Pensionireformi ABC
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eile oleks võinud juhtuda, et Eestis oleks rakendunud kohustuslik kogumine pensionifondidesse. Teema tekitab palju elevust ja pikemalt panin oma mõtted kirja siia.
Igatahes - eile seadust veel vastu ei võetud. Loodetavasti juhtub see sügisel.
Millised on siinkõnelejate seisukohad? Kas pooldatakse praeguse süsteemi jätkumist või kogumispensionide rakendumist?
Isiklik seisukoht on, et iga inimene muretsegu oma tuleviku eest ise - seega on väga oluline, et muretsetakse ise ka oma pensionite eest ning kogumisega alustatakse juba varases nooruses. -
Sarnased mõtted siinpool.
-
Firenzest tagasi sõites peatusid Pankur ja Kirjanik korraks ühes bensiinijaamas. Kirjanik vajas järjekordset blokki sigarette.
Autost välja astudes ütles Kirjanik."Vaata!" Ta osutas bensiinijaama poole, mille kõrval oli peatunud suur buss.Kümned vanainimesed, parukad lehvimas tuules pekslesid abitult vastu bensiinijaama klaasseina. Nad ei saanud aru, et uks on kõrval.
"Kas sellise tuleviku nimel?"küsis Kirjanik.
"Aga kui on valida, kas olla vanana Eestis külmal talvepäeval sendita taskus Pegasuse taga või pekselda süüdimatult nagu Leslie Nielsen mööda maailma bensiinijaamu kumma sa siis valiksid?"küsis Pankur.
***
Kõik, kes soovivad süüdimatult nagu Leslie Nielseni pekselda mööda maailma bensiinijaamu registreeruda siin
-
kuule, proovi see jutuke veelkord üle kirjutada nii, et iga sõna viitaks mingile .jpg-ile... päris huvitav oleks, näiteks viited sõnadele "aga" ja "ja". :-)
-
Kahjuks tundun jälle vähemusehäält esindavat, kuid tõmmata paraleele nende Leslie Nielsenite ja Eesti pensionireformi vahel on üsna suvaline.
Kui mõelda, et kuhu võiks viia viit "registreeruda siin", siis esimesena tuleb ette USA Green card loterii, teisena tööpakkumised välismaal (soovitavalt koos edasise elama asumise võimalusega), kolmandaks välismaised tutvumisteenistused, neljandaks erinevad rahaliste loteriid web's .... aga üllatus-üllatus pensionifond, mis investeerib aktsiatesse. Euroopa pensionäride rikkus/võiamlused (kes need eeldatavad Nielsenid seal Itaalias olid), küll aktsiatesse investeerivate pensionifondide edule ei põhine. -
Täna siis võeti teise samba seadus vastu.
Fantastiline. -
Õnnitlused, nüüd juba võiks isegi pensionifondile mõelda. Ja kolmikliit saab tugrikuid juurde - lõpuks üks valimislubadus täidetud.
-
Huvitav on see, kuidas ajakirjandus kommunikeerib inimesele (elik siis tulevasele sissemaksete tegijale) seda 2. sammast. Pikalt laialt seletatakse, kuidas toimub sissemaksmine, kes kust ja kui palju raha paneb, millisesse fondi, maksusoodustused jne jne.
Aga sellest, mis inimesest pensionile jõudnuna saab ja mis tema sissemakstud summadest siis saab ja kas need talle ka välja makstakse, no mitte üks silp!!!
Mina (ja sajad tuhanded eestimaalased koos minuga)ei viitsi isikliklikult võtta seadus ja seda algusest lõpuni läbi studeerida. Selle võiks mulle siiski ajakirjandus ja fondid kommunikeerida.
Very bad marketing! -
Hea küsimuse püstitus Velikij.
Jagame pensifondid kõigepealt kaheks:
1. kohustuslik; 2. vabatahtlik.
