Kas madal risk tasub riski?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Pealkiri jäi veidi segaseks. Silma-kõrva on hakanud, et paljud inimesed kardavad riski võtmist ja paigutavad raha enda arvates ainult kõige madalama riskiga alternatiividesse. Eestis oli pikka aega tavainimesele tuttav ja massiliselt kasutatav raha paigutamine pangadeposiitidesse. Kui arvestada 5% intressimäära ja 6% inflatsioonimäära, kaotavad nad ca. 1% aastas. Oma võlu on muidugi likviidsusel ka, aga see pole investeerimine. Päris riskivaba pole see paigutus kindlasti, näiteks pankade ja vahetuskursi üllatuste poolest.
Sama põhimõte kehtib enam-vähem madala tulususega aktsiainvesteeringute kohta. Seda enam, et tundmatud riskid võivad palju suuremad olla.
Järgmine põhjus, miks mulle ei meeldi madala riskiga (kaasa arvatud madala tulususega) investeeringud, on asjaolu, et elu on väljaspool rahamaailma märksa suuremate panuste ja riskidega mäng kui 5% aastas. Näiteks isiklikku haridusse investeeritud raha ning aja sisemine rentaablusmäär (IRR) on tõenäoliselt suurem kui 1% aastas ja seda reaalsuurustes. Samuti pole mõtet 2% aastase reaaltuluga raha koguda, kui 10% reaaltuluga projektid jäävad teostamata.
Investeerides madala tulu ja riskiga on vähe võita, suuremaga rohkem. Ühel juhul on lootust, teisel mitte. Või vastupidi.
If a man runs after money, he's money mad; if he keeps it; he's a capitalist; if he spends it, he's a playboy; if he doesn't get it, he's a ne'er-do-well; if he doesn't try to get it, he lacks ambition. If he gets it without work for it, he's a parasite; and if he accumulates it after a lifetime of hard work, people call him a fool, who never got anything out of life. Vic Oliver -
kogu selle nii öelda "madala riskiga investeerimise" taga on fu..ing kooliharidus või õigemini selle puudulikus.
Enamus ülikooli jutse võtab selliseid aineid nagu investeeringute juhtimine; raha ja pangandus; ettevõtte rahandus; jne, jne. kui kosmoseteadust. A´la räägi räägi, mul seda nii-kui-nii ei lähe elus vaja (enamus arvab, et marketing ja organisatsiooni juhtimine on täiesti piisav).
Kui Ameerikas on tavaline, et iga mats kes koolist minema saab hakkab raha kõrvale panema. OK, kui peale kooli ei hakka, siis peale lapse sündi läheb küll raha juba fondidesse.
Meil siin Eestis on (praegu vähemalt) selline arvamus valitsev, et väärtpaberitega tegelevad ainult spekulandid (seal hulgas ka võlakirjadega). Peale suurt krahhi on täiesti välistatud, et võiks oma raha kuhugi panna. Hoian raha pangas ja kõik. Erksamad tüübid hoiavad raha fondides ja arvavad, et nad nüüd kõik teinud ikka rikkaks saada (või säästa).
Ma kujuta ette, et kõrgharidusega inimene võib nii JUHE olla, et hoiab oma raha pangas, arveldusarvel. See näitab, et elementaarne investeerimisharidus on puudu. Eesti ülikoolid tegelevad jumal teab millega. Võib täheldada, et LHV alustatud jutt kumulatiivsusest on saanud ka teiste invetseerimiettevõtete juhtmõtteks ja õige ta on.
Seega tuleks lootma jääda, et inimesed saavad natukene targemaks ja saavad aru, et aktsiad on suhteliselt madala riskiga investeeringud. -
Kaldudes pisut teemast kõrvale juhin tähelepanu, et DEPOSIIT EI OLE LIKVIIDNE instrument. Tavatingimustel tähtajalist deposiiti katkestades trahvitakse investorit kas teatud perioodi või kogu perioodi inrtesside ulatuses.
