Majandus on müsteerium
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Viimases Areenis avaldas oma mõtteid lendamisest ja majandusest Tõnu Õnnepalu. Noppisin mõned mõtted välja:
Majandus on müsteerium. Majandusega on siis kõik korras, kui kümne tuhande meetri kõrgusel õhus võimalikult palju keroseeni ära põletatakse ja einekarