Sotsiaalne kapital - inimestevahelised sidemed
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Maailmakuulus ameerika filosoof Francis Fukuyama eile Hansapanga kevadkonverentsil peetud peaettekandes:
”Miks on nii, et mõned ühiskonnad, nagu näiteks Poola ja Eesti on olnud edukad ja teised nagu Venemaa ja Ukraina palju vähem edukad.
Kui vaadata, mida ütleb tavapärane majandusteadus, siis ei usu ma, et leiame adekvaatse vastuse. Kui majandusteadlastelt N Liidu kollapsi ajal küsiti, milline maa saab edaspidi olema kõige edukam, siis kaldusid nende vastused olema Venemaa ja Ukraina. Põhjendus – neil on kõige rohkem loodusvarasid, inimressursse jms faktoreid, mida ökonomistid hindavad.
Kui me nüüd vaatame tegelikke tulemusi, siis läheb veelahe kultuuri, mitte loodus- või inimressursside koha pealt. Ma ei taha kedagi solvata, aga protestantlik Eesti on arenenud kiiremini kui katoliiklikud Ungari ja Poola, mis omakorda on edenenud paremini kui õigeusklikud Venemaa ja Bulgaaria. Viimased jälle on olnud edukamad islamiusulistest Turkmeeniast ja Kashastanist.
Seega, majandusedu näib olevat seotud kultuurilise kaugusega Londonist või Pariisist. Ma väidan, et kriitiline tegur, mis ülemineku edukuse määras, on sotsiaalne kapital – ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed.”
Sotsiaalne kapital -
See tekst on EPL-st, kus Tiit Kändler on väljaandnud terve Fukuyama-eri
-
Võibolla on asi lihtsalt selles, et teistes maades on lihtsalt teised väärtused, mida hinnatakse enam.
Materiaalsed väärtused on ainult yks väärtuste alaliik, nii et täpsustada tuleks, et ylalolevas tekstis on "edukuse" all mõistetud "materiaalset edukust Eestis yldtunnustatud mõttes".
Ja tulemuste hindamine on vaid hindamisfunktsioonis kokkuleppimise kysimus. -
Protestantlik eetika sütitab kapitalismi vaimu (märksa enam kui katoliiklik või õigeusklik eetika).
-
Saan nõustuda sellega, et edukuse tingivad eri rahvuste kultuur ja väärtushinnangud.
Samas jään eriarvamusele, et nn sotsiaalne kapital ehk inimestevahelised sidemed on tinginud Eesti edukuse võrreldes teiste idabloki riikidega. Minule tundub, et eestlased on põhjamaiselt vaoshoitud ning omavahelised suhted on oluliselt nõrgemad võrreldes näiteks slaavlastega, kes on märgatavalt avatumad. Paraku avatus ja sellest tulenevad sidemed ei ole Venemaal ning Ukrainas olnud piisav edu saavutamisel.
Ühiskonna kui terviku edu võti on ikkagi märgatavalt laiem omaduste hulk, milledest üks komponent on ka siis liikmete vahelised sidemed. -
Kuidas mõõta sotsiaalset kapitali?
Esimeses lähenduse võrdub sotsiaalne kapital kodanikuühenduste summaga.
Meil on ju meeletu hulk igasuguseid ühendusi(äriklubid, õlleklubid, noored poliitikud, naisteühendused, rotariaanid, vabamüürlased, Round-Club; ah ma ei viitsi kõiki üles lugeda)
Loomulikult on suurendavad erinevad ühendused erineval määral sotsiaalset kapitali ja mõned ei suurenda üldse(näiteks skinnhead'id)
Kes viitsib pikemalt lugeda kasutagu seda linki
http://www.imf.org/external/pubs/ft/seminar/1999/reforms/fukuyama.htm -
SKINHEADID ON TAVALISTEST TÖÖLISNOORTEST KOOSNEV SOTSIAALNE LIIKUMINE.ENAMUS KÄIB NEIST SIISKI TÖÖL JA TOODAB SEEGA MIDAGI.SIIT TULENEVALT ON KA NEIL OSA KAPITALI KASVUL JA MAJANDUSE EDENDAMISEL.POLE KÜLL KUULNUD ET KUSAGIL ISLAMIMAADES SKINHEADE LEIDUKS AGA EKS KA SEAL OLE OMAD LIIKUMISED,KUHU KUULUVAD TAVALISED INIMESED,KES KA ÜLDJUHUL KÄIVAD TÖÖL NAGU MEIEGI SIIN.(MA MÕTLEN NÄITEKS ARAABIA SUITSIIDI TERRORISTE,EGA NAD SIIS KOGU AEG JU POMME PANE.VAHEPEAL TULEB PERET KA TOITA)
-
Skinheadide ideed ei ole sellised ,mis tööliste südamed põksuma panevad ja kiiremini tööpingi taga käbarad liikuma panevad
Vot omal ajal kommunistidel palju trikke sotsiaalse kapitali mullitamiseks:
sotsialistlik võistlus,
sotsialistlik lööktöö,
kommunistlikud laupäevakud,
sotsialistlikud staarid(Leida Peips)
jne. -
Eestis elavatest skinheadidest on enamus väga parempoolselt meelestatud.Õigem oleks siiski öelda ,et nad on eelkõige vasakpoolsete vastu.Siit järeldan ma ,et nad toetavad kapitalistlikku maailmavaadet ja annavad sellega oma väikse panuse.
