LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Millal Eesti kinnisvaraturg langeb?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tava on selline,et kui börss kukub,siis langevad ka kinnisvarahinnad.Soomes hakkavad pisut langema,kas ka see jöuab kunagi Eestisse.Kas kellegil on tarkusi jagada?
  • Eestis aga börs ju ei lange! Pole tõusnud, pole mulli, pole ka kuhugi langeda.

    Aga muus osas kehtib Soome lama Eestisse kandumise põhimõte. ka kinnisvaraturul.
  • Eestis langeb kinnisvara hind siis kui noored ja rumalad ,kes on ostnud endale kallid majad ja korterid(1 mio ja üle) enam intresse ja laenujääki maksta ei jõua.,st need tuhat klienti,kes täna on Hansapanga jaoks rikkad ja homme on vaesed.Võib olla tuleb ka tarkust juurde ja enam selliseid uusi ja uhkeid ja ülikalleid mulle ei osteta.Esimesed targad saavad olema need,kes Merirahu rajooni rajavad ja teised need kes Veskimöldres oma laene ei jõua maksta.Siis tulevad ka kinnisvara hinnad alla.
  • Kuule tonis, seda juttu rääkisid sa mulle juba aastal 98. Sina oled ju tark ja ei ole endale isiklikku elamispinda ostnud. Või oled vahepeal?
  • Ja üldse on see teema out. Sest esiteks puudub TSEl tänaseks igasugune side majandusega. OK Hansapanka tuntakse ka Skandinaavias ja Telku on 100% korrelatsioonis euroopa telekomi indeksiga. Uldiselt aga side puudub. Miks? Sest puuduvad investorid ja puuduvad ka ettevõtted. TSEle on jäänud vaid need õnnetud, kes sinna kunagi sattusid ja täna tahavad nemadki sealt ära.
    Skandinaavias siiapoole suunduv langus puudutab aga valdavalt tehnoloogiat. Muideks, tööstusettevõtete aktsiad on nii Rootsis kui Soomes aasta algusest minimaalselt 30% tõusnud.
    NB! Maailm ei koosne ainult mobladest ja progedest.
  • Kinnisvarahindade langust võib põhjustada 2 asja. Hakatakse arendama odavamaid projekte. Praegused kesklinna korterid käivad ikka paljudele noortele üle jõu. Vaja oleks mingit odavamamat uut kortermaja (8-9000 kr/m2) äärelinna.