1. Kohustuslik PF ehk 2 sammas
Seadus näeb üldjoontes ette, et jõudes vanaduspensioniikka (on see siis 63, 64 või 65.a.) ostab inimene pensionifondi osakute eest elukindlustusest annuiteetpensioni. Kui kogutud on liiga vähe, siis võib raha ka niisama kätte saada. Kui kogutud on liiga palju (võrreldakse keskmise pensioniga), siis võib osa rahast ka pensifondi jätta ning ise seda sealt välja võtta.
Printsiibis tahetakse, et KOGUTUD RAHA EEST OSTETAKSE IGAKUINE PENSIONIKINDLUSTUS.
Siis veel, et kohustuslikust fondist üldiselt raha kätte ei saa. Saab ainult püsiva invaliidsuse korral.
2. Vabatahtlik PF ehk 3 sammas.
Siin on piirangud vabamad, kui kohustusliku fondi puhul. Osakuid saab peale kaheaastast hoidmist tagasi müüa. Tõsi küll - riigi poolt tagastatud tulumaks tuleb siis küll riigile ka ilusti tagasi anda. Oluliseks piiriks on vabatahtliku pensioni puhul 55. eluaasta. Kui oled üle 55, siis võid osakuid vabalt müüa ning tulumaks on ainult 10%. Täiesti maksuvabalt saab "raha kätte" ostes jällegi annuiteetpensioni s.t. teed elukindlustuspoliisi.
Üldiselt on nii, et mõlema samba puhul on riigi eesmärk vanaduspensioni tõstmine. See tähendab, et jäädes pensionile saavad inimesed pensionit ka erasektorist. Mida suurem on erasektorist tuleneva pensioni suurus, seda väiksemad kohustused on riigil ning reformi eesmärk on saavutatud: INIMESED HOOLITSEVAD ISE OMA PENSIONI EEST, NAD KOGUVAD SELLEKS RAHA TERVE ELU. -
Robert,
Kas sa oled kuulnud et 1 loll jõuab rohkem küsida kui...
Ega sina ikka minu küsimusi ära vastata ei jõua .-( Seetõttu sulle ainult mõned:
"Seadus näeb üldjoontes" Miks üldjoontes? Mis eranditega?
Misasi on annuiteetpension?
Kes määrab ära (Rahaministri määrus?) kui palju on liiga vähe või palju kogutud?
mis tähendab, et kogutud raha eest ostetakse kindlustus? Kas see tähendab, et ma fondi investeerimise asemel peakksin hoopis kindlustusseltsidega suhtlema? Well, thanks, otsige lolle omasuguste hulgast, seadusandjad!
3. sammas mind ei puuduta, olen vanamoodne ja ei usu selliseid asju. Ehk teisiti, tuletage meelde, mida ütlevad liberaaklsed majandusteoreetikud selle kohta, milleks on riik ülsdse võimeline...
Riigi eesmärk on ilus ja õilis, selles ma ei kahtle. Minu küsimus oli mõeldud nii: kas mul on garantii, et kui ma olen kogu elu kuni pensionini maksnud 6% oma palgast, siis selle raha eest ei doteerita hoopis kindlustusfirmade aktsionäre?
Vaene Robi, aga mis parata, sul amet selline, pead fondi müüma :-) -
OKi proovin ikkagi ilusti vastata. Jutt käib ainult kohustuslikust pensionifondist. Kõik vastused Velikij kysimustele on kirjas kogumispensioniseaduse §19-§21. Teen kommenteeritud kokkuvõtte:
§ 19. Väljamaksed kindlustuslepingu alusel (R: Siin ütleb seadus, et üldjoontes tuleb teha annuiteet)
(1) Kohustusliku kogumispensioni saamiseks sõlmib selleks õigustatud isik (R: siis investor) tema poolt valitud kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu (edaspidi käesolevas peatükis leping). Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel lepingut ei sõlmita. (R: erijuht: liiga vähe raha)
(2) Lepingu sõlmimisel tasub isik kindlustusandjale ühekordse kindlustusmaksena kõigi talle kuulunud kohustuslike pensionifondide tagasivõetud osakute tagasivõtmishinna (edaspidi osakute kogusumma), kui käesoleva seaduse §-st 21 ei tulene teisiti. (R: investor müüb osakud, saadud raha kannab kindlustusseltsile.)
(3) Väljamaksed tehakse kindlustusvõtjale lepingu alusel perioodiliselt võrdsete või suurenevate summadena (edaspidi annuiteet) vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani. (R: annuiteetpension mu eelnevas postis on seaduses nimetatud lihtsalt annuiteediks)§ 20. Väljamaksed pensionifondist (R: siin on juhtum, kus raha on liiga vähe)
(1) Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks lepingu sõlmimisel väiksemaks kui 1/4 riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrast (edaspidi rahvapensioni määr), on isikul õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist.
(2) Perioodiliste väljamaksetena isikule ühe kalendrikuu kohta kõigist kohustuslikest pensionifondidest väljamakstav summa ei või olla suurem kui 1/4 rahvapensioni määrast. Isikul on õigus nõuda väljamaksete tegemist vähemalt kord kolme kuu jooksul.
(3) Kui osakute kogusumma on väiksem kui kahekordne rahvapensioni määr, on isikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ühekordse väljamaksena. (R: Kui kogutud raha pole kahe kuu pensioni jagu, siis võib kõik korraga ka välja võtta)§ 21. Täiendavad väljamaksed pensionifondist (R: ja kui raha liiga palju)
(1) Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks suuremaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on isikul nimetatud määra ületava summa ulatuses õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist. Perioodilisi väljamakseid tehakse üksnes lepingu sõlminud isikule. (R: kui annuiteeti ei ole sõlminud, siis niisama raha kätte ei saa)
(2) Perioodiliste väljamaksetena isiku poolt ühe kalendrikuu kohta kohustuslikust pensionifondist tagasivõetavate osakute suurim arv määratakse kindlaks, kasutades Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) poolt kooskõlastatud arvutusmeetodeid.
(3) Kui osakute kogusumma jääk on pärast lepingu sõlmimist või perioodiliste väljamaksete tegemist väiksem kui kahekordne rahvapensioni määr, siis on isikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ühekordse väljamaksena. -
Tjah.
Huvitav, mida küll inimesed sellest arvama hakkavad? Kokku on keeratud ikka üüratult keeruline ja segane tekst :-(
Ja nemad tahavad samas, et sajad tuhanded sellega liituks...oi-oi, kui palju on veel teha vaja, enne kui see inimeste teadvusesse saab viidud... -
Mul on pensionireformi suhtes samuti totaalselt vastuolulised tunded. Pensionireformiga kogutavad preemiad jõuavad ju 5-10 aastaga SKP-ga võrreldavasse suurusjärku. Megapalju raha Eesti jaoks...
Idee iseenesest on suurepärane, devil is in the details:
1) kas fonditasudele (sealhulgas ka edukusetasudele) pannakse mingi piir ette?
2) millised sisulised piirangud pannakse portfelli koostamisele (mina isiklikult ei tahaks ühtegi eestis tegutsevat aktiivse investeerimispoliitikaga fondihaldurit näha oma säästude lähedal)?
3) kas nüüd viiakse eestist välja ülipalju raha toetamaks teisi majandusi? -
Loowi, see on hea küsimus!
st. et vastata ei oska :) -
1) piir tuleb kirjutada fondi tingimustesse, eks investorid otsusta, kui kallist teenust nad tahavad
2) sisulised piirangud on varaklasside lõikes - max 50% aktsiariski.
3) toetamaks teisi majandusi? nojaa, ka niimoodi saab investeeringuid eestist välja nimetada. Samas, kas sa kujutad ette pensionifondi, mille kõik investeeringud on Eestis või suurem osa investeeringuid? Milline on selle PF risk? Kui suured võimalused on kohalikul turul portfelli hajutamiseks? -
Esimesed kaks küsimust taanduvad tegelikult ikkagi tehingukuludesse ja fondi vahetamise võimalustesse. Kui mulle ei peaks ühest hetkest see fond enam meeldima, kui lihtne on teisest ja kolmandast sambast raha mujale fondi viia? Vist ei anna võrrelda tavafondide liikumisega: ostan täna Fidelity't, homme vahetan Vanguardi vastu - tehingukulu on minimaalne?
