BIG-i võlakirjad
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tegu on Balti Investeeringute Grupiga, mis on tegutsenud edukalt juba mõnda aega. Praegusel ebakindlal ajal tasuks kaaluda võlakirjade ostmist. Mis puutub tulususse, siis võiks öelda, et see ületab turu keskmist. Näiteks 3 aastase võlakirja saab osta 72 krooniga, nimiväärtus on 100. Tootlus liitintressi kujul tuleb 11,5% aastas, mis on samas suurusjärgus börsi pikaajalise tootlusega ja viimaste uuringute kohaselt see pigem väheneb. Lihtvõlakirjade intress kantakse iga kuu kontole, mis loob investorile positiivse rahavoo. Võlakirju on võimalik väikeste kadudega ennetähtaegselt realiseerida. Kuid küsimus on riskis. Minu arvates ei ole lähiajal näha, et juhtub just see kõige halvem - läheb põhja. Kui oht peaks tõesti tekkima, siis tuleks võlakirjad enne tähtaegselt realiseerida. Mind huvitab, mida teised sellest ettevõttest arvavad ja kui riskantse investeeringuga on tegu, ega ometi rämpsvõlakirjad?! Vaata www.raha.ee
-
Arvestades 2-3 kordset tootlust võrreldes deposiidiga või kvaliteetse võlakirjafondiga on riski sama palju rohkem vist küll.
-
Kas mõni targem mees/naine oskab välja arvutada pankrotistumise tõenäosust? Olen mingit valemit kuskil näinud.
-
Kui ma mäletan õieti, siis laenu anti seal mingi karmi protsendiga olenemata sissetulekust ja ainus aksepteeritav tagatis oli kinnisvara. Seega kinnisvarakrahh võib selle poe kinni panna ka.
-
Ma sain ka nii aru, et kui pankadel on esmasel kohal maksevõime ja siis tagatis; siis BIG-i puhul tagatis. Tellerilt küsisn vastava kinnisvarakrahhi kohta, siis sain vastuseks, et vara hinnatakse kiirmüügiväärtusega ja tavaliselt antakse laenu alla 100% vara väärtusest. Kuid kinnisvarakrahhi puhul tasuks igaks juhuks vähemalt osa võlakirjadest realiseerida.
-
BIG-l on kolm võimalust:
1) BIG-st saab pankade konkureeriv (ka % osas) finantsasutus
P.S. Praeguses turukonkurentsis ei usu
2) BIG-st saab pandimaja
P.S. Vaevalt, et selleks saada tahetakse
3) BIG kaob.
P.S. Põhiküsimus- pankroti läbi või hääbumise läbi -
Alvar,
see on küll rahustav põhjendus, et tavaliselt alla 100%:))
Kui kinnisvara hakkab väärtust kaotama, siis soovitan kohe võlakirjad realiseerida.
Ainus asi on, et seda teevad ka teised ja see toimib nagu lumepall. Juhtub nagu selle BMW müüjaga Tartus. -
Aga BIG ju ongi pandimaja. Lihtsalt on enesele sellise ambitsioonika nime võtnud. Teatavasti oli BIG-i endine nimi Liivimaa Lombard. Arvestades nende karmust laenude andmisel julgeks sinna vist isegi raha panna. Igatahes EAG auto tüüpi püramiidskeemiga ei paista tegu olevat. Pangainspektsiooni käsi küll temani ei ulatu, kuna tegemist pole litsentsiga krediidiasutusega, aga ehk väärtpaberiinspektsioon ta tegevust ikka väheke jälgib.
-
Ajalugu
AS Balti Investeeringute Grupp registreeriti 1992. aastal Tartus. Ettevõtte põhivaldkonnaks on algusest saadik eraisikute krediteerimine ja võlakirjade müük.
Algperioodil (kuni asjaõigusseaduse vastuvõtmiseni Riigikogu poolt) vormistati laene sisuliselt liisingtehingutena, st sõlmiti ostu-müügilepingud tagasiostu õigusega. Hetkest, mil oli võimalik seada panti või hüpoteeki kinnisvarale, antakse laene kinnisvara tagatisel.
Ettevõte laienes 1993. aastal Tallinnasse ja 1994. aastal Pärnusse, edasist laienemist Eestis ei ole ette näha. Väliskontoritest asutati esimesena Riias 1996. aastal tütarettevõte AS Vidzemes Kredits, mille põhitegevus on sarnane emafirmaga.