-
tere
lisaksin disskusioonile vähe teaduslikuma dimensiooni.
Esiteks on Fukuyama ideed sotsiaalsest kapitalist ainult üks osa antud diskursuse alal väljaõeldud mõtetest. Esimesena kasutas sotsiaalse kapitali mõtet teaduslikel eesmärkidel Bourdieu. Pärast teda sotsiaalse kapitali alased uuringud kandunud üle ameerikasse, kus kõige tuntumateks tegijateks on Coleman ja Putman.
Teiseks olen sotsiaalset kapitali Eestis (õpingute käigus) uurides jõudnud järgnevatele järeldustele:
Sotsiaalne kapitali poolest on Eestis esirinnas Võru ja Põlva maakond, mis kinnitab ka väidet, et eesti kultuuri hoidvad ja väheindustrialiseeritud piirkondades on rahva organiseerimisvõime erinevatesse klubidesse ja seltsidesse tunduvalt suurem kui heterogeensema rahvastikukoosseisuga piirkondades. Sotsiaalse kapitali omamise poolest osutusid Eestis kõige madalama organiseerumisvõimega piirkondadeks Tallinn ja Ida-Virumaa. Samuti tundub, et sotsiaalne kapital pole seotud majanduskasvuga kuna kultuurilise kapitali poolest rikkad piirkonnad, mis omavad ka kõrget sotsiaalset kapitali (Võru ja Põlvamaa)on majanduslikult jäänud Tallinnast tunduvalt maha.
Kuna antud andmed on alles esimesed järeldused käimal olevast uurimustööst on rohkem järeldusi praegu võimatu teha.
Asjast huvitatul soovitaks Fukuyama asemel lugeda Colemani ja Putmani, kuna need autorid väldivad Fukuyama prohvetlikust ja tegelevad rohkem kindlate faktidega ja lähenevad asjale rohkem teaduslikult. -
hehh...:-D
teadusliku dimensiooni lisamiseks siia nimetad sa,tarmo23 siis seda,et leidsid 'sotsiaalset kapitali' Võrust ja Põlvamaalt rohkem kui Tallinnast?
Et kui Põlvas ja Võrumaal on rohkem rahvatantsuringe ja laulukoore,on nn.kultuurilise kapitali poolest rikkamad piirkonnad kui Tallinna ja Ida-Virumaa, siis sotsiaalne kapital pole seotud majanduskasvuga?
OK,et sa oma teadusega,"kultuuriline kapital"=sotsiaalne kapital,kohe alguses väga rappa ei sõidaks,jätan sulle siia ühe teeotsa,mida Francis Fukuyama oma sotsiaalse kapitali all silmas peab ja kuidas on see seotud majandusega...
"Kui USA-s on asi korras(sotsiaalse kapitaliga), siis Prantsusmaal ei suuda isegi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni üle kümne inimese koos töötada...Kuidas Eestis on, on meie teha"
TK,EPL 10.05.2001,Kevadekuulutaja Fukuyama.
Kuule Tarmo23,millise teadusega sa tegeled...kodu-uurimisega?