Ja kolmas punkt on ikka tõsine peavalu - iga riik soovib, et saaks endale rohkem pikaajalisi välisinvesteeringuid; nüüd seesama riik käsib aastas välja viia peaaegu sama summa, mida siiani oleme harjunud nägema otseinvesteeringutena??? Loomulikult ei hajuta sa sellist summat Eestis, aga ega sellepärast ei jää peavalu olemata. -
Loowi - fondide vahetus saab olema suhteliselt lihtne ning odav. Seda oskan küll oleda ainult koos märgusõnaga "teoreetiliselt", sest praktikas pole pretsedenti olnud. Üldiselt saab aga kord aastas oma fondi vahetada ja vanu investeeringuid üle tõsta.
-
See, kas pensioniraha läheb riigist välja või jääb siia pole minu arvates riigi seisukohalt kuigi oluline. Kui riigist läheb osa pappi kas riskide hajutamiseks või lihtsalt parema risk/tulu profiili jahil välja avaneb kohapeal rohkem võimalusi rahapaigutusteks ja mingi teine raha tuleb jälle väismaalt sisse asemele. Täna lihtsalt pole välismaalt tulevat lisaraha kuhugi panna.
-
Igatahes mina tunnistan avalikult oma taipamatust ja teatan, et hetkel küll (ehkki aega on ümber mõelda 2002 juunini) sellise süsteemiga ei liitu. Põhjus seesama - pole lõpuni selge, kuidas toimub väljamaksete protseduur. Kuradile need tulumaksusoodustused ja kõik!
Kui viitsin, investeerin ja kogun ise. Kui ei viitsi, võib ju panna niisama investeerimisfondi. Aga panna raha fondi, mille osakud ma olen kohustatud pärast ära müüma ja selle eest kindlustuslepingu ostma, no, thanks!
Tegelikult olen sulle väga tänulik, Robi, et viitsisid selle süsteemi lahti kirjutada. -
:-O Velikij,
harilikult inimesed kahtlevad rohkem riiklikus (II sammas) ja usuvad eraalgatust (III sammas), või ma eksin?
See kindlustusleping, mida sina kardad, ei ole midagi muud, kui et hakkad saama igakuist pinssi, mitte et võtad kõik raha korraga välja, teed tiiru ümber maakera, ja oled jälle paljas kui püksinööp. Raha, mida sa pole veel jõudnud pensionina välja võtta, teenib sul edasi.
Ära suhtu nii üleolevalt tulumaksu tagastamisse. See on ikkagi 26% sellest rahast, mis sa oled pensionifondi paigutanud!
Fondid ja kindlustused on üks riskide hajutamise võimalusi ja fakt see, et siia on kogunenud seltskond kes on ise oma investeeringute haldamisest huvitatud, see tähendab pole sihtgrupp IMHO. -
MSM, Su jutus on see tõetera, mille peale ma ise pole tulnud!
Igal inimesel on oma eelistused ja hirmud. Üks asi on investeerida megatootluse ootuses junk-aktsiatesse, teine asi on nende firmade kätte oma raha anda.
Olen isegi omal ajal teeninud suurepäraseid tootlusi nende pankade ja kindlustusfirmade aktsiatega, kelle koht on praegu ajaloo prügikastis. See ei tähenda et ma oma raha usaldanuks näiteks Maapanka. Sama valem kehtib kindlustuse kohta.
Huvitav, Robi kätte ma julgeksin sääste koguma hakata, aga 63- aastaseks saanuna eelistaksin siiski teha tiir ümber maailma ja olla pärast seda paljas kui püksinööp. Krrt ja prrgu, oma raha, 30 aastat kogutud ja nüüd mingi kaabakate punt (loe: riik Führeri isikus oma seadusloojate pundiga) kirjutab mulle ette, mida ma sellega teha tohin! Ennekuulmatu!