2000. aasta kasum 5.1M, omakapital 18.5M -
BIG-i pankrotti ei usu ning oleks pigem nende võlausaldaja kui võlgnik. BIG-il on olemas oma kindel nish ja turuosa EV-s. Nimelt on siin arvutamisoskuseta inimeste hulk jube suur, mis seletab ka BIG-i püsimist nii pikalt. Äriidee pole mitte inimeste laenude pealt teenimine, vaid nende tagatiseks pandud vara sundmüüki paiskamine, mis võimaldab teenida kahel viisil:
1) paisutatakse oma nõue viiviste ja leppetrahvide abil jube suureks (seda teevad ka pangad)
2) müüakse vara turuhinnast madalamalt, et kaetud oleks vaid oma nõue ning maaklerilt/ostjalt tuleb veel väike obrok;
Teine kliendigrupp on inimesed, kel on palju raha, aga keegi ei tea kust see tuli - sellised inimesed võtavad BIG-ilt laenu ja maksavad selle ruttu röögatu intressiga tagasi;
Esimene äri peaks olema Tarbijakaitseameti, teine Maksuameti huviorbiidis. Aga ju vist pole...
p.s. ka Ühispank või vähemalt tema Grupi valitsetavad fondid on pidanud BIGi võlakirju piisavalt heaks investeeringuks. -
Tõstan jälle teema üles! Mida arvate praegu BIGi võlakirjadest? Isiklikult oman ligi 16K eest BIGi võlakirju ja usun selle pandimaja tüüpi ettevõtte edusse. Võlakirja intressid on langenud ka mõistlikule tasemele.
Samas sooviks küsida, kust on üldse võimalik väikeinvestoril võlakirju osta? -
Võlakirja intressid on langenud mõistlikule tasemele, seega ka riskipreemia hoiusega võrreldes.
Krediidipanga aastane hoius 4,2% ja tulumaksuvaba, teatud summa (hetkel vist 40 000 eeku) ulatuses garanteerib riik Hoiuste Tagamise Fondist.
BIGi aastane võlakiri 7,4%, tulumaksujärgselt siis 5,48% - "kaudne tagatis", tegijaid usaldan, turunish olemas ja äriidee hea, aga võimalusi kokkujooksmiseks piisavalt: kinnisvarakrahh või hetkelisest likviidsusprobleemist veerema hakkav lumepall jne.
Aga ajalooliselt ollakse Liivimaa Lombardi järglane, asutati lihtsalt uue nimega firma, et pandimaja image´st vabaneda. -
Ma investeerisin oma viimase õppelaenu BIGi võlakirjadesse. Ostsin 3-aastaseid lihtvõlakirju 8.7% intressimääraga. Õppelaenu intress on 5% ja intressimaksed saab tulust maha arvata. Arvutasin, et teenin sellise tegevusega üle 500 krooni aastas. Aktsiatega peaks reeglina rohkem teenima, kuid kuna eelmised õppelaenud on juba aktsiatesse läinud, siis otsustasin riske maandada.
Endiselt küsiks, kus on võimalik väikeinvestoril võlakirju osta? -
Alvar, sa oled kalkulatsioonis ühe asja kahe silma vahele jätnud - RISKI. Arvestades ajahorisonti, polegi see nii väike. Isegi kui sa lõpuks plussis oled, ei pruukinud see olla mõistlik business, vaid lihtsalt õnn.
-
Ma jälgin pidevalt BIGi tegevust, et vähendada riski. Samas on võimalus võlakirjad ennetähtaegselt lõpetada väikeste kadudega. Kui majandustulemused halvenevad, siis kaalun tõsiselt ennetähtaegset lõpetamist. Praegu muret pole, sest ettevõte läheb ülesmäge.
-
Alvar, vastuseks Sinu küsimusele võlakirjade ostu kohta ...
Väikeinvestor ei saa otse kvaliteetvõlakirjadesse investeerida nende kõrge hinna tõttu, vt. alljärgnevalt Hansa noteeringuid, leitavad Hansanetist Investor/Hinnad ja Analüüs/Võlakirjad, U-netist esimese hooga ei leidnud, aga küllap sealgi olemas ....