:-) -
1) uurimustöö, millele viitasin olen teinud kursuse Demokraatia teooriad tarvis,
mida õpetatakse Tartu Ülikooli politoloogia osakonnas, koduuurimiseks ma seda
nimetada ei saa,
2) kui öelda, et Ameerikas on sotsiaalse kapitaliga kõik korras, siis kuidas seletada
Putmani Journal of Democracy artiklis Bowlin Alone - Americas declining social capital
esitatud väidet, et sotsiaalne kapital on Ameerikas langemas
3) sotsiaalset kapitali defineeritakse läbi sotsiaalsete võrgustike; nii näiteks loovad
erinevad klubid ja ühendused soodsa pinnase sotsiaalse kapitali tekkeks, täites kohustusi
ja osaledes erinevate organisatsioonide töös tekivad usaldussuhted, mis on vajalikuks
tingimuseks demokraatia funktsioneerimiseks. Seega on erinevate organisatsioonide
olemasolu eeltingimuseks sotsiaalse kapitali tekkeks
4) Tallinn ja Ida-Virumaa on erinevate organisatsioonide arvult tuhande inimese kohta viimasel kohal (ESA, Kultuur 1999).
ootan kriitikat -
tarmo23,
kuigi sa tundud asjasse suhtuvat täie tõsidusega,ei suuda ma siiski sulle vast samaga vastata siin...
1)demokraatia teooriad?demokraatiad ei ole teooriad vaid need on praktikas toimivad ühiskonnavormid.Selleks,et neid uurida,erinevaid demokraatia vorme,alates Shveitsi versioonist,lõpetates kauge Aasiaga,tuleb kohale sõita,teha tööd põllal,mitte kodus kirjutuslaua taga.Vastasel korral jääb lugu vaid kodu-uurimiseks.
:-)
(Kuigi jahh,kui sul on olemas see uurimustöö ka online variandina, pakuks huvi lugeda küll kui viitaksid...)
2)kuidas seletada seda,et Putman käib üksi bowlig'mas ning seetõttu tema sotsiaalne kapital on langemas?
Kogu fan bowlingust,niipalju kui ma seda ise olen proovinud,seisneb selles,et on võimalus kellestki parem olla.Ilmselt Putman on niivõrd kõva käsi bowling'u alal,et keegi ei viitsi temaga võistelda.
Kõik need organisatsioonid aga,mis olid kunagi demokraatia kasvulavaks ehk "Putnam draws on evidence including nearly 500,000 interviews over the last quarter century to show that we sign fewer petitions, belong to fewer organizations that meet, know our neighbors less, meet with friends less frequently, and even socialize with our families less often"...
kõik see on tänapäeva moodsas ühiskonnas minetamas oma tähtsust.Sest arenev infotehnoloogia on asendamas meile kõigile seda eilset sotsiaalse kapitali kasvulava...Milleks käia koduuurimise ringi koosolekul kui lobiseda on võimalik ka internetis?
3)sotsiaalset kapitali defineeritakse läbi sotsiaalsete võrgustike...ehk inimestevaheliste sidemete.Eelneva punkti juurde tagasi tulles on tänapäeval selleks sotsiaalseks võrgustikuks kujunenud/-mas internet.
4)Talinn ja Ida-Virumaa on viimasel kohal?Ilmselt on tegemist erinevate põhjustega.Ida-Virumaal ei huvitagi kedagi rahvatants ja naabri arvamus?Tallinnas aga asendab lauluringi Fila kammerkoori kontsert,Põlva piimameeste majandus ringi koosolekut aga LHVD foorum siin...
:-)
Sotsiaalne kapital,nii kuidas sa sellest aru saad, on ju inimeste kokkutulemine ning erinevate ideeede,arusaamade vahetamine.Ja kumb neist vormidest on efektiivsem?Kas 10 meest Põlvas oma ringis istudes ning õlle kõrvale juttu puhudes või sadade-tuhandete inimeste-arvamiste kokkusaamine internetis?
Nii et kuidas on siiski lood sotsiaalse kapitaliga Usas näituseks?