See kõik on mõistagi IMHO, aga ma unistan, et nad mõistuse pähe võtaksid ja jätaksid mulle ise võimaluse valida, mida ma oma kogutud rahaga teen. -
Kolmandasse penisoni-sambasse panustavatel isikutel on põhjust rõõmustada.
Täna RK-s vastuvõetud Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt jäävad maksed 3. sambasse endiselt piiratuks ainult 15% sissetulekust ja neid ei arvestata koos koolituskulude ja eluasemelaenu intressidega 100 TEEK/50% piirmäära alla.
Tore, et vahel võib ka Keskerakonna olemasolust rõõmu tunda. -
tõepoolest hea uudis. kas maksed 3sse sambasse jäetakse tõepoolest mahaarvamistest välja? ma olin siiani aru saanud, et kõik (intressid+kool) pannakse ühte potti ja limiteeritakse 50t krooniga. igatahes on piir 100 ja kui pensifondimaksed sealt veel väljas on, siis hea uudis kahekordselt.
-
kas keegi v6taks selle pika jutu nyyd kokku yheks ilusaks EXAMPLEKS?
ksu on koik maksed ja soodustused jne värviliselt olemas?
naiteks exceli kujul? siis voiks ise vaadata mis kamm tuleb..
kui ma midagi ise aru saaks siis teeks ise :) -
to: robert
minu info kohaselt hääletati enne seaduse vastuvõtmist sinna siise Lipstoki muudatusettepanek mis ütleb:
"Käesoleva seaduse §-des 25-27_ sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 100 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50 % ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.";
§ 25 so. Eluasemelaenu intressid; §26 Koolituskulud; §27 Kingitused, annetused aü maksud
Vabatahtliku pensionikindlustuse makseid käsitletakse § 28-s, mis nagu ülalt näha jäi piirangu alt välja. Seda toetab ka Lipstoki muudatusettepaneku selgitus:
"Ettepanekuga jääksid piirangute alt välja tulumaksusoodustusega kindlustus- ja pensionifondimaksed, kuna neile kehtivad juba täna selged piirangud - s o mitte rohkem kui 15 % aasta sissetulekust. Nimetatud soodustuse (kehtib 1998. aasta 1. augustist) piiramine näitaks, et pikemale ajale suunatud investeeringud võivad kehtestatud soodustusi tulevikus ka kaotada, sõltudes riigieelarve olukorrast. Summalise piirangu määra teistele soodustustele on suurendatud 100 000 kroonini kuna 50 000 kroonine piirang oleks juba täna ebapiisav."
Omaette tore (või tegelikult kurb) on see kuidas meie armas ärileht asja kajastab ... eile peale seaduse vastuvõtmist pandi online uudistesse kiiresti teade, et piiriks 50 000 nii nagu valitsus pakkus -> mõne ajapärast uus uudis, et piiriks ikka 100 TEEK ja kui tänase ÄP lahti võtad jagatakse desinformatsiooni pensionikindlustusmaksete piirmäära kuulumise alla. -
Minu plaan on pensionireformi ära kasutada sinna kogunenud raha iseseisval investeerimisel.
Ma pole keskmisel, ilmselt mitte ka tagasihoidlikul tasemel finantsturgude tundja, kuid jälgides "oma" pensionifondi indekseid, olen neist sel aastal olnud mingil põhjusel parem.
2019. aasta on minu poolt valitud pensionifondi tootlus on inflatsiooni tasemel, iseseisvalt olen suutnud oma vara kasvatada oluliselt rohkem. Minu investeering on olnud tagasihoidlik, kuid viimase aastaga on tootlus olnud suurem, kui pensionifondi haldajal kogu fondi ajaloo jooksul (seda minu poolt valitud pensionifondi ja isikliku investeerimiskonto arvestuses).
Möönan, teatud puhkudel olen kasutanud võimendust, samuti aeg-ajalt raha lisanud, kuid sissemakseid tehakse igakuiselt ka fondidesse.
