Kuidas muuta OLEVIKU EESTI paremaks!
Log in or create an account to leave a comment
-
Pyhjus miks ma sellise pealkirjaga vylja tulin on selles, et lugesin EESTI ajalehti nimelt Postimeest kus vend Vilosius andis intervjuu milles oli juttu nii meie HIV-positiivsetest kui ka vanuritest vendadest ja ydedest. HIV positiivsetest andis Vilosius myista,et see on nende endi viga, et nad positiivsed on ning vanuritele, et nende silmad kahjuks kyrgemat pensionit ei nye ning kyigelypuks peamine pyhjus on, et riigil pole raha, et panna ylg alla ja toetada niipalju kui vyimalik oma veel haigeid( kuna medication vyib tulla yigepea) vendi ja ydesi ning lasta nautida vyyrikat vanaduspylve meie vanematel kes on meid ilmale toonud, mytlema ypetanud ning andnud meile kyik hydavajaliku tulevaseks eluks. Arvan, et peaksime loobuma millestki vyi looma midagi, et toetada meie vendi ja ydesi, kes seda tyepoolest vajavad! Minu arvates myeldakse oleviku EESTIS liiga vyhe inimestele ning paljudes kohtades asendatakse inimeste kohad rahaga, ehk tuluga, mis tegelikult toob palju rohkem kulu kuna raharinglus(cashflow) vyheneb, mis omakorda pyhjustab raha suunamist yksikule harule ning ei lase rahal hajutuda yhtlaselt inmeste poolt vajatavatele yrivaldkondadele. Vaatasin just Saksamaa eco andmeid ning silma jyi kyrge unemplyment rate 9% ning uuendatav immigratsiooni poliitika.(peamiselt kyrgtehnoloogia spetialiste) Samuti ei peaks liiga palju lootma EL peale vaid peaks ise oma elu korraldama ning looma! Seega rohkem oma vyyrtuslikku siseturgu! Commerce is the life and blood of the nation!
-
Poliitikasse ei tohiks lasta siseneda mittemajandusinimestel. Kõik näevad, kuhu Eesti on jõudnud kirjanike, keemikute ja metsavendadega.
-
Toomas Vilosiusele, kes on muideks riigikogu arstide saadikurühma liige, oleks siinkohal paras meenutada Hippokratese vannet, mille ta arstina on andnud:
"Ma vannun arst Apolloni ja Asklepios'e, Hügieia ja Panakeia ja kõikide jumalate ja jumalannade juures, neid tehes tunnistajaks, et ma täidan järgmise vandelise kohustuse, nii palju kui jätkub mul jõudu ja otsustusvõimet.
Ma tahan austada oma õpetajat selles minu kunstis nagu oma lihalikke vanemaid; minu elu peab temale kuuluma ja ta võib kasutada minu vara ja omandust, kui ta seda vajab; ma austan tema järglasi nagu oma vendi ja õpetan neile ravikunsti, kui nad tahavad seda õppida, ilma tasuta ja ilma lepinguta; ma annan eeskirja ja suusõnalise õpetuse ja kogu sinna kuuluva teaduse oma poegadele edasi kui ka minu õpetaja omadele, ja peale selle ainult seesuguseile õpilasile, kes juba kohustatud ja vannutatud arstilise seaduse põhjal, muidu ei kellelegi.
Ma korraldan haigete eluviisi nende kasuks parema võime ja otsuse järele; aga kõik, mis kahjustab või vigastab haiget, tahan neilt eemal hoida.
Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu.
Samuti ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks.
Pühalt ja puhtalt tahan ma oma elu ja meie kunsti säilitada.
Kellelegi ei tee ma kivilõiget, vaid jätan selle käsialustele, kes seda tegelust tunnevad.