-
Ilmselt pidas BUY silmas siiski nõudedepot. Muidugi sellisel juhul on vist intress väiksem kui 5%, nii umbes 3,5%?
-
Tekitaks selles üksmeelses kooris pisut teravust, väites et Eestis haibitakse reaalinitressi üle ja fondijuhid on teinud kumulatiivsusest uue usu.
Läheks ajas mõned aastad tagasi ja oletaks, et mõni keskmise taseme juht, kes sai 5 keskmist palka tegi näiteks 10% depo hetkel kui inflatsioon oli 15%. Sest tarbimisest jäi raha üle ja oletame, et teda ei huvitanud mittefinantsinvesteeringud. Reaalintress -5%, tõesti rumal valik...
Millest siis inflatsioon koosnes: suures osas kinnise sektori hindade tõusust, mis kestab ka praegu. Kas meie kujuteldaval investoril oli võimalus maksta elektri, telefoni, üüri ja transporditeenuste eest näiteks 3 aastat ette ... ilmselt mitte. Sellelt baasilt ja vaadates, kuhu intressid on tänaseks kukkunud polnud see depo ehk väga vale, või kuidas? -
kuidas võtta, 3 aastat tagasi vahetult enne rubla devalveerimist ja EEKi tollases seisus oli risk päris suur. Kui ta tõesti 3 aastase depo tegi siis ehk oli mõttekam aga 1 aastane küll eriti mitte. OK, kukkusid interssid paar protsenti, so what..
oleks ostnud Hansat 10.08.98 hinnaga 58 oleks aga nüüd rikas!
:) -
Tehkem vahet raha kasutamise ja investeerimise vahel. 90% Eesti inimestest ei oma üldse sääste, mida investeerida. Kui 10 tuh. brutopalgaga inimesel on arvelduskontol 15 tuh. ehk kahe kuu toiduraha, siis on tema jaoks investeerimise teemal targutamine mõttetu ja selle raha koht ongi arvelduskontol. Ka vanurite 10-tuhandelise säästuga
Deposiit on hoiuse sünonüüm. Deposiit ei pea olema tingimata tähtajaline.
Niisiis, vaadakem, kui palju raha on tähtajalistel kontodel, mille jääk ületab (näiteks) 50 või 100k EEK.
Seega ei pea arvelduskontol raha kasutav inimene tingimata juhe olema. -
pitsat2 - right u r
yaak - huvitav point oli. Mis siis tõesti inflatsiooniindeksi arvutamise korvi kuuluvad? Valetama ei hakka - täpset vastust ei tea. Aga... mul on mulje jäänud, et keskmist hinnaindeksit arvutatakse keskmise tarbija järgi. Keskmine tarbija saab keskmist palka. Eestis on selleks vist ca 5000 brutos? Seega, milline on keskmise tarbija ostukorv, mille järgi arvestatakse hinnaindeksit... ?
Mu point on see, et enamus inimesi, keda me siiani oleme potentsiaalseteks investoriteks pidanud (need kellel on rohkem kui kolme kuu palk kontol) on ühiskonnas suhteliselt vähe ning nende jaoks ei lähe ametlik inflatsiooninumber üldse korda. Nende tarbitavad kaubad on niikuinii ostetud maailmaturu hindadega ning seega võiks pigem vaadata siinkohal Usa või Saksamaa inflatsiooni.
"Jutt kumulatiivsusest" sümbioosis "jutuga väikestest summadest" annab võimaluse ka keskmisel inimesel aktsiaturu tootlustest osa saada. Ja seda ilma kommertspankade kohati kuni 10% teenustasudeta (50kr = 10%*500kr). -
hehe tõnno, äkki oleks ostnud telekomi IPO'st @85 ... oleks vahepeal olnud rikas.
tahaks nõustuda pitsat2'ga, et inimesed võib laias laastus jagada kolmeks, esimesed kelle sissetulek ei võimalda üldse mingit säästmist, teised kelle säästud on nö keskpikad ja kasutatakse ära 0,5 kuni 3 aasta jooksul ja kolmandad kelle pidev või ühekordne sissetulek vs. tarbimisvajadus võimaldab nautida "pikaajalist 12% kumulatiivset tootlust".