    Teine variant on see, et variseb kokku mõne paneelelamu vahelagi. Selle tagajärjel langavad seda tüüpi kortermajades hinnad automaatselt.
  • Pole nõus, Tõnis. IMHO need, kes Merirahule omale krunte ja maju ostavad, on nii rikkad, et neile on lama või mitte täitsa ükspuha. Kas see maja maksab 1 või 3 milli, kama 2.
    Aga võib-olla ma eksin...
  • Viimase aasta jooksul on tõusnud peamiselt odavate korterite hinnad Lasnamäegi 50% - Mustamägi natuke vähem. Põhjus üks - agressivne laenupakkumine. Hinnalangust selles sektoris näha ei ole, sest neid kes suudavad võtta 200k eeku laenu on oioi kui palju. Exklusiivsete toodete hinnad on teiselt poolt tulnud alla - Merirahu on 2900.-/m² tõmmanud 1600 eegule/m². Peagi on ülepakkumise tõttu sunnitud hindu alandama ka mõni kesklinna korterelamuprojekt. Hetkel on müügis ca 600 uut korterit.
  • Õige, steinway. omafinantseeringu osa on kõvasti langenud ja neid inimesi, kes saab nõutava 10% kokku, tekib päris kiiresti juurde sõltumata börsist või maj. kasvu aeglustumisest. odavate korterite hinnatõus on ilmselt uute korterite hinnatasemega piiratud, aga hetkel on küll nii et nii odavalt nagu on magalarajoonide korterite hind on, pole võimalik uusi ehitada.
  • Samas minule suureks üllatuseks on täna eriti hästi müünud just kallid kesklinna uued korterid hinnaga 15-22 000. Täitsa müstika. Hinnad võiksid ja peaksid (ma ei oska arvata) tulla alla mereäärsete kruntide ja kesklinna maa osas - aga krt seda teab. Kui 98 kellegil eriti raha ei olnud ei tulnud ka siis hinnad eriti alla. Kuigi jah tulevikus võib mängida rolli just seesama ohjeldamatu laenamine (sarnaselt repolaenudele?).
  • to>TNT
    Tegelikult olen.Aga ma ei ostnud laenuga jne.
    Aga noored on rumalad ja pingutavad üle sellegi poolest.
  • Langeda võivad üksikud artiklid. Noh... Näiteks,
    VE Maja korterid tunduvad sellised olema. Üldiselt
    aga kui olulist intresside tõusu ei tule siis ka kinnisvarahindade langust on raskem prognoosida. Pigem mõni objekti hind kerkib kiiremini kui teise oma.
  • Hmm, ma olen kogu aeg arvanud, et kui magalarajooni(de)s kuskil viimaks vahelaed kukkuma hakkavad, tundub kohe jõle paljudele inimestele, et äärmine aeg on uus elamispind otsida - seega hakkavad uute korterite hinnad selle peale hoogsalt tõusma. Või ei ole nii?
  • Huvitav küll, miks peaksid magalarajoonides vahelaed kukkuma hakkama? Või oled Sa, PeaLiK , ehitusekspert ja tead seda, mida pool miljonit magalarajoonide elanikku ei tea?
  • Ehitusekspert ei ole, aga seda tean ikka, et igal asjal on oma normaalne ekspluatatsiooniaeg, mis kunagi otsa saab.

    Meie magalarajoonide elamute ekspluatatsiooniaeg on 40-50 aastat (eks nad muidugi püsi enamjaolt ;) ka peale seda püsti.) Mustamäe tagumine ots (Akadeemia, Vilde, Keskuse) valmisid kuuekümnendate alguses; Õismäe ehitati 80a. olümpiamängudeks; Lasnamäe hiljem, kuid see oli ka ehituskvaliteet viletsam.

    Paneelid muidugi esimesena lagunema ei hakka - raudbetoonil on omadus aastatega ainult kõvemaks minna (lõpuks tänu sellele muidugi ka hapraks). Küll aga tekivad probleemid sellega, et paneele koos hoidev armatuur roostetab pikapeale ära (eriti siis kui vett või niiskust pidevalt vahele satub. Minu mäletamist mööda,vist Mustamäe tagaotsas isegi juba on olnud mingeid jamasid, et mõni paneel on nats vajunud, või nii...

    Pealegi hakkab enne majade lagunemist vaikselt toimuma nende rajoonide getostumine, mis omakorda vähegi normaalsemad inimesed rajoonist välja peletab.

    Ühesõnaga - esialgu ei midagi, aga 20a. elamuehituse planeerimise perspektiivis, on see juba asi, mille peale mõelda tasub.
  • kokkuvõtteks võib öelda : kui mõni "magalamaja" vajub, teenib see eelkõige arendajate huve ning suure tõenäosusega on tegemist sabotaaziga. Süüdlaseks sobib ideaalselt mõni inglise keelt rääkiv arendaja , kellel on probleeme oma projektide müügiga. Või oli mul mõttekäigus mõni viga?
  • Olen jälginud viimasel ajal kinnisvaraturgu natuke ja see on tekitanud mõningaid mõtteid. Eriti kui kõrvutada seda eesti üldise arenguga.

    Esiteks, kinnisvaraturul Eesti = Tallinn. Maakohtades pole ei kinnisvaraturgu ega ka kinnisvaramulli. Mõned üksikud erandid vaid kinnitavad reeglit.
    Muidugi tuleb arvestada, et Tallinn on ka ligik 100 km mererannikut mõlemale poole Tallinna - suvilaid ostavad sinna ju tallinlased.

    Eesti tallinniseerub lähematel aastakümnetel veelgi enam. Seda peavad kinnisvarategelased arvestama.