:-) -
1) kui sa politoloogiast kui teadusest huvitatud oleks siis sa väidaks arvatavasti midagi muud, demokraatia teooria kursuste idee on esitada erinevaid teooriaid (alates Ateena mudelist lõpetades Scumpeteriga), kursusetöö online variante, koos teiste töödega, võid sa lugeda Tartu Ülikooli Politoloogia osakonna kodulehelt
2), 3),4) moodsat ühiskonda pole olemas, on vana mis pidevalt uueneb. Kui sa mõtled seda, et kollektiivne aju näiteks, nagu see siin ja jututoad suurendavad inimestevahelist läbikäimist siis sa eksid. Sellele viitas Fukuyamagi oma intervjuus tv1-l. Nett ei asenda kunagi seda, mis toimib reaalsused. Kui reaalselt toimivas organisatsioonis võtad sa enda kanda kohustusi ja pingutad selleks, et grupikaaslastega läbi saada ja usaldust luua siis netis valid ise, kellega suhtled ja kellega mitte. Sel juhul pole tegemist aga reaalse eluga vaid virtuaalse reaalsusega, mis annab sulle valida, kellega suhtled, kellega mitte.
Sotsiaalset kapitali defineerib Coleman (1988), kui resources, mis aitab saavutada eesmärke, mis ilma võimatu oleks. Inimeste kokkusaamine netis ei aita vist palju, kuna siin on jällegi tegemist kahe inimesega. Mina räägin aga tervest ühiskonnast, mitte aga kaheinimese omavahelisest suhtlusest.
Oma väidetes USA kohta tuginesin Putmani artiklile, millele eespool juba viitasin. Võid seda lugeda, Rahvusraamatukogus peaks see isegi olemas olema. -
pean vabandama eksiinformatsiooni eest, kodulehele neid veel ülesse pole veel jõutud panna algavaks nädalaks peaks nad seal kindlasti üleval olema, kui kedagi sotsiaalne kapital tõsisemalt huvitab siis külastage http://www.essex.ac.uk/ecpr/jointsessions/Copenhagen/papers/ws13.htm
-
jahh tarmo23,
ei ole ma teooriates ja nende esitamistes eriti tugev...
uuenev vana ühiskond aga,on maailma mastaapides kohati rohkem uuenenud,kohati vähem.Kasutan seda sõna 'moodne ühiskond' teoreetiliselt, iseloomustamaks osade ühiskondade 'enim uuenenud olemist' võrdlevas analüüsis 'vähem uuenenutega'.
praktikas aga, tähendab Coleman'i sotsiaalse kapitali definitsioon seda-sama,mida vanastigi...,et parem 100 sõpra kui 100 rubla.Ehk tuleb teada kedagi,kes teab kedagi,et...
Moodsas,urbaniseerunud,vanas ja pidevalt uuenevas ühiskonnas on sotsiaalne kapital seotud igapäevaste töö ja äri suhetega.Sotsiaalne kapital on seotud ka ka sõnaga teamwork.Inimeste võime koos tööd teha.
Laulu ja tantsuringides käivad koos pensionärid,kel sotsiaalsest suhtlemisest vajaka jääb.Sama lugu rahvaga nii Põlvas kui Võrumaal,erinevalt intensiivsest Tallinnast...rääkimata Usa-st.
Ja seda kollektiivset aju ja muid jututubasid ma siiski ei mõtlenud,sest internet pole vaid see,nagu sa ja ka
Fukuyamagi näite arvavat.Paljudele pole internet mitte virtuaalne reaalsus vaid reaalne töökeskond,õigemini vahend, koos kõigi sellest tulenevaga.Tegemist on ka reaalsete sotsiaalsete suhetega rääkimata vastutusest jne.Ehk nii nagu sa ütled"Kui reaalselt toimivas organisatsioonis võtad sa enda kanda kohustusi ja pingutad selleks, et grupikaaslastega läbi saada ja usaldust luua".
Loomulikult ei toimi uuenevas vanas ühiskonnas sotsiaalse kapitali kinnitamine interneti vahendusel vaid nagu ennevanastigi,õlleklaasi taga.Nii et midagi on ka selle uueneva-vana sotsiaalse kapitali puhul samakas-vanaks jäänud.
:-) -
ahh jaa demokraatiast teoorias...
kõige huvitavam teoreetiline demokraatia on vast nn. Direct Democracy.Ühiskond ilma parlamendita,kus otsused tehakse valimisõiguslike kodanike poolt otsehääletusel ning interneti vahendusel.