Miks nii - kas minu tulemused ületasid fondihalduri tulemusi vaid seetõttu, et üleüldiselt oli positiivne aasta või oli põhjuseks isiklik lähenemine?
Kes jagab oma kogemusi, kuidas tal läinud on ning kuidas edasi toimida - seaduse jõustumiseni aega ju vaid aasta ning ei tahaks lõpliku otsusega kiirustada... -
@AU13, aga vaata oma valitud fondi sisse ja tee selgeks, miks see nii on. ;)
-
AU13
2019. aasta on minu poolt valitud pensionifondi tootlus on inflatsiooni tasemel...
Kui isegi 2019 oli nii niru, siis oled ilmselgelt vales fondis. Indeksfondid olid oluliselt edukamad.
Uue seaduse osas on aga veel lahtisi otsi, mina ei oskaks praegu küll soovitusi anda. Kõrgemapalgalisel tundub olevat varasemast veelgi mõistlikum panustada nii II kui ka III sambasse mööndusega, et võetakse sammaste natsionaliseerimise risk. "Eeskuju" on Ungari näol olemas. -
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
-
Kõik pensionireformi kohta saate teada ühest videost, mis üks turul tegija teinud. Saate vaadata siit
Isiklik arvamus pensionireformist on see, et finantstarkus võib inimestel olla, kuid teadlik investeerimiskogemus enamusel puudub. Kui keskmiselt investeerib Eestis 7% elanikkonnast, siis ilmselgelt tuleks kaks korda enne mõelda kui reformi läbi viiakse. -
MSM
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Millest arvamus, et nad seda ei tee? Investeeritakse ka mujale peale aktsiate, võlakirjade. -
MSM
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Paljudele on ülekohtune tootlus ja teenustasu suhe. Väga võimalik, et ise sahmides võib kõik palju kallimaks minna jne, aga siis on kõik enda süü. Aga nüüd, üks näide, investeerid fondi, kus lubatud 50 % aktsiatesse investeerida, aga härrad seda ei tee- liiga riskantne: aktsiate hinnad kole üleval, kohe kohe kukuvad... ja nii juba mitu aastat.
Või sellel aastal eufoorilised indeksfondid, kui leian, et kõvasti tootlust pakkunud, võtaks ja lukustaks osa/kogu kasumi mõneks hetkeks ehk teeks rahaks ja hoiaks kuskil kontol - ei saa! - saad vaid fonde vahetada nn vähem kukkuva (languse korral) vastu. Või näed või leiad fondi konkreetses investeeringutes sisenemise või väljumise vajadust -ei ole võimalik kuidagi "tarku" mõjutada. jne jne.... -
MSM
Natuke liiga palju kohtab, eriti kõrgema haridusega meeste hulgas, neid, kes arvavad, et investeeriksid paremini kui pensionifondid. Tekib küsimus, et miks nad seda siis ei tee?
Neil on täpselt see 2% brutopalgast praegu puudu, mis varsti läbi reformi kätte saavad. Lihtsalt ei saa investeerida praegu. Selle lisa 2%ga hakkavad kõvaks investeerijaks ja teevad kõikidele fondihalduritele tule alla! -
Sutt kirjutab Päevalehes
....
"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI
Näide
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
Väike arvutus teistpidi. (arvutus on must, nagu ka näide) Võtame keskmise palga 1000 € saanud 20 aastat seega kokku saanud palka 20x 12 x 1000 = 240 000 € . Sellelt maksis ise II sambasse 2% so 4800 €.
4800 : 35 (see on mis väidetavalt rohkem saab):12 (kuude arv) ~ 11.5 aastat. Seega ligemale 11-12 aastat on see enda rahaga kaetud. Ja see käis keskmise palgasaaja kohta, aga väga palju on ju alla selle palgasaajaid! Järeldused tehke ise! -
Keskmine palk on olnud 20 aastat järjest sama olnud? Või ikkagi ei? Keskmisel Ennul on see raha alles muidu? Ega vist ei ole?
Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas. -
Kõik II samba pooldajate argumendid taanduvadki sellele väitele: Vaadake, inimene, kes on maksnud eluaeg suuremat sotsiaalmaksu, saab ka [vähemalt esimestel pensionil oleksu aastatel] suuremat pensionit! Juhhei! Oleks ikka pupu küll, kui täiendavalt kogutud 2% üldse suuremat pensionit ei annaks... Lisaks väide, et 2% palgast kaotada on täielik nohu, seda ei pane inimene isegi tähele. Muidugi, samas kui partei vähendas tulumaksu 2pp, siis see oli ikka täielik elumuutev ja majandusarengut enneolematult stimuleeriv tegu :-)
-
invictus
Keskmine palk on olnud 20 aastat järjest sama olnud? Või ikkagi ei? Keskmisel Ennul on see raha alles muidu? Ega vist ei ole?
Imo see hetk muutuvad teoreetilised arvutused mõttetuks, kui me jõuame järelduseni, et ega see keskmine Enn seda kahte protsenti ise ei säästa ja hoolimata headest mälestustest kahe protsendi kulutamise osas on tal pensionipäeva eel ikka näpud põhjas.
Invictus, tõingi välja, et see arvutus "mustalt". Ja keskmine praegu on 1300 - 1400 kanti. No kui ei säästa, siis ongi põhjas ja siis? Ega selline lisa pensionile ei päästa niikuinii (eriti kui mõtled alla keskmise palka saavatele isikutele). -
nier, see on majanduslikult ülimõistlik mõtlemine, et kes ei säästa, sellel oma viga. Kahjuks praktika on (saab ilmselt olema) selline, et massi, kes ei säästa ja keda ei sunnita säästma on piisavalt, et kui olukord läheb koledaks, siis rekvideeritakse kõigi ülejäänute säästud ja/või teenimisvõime selleks, et see mass saaks pensionil olles söögi ja ravimite eest maksta. Seega irooniliselt võib selline pealtnäha pro-turumajanduslik otsus, et las igaüks otsustab ise, palju ta säästab, tuua kaasa väga sotsialistlikud tagajärjed.
PS! See jutt minimaalsest lisapensionist ei ole väga korrektne, kui me võtame näite aluseks inimesed, kes pole säästnud kogu enda karjääri vaid üksnes osa sellest ning sedagi väga kiire palgakasvu tingimustes. Jättes süsteemi lammutamata, siis väga tõenäoliselt ei ole kumbki nendest tingimustest tuleviku suhtes esinduslik.
PPS! Viimase 20a keskmine palk pole päris kindlasti isegi mitte 1 000 euro lähedale. Esimest korda jõudis keskmine palk 1 000 euroni bruto oli aasta 2014 keskmisena. -
nier
Sutt kirjutab Päevalehes
....
"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI
Näide
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
Sutt kirjutab seda, mida partei käseb kirjutada. Igav.
Huvitav oleks siis, kui Enn ja Mari oleksid päris elus inimesed ja Päevaleht teeks nendega päris inteka. Siis saaks teada, palju nad tegelikult pinssi saavad.
Keskmine palk, keskmine tootlus bla-bla-bla.
Ühtlasi oles sel juhul vajalik märkida ka juurde, mis elukindlustusseltsiga mis tingimustel leping sõlmiti. -
invictus, ei jõua vaielda arusaamisega, et inimesed ei säästa jne... Säästavad ja kuidas veel ja küllap ka säästavad ja jätkavad II sambas. Küll aga tuleb (tuleks) neid abistada/koolitada jne kvaliteetsete rahapaigutuste teadmistega, mitte ei kuula siin "tarkade" hinnaliste fondijuhtide heietusi- me ei saa, meil ei ole seadusega lubatud, tootlus tuleb pikaajaliselt jne. Ootan, et reform kiirelt käiku läheb ja siis näeme - arvan, et ei juhtu midagi hirmsat.
No võta siis keskmiseks 900, aga see 35 € rohkem saamine pole ka päris kindel ja lisaks pööra tähelepanu, et see keskmise tootluse puhul, aga hulgaliselt fonde kes märkimisväärselt alla keskmise tootluse näidanud.
