahan öelda on et fundamentaalselt saab Eesti kallal norida vaid mõne üksiku näitaja ja siis muidugi üldise vaesuse (GDP elaniku kohta) abil. Ja väiksuse tõttu on Eesti liitumine EMUga enivei marginaalse tähtsusega - paraku on poliitikas oluline pretsedent. Kui püüda realistlikult läheneda, siis ilmselt oleks juba see suur edusamm, kui Maastrichti kriteeriume muudetaks näiteks nii, et ERM-i seda 2-aastast testimist saaks alustada juba enne EUga liitumist näiteks pärast seda kui aquis commmunitaire peatükid on kõik suletud või midagi taolist.
-
Maastrichti kriteeriumide muutmine oleks tõesti kõva sõna nigu Rein lang ütelda tavatseb. Asi siiski selles, et ma isiklikult ei usu, et Eestile keegi pretsedenti looma hakkaks. Ja 60% EW-s kokku laenata puhttehniliselt ei õnnestu, oleme ka selle välja arvutanud (see 60% on muide ilma intressideta!).
Inflatsioon on ja jääb probleemiks ilmselt veel üsna kaua. Kuid see lootus, et sellele läbi sõrmede vaadatakse, on üsna reaalne. Aga muutma ei hakka neid kriteeriume niipea keegi.
Rõhutan siiski muud. Enne Euroliitu saamist on meil vaja ära täita Kopenhaageni kriteeriumid. Ning alles seejärel, Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena, on meil mõtet Maastrichti peale mõtlema hakata.