Kui paljudesse majadesse ma ka ei astu, ikka tahan ma sisse astuda haigete tervistuseks ja eemale jääda igast ettenähtavast ja hävitavast kahjustusest, eriti aga lihahimu tegudest naiste ja meeste, vabade ja orjade kehadel.
Mis ma aga ravi ajal näen või kuulen või ka väljaspool ravi läbikäimises inimesiga, mis ei tohi levida, sellest tahan vaikida ja kõiki neid asju käsitleda kui saladusi.
Kui ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide inimeste juures lugupidamisse. Kui ma aga vannet murran ja valevandlikuks saan, siis tabagu mind vastupidine saatus." -
Hmm. Kuigi ma olen tahtlikult üsna poliitikakauge persoon, pole ma selliste seisukohtadega nõus (samuti nagu selle HHL kunagise hämmastava üllitisega). Jah, kõik näevad, kuhu Eesti on jõudnud kirjanike, keemikute ja metsavendadega. Eriti Eestist väljaspool.
Mida enam on poliitikas majandusinimesi, seda pragmaatilisem peaks see poliitika olema. Praktilised otused võivad olla "üldise heaolu" suunitlusega ja pikaajalised või Eestis paraku veel tavalisemal juhul mingi konkreetsema grupi heaolu suunitlusega ja vist siis enam lühiajalised.
Rutiinselt korduvate valimiste korral tähendaks mõlemal juhul liigne pragmatism tõenäoliselt sellele järgneva valitsuse ebajärjekindlat hoiakut eelmise poliitika suhtes, kuna tõeliselt pragmaatilised sammud on tavaliselt (loodetavasti) seotud pikaajaliste eesmärkidega, mille suunas astutud sammud võivad lühemas perspektiivis tunduda valusad suurele osale valijatest. Kui valituse astutud sammude puhul peetaks silmas liiga piiratud majandusgrupi huvisid, on "ilma jäänute" osakaal tõenäoliselt liiga suur ja järgmiste valimiste võitmine muutub väga keeruliseks.
Eesti stabiilsus on illusioon, mis on suuresti tekkinud sellise ebamäärase koosluse erinevate kombinatsioonide üsna järjepideval valitsemisajal. Me ei saa kunagi teada, milline oleks Eesti praegu teistsuguste ajalooliste kombinatsioonide korral ja kui pragmaatilisus on ka edaspidi piisavalt lahjendatud sotsiaalse dimensiooni meeleshoidmisega, võib see illusioon sellisel moel kestma jäädagi. Tõesti, me ei tea ka seda, kas mõni teine kombinatsioon oleks olnud lõpptulemusena (millal? kellele?) parem.
Kunagi paar aastat tagasi küsis üks reporter vist kodanik A. Sirendi käest, kas on uus EV ka midagi silmnähtavalt head endaga kaasa toonud. Vastus oli jäine: "mitte midagi positiivset".
Soren, ma loodan et sul on selles suhtes silmanägemisega veidi enam vedanud... -
Väga huvitav seisukoht, Heisenberg! Lausa jahmatamapanev! Hirrrmsasti tahaks teada saada, millal Toomas Vilosius sellise vande on andnud!!!
Minule kättesaadavate andmete kohaselt on ta andnud hoopis nõukogude arsti vande, kus muuseas on kohustus võidelda tuumasõja vastu jms.
Aga kui Sul, Heisenberg, on täpsemad andmed, eks räägi ka teistele nendest! -
wait a second, Soren. Ma loodan, et see oli nali, mida kirjutasid või kui ei, siis pead rohkem maailma ajalugu uurima kuhu teised ja arenenud riigid on jõudnud oma kirjanike, keemikute ja metsavendadega.
-
sekundeerides rightsaidile - ei tohi poliitikut ainult selles süüdistada, et tal näiteks keemiku haridus on. Eesti müüvad kõva raha eest maha ikka tema majandusharidusega alluvad, tema kirjutab ainult ukaasile alla.
Haridusega pole siin vähimatki pistmist.