Diskontovõlakirjad 14.10.2002 11:59
võlakiri lõpptähtaeg päevi lõpuni ostutulusus müügitulusus ostuhind % müügihind %
SEB 19.01.2003 20 3.32% 2.92% 99.8159 99.8380
Kesko* 24.01.2003 25 3.39% 2.99% 99.7651 99.7928
Eesti Ühispank* 05.02.2003 37 3.44% 3.04% 99.6477 99.6885
SEB 10.02.2003 42 3.40% 3.00% 99.6049 99.6512
Kesko* 13.03.2003 73 3.54% 3.24% 99.2873 99.3473
SEB 15.05.2003 136 3.53% 3.13% 98.6840 98.8314
Kesko 02.06.2003 154 3.60% 3.20% 98.4834 98.6496
SEB 08.08.2003 221 3.60% 3.20% 97.8378 98.0734
Baltika 14.10.2003 288 4.65% 4.25% 96.4134 96.7118
SEB 18.12.2003 353 3.69% 3.29% 96.5081 96.8748
Tallinna Kaubamaja 20.12.2003 355 4.84% 4.44% 95.4446 95.8053
Kupongivõlakirjad 29.12.2002 12:59
võlakiri lõpptähtaeg päevi lõpuni ostutulusus müügitulusus ostuhind % müügihind %
Microlink 8,5% 10.01.2003 11 10.00% 7.00% 108.2131 108.2963
Hansapank EUR 6,00% 07.04.2003 98 3.37% 3.07% 104.9682 105.0593
Leedu Vabariik EUR 7,875% 14.04.2003 105 3.46% 3.06% 106.7972 106.9207
Tartu linn 10,5% / 4.35%* 05.06.2003 157 3.80% 3.40% 102.6877 102.8586
Ilves-Extra 7,00% 31.10.2003 305 5.24% 4.59% 102.5296 103.0617
SEB 6,6% 19.01.2004 385 3.49% 2.99% 109.4252 109.9524
Leedu Telekom LTL 10,15%* 19.03.2004 445 4.20% 3.70% 114.8430 115.4650
Hansa Capital 4,75% 22.04.2004 479 3.74% 3.34% 104.5450 105.0520
Eesti Ühispank 5,15% 01.04.2005 823 3.91% 3.41% 106.5308 107.6215
Hansafood 4.75% 27.09.2005 1002 4.75% 4.35% 101.3740 102.3766
Landwirtschaft Rentenbank EUR 3,25% 28.11.2005 1064 3.36% 2.91% 100.0606 101.2878
Tallinna Sadam 5,1% put/call* 19.03.2007 1540 5.23% 3.75% 103.4176 103.9147
Eesti Vabariik EUR 5,00%* 26.06.2007 1639 4.04% 3.74% 106.3953 107.6464
Eesti Energia* 24.07.2009 2398 5.13% 4.83% 107.2991 109.4006
Küll aga on olemas võimalus osta võlakirjafondide osakuid, ongi ühe laksuga ka portfell hajutatud, iga Eestis tegutsev pank pakub päris laia valikut, näiteks Hansa Intressifondi osak maksab hetkel 129.81 ja ost/müük 20 krooni. Tõsi küll, tootlus on hetkel aasta baasil vaid 4,14%, kui 26% tulumaksu maha arvata, siis kipub hoiuselegi alla jääma.
LHV pakub JP Morgani fonde ja kui huvi kõrgema tootluse vastu, siis tsekka LHV lehelt JPMF Global High Yield Fundi infot, minimaalne ostusumma paraku küll 5000 krooni ...
Ehkki ise pean hetkel Farmat ja Bigi liiga riskantseteks raha paigutamise kohtadeks, soovin Sulle edu - see Farma mäng mulle päris meeldis, :) , kui endal vaba raha ka riskiinvesteeringuteks üle jääb, siis ei või iial teada, :) -
kolmeaastane BIG-i võlakiri tundub veidi riskantsena, samas 6-kuulist julgeks osta, eeldusel, et ettevõtte avaldatud majandustulemused on õiged ja probleemseed laenud tõesti nii madalal tasemel.
-
Aga miks investeerida BIG võlakirjadesse? Võib ise ju samadel tingimustel laenu anda reaalse tagatise korral. Pandiäri on ju selline äri, et kui midagi muud ei oska välja mõelda, siis anna laenu. 3-4% kuus garanteeritud.
-
msr, ma tean inimest, kes andis 3% kuus laenu mitmeks aastaks. Pandiks oli mittenotariaalselt vormistatud firma aktsiad. Kui suvel hakkas raha tagasi tahtma - siis lepiti 5% peale kokku.