DD-le olevat kõige lähemal tänapäeval Shveits oma pidevate referendumitega.Parlamenti nad siiski veel laiali pole saatnud ja interneti vahendusel hääletamas ka ei käivat veel.Ei tea kuidas on lood sotsiaalse kapitaliga seal Alpide vahel ka? -
see debatt kaldub mu algsest mõttest juba kõrvale. Mis Sveitsi puutub siis otsest demokraatiat seal pole ega vist tulegi, kuna otsese demokraatia institutsionaliseerimine suht võimatu on. Küll võib Sveitsi Eestile eeskuju anda, kuidas vähemusrahvustega toime tulla ja neid võimu juurde kaasata. Selle poolest on küll Sveits maailmakuuluse saavutanud. Eesti juurde tagasi tulles:
1) See väide, et Põlva ja Võrumaal ühendustes peamiselt vanemad inimesed tegevad on, on väär, kuna pole esiteks kujuteldav, et vanainimesed väga aktiivsed spordiklubides oleks. Teiseks on raske ka kujutelda, et äärealadel enamasti pensionärid elaksid, töös käsitletud ühenduste ja klubide liikmearv viitab aga sellele, et liikmeks peaks olema ka nooremad inimesed
2) Tallinn ja Ida-Viru madal sotsiaalne kapital näitab minu meelest seda, et industrialiseeritud piirkondades, mis on on ka rahvastiku koosseisult heterogeensemad kui teised maakonnad,on inimeste organiseerumisvõime tunduvalt madalam, kui teistes maakondades.
3) See, et netis mingisugust usaldust, mis ka poliitilisele kultuuriline aluseks luua saaks on minu meelest nonsents. Laulvat revolutsiooni ei saa internetis korraldada. Reaalne olukord on see, et III sektor on Eestis vähearenenud, meil on 100 000 töötut, suur osa elanikkonnast elab alla keskmist, eksisteerib üle 100 000 elaniku, kelle riiklik kuuluvus ebaselge on. Võib ju netis proovida usaldust luua ja eesmärke saavutada kuid see on isiksusekeskne aga mitte grupiidentiteeti loov. Sotsiaalne kapital võib luua ja võib ka hävitada riike (Bourdieu). Eesti puhul täitus esimene variant, kas ka teine...? -
see debatt kaldub mu algsest mõttest juba kõrvale. Mis Sveitsi puutub siis otsest demokraatiat seal pole ega vist tulegi, kuna otsese demokraatia institutsionaliseerimine suht võimatu on. Küll võib Sveitsi Eestile eeskuju anda, kuidas vähemusrahvustega toime tulla ja neid võimu juurde kaasata. Selle poolest on küll Sveits maailmakuuluse saavutanud. Eesti juurde tagasi tulles:
1) See väide, et Põlva ja Võrumaal ühendustes peamiselt vanemad inimesed tegevad on, on väär, kuna pole esiteks kujuteldav, et vanainimesed väga aktiivsed spordiklubides oleks. Teiseks on raske ka kujutelda, et äärealadel enamasti pensionärid elaksid, töös käsitletud ühenduste ja klubide liikmearv viitab aga sellele, et liikmeks peaks olema ka nooremad inimesed
2) Tallinn ja Ida-Viru madal sotsiaalne kapital näitab minu meelest seda, et industrialiseeritud piirkondades, mis on on ka rahvastiku koosseisult heterogeensemad kui teised maakonnad,on inimeste organiseerumisvõime tunduvalt madalam, kui teistes maakondades.
3) See, et netis mingisugust usaldust, mis ka poliitilisele kultuuriline aluseks luua saaks on minu meelest nonsents. Laulvat revolutsiooni ei saa internetis korraldada.
Reaalne olukord on see, et III sektor on Eestis vähearenenud, meil on 100 000 töötut, suur osa elanikkonnast elab alla keskmist, eksisteerib üle 100 000 elaniku, kelle riiklik kuuluvus ebaselge on. Võib ju netis proovida usaldust luua ja eesmärke saavutada kuid see on isiksusekeskne aga mitte grupiidentiteeti loov. Sotsiaalne kapital võib luua ja võib ka hävitada riike (Bourdieu). Eesti puhul täitus esimene variant, kas ka teine...? -
tarmo23,
nüüd on asi küll täiesti rappa kiskunud,sest otsene demokraatia Shveitsi näite puhul tähendab eelkõige seda,et kõik olulisemad otsused pannakse rahvahääletusele,mitte ei otsustata parlamendis.
ja Shveitsis rahvusvähemusi ei ole,tegemist on ju föderatsiooniga...kui sa just retromaane vähemusrahvuse all silmas ei pidanud?
