Börsikrahhi 4. sünnipäev
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Neli aastat tagasi, 23. oktoobril 1997, langes Talse päevaga 15,31%.
September ja oktoober on üldse börsidele ühed halvemad perioodid olnud. Seda vist teavad juba kõik.
Huvitav, millal uus mull kerkib? Ja ta kerkib. Kasvõi HEX süsteemis. -
Siinkohal pean nõustuma Hardo Pajulaga - Eestis domineerib pangakeskne kapitalism. Börs on nagu ripats, pankade sabarakk, mis ei mängi Eestis majanduse vereringe seisukohalt enam pea mingit rolli.
Minu arvates on süüdi selles legaalsed determinandid - ehk esiteks valiti Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem ja teiseks saadi oluliste õigusaktidega valmis alles nüüd (uus Väärtpaberituru Seadus) samas, kui need oleks pidanud valmis olema juba isegi varem kui 23.10.1997. Keskpank lasi ka tol ajal pankadel natukene liiga vabalt moogeldada ja teha suht idiootseid lepinguid a la "katkestada repotehingute tagatisaktsiate sundrealiseerimine." Seega paljultki riigi bläkk! Või vaidlete vastu?
HEX-süsteemis mull? Alles üks mull lõhkes. Äkki sellest õpiti midagi? Kuigi jah - kui just suurt depressiooni ei tule, siis võiks ju ka vahemikus 2001-2010 üks mull tulla küll. Nii on see ju viimastel kümnenditel ikka olnud... -
Mis siin ikka palju vaielda, aga:
millise õigussüsteemi oleks Eesti pidanud siis valima?
kui Eestis oleksid 1995-96 olnud need olulised õigusaktid, siis oleks meil selline börs nagu Riia või Vilnius...
millise trikiga oleks keskpank sekkunud pankade ja klientide lepingulistesse suhetesse? see oleks olnud küll igasuguste heade äritavade vastu. niigi on panganduses riigi roll regulaatorina suhteliselt suur võrreldes muude aladega...
küll aga oleks võinud keskpank normatiive karmistada 1997 kevadel, mitte sügisel, aga siin võtmesõnaks haldussuutlikkus...
riiki on alati kõigis hädades kõige lihtsam süüdistada, aga võiks ka aru saada, et samaaegselt ei saa riik olla üliliberaalne ja hoida ära kõikvõimalike erasektori võetavate riskide realiseerumise... -
Gurmanka, olen sinuga põhimõtteliselt nõus. Õigussüsteemi valikul polnudki eriti valida - kuuluvust Kontinentaal-Euroopasse nii geograafiliselt kui traditsionaalselt ei saa eitada.
Probleem vist on pigem selles, et sellest saadi aru liiga hilja - just ettevõtete võõrvahendite kaasamise seisukohalt, kus börs ei omandanud eelkõige õigussüsteemi tõttu kunagi seda rolli, mis tal oleks võinud olla. Pankade poolt pakutav laenukapital on olnud pidevalt odavam, mugavam ja kättesaadavam - nagu Kontinentaal-Euroopale omane. Viletsa regulatsiooni tingimustes on usaldusega ka nigelad lood, mille tulemusel kasvab omanike kontsentratsioon jne...
Seega jõuamegi sinu poindini - oleks regulatsioon olnud adekvaatne, oleks meil algusest peale mingi mõttetu börsilaadne ollus, mis poleks lõppkokkuvõttes kellelegi kurja teinud. Või oleks TVB võinud ka loomata jätta. Hansa ja Telco oleks Helsingis noteeritud ja ... Or what? -
Karumõmm, tuleb nõustuda. põhimõtteliselt. aga ma arvan, et kui poleks olnud TVB hullust, oleksid lp. pangad otse ja läbi fondide oma laiad kliendihulgad vedanud Venemaa avarustesse õnne katsuma. ilmselt poleks see nii laialdaseks kujunenud, aga mine sa tia. võibla oleks TV ja raadio vahendusel kerkinud kashpirovski võtteid kasutavaid uusi investeerimisprohveteid, kes pärast oleks investorite pahameele eest Sajusaartele sõitma...