Eestis on viimaseid suhteliselt vähe ja erinevad ideoloogid üritavad tuua neid potensiaalselt keskpikki investoreid pikaajaliste hulka, mis võib mõne aja pärast anda valusa tagasilöögi.
Tean mitut inimest kes on tulnud jutuga, on siin majaehituse raha 2-3 kuud vaba, tahaks selle aktsiatesse (võimendatult) panna. See on ilmne lollus ... kuid kui vaadata mida erinevad aktivajuhid ja kindlustusseltsid müüvad, siis ennustaks, et vähemalt 30% nende klientidest avastavad, et neil on investeeritud raha vaja äärmiselt ebasobival hetkel.
Juba praegu tilgub vahetevahel ajakirjandusse lugusid sellest milline on pikaajlise investeeringu väärtus selle varasel likvideerimisel a'la maksin kindlustusse 30k ja sain teatise, et pärast edukat 7% kasvuaastat on teie kogunenud summa 25k. -
yaak, sekundeerin. Kuulsin kusagilt, et kindlustuspoliisi sissemaksetest läheb ca 20% seltsi tegevuskulude katteks. Kujutan ette fondi, kelle selling point on 20% management fee...
-
Jääb mulje, et inflatsiooni ei maksagi tõsiselt võtta. Tegelik hindade tõus on väiksem. Ei ole nõus. Hindade tõus tundub Eestis ikka laialdane protsess olevat. Näiteks teenuste hinnad kerkivad jõudsalt ja peamiselt kiire palgakasvu tagajärjel. Kusjuures teenused moodustavad võrreldes põllumajanduse ja tööstusega suurima osa SKP-st. Enamus teenuseid toodetakse ka kohapeal, mitte ei impordita maailmaturu hindadega. Sama lugu on kinnisvarahindadega. Protsessi nimetatakse hindade konvergentsiks Euroopa Liidu hindadega. Siin veel on minna.
Algne idee oli selles, et arvan, et inimesed ei saa aru ega oska hinnata valikute tegelikku riski. Naiivsus on arvata, et kuskile on võimalik sääste surmkindlalt ja tulusalt paigutada.
Kui riski osas nii suurt vahet polegi, muutub olulisemaks tõenäoline tulusus. Ühes telesaates väitis paljukirutud Preatoni (kelle rahategemise oskuses pole mõtet vist kahelda), et oluline on soodne riski ja tulu suhe. Sama mõtet väljendas nii Buffett, kui ka teisalt portfelliteooria.
Paigutades graafikule ühele teljele reaaltulususe ja teisele riski (tulususe standardhälbe), on deposiidi (laiemas mõttes) seis nutune. Risk ei ole null ning tulu ka ei ole. Mis mõtet on seda portfelli valida? Ainult makroökonoomikast pärit spekulatiivne igaks juhuks hoidmise motiiv. Et kui tuleb krahh, siis ostan miljonilise maja saja tuhandega või Hansa aktsiat 20-ga. -
robert, elukindlustusseltsid ka garanteerivad mingi tulu, kas näiteks 3,5 või 4%aastas (õnnetu Polaris garanteeris pikaajalistel lepingutel koguni vist 7 või 8%, mis oleks praegu üle inflatsiooni)+ lisakasum, mis avaldatakse pasunate saatel peale igat aastat. Garanteeritud kasum on tariifi sisse arvestatud, s t, et sa maksad juba vähem kui tulevikus kätte saad. (Peale selle võib olla kaetud ka surmarisk, s t, et pärijad saavad enneaegse surma korral kogu raha varem kätte)
-
naljakas - miks see surmarisk eraldi peab olema mainitud? Mina eeldaks, et kui ma mingeid vahendeid kogun, siis need ka mulle kuuluvad ja mina neid hüvesid nautida saan. Kui juhtun surema, siis saavad mu pärijad. On ju loogiline - teed perioodilisi sissemakseid - see on sinu raha. Kui nüüd selleks, et minu poolt kogutud vahendeid mu pärijad kasutada saaks, on vaja mingit lisatasu (lisalepingut, lisaklauslit), siis andke mulle andeks, aga tegemist on tüüpilise varjatud teenustasuga.