    Magalamajad peavad rahulikult vastu 100 aastat. Jutt raudbetoonkonstruktsioonide läbipehkimisest on pehmelt öeldes mitteveenev. Või ehitavad tänapäeva arendajad teistmoodi?

    Vähegi normaalsemad inimesed rajoonist välja peletab...appiii, see jutt kisub ju relva kätte ja punalippude alla! PeaLik, palun võrdle Tallinna statistikat, kui palju on ses linnas "ebanormaalseid" (elik siis magalarajoonide elanikke) ja kui palju on "normaalseid" (kesklinn, Nõmme, Pirita) ja siis räägime edasi.

    Keskmine eestlane ei jõua endale iial uut korterit või oma maja osta, arenda palju tahes! Hindadest enne just räägiti.

    Ehk teisisõnu, siin on kogu kinnisvaramulli võti. Kui kogu ülejäänud eesti rahvastik tõmbub kokku, siis Tallinn paisub. Inimesed lihtsalt tahavad kusagil elada. Nii headel kui halbadel aegadel. Ja Tallinna magalamajdel seetõttu lihtsalt pole alternatiivi!
  • Velikij,

    Said valesti aru - mina küll sellist mõtet, et magalarajoonide elanikud on miskitpidi "ebanormaalsed", oma sõnadesse ei pannud. Mine ela näiteks kuu aega Akadeemia tee "sotsiaal"-ühiselamute kõrvalmajas, siis tunned isegi, et koledasti tahaks mujale saada - vot seda ma mõtlesin. ...ja kui sa välja kolid, kolib _tõenäoliselt_ sinu asemel sisse mõni natsa (hmm kuidas nüüd öeldagi, ilma et Velikij solvuks) ...hinnatundlikum ;-) tegelane, kelle eksistents omakorda tema läheduses asuvatele ligimestele koormavaks võib muutuda. Ahelreaktsioon. Ja nii see getostumine toimubki. Inimene läheb sinna, kus tal on parem ja mida ta saab endale lubada - jõle lihtne tõde ju.

    Ja tänapäeva ehitajad ehitavad _tõesti_ hoopis teistmoodi kui punalippude all ehitajad.

    A poindiga olen nõus - ka mina ei näe magalamajadele alternatiivi.
  • PeaLiK!

    Ma ei solvunud mitte karvavõrdki! Igasuguseid asju on võimalik öelda igatmoodi. Nii solvavalt kui talutavalt. Poliitilise kultuuri küsimus.

    Aga mis puutub tänapäeva ehitajatesse, siis osalt ehitavad nad kindlasti teistmoodi kui punalippude all. Aga mitte alati ei tähenda teistmoodi seda, et see parem oleks. ja eks magalarajoone on vaja renoveerida - arusaadav. Niisama ei püsi miski siin tuule ja vihma käes.