Põlva ja Võrumaal ma pole kunagi vanematest inimestest rääkinud.pensionäride aktiivsust silmas pidades rääkisin loomulikult arenenud ühiskondadest,nendest 'rohkem uuenenutest'.
Ja spordiklubides osalemise vähesust ei tohiks Usas nüüd küll nooremale rahvale pahaks panna,see on nimelt massiline.
nn.industrialiseerunud piirkondades pole inimestel lihtsalt aega organiseeruda Võrumaa kombel kõiksugu seltsidesse,sest inimeste sotsiaalse kapitali kõrge tase lihtsalt ei võimaldaks seda.
organiseerumisvõime,nagu sa seda nimetad,on loomulikult kõrgem niisuguses vormis nagu sa seda silmas pead...enam paigus,kus koos4-5 inimest,kes oma klubi moodustavad,sest teist inimest on vaja vahel näha ju,kui metsa sees elada.kuidas sa kujutad ette näituseks New York'is,et inimesed soovivad peale argipäeva veel oma sotsiaalset kapitali edendada?
Tänan ei,ütleb ka tallinnlane ning sõidab maale metsa sisse üksindusse,et taastuda koormavast sotsiaalsest kapitalist.
Mingist laulvast revolutsioonist pole ma siin samuti rääkinud.Sest kui poliitilist kultuuri ja usaldust pole 'mitte nii uuenenud' ühiskonnas ollagi,siis jahh,kus't kohast peaks see veel siis internetis tekkima?
Kõik see " 100 000 töötut, suur osa elanikkonnast elab alla keskmist..." jutt,seda siiski ilmselt vist mitte kuidagi sotsiaalse kapitaliga a la Põlva-Võru ei lahenda?
Ja sotsiaalne kapital ei loonud Eesti riiki.Selle lõi Ragani administratsiooni bluff tähesõdade asjus,mis suure Venemaa majanduse koos riigiga takkaotsa põhja lasi...
Nii,mulle teatati hetel kõrvaltoast,et Holland oli Eestile eurolaulupeol esinemise eest
eimesel ringil maksimumpunktid andnud.tuleb minna teleka ette küüsi närima.
:-D -
kuna antud teema alane debatt on veel teoreetikute tasemelgi alles käimasolev, siis ei leia ma et edasisel diskussioonil mõtet oleks. Kui statistiliselt andmeid vaadata siis traditsioonine organiseerumise hetkeseis tundub Eestis praegu väga madal olevat. Kui sa siiski tahaksid tutvuda vaadetega, mis kinnitavad traditsiooniliste organiseerumisvormide mõju poliitilisele kultuurile ja demokraatiale laiemalt, siis loe Putmani Making Democracy Work - Civil traditions in modern Italy.
-
Einohh,kui sa oma point'iga, "traditsiooniliste organiseerumisvormide mõju poliitilisele kultuurile ja demokraatiale laiemalt" sinnakanti rihid,et Eestis pole mitte valitsus rahvast eraldunud vaid rahvas valitsusest,õigemini valitsemisest,siis tuleb sinuga nõustuda.
-
mis sellesse valitsuse eraldumisse rahvast puutub siis mulle tundub, et millega meil siin tegemist on, on hoopis alternatiivipuudus. Kui arvestada, et sulle Savisaar ei sümpatiseeri, Laarigi teod on sulle hinge täis ajanud, siis polegi ju tegelt eriti kellegi vahel valida. Ma ei väida, et poleks võimalust siis astuda kolmandasse parteisse aga ideoloogiliselt tundub, et meil polegi alternatiivi. Mis skp.sse puutub siis soovitaks lugeda 3. mai SLOL Juhan Kivirähu intervjuud. Tema ütleb, et sotsiaalne kapital on üleüldine tahe töötada valitsuse heaks. Mina saan jälle sellest kapitalist niimoodi aru, et see on usaldus, väärtused ja normid, mis ühendavad inimesi ja parandavad elukvaliteeti ümbruskonnas. Võib-olla naabrivalve on midagi taolist. Seegi aga on ainult üks vaatepunkte asjale
-
Ma arvan, et see on meie enda teha, kas internetist ja siit foorumist lisandub sotsiaalset kapitali või mitte.
Ma arvan isiklikult, et internetil on kõigist massimeediumitest(ajakirjandus,raadio, televisioon) enam võimalusi inimesi liita.