Muide, kas garanteeritakse mingi tootlus (olgu siis 3, 4 või 5%) sissemakstud summalt või kumulatiivselt summalt? Teiste sõnadega, kui maksan 100 krooni, siis kas teise aasta garanteeritud summat arvestatakse 100lt või 104lt kroonilt? Mul on kahtlane tunne, et arvestatakse ainult põhisummalt... -
Ma ei mõista, milles üldse teema?
Viimased poolteist aastat on olnud küll suhteliselt kehvad aktsiainvesteeringute kohalt. Suhteliselt karm on sundida väikeinvestorit kuskile langevale turule mingit aktsiat ostma. Küll see deposiitide raha ka turule tuleb , enne aga peab 200 päeva keskmine ülesse pööranud olema. -
robert,
surmariski valimise korral saavad pärijad kätte kogu sinu poolt valitud kindlustussumma + kogunenud kasum. Selge see, et ilma surmariski katteta maksaksid vähem sisse.
Sisse maksad 4% vähem kui valitud kindlustussumma (ja vahepeal võid soovi korral veel 26% aastamaksetest ka tagasi saada), aga kumulatiivselt suureneb kindlustussumma lisakasumi tõttu, mis arvutatakse igaks aastaks kogunenud summalt.
Kuule, nüüd osutus minu eelmine kirjutis alatuks valeks? :-(
Lühidalt, fondid võivad ka kahjumis olla, elukindlustus maksab lepingu tähtaja saabudes alati kasumit. Eks nad ole tegelikult konkurendid klientide raha pärast. Fondil on suurem risk ja suurem tootlus. -
MSM - peace...
Fondide ja kindlustuse peamine erinevus oli on ja jääb fakt, et viimased opereerivad omakapitaliga ning seetõttu näitavad pidevalt positiivset nominaalset tootlust. See on kindlasti vastavuses paljude investorite heaolufuntksioonidega. Samas pakuvad fondid võimalust suuremateks tootlusteks võimalusega olla lühiperioodil miinuses. -
sõidad paadiga mööda jõge ja otsid randumiskohta...
pahem kallas on teravate veealuste kivide ja kiire vooluga, paremal kaldal voolab vesi tasaselt ja ees ootab lauge valge liivaga rand,
pahemal kaldal ootab sind misside telklaager osad neist parajasti päevitavd topless,
paremal kaldal areneb vanadekodu väljasõit, lotendavad ja kortsus kehad paistavad selgelt paati ära...
kumma kalda valid? -
Et siis nagu kommentaar 4a vaheaja järel :P
-
Graafik,
See on tavapärane olukord, kus osavad turundajad selgitavad ostjale, et tal on ainult 2 valikut ja nende aluseks on meeldivus.
Keegi ei mõtle sellele, KAS ja MIKS sul üldse randuda vaja on? Kas otsid missivõistlustele kandidaati või tahad hoopis proteese müüa? Või rääkida sellest, kui tore on tõsta pensione 3000 kroonini kuus?
Riski ja oodatava tulu suhe on üldiselt korrelatsioonis. Kuid mõnikord madal risk on isegi etem. -
Siin juba mainiti puudulikku või olematut (üli)kooliharidust investeerimise koha pealt... enamasti sellised *haritlased* ei viitsi ega taha ka ise midagi ette võtta, et lünki täita.