    Akadeemia teele oleksin võib-olla isegi kolinud, aga naine ei lubanud :-)))
  • Kinnisvaraturu langus ei ripu Eestis, nii kummaline kui see ka ei ole, hindadest, vaid hoopis üleüldisest mentaliteedist. Nii kaua kui (peaaegu) iga eestlase elu ainuke eesmärk on näidata teisele eestlasele kui vinge ja jõukas mees ta on, ei lange hinnad kuhugi - rihm tõmmatakse koomale ja õhtul minnakse näljasena magama, kuid jaapani plekkpann ja maja peab liisatud saama (oops, koera unustasin). Mina ei näe täna mingeid märki mentaliteedi muutumisest, pigem vastupidi.
  • Sellest saame tõenäoliselt 15-25 aastaga üle.
  • Aga mis saab siis, kui Pro Kapital pankrotti läheb?
  • Kui PK pankrotti läheb? Siis ei juhtu midagi. Kindlalt ei juhtu, sest PK kinnisvaraobjektid on koletuma suured ning eeldavad mingit välisinvesteeringut. Turul on üpriski ükskõik, et PK müüb näiteks Kristiine keskuse mingile fondile maha... so what?
  • Sellest, et PK pankroto puhul midagi ei juhtu, on ka enne räägitud, vt. Pro Kapitali nime sisaldavaid thread'e!
  • Huvitav tähelepanek priitp-lt. Kuid vaidlen vähe vastu kah- kui selline mentaliteet jätkub, siis on hindadega lõpuks kööga. Meenutage kasvõi autoturul toimuvat- BRC on siiani täis varem tagasi toodud liisingautosid. Vaadake näiteks, kui palju maksavad punnsilmad- tibenstobens 230lise mersuauto saab 250 000 krooniga!!! Ainult et kui maksta ei jõua, siis enne viiakse tagasi auto, siis alles eluase. Nii et meil kinnisvarakrahhiga veel aega on. Aga lõpmatuseni ei saa hinnad lakke kerida, priitp, sa räägid samasugust juttu, nagu aktsiaärikad 1997. aastal. Kui eufooria jätkub, siis varsti on hinnad all.
    Muide, ma arvan, et tuleb järgmine stenaarium: eluasemeturul hinnad kerkivad. Mingiks hetkeks maksab 3 toaline remontimata paneelmaja korter sama palju, kui kõrvale ehitatud uue maja korterikarp- siis hakatakse uusi maju kolinal peale ehitama ja ongi vanade paneelkorterite hinnad all. Kusjuures see aeg võib tulla juba 2 aasta pärast, sest juba praegu on käärid uue ja vana karbi vahel minimaalsed. Selleks ajaks pole aga ehitushinnad ja palgad ehitussektoris nii palju tõusnud, et uue maja hind märkimisväärselt kallimaks läheks, vanade korterite hinnad liiguvad praegu aga kosmilise tempoga üles...
  • peeps,

    Palun ole hea ja selgita veidi lähemalt oma BRC-näidet. Võin öelda, et tegu pole ettevõttega, mis müüks autosid, ta müüb hoopis liisinguvõimalust, mille eest lisatakse samaväärsetele autodele hinnas 20 rahulikult juurde.

    Mis aga puutub hindade ühtlustumisse paneelmajades ja uutes karpides, siis seal on veel ühtlustumise maad oi-oi kui palju! 2 aastat on selleks kindlasti vähe. Ja praegused trendid ehitusmaksumustes uute majakarpide hinna stabiliseerumist küll ei ennusta.
  • P.S. formaalselt tegeleb BRC muidugi autode müügiga :-)
  • Nojaa, tänaseks on BRC roll vähe muutunud st ta on saanud edukaks liisinguvahendajaks, kuid ärme unusta, miks selline ettevõte loodi- Balti Realiseerimiskeskuse esimene ja siiani üks oluline roll on inkassobisnis- ainus vahe tavaliste inkassofirmade ja BRC vahel on selles, et BRC taga on Hansapank, kes ära võetud autodele hää liisingu peale pakub. Nüüdseks on muidugi seal autosid juba väga palju, ilmselt üle poole autodest on sinna niisama müüki toodud. See selleks, BRC näide oli toodud selleks, et kes pidevalt autode hindasid jälginud on- need on odavamaks läinud. Esimese langustrendi kutsus esile just BRC loomisel ühte kohta koondunud liisijatelt ära võetud autod. Mäletate, mis juhtus, kui korraga tuli müüki kümmekond odavat Marabu takso Toyota Carina E-d??? Kolks käisid Toyota Carinate hinnad alla. Ja nii toimis see ka teiste markidega.
    Karpide hinnad on juba praegu peaaegu samal tasemel, mis korteritel. Vaata Velikij, kui sa tahad osta veidi räämas korterit, kus kohe elama hakata, siis on rahaline võit suur. Kui tahad seal täispauk remondi ära teha, siis pole suurt vahet. Võtame kasvõi Pääsküla. Puhtas ja korralikus 1980ndate majas 3-4 toal räämas korter või sama suur uue maja korterikarp maksab ühepalju- ca 600-700 kilo. Teoreetiliselt saad sa jah, valmis korteri odavamalt, kuid räämas korteri remondi peale kulub peaaegu sama palju, võib olla 10 % vähem raha. Sest vanas korterist valgekrae elamiseks tegemisel on vaja vahetada absoluutselt kõik- aknad, püstik, põrand, vann, sitapott, kraanikauss, kraan jnejnejne. Hinnavahe tuleb tead millest? Inimene, kes ostab tuttuue korteri, palkab remondiks korraliku ehitusfirma, vana korteri ostja remondib ise, koos sõprade või niisama nn asjalike ehitusmeestega, mitte aga suure firmaga.
  • Tjah, mis puutub BRC-sse, siis oled asjaga kursis nii nagu ta on, seega pole ka midagi arutada. Õigus Sul.