Ja teie laupäevaõhtune tore diskussioon on selle ehedaks kinnituseks -
Vaat tarmo23,
siin ei ole võimalik sinuga absoluutselt nõustuda,et tegemist on alternatiivi puudusega.et kui savi ei sümpatiseeri ja laaru-maaru ei sümpatiseeri siis...:-D
Tegemist on kodanikeühiskonna puudumisega,mitte alternatiivi puudumisega poliitikute hulgast.
Milline poliitik siis ikka viitsib rahvast eraldumata jätta kui rahavs teda seleks juhuslikult ei sunni,et ei eralduks...?
Shveitsi otsese demokraatia näite juurde tagasi tulles.Nad seal lihtsalt ei usalda absoluutselt oma poliitikuid
:-),seetõttu hääletavad ise referendumitel kõiksugu otsuseid.
Graafikule tänud toetuse eest,interneti nagu ka teiste meediakanalite lisamise eest sotsiaalse kapitali tekitajate hulka.
:-) -
igal juhul...
mõned aastatetagused näited:
Nelja mehe ettepanekust ajalehes "Edasi" (nüüd Postimees) kasvas välja IME(Isemajandav Eesti)
ETV saatest "Mõtleme Veel" RAHVARINNE -
muide kui jutuks tuli, miks siis kodanikuühiskond Eestis nii vähearenenud on?
Ja nelja mehe ettepaneku ja Mõtleme Veel ei saanud sotsiaalsest kapitali luua, kui siis ainult saates olnute ja IME autorite vahel, sotsiaalne kapital sai alles tekkida siis kui Rahvarindel tekkisid osakonnad ja sellega liitusid liikmed. -
Jah,
inimese sünniks loetakse ka momenti kui beebi ema kõhust välja tuleb, kuigi elu hakkab juba 9 kuud varem.
Kes teab, kumb õige on? -
Vaatan, et diskussioon algas pihta Fukuyamast ja jõuab ikka välja ....
Avaks pisut ka teist dimensiooni - nimelt mitte riigi/ühiskonna, vaid üksikisiku seisukohalt lähtuva.
Mulle tundub, et üksikisiku mõjuvõim on üsna üheselt korrelatsioonis tema isikliku networki suurusega. Sageli võib sellega kaasneda ka majanduslik heaolu.
Tõenäoliselt on suur osa Eesti majandusest arenenud just isiklike suhete pinnalt ja seda väliskapitali/know-how abiga. Riigina me atraktiivsuselt Hiina või Venemaaga võistelda ei suuda.
Sotsiaalne networking on ilmselt ka õpitav, vähemalt mitmetes Ameerika ülikoolides õpetatav.
Huvitav kas ka Eestis? -
Võrumaal sündinuna ja kasvanuna võin ma öelda, et see inimestevaheline ühtekuuluvustunne on seal tõesti tugevam kui Tallinnas. Asi pole mitte selles, et inimesed kuuluvad mingitesse seltsidesse ja klubidesse vaid lihtsalt - nad on pärit Võrumaalt s.t. samast keskkonnast.
-
Nojah, keelebarjäär ikka ka. Jurmala, võru keelt mõistad ikka?
:-) -
Kui vaja rääkida siis saab hakkama.
-
Jurmala jutu peale meenub kohe Pant & "Võru maffia".
-
to: sCandal
Täpsustuseks ehk niipalju, et nii ajakirjanduses kui kuluaarides on eelpoolmainitut mitte Võru vaid ikka setu maffiaks tituleeritud. Mille kohta Pant väljendus: "mina olen võruke, aga Järvelill on setu!"
:-))
Aga sCandal, mis seos siin Jurmalaga on? -
Velikij, seose leidsin Jurmala lausega:
Võrumaal sündinuna ja kasvanuna võin ma öelda, et see inimestevaheline ühtekuuluvustunne on seal tõesti tugevam kui Tallinnas...
"maffia" kui setude ühtekuuluvustunde kõrgem tase? ;)
sC,
tartu maffiast :) -
No jah - kes nimetab maffiaks kes sotsiaalseks kapitaliks.
-
kui juba see m-sõna käiku läks, siis näpuotsatäie eesti sotsiaalse kapitali koondamisest hoopis mujale kui siiamaile:
Mees, kes unistab luua New Yorgis Eesti maffia -
Tüüp on lahe, olen temaga isegi suhelnud, aga ajakirjaniku jutt on kuidagi imalülistav.