Nüüd, umbes kuu tagasi, võlgnikku tulistati ja on praegu mitme kuuli haavaga haiglas.
imho tasub sellise %-ga ainult narkotsi vedada. -
msm: on sellised ohud tõepoolest aga kui on hea tagatis, siis üldiselt on võimalik sellised riskid peaaegu täiesti maandada. Meil siin Pärnus üks juut võtab kullapandi eest väiksemate summade eest kuni 15% kuus ja pole kuulnud et teda oleks tapetud või et ta ise on kedagi tapma pidanud. Suuremate summade korral tagatiseks kinnisvara not.lepinguga koos klausliga allutada kohesele täitemenetlusele, siis tegeleb asjaga kohtutäitur. Selge see, et on vähem muret börsil väärtpaberitega kaubeldes, ise eelistangi seda. Aga paar kilo võiks igakuiselt intressi teenida ka.
-
msr, paari kilo eest hakata suhtlema selliste inimestega? no ma ei tea...
-
3% kuus ei taha vist küll keegi laenu võtta (vähemalt mitte äritegevuse eesmärgil - ainult rahahädas võtab mõni suurema protsendiga isegi) 3% kuus teeb ju 36% aastas. Pangad annavad 10% ringis.
Mul endal pangalaenule lisaks võetud mõned summad 2% kuus, aga see on ka viimane piir mida maksaks. Tagatiseks küll vaid leping laenuandja ning minu firma vahel. Tegevus on edukas ja madala riskiga ning maksan ilusti ausalt ka laenud tagasi. 2% kuus isegi hea tulemus inimesele, kes tavaliselt seda sukasääres hoiab. -
Lugesin tänasest äriäevast big võlakirjadest, jumal küll, ca. 5 % tootlust, täiesti mõttetu. krt pole üldse mõtet jamada.
-
rick12, äkki hakkab kasu tulema siis, kui võlglane läheb pankrotti ja näiteks maja saadakse võileiva hinna eest omale?
-
Tõstan jälle vana teema üles. Aeg siis nii kaugele jõudnud, et BIGist on saanud pank. Tähtajalisele hoiusele pakutakse vaieldamatult kõige paremat intressi (kuni 4%). Samas riskitase on oluliselt vähenenud, seoses Hoiuste Tagamise Fondi garantiiga. Kui varem julgesid BIGi raha paigutada vähesed, siis praegu võib leida BIGi võlakirju ka kohalike pensionifondide portfellidest.
Isiklikult oman endiselt näpuotsaga diskontovõlakirju (üsna magusa intressiga). Positiivse poole pealt tuleb ära märkida suurepärast klienditeenindust. Kui ma ei eksi, siis korraldatakse 2 korda aastas kliendiüritusi, näiteks tasuta teatrisse või õllesummerile. Negatiivse poole pealt tuleb ära märkida hoiustaja/võlakirjaomaniku südametunnistuse piinu, mis on põhjustatud liigkasuvõtmise otsesest toetamisest.
Siiski on mõnus saada fikseeritud tulu, eriti kui Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond näitab tootluseks MIINUS 40,72% (aastasel baasil). -
kui riskida dollareid hoida, siis iga pank pakub suuremat tootlust kui 4%. SEB-is oli viimati 4,3
-
Kindlasti leiab veel teisigi valuutasid, mille hoidmise riski eest veel paremat preemiat makstakse. Eks selle intressimäär seda riski kajastabki.
-
leiab muidugi, aga USA dollari ja euro liigitaksin ma samaväärseks. seda enam, et viimase aasta jooksul on kursitõusust samuti kasumit tulnud.
-
rightsaid, ma tuletaksin meelde ühte väheolulist detaili, nimelt kasutad sa raha kohas kus euroga ei kaasne mingit valuutariski, samas dollariga võtad valuutariski. seega mingit mõistlikku alust dollarit ja eurot samaväärseks liigitada pole.
-
see, et euro ning krooni kurss on omavahel kindlalt ja lõplikult fikseeritud on ainult tänane päev. aga jättes loba, siis ma mainisin juba esimeses postituses, et "kui riskida dollareid hoida..."
Minu arvamus oli ja on, et dollar on igati arvestatav alternatiiv hoiustamisel -
rightsaid, see on tänane päev ja homne päev ja ülehomne kuni euro ükskord krooni välja vahetab.