    Isikliku poole pealt nii palju, et üle-eelmisel nädalal käisin vaatamas Pääskülas üht 4-toalist räämas korterit. Tulin tagurpidi uksest välja. Isiklik traagika, remont maksaks odavaimal juhul 100-150k.

    Ja ikkagi jääksid uuselamute karbid tunduvalt kallimaks.

    Muide, mis seost Sa autohindade langusega täheldasid? Jah, Carina näide peab paika küll, kuid 10 autot ei liiguta kogu turgu ja vastavat segmentigi ainult natukeseks ajaks.

    Palun selgita!
  • Vabandan, et ma ome mõtted veidi lünklikult kirja olen pannud.
    Kõigepealt ajaloost- kasutatud autosid toodi hunnikutes maale, ostujõud arenes, maaletoojad teenisid kõvasti. Siis tuli liising oma heade pakkumistega- liisingfirmad andsid mingi hetk autod ilma olulise sissemakseta kliendile pihku. Algas kohutav autode tarbimine- nagu priitp rääkis- mentaliteet, kus aeti viimast taga. Hinnad tõusid ikka. Järsku aga tuldi maa peale ja avastati, et pappi polegi nii palju, et saaks uue auto liiisingut maksta. Ja inimesed hakkasid autosid müüma. See lõigi hinnad alla.
    10 autot ei liiguta kogu turgu. Kuid sarnaselt Toyotadele tuli turule ka hunnik Hyundai Sonatasid, Honda Civicuid ja ka juba ennemainitud punnsilmasid. Lisaks veel teisigi marke, mida peast ei mäleta.
    Nüüd siis minu võrdlus BRC vs kinnisvaraturg. Mingil momendil ei olnud enam otstarbekas 6-7 aasta vanust autot osta, sest kõrbenud liisingautode ostmine oli soodsam- pakkumine oli kuni eelmise aastani nii võimas, et vähegi võimalustega inimene ostis endale 2 aastat vana Honda või Mazda. Ja odavamad, kasutatud autod odavnesid veelgi, sest neid ei tahetud enam.
    Vaatame praegust ehitusturgu- ehitatakse, kuid asjatundmatult. Paljud projektid ei ole korralikult läbi mõeldud, arendajatel on kõrbemise oht. Magalarajoonide hinnad kasvavad hullumeelse tempoga, samas hakkavad arendajad aru saama, et kalleid projekte pole mõtet teha. Nn ehitusturu liisingupakkujad (arendajad) hakkavad mürinal klientide tegelikele vajadustele vastu tulema, samas kui vanad paneelmajad ehk kasutatud autod hakkavad klientide vajadustest eemalduma. Tekibki olukord, kus üks satub teisele ohtlikult lähedale. Kannatab kasutatud auto, sest uue auto hind on juba niikuinii all. Ja lähevadki hinnad alla. Kui kade-kibestunud eestlane veel praegu kallite korterite ostuga ennast ära nihestab, nagu juhtus autoturul, on efekt veelgi võimsam.
    Velikij- uuselamute karbid ei ole kallimad. Vaata, vahe on selles, et paljud suhtuvad vanasse korterisse ja karpi erinevalt- tegelikult tahab vana korter isegi rohkem pappi, kui uus, sest põhikommunikatsioonid on kvaliteetselt paigaldatud- ei ole uues majas alumiiniumjuhtmeid, mis vahetamist tahavad, pole vaja jännata püstikute vahetamisega jnejne. Vanad korterid maksavad mitmetes rajoonide juba sama palju, kui uued karbid. Nagu juba enne selgitasin, skeem toimib juhul, kui inimene vaatab ostetavat vana korterit kui elamist, kus ta kavatseb absoluutselt kõik välja vahetada. Siis tasub osta uus.
    Näiteks- Pääskülas saab karbi ehitatavas majas 5000-6000 kr/m². See on 500-600 kilo 100 ruuduse korteri puhul. Pool milli tuleb lõdvalt maksta ka sama suure vana korteri eest. Kuramus, rohkemgi. Aga- remont on tegelikult sama kallis, kui inimene tahab teha vanast uue, sest vana tuleb kah karbiks lõhkuda ja siis otsast peale alustada.
    Nüüd jõuame juba sinnamaale, et räägime, kas see mõjutab tervet turgu- nagu 10 Carinat. Kui Tallinna eluasemeturg hakkab liikuma, siis hakkab liikuma kogu Eesti eluasemeturg. Või noh, vähemalt 3-4 suuremas linnas. Eluasemeturg aga on tehingute arvu ja mahu poolest, ma peast küll ei mäleta, kuid üle 60% kindlasti.
    Jälle kirjutasin robinaga, kui miski jäi selgusetuks, küsi, proovin uuesti:)
  • Kinnisvarahinnad ei lange - äärmisel juhul jäävad samaks.
    Tööjõu vool ääremaadelt Tallinnasse jätkub!
    Kõik nad vajavad elamispinda.
    Kui majanduses läheb kehvasti, siis kõigepealt puudutab see äärealasid, siit uus vool pealinna suunas. Inimestel annab täpselt välja võtta pool milli laenu ja säästudest maksda sissemakse, kuid siis ka raha otsas (selleks korraks). Seega vana korter võimaldab alustada elamist, kusjuures alustatakse tasapisi remonti( võimaluste paranedes). Pääsküla korter vajab elamise alustamiseks veel portsu investeeringut , mida aga pole!
    Seega hinnad ei alane, niikaua kui erinevate regioonide tööhõive ei parane.
  • mulle tundub samuti, et kinnisvara hindade langus niipea ei alga. Peamine põhjus on minu arvates laenupakkumises. Alles viimased aasta-paar on laenu saanud need, kes seda tõeliselt vajavad. Enne oli mu meelest ikka nii, et laenu said kasutada vaid varakad inimesed ja seda ka finantseerimise mitmekesistamiseks - kui juba midagi oli, siis oli võimalik see pantida ning raha juurde võtta. Kui ikka midagi polnud, siis ega keegi laenu ka ei andnud.
    Laenupakkumise suurenemine ning ka tagatise määra vähenemine (suhteliselt suur osa inimesi saab ikka 10% tagatisega mortgage ka võtta) on lubanud turule ka need, kellel võib tulevikus tekkida probleeme tagasimaksetega. Aga millal see juhtub? Kindlasti mitte aasta paari, võibolla alles 5.a. pärast. Ja minu subjektiivse arvamuse kohaselt on siis kinnisvarahinnad juba sellised, et läbides Väga Suure Languse jõuavad nad tänastele tasemetele.
    Korterid paneelides/uued majad/uued korterelamud - ma usun tõsiselt, et siin liiga suurt vahet ei ole. Kui korter mustakal maksab 400k, siis saab selle välja osta 40k-ga, kui maja maksab milli, siis .... arvutage ise.
  • Kui peepsu jutt aluseks võtta ja eeldada, et normaalse kinnisvaraturu korral kehtivad reeglid:
    a) uue korteri hind ei muutu oluliselt kallimaks kui ehituskulu + kate;
    b) vana korteri hind ei muutu oluliselt kallimaks kui uue oma;