-
Vaatan, et diskussioon algab pihta millest iganes ja scrooge jõuab ikka välja .... "õpitav vähemalt mitmetes Ameerika ülikoolides,huvitav kas ka Eestis? " jutu juurde.
:-D -
Tüüpi isiklikult ei tea, aga ajakirjaniku jutt on kuidagi imelik. Miks? Aga seetõttu, et minu kui tavakodaniku (ja usun et ka paljude teiste) jaoks on maffia organiseeritud kuritegevuse sünonüüm ja sellise asja eest tuleks kas tüüp ise kiiremas korras pikemaks ajaks trellide taha pista (saan aru, et see pole nii, aga pealkirja järgi võiks ju nii arvata)
...või hakkab ajakirjanik suurt valuraha maksma.
Nojah, muidugi nii see ei lähe, aga ilus oleks ju... -
Olen ka ise tyelikult kuritegevuse vastane. Lasta oma ydedel ja vendadel sellega kusagil vylismaal silma paista on vyga halb idee. Muidugi on ka kuritegevusel mitmeid harusid kuid sellest vaatamata ma ei poolda mitte mingisugust kuritegevust! Suvel ma tahaks igaljuhul mingilajal NY yra kyija ning natuke ringi vaadata. Muidugi on Harvard maailma yks parimaid koole kuid minuarvates saab yppida igalpool ykskyik millistes koolides kui sa yppida tahad! Samuti ykskyik millisel maal sa oled pead olema cool ning mitte myku vyi yleolev kohalikust rahvast siis suhtutakse ka sinusse hysti. Kyik oleneb sinust endast ning mitte kellestki vyi millestki teisest. Samuti kui sa oled illegaalselt kuskil maal siis soovitan ikkagi minna kohalikesse koolidesse kysima kuidas oleks vyimalik yppida. UUri systeem vylja yhes koolis muretse omale vastavad paberid ning astu nende paberitega teise kooli. Kas see on kuritegevus?
I don't think so! Vyidelge mu vennad ja yed, sest elu on vyitlus, kes alla annab on kaotaja! -
Kes tahab täpsemalt teada ja kuulda sotsiaalsest kapitalist, selle kogusest, kogumisest, kogunemisest ning liikumisest Eestis viimasel ajal, sellel soovitan soojalt kuulata Kuku raadio 19.aprillil eetrisse läinud "keskpäevatundi" (rahvakeeli vihkamise tundi) aadressil www.kuku.ee!
:-) -
Nii hull lugu seal NYC-is ka pole.
Kutid(Kaljuvee ja Siilats) on loonud tarkvarafirma Bytelogic ja katsuvad tarkvarabisnessiga tegeleda -
Grupp inimesi(Aivar,Alo,Janek,Kalev,Margus,Richard ja Sören) leidis eile Wall Streeti pubis istudes ja õlut rüübates(nii SAKUT kui AleCoq'i), et sotsiaalset kapitali leidub Eestis endiselt vähe ja otsustas olukorra parandamiseks luua investorite klubi.
Esialgu klubil nime ei ole,aga otsitakse. Suheldakse nii reaalselt(pubides), kui virtuaalselt(internet).
Klubi eesmärgiks on eneseharimine investeerimises.
Võiblat kehtestatakse liikmemaks, mida kasutatakse praktiseerimiseks.
Huvilised andke märku. -
liikmemaks, mida kasutatakse "praktiseerimiseks"? ;)
kas see tähendab praktiseerimist investeerimise, sotsiaalse kapitali kasvu või pigem SAKU/ALeCoq vallas? -
Vend GRAAFIK! Kuskohas see Wall Street pub Tallinnas asub? Typselt nii mu vennas loodi 1900 sajandi keskel ja lypupoole NYSE, CME, CBOT ja veel myned suuremad byrsid! Tulid kokku aktiivsed ja tegijad vennad, pidasid plaaani ja lyid byrsi, et luua uut tyyd oma rahvale ning reguleerida supply ja demand olukorda.
Minu arvates peaks nimi kajastama kindlasti midagi Privaat Kapitalist-Kapital! -
Nojah, see pubi asub Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri kõrval, nii et seda pubi võiks vabalt ka Liivalaia Street'iks kutsuda.