Käib kõva spekulatsioon, et oi oi aastate pärast läheb olukord koledaks. Täpselt sama argumendi võin tuua, et loodame II sambale, aga mõni suur fond(id) kõrbeb, osa inimesi ei saa ametlikku palka või saavad väga väikest - neil tuleb siis sealt väga pisku see II samba abi. Kuhu siis riik selle piiri tõmbab, alates millest ta neile lisa maksab (on jälle ebaõiglane nende suhtes, kes säästsid) jne? -
nier
Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
Lähtudes eelmise aasta 1. samba pensioni aastahinde kasvust, peaks Ennu pension sel aastal tõusma € 522.47 tasemele. Mari 1. samba pension kasvab aga selle sotsiaalmaksuosa võrra aeglasemalt, mille riik 2. sambasse ümber tõstis. Mari ja Ennu pensionite erinevus väheneb aasta-aastalt ja ca 10 aasta pärast on Ennu pension Mari omast juba suurem.
Kui mõlemad elavad pensioniealisena veel 19 aastat, on Enn summaarselt saanud Marist juba kokku rohkem pensioni ja tagatipuks on Mari väikema pensioni eest veel 20 aastat 2% oma plagast peale maksnud. :P -
nier
Sutt kirjutab Päevalehes
....
"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI
Näide
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
35 eur kuus ja kasulik, kas 25 puhul saaks sama öelda, ... isegi 15 eur korral kuus on ju rohkem, kui Ennul - tähendab, tore ja hästi ning seda süsteemi puutuda ei tohi. Pole vahet, kui palju kokku investeeriti, mis tootlus oli; kui palju ning millele kulus.
See on ikka väga nõrk näide. -
Minult ka siis üks:
Riigikogu liige saab 4007 eur kuus palka. Partei aga saadab ta uuel aastal Tartusse abilinnapea ametikohale. Ta hakkab nüüd igal esmaspäeva hommikul ülikoolilinna sõitma ning reede õhtul tagasi. Mees võtab uue töökoha rõõmuga vastu, sest seal on palk 35 eur võrra suurem - seega kasulik. -
nier
"TEISE SAMBAGA LIITUMINE ANDIS SUUREMA PENSIONI
Näide
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari."
Nendel ei saa sama tööstaaž olla. Naisel peab olema 18*20%=3,6 aastat vähem. Tema riiklik pensioni osa on siis 3,6*6,627=24 eurot vähem. Tegelik vahe ("võit") on ainult 35-24=11 eurot. -
Millegipärast on pensionireformi kohta tehtud uus teema, kuigi eelmine https://fp.lhv.ee/forum/free/120295
oli veel aktiivne.
Jätan siis siia ühe noorema inimese arvamuse, mis väga hästi kirjeldab ka minu mõtteid
https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/09/10/liina-laks-kellele-ma-oma-pensioniraha-kogun -
@neier, see mingi eelmise aasta artikkel ju.
Lisaks polnud tol hetkel Liina vist veel kuulnud Tulevast. Nad ju veits teist masti mehed... Kindlustuse probleemi raiuvad ka ministeeriumite koridorides. -
Tänu Tulevale on olukord fonditasude osas natuke paremaks muutunud, kuid põhimõtteline küsimus, kellele ma seda raha kogun ja kuidas ma selle hiljem kätte saan, on jäänud ju samaks
-
Lootus on, et järgmisel nädalal kavandatud II samba reformi seadus siiski vastu võetakse.
-
neier,
ah et sinugi peas keerlevad sellised mõtted:Nõuan ausat kapitalismi
Või siis see:...näiteks maksta II sambas olijale paar protsenti intressi seal seisva summa pealt.
Mul on siinkohal rämedalt kõva pakkumine - ma olen nõus pakkuma 50% suuremat intressi. Palju sul pappi on?
Artikkel on lillelapse joik. -
2korda2,
kas 3% on sinu meelest "rämedalt kõva pakkumine"?