    Ning juhul kui paneelmajade korterite hinnad lähiaastatel siiski oluliselt tõusevad, saab selle seletusi olla ainult kolm:
    a) Ehituskulud ja/või kate on oluliselt kasvanud (mis põhjusel?!).
    b) Tegemist ei ole enam normaalse kinnisvaraturu olukorraga (ülenõudlus? mull?), mis peagi möödub.
    c) Valitud eeldused olid bullshit :)

    What's Your choice?
  • Pähh, peeps ei räägigi normaalsest turust. Probleemi tekitabki ju mull. Ja et ta möödub, loomulikult möödub. Iga tõus ja iga langus möödub.
  • PeaLik,

    kahjuks ma ei tea, mis on normaalne. Milline seadus sätestab normi kinnisvaraturul? Ei ükski!

    Uue korteri hind paraku on OLULISELT kallim kui ehituskulu+kate. See ongi tegelikult loonud selle mulli aluse. Paraku saab see langeda ainult ülepakkumise mõjul, ei muud.

    Lisaks ütles nier välja selle põhireegli, mille alusel kujuneb kinnisvara hind (ma ei räägi Jõgevast või Kohtla-Järvest, kus pakutakse korterit müügiks sümboolse summa eest või ka tasuta, ole inimene ja ela ja maksa üüri) eestis = Tallinnas. Migratsioon Tallinna on kestev trend lähema 50 a jooksul, miski ei väära seda. Need inimesed tahavad kusagil elada, uued korterid lähevad nende vähestele rikastunud suguvendadele, kes maksavad kinnisvaraarendaja katteks 100% suurusjärku kuuluvaid summasid.
    See mull ei saa niipea ja niisama lihtsalt mööduda, sest ta saab pidevalt toitu:
    a) immigratsioonist
    b) soodsast laenupoliitikast.

    Ajutine langus tuleb seoses lamaga Soomes, kuid trendi see ei väära.
  • Velikij,

    ...Uue korteri hind paraku on OLULISELT kallim kui ehituskulu+kate...
    ...kestev trend lähema 50 a jooksul...
    ...kinnisvaraarendaja katteks 100%...

    Hmm. Ühesõnaga näed lähemal poolsajandil jõhkrat kinnisvara alapakkumist ning seda, et ei ükski hetkel tegutsev ega turule sisenev ehitusfirma ei kavatsegi seda auku täita, kuivõrd ei nõustu alla 100% kasumimarginaali lillegi liigutama.

    Ei tahaks küll uskuda. Või vähemalt ei saaks SEDA küll normaalseks kinnisvaraturuks nimetada. ...ei ühegi normi kohaselt ega ka ilma normideta.
  • Aga sellest me olemegi ju rääkinud, et misasi see norm on?

    Ehitusfirma pole sama mis kinnisvaraarendaja. Ehitusfirmadel ei maksa 100% marginaalist unistadagi. Arendaja on see, kes teenib lõviosa kasumist.

    Ma ei näe jõhkrat kinnisvara alapakkumist, see on ilukirjanduslik liialdus, kuid hinnatõusu toetav nõudlus püsib ja jääb püsima. Tõusude ja langustega, loogiline ja mõistetav.

    Olen ise ammu mõelnud, miks seda auku keegi täita ei taha. Kuid tundub, et arendajatel pole mõtet oma marginaale odavamaks lasta.
  • Ei no mehed, mis te jama ajate??? 100%, huh, hulluks olete läinud... Velikij, too mulle näiteks kasvõi üks kinnisvaraARENDUSprojekt, kus arendaja on viimase kolme aasta jooksul teeninud 100%, ma teen sulle õlle välja.
    Ja nagu isegi ehk aru saad, juttu ei saa olla sellisest projektist, et Kaval-Ants ostab Loll-Ivanilt ühetoalise korteri 3 kopikaga, vahetab tapeedi ja müüb "arendatud" korteri 6 kopikaga.
    Projekt muutub ikka projektiks, kui selle arendusmaht on vähemalt 10 mln kr, no okei, hind lõpptarbijale on 10 mln.
    Näide: kui Pro Kapital kiitles, et ta müüs Demini kaubamaja 25% rentaablusega maha, siis koputasid ülejäänud vennad endale oimukohale ja ütlesid, et PK meestel on aru väheks jäänud, et börsisüsteemi selliseid hullumeelseid teateid saadavad.
  • Ühispanga president Ain Hanschmidt ja Eesti suurim jaekaupmees Jüri Vips hoiatasid ettevõtjaid, et kinnisvarasektorit võib tabada järsk tagasilöök.