-
Vaatasin väga kiiresti 2005-Q4 ja 2006-Q1 aruandeid, äkki eksin, aga nii tundus mulle numbrid:
Q1 -06
Laenud 609 MEEK - Tähtaja ületanud nõuded 208 MEEK
Q4 -05
Maenud 561 MEEK - Tähtaja ületanud nõuded 117 MEEK.
Eesti panga statistika näitab samuti päris inetu tõus pankade tähtajaks laekumata laenudes. -
Aga kasum oli kena :-)
-
Kuidagi kahtlaselt viltu on see pdf fail sisse skannitud...
-
Vaatasin jälle läbi, ja minu arusaamisel on siis BIGi laenud 609 MEEK. Sellest mahust on 208 MEEK sellised laenud kui mõni tagasimaks pole õigeaegselt tehtud. Sellised mitte-makstud summad on 29 MEEK. Samuti tundub et mitte midagi on kuludesse kantud Q1 (laenukahjumid kasumiaruandes on null)
Kokkuvõttes riskantsed numbrid minu meelest. -
uurisin asja ja rääkisin managemendiga.
Numbrid on õiged. Asi on selles, et see on tavapärane, et ca 1/3 laenajatest jääb maksetega hiljaks. BIG ei debiteeri ju inimeste kontot nagu pangad, seega tihti hilinetakse laenumaksega paar päeva või rohkem. Viivis hakkab jooksma alles ca 3. päevast, seega on isegi pisut ratsionaalne inimese jaoks maksta paar päeva hiljem. Ja viivis saab seaduse järgi olla vaid laenuintress + 7% vms, seega ei ole mingi eriline kulu. Reaalne 200-300 kroonine kulu tekib alles kirja saatmisel kliendile, seega selletõttu palju lühikesi hilinemisi.
Nagu näha on 118m sellest 208m-st hilinemised kuni 30 päeva. BIG saadab ca 10 päeva pärast kui makse on maksmata esimese meeldetuletuse. 3 kuu jooksul läheb veel paar meeldetuletust. Alles 90 päevase hilinemise järel läheb välja tagasikutsumishoiatus ja kui selle tulemusena 10 päeva jooksul ära ei maksta siis läheb asi kohtusse.
Seega eks laenajadki teavad hästi, et neile antakse kuni 3 kuud armu enne kui asi hulluks läheb. Suur osa inimesi maksab ära pärast esimest meeldetuletust ning omakorda suur osa ülejäänutest pärast tagasikutsumishoiatust. Kohtusse jõuab vähe laene.
Nagu aruandest näha on ebatõenäoliselt laekuvate laenude summa vaid 5,6m 1Q lõpus. See põhineb reaalsel statistikal vastavalt reaalsele default rate'le minevikus ja recovery rate'le. 1Q jooksul pole pole portfelli kvaliteet halvenenud, seega pole ka see suurenenud ja mingeid laenukahjumeid ei ole.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete protsendid ei näita mingeid suurenemise tendentse. Tähtaja ületanud laenud on 1Q06 vs 4Q05 tõusnud peamiselt kuni 30 päevaste hilinemiste arvelt ja see segement on eelnimetatud põhjustel alati volatiilne. Siin märgib oma osa ka sesoonsus. Aastalõpu kulutuste tõttu ongi 1. kvartalis tavaliselt rohkem hilinejaid. Kahjuks ei ole mul hetkel võrdlusandmeid eelmise aastaga.
Seega kokkuvõttes ei ole neis numbrites midagi imelikku ega alarmeerivat, nii on see business ju aastaid käinud. -
tonno
aitäh kasuliku info eest.
Ma arvan ka et BIGi absoluutnumbritest on raske järeldusi teha, samuti ma arvan et BIG on päris hea majandusindikaator, mis puudutab võimalikku probleemkrediitide tõus. Selline areng peaks ilmuma BIG-is natuke varem kui pankades ma arvan.
Vahe Q4 ja Q1 oli ikka päris suur, aga ilmselt tuleb siis veel mõnd kvartalit vaadata. -
sain andmeid eelmise aasta kohta.
Tähtajaks tasumata laenude jäägi osakaal koguportfellist oli siis sel aastavahetusel:
2005 4Q: 23,9% ja 2006 1Q: 34%.
2004 4Q oli 27,8% ja 2005 1Q 33,4%.