-
TVB (suhtelisest!! Võrreldes L&L'ga) fenomenist Baltikumis:
1. Erastamisel Treuhandi mudeli rakendamine ja suurem kiirus versus LL.
2. Alguses muuhulgas ka mõnede normaalsete (Saku, TK) ettevõtete vähemusosade reserveerimine ja müük voucherite eest (hea asi ka selles suhtes, et rahvas ebamäärase "mina saan ka" ootuses suuremate erastamistehingute ajal tänavatele protestima ei läheks). Samas ei aetud siin voucherite eest pakutavate aktsiate hulka liiga suureks. Leedu näitel lõi täiesti mõttetute ettevõtete aktsiate massilisem müük laiale publikule olukorra, kus kogu rahvas oli pärast ostu lootusetud müüjad ja puudus/puudub igasugune lootus aktsiatest normaalselt lahti saada. Eestis saadi ka kasumivõtmise maik suhu ja tekkis veidi positsitiivsem hoiak aktsiatesse investeerimiseks ka tulevikus.
3. Pankade aktsiate turule tulek soodsas majanduskasvu tsüklis genereeris siin täiendavat huvi.
4. Läti? Millegipärast on meie üks reeglitest Baltikumis investeerimiseks kujunenud selliseks: "Ära kunagi ole vähemusaktsionär Läti ettevõttes". Erandeid on, aga üldiselt on väikeaktsionäride PN seal levinum.
Seadusandluse mõju? Tõepoolest sai Eesti selleaegsest seadusandlusest paljugi alguse just nimelt Saksa õigussüsteemist (irvhambad väidavad, et selle põhjuseks oli ainult saksa keele oskus justiitsministeeriumi ametnike hulgas :) ja hilisemaid väärtpaberituru akte passiti sinna kohati nagu sadulat sea selga. Mäletamist mööda andsid sellel alal nõu mõned Briti spetsialistid.
Kokkuvõttes arvan, et need 1.-4. kipuvad praeguse seisu kujunemisel olema olulisemad, kui valitud õigus/börsisüsteem. -
Mida tähendab väikeaktsionäride PN?
-
Mida arvavad Läti ja Leedu aktsionärid oma börsisüsteemist? Kas seda peetakse heaks või ei taheta lihtsalt oma vigu tunnistada? Ühtse balti börsi loomine maeti ju kiirelt maha. Kindlasti on seal mingeid eeliseid meie süsteemi ees. Kuivõrd arenenud on seal investeerimisvõimalused välismaale? LHV vastu nad vist ei saa ;-)
-
Börsi hääbumisest Helsingi lisanimekirjaks oleks sügavalt kahju. Eriti halb oleks kui tekiks olukord nagu on praegu TSE lisanimekirjaga, kus tehakse tehinguid pärast kvartalitulemuste avaldamist.
Toimiv aktsiaturg on siiski ju vajalik. Kuidas muidu saaks kasu Eesti majanduskasvust? Vastuväide, et investeeri teiste maade aktsiatesse on küsitav. Esiteks on eelduseks see, et Eesti majandus kasvab nt USA või Euroopa majandustest kiiremini (põhineb väidetel, et madalama arengutasemega riigid kasvavad kõrgema arengutasemega riikidest kiiremini) - st et ka majanduse lipulaevad ja nende aktsiate hinnad kasvavad kiiremini kui USA-s või Euroopas. Teiseks küsimärgiks on inflatsioon. Hinnataseme võrdsustumine EL maadega tähendab Eestile Euroopa keskmisest kiiremat inflatsiooni, mis tähendab ka reaalse tulumäära vähenemist . 10% keskmine nominaalsest tootlus tähendab Euroopas 8% reaalset tootlust, Eestis aga kõigest 6%. -
Toimiv aktsiaturg võib olla vajalik, aga minumeelest on siin foorumis sellesama teema all tõestatud, et see ei ole võimalik. Ja kes on öelnud, et majanduskasvust peaks kasu saama? Majanduskasvust saad tavalise inimesena kasu palgatõusu näol. Pole rohkem vajagi. Aktsiaturg meil lihtsalt ei toimi ja olen nõus kihla vedama, et 5 a pärast ei ole meil enam ühtki kohalikku börsiettevõtet...
-
Optimist võib ikka olla. Ja majanduskasvust kasu saada palga läbi? Reaalpalga kasv eelmine aasta oli 14%, aktsiate tulumäär jääb selles kindlalt alla. See ei kutsu üldsegi kuhugile investeerima.
-
Investeeri sinna, kus on börs, kus on emitendid... Stockpicking, my friend. Patriotismist vüivad osta ainult ameeriklased ja needki mitte kaua...
-
Patriotismist ei ole sõnagi rääkinud - tahaks veidi kõrgemat tulusust (ja kõrgema riski kannataks ka ära). Seega tuleb minna sarnastele turgudele elik Ida Euroopasse (Venemaa riski küll ei tahaks võtta), aga sellega lisandub kahjuks veel valuutarisk.