    http://www.aripaev.ee/mod/online/onl_news.pl?disp=2&uud_id=254040&leht_id=2245
  • Hanschmidt on see oraakel juba üle aasta olnud. Kui õppust võtavad, siis äkki enam ei tulegi krahhi. Krahh oleks tore, saaks kinnisvaraspekulandid aktsiaturule tagasi ja odavamaid eluasemeid.

    Kinnisvarahinnad ei saa nagu tõusta kaua/lõpmatult kiiremini SKP nominaalkasvust (praegu 11%). Vara väärtus põhineb sellelt saadavatel rahavoogudel. Need rahavood on küll pikapeale seotud SKP nominaalkasvuga. Kui ikka tõuseb, siis peavad korterite väljarentijad leppima madalama renditulususega, nt. 5% aastas. Praegu nad lepivad, kuna ootavad objektide hinnatõusu. Väärakas ring. Mida kõrgemale tõuseb, seda väiksem jooksev tulusus ja seda enam on vaja hindade püsimiseks hinnatõusu ootust. Kui ootus otsa saab...
  • Ootust kutsutakse ka spekulatiivseks elemendiks.
  • Kinnisvaraspekulandid aktsiaturule tagasi? Ma arvan, et see ei lähe sugugi libedalt, vähemalt mitte ilma kahjudeta. Kinnisvara niiütelda turuhinnad on niivõrd ebalikviidsed, et sa müüd aastaid, et saada sama hinnaga maha müüa millega ostsid. Mul on praegust üks eelmise aasta lõpus soodsalt saadud vanalinnakorter müügis... keegi ei paista tahtvat. Praegust eelistaks vahendeid cashis hoida, et kui aktsiaturud põhja jõuavad siis oleks, mida investeerida.
  • Kallilt müüd. Ostsime siin suvel krundi Kadriorgu. Täna pakuti s.o. 3 kuud hilem 2X kõrgemat hinda.
  • Kui peab aastaid müüma, siis järelikult on turuhind allpool. Aktsiatega on ju ka sedaviisi, et aastaid oodates võib ka raha tagasi saada. Võib ka mitte. Mis vahe?
  • Kas varsti ei hakata pideva hirmutamise pärast ohte täielikult eirama.

    Tavaliselt on kinnisvarakrahhi jutud aasta algust ilmestanud. Nt. http://www.aripaev.ee/1871/rubr_kinnisvara.html
  • krahhidest tuleb kinnisvara krahh kõige viimasena
  • laenukoormuse näitajad pole meil hetkel võrreldavad nende tasemetega, kus mujal crashid ette on tulnud. kui me räägime eluasemetest. ja hästi üldiselt.

    kui rääkida kaubanduspindadest, siis siin on olukord minu arust palju ülemeelikum. ma ei saa aru sellest põhjendusest, et meil on 2 korda vähem pindu per elanik kui põhjamaades. kuidas ostujõuga on? seda vahet minu arust ei kompenseeri ka need 3 miljonit turisti - kui arvestada nende poolt siin reaalselt veedetud aega.
  • mustaks rahaks arvestatakse praegu vist 10-14%
    usun endiselt selle ikka seal 20% ringis olema

    teine asi muidugi on see kaubakeskused ikka parajalt koorivad kaupmehi
    mistõttu neid päris tihti vahetub (ei jõua veel kliendikski saada)
    seega kinnisvara ruulib osade kaupmeeste üle
    ... aga kaubandus ruulis 90nendate algul ja keskpaigas üle kõige
    seda rasva nyyd kinnisvarahaid koorivadki :-)

Teemade nimekirja