Seega sama tendents ja aastataguste numbritega enamvähem võrdne! 4Q on isegi paranenud, seega mingit hullu tendentsi küll ei paista... -
BIG emiteerib jälle võlakirju ... tootlus ca 50% Telekomi dividendidest. Isiklikult eelistaks Telekomi
-
Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond on veidi enam kui poole aastaga langenud €10 pealt €8,69 peale. Päris karm. Võlakirjafondi jaoks on see suur laks. Niipalju kui infot kätte sain, paistab silma suhteliselt madal hajutatus ja suur pikaajaliste võlakirjade osakaal. Samas on fondis kõrge valitsuste võlapaberite osakaal, mis on madala riskiga. Kas keegi oskab öelda, mis on antud tasemel võlakirjade tootlus lunastamiseni? Kaalun väikese positsiooni soetamist BIGi võlakirjade kõrvale.
-
mu meelest on BIG-is kõige suurem risk konkreetsel otsusel ühele või teisele tegelasele laen anda. Edasi on juba selle otsuse tagajärgedega võitlemine.
tonno 05/06/06 15:39 kirjeldatud skeemi kohaselt on lihtsalt BIG-i tooteks 1/3-le oma klientidest mitte näiteks 12 kuulise tähtajaga laen x %-ga, vaid 12+1..3 kuulise tähtajaga laen, kusjuures 12 kuuks on intress sama x%, viimasel 1..3 kuul tõuseb aga 7% võrra, "kusjuures pank ja klient on kokku leppinud, et pank prindib viimase 3 kuu jooksul 3 meeldetuletuskirja ning paneb posti ja klient tasub nende eest täiendavalt a 200-300 krooni." mis viib reaalse % muidugi veel kõrgemaks.
tähtajaks maksmata laenude tõus Q4-> Q1 on tingitud ilmselt jõuluperioodist kus on ikka "sulaga kitsas". Kui sama trend kordub igal aastal, saab selle põhjal isegi päris täpselt rahavoogu ennustada.
halb lugu kui mingi kriisi-moodi-asi hakkaks riigis just sel Q4..Q1 perioodil arenema. -
Alvar, kas sa USAsse või EUROzonesse oled võlakirjadesse investeerinud, ega sa ei tea, kuidas seda teha saab ? Kas trader võimaldav sellist asja ?
-
Tingimused on ikka suht "sõbralikud" Big-il!
7. 4. Lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale
leppetrahvi kakskümmend protsenti (20%) ülesütlemise
hetkeks tagastamata krediidisummalt.
7.5. Juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal
krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole
likvideeritud kümne (10) päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva
saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma
leppetrahvi kakskümmend protsenti (20%) tähtaegselt tagastamata
krediidisummalt.
7.6. Viivise või leppetrahvi tasumine ei vabasta krediidisaajat kohustuse
täitmisest. Lisaks on krediidiandjal õigus nõuda leppetrahvi
ületavas osas kahju hüvitamist. -
punktid 7.4 ja 7.5 on mõeldud lollikestele :)
-
RCM,
olen omanud ühte võlakirjafondi, sümboliks COY (peaks saama osta ka Traderi vahendusel). Plussiks on see, et fond maksab iga kuu ka dividende. COY graafik on siiski langev, kuid samas on seda kompenseerinud dividenditulu. Tegemist on siiski nn rämpsvõlakirjade fondiga ehk risk on kõrge. Kui huvi pakub, siis uuri ise edasi, minu kirjutist ei tohiks võtta ostusoovitusena. Fondi valikul tasub jälgida ka tema turuhinna ja NAV-i vahet. -
Savisaar hoiatab Big-i Päikselaenu eest :)
Uus tase Eestis. -
yanek, kogu BIGi tegevus n suunatud lollikestele. Laenu intresse nad ei avalda, aga tagasimaksete näidistabeleid küll. Kui pisut arvutada, siis intress kinnisvara tagatisel on 18%, teistel juhtudel 27%
-
"Intress alates 25% aastas laenusummalt". see on neil kodulehel ilusti ära toodud.
-
Kas Big küsib intressi laenu algsummalt või mitte?
Sel juhul oleks intress ju veelgi kõrgem, sest põhiosa makstakse tagasi, aga intressi arvutatakse ikka algsummalt edasi.
-
Iga kord, kui ma mingit BIGi businessi vaatan, siis ma hakkan vaimustusest kiljuma ja kadedusest ruigama. See ON HEA ÄRI, mehed!
