Nobeli tänavune majanduspreemia
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Rootsi Nobeli komitee otsustas anda tänavuse majanduspreemia teadlastele(Stiglitz,Akerlof,Spence), kes on käsitlenud oma töödes informatsiooni assümmeetrilist jaotumist turuosaliste vahel. Puudulik juurdepääs informatsioonile põhjustab turuosaliste irratsionaalseid otsusesid ja turgude mittetäielikku funktsioneerimist
Needsamad teadlased on välja pakkunud riiklikku interventsiooni(turu reguleerimist riigi poolt), eesmärgiga, et informatsioon jaotuks võrdsemalt turuosaliste vahel.
Riigisekkumise vihane vaenlane on Austria koolkond, kelle arvates riiklik (majandus)poliitika ongi peamine määramatust ja hindade volatiilsust põhjustav tegur turul.
Varasemad foorumid:
ABC: Austrian Theory of Businesscycle Väga tihti räägitakse, et majandusel on loomulikud tsüklid. Et 1929,'73,'87,'97 olid loomulikud vaba turumajanduse errorid. Noh, see on hale vale.
Eesti majandusteadus Kas majanduses ei lõpe kõik ikkagi poliitikasoovitusega? Eesti Akadeemia seisukoht on vist üldlihtne: rohkem riikliku juhtimist?
Kas Greenspani soovitused kehtivad Eestis to:tarmo Milles Sa turutõrget näed? Mina absoluutselt mitte! Vähihaige tervise kindlustuspreemia on lihtsalt tohutult kõrgem 20-aastase terve inimese omast! Turg toimib ideaalselt! Loogiline ju! ... Vastus:Kas sulle tundub, et turg reguleerib seda asja adekvaatselt? Et kui ei jaksa maksta, siis tough luck, sure ära? -
my two cents worth,
Kui kõigil oleks võrdne ligipääs infole siis võiks vist unustada turu outperformimise. Alati on omanud kõige paremat informatsiooni investing powerhouse'id tänu investment banking suhtele firmadega. Siiski on tänu internetile muutunud ka general publicu võimalused turul raha teenida järjest paremaks. Kasvõi selles suhtes, et uudiseid saab kätte kiiremini ning odavamalt kui varem. USA turul võitleb tavainvestorite õiguste eest SEC ning ühest nende viimasest saavutusest võib lugeda siit -
Siinkohal palun h2rradel majandusteadlastel arvestada ka triviaalse semiootikaga. Ei ekisteeeri ainult m2rk ja semantika, vaid ka INTERPRETATSIOON. Erinevate sotsiaalsete joonte ja kultuurilise kogemusega "homo economicused" j2reldavad samadest andmetest tihti ristivastupidist. Seega EI TOOKS INFORMATSIOONI SYMMEETRIA ENDAGA KAASA TURU EFEKTIIVSUST. T2nu oma mitmekesisusele s2ilib meie inimliik, aga samas raskendab homo economicuse puudumine tunduvalt majanduse efektiivsust ja juhtimist ning viib ikka m6tted rohkem kaoseteooriatele. Samas yleyldine globaliseerumine, v22rtushinnangute yhtlustumine, teatud protsesside homogeensemaks muutumine jne..v6iks muuta meid (ja meie majandust) paremini juhitavaks, aga paraku kaasneb sellega ka suurem avatus, iseseisvus ja eneseteadvus.. mis j2llegi v2hendab inimeste juhitavust.
-
just Bettie,
alati on olemas informatsiooniturg, sest:
I me ei tea kunagi kõike või
II me ei tea seda, et me teame kõike -
Tänavused Nobeli preemia võitjad Daniel Kahneman ja Vernon Smith on lähenenud majandusteadusele subjektiivsest(inimese) vaatenurgast lähtudes.
Kahnemani tööd kirjeldavad majandusotsuse tegemise psühholoogiat olukorras, kus majandusarengud on etteteadmata, Smith tõi eksperimentaalse lähenemise majandusteadusesse.
Kahnemani leitud (koos Tversky'iga)on investorite assümeetria otsuste tegemisel: võidus olevad aktsiad müüakse, kuid miinuses olevaid positsioone hoitakse lootuses, et seisukord paraneb.
Smithi korraldas erinevat tüüpi oksjonitega katseid ja leidis ,et näiteks Hollandi tüüpi oksjon, kus alustatakse kõrgemast hinnast allapoole liikumisega ja vara saab pakkuja, kes esimese sobiva hinnaga nõus on, toob müüjale vähem tulu, kui tavaline oksjon, kus alustakse madalamast hinnast ja võitjaks osutub kõrgeima hinna pakkuja.
Smithi korraldatud turusimulatsioonid näitsasid, et mulli ei ole võimalik ilma sekkumiseta likvideerida s.t. hindad kiirel muutumisel unustatakse fundamentaalne lähenemine ja hindu on väga raske normaalsele tasemele. Mullid pigem lõhkevad, kui jooksevad aeglaselt tühjaks.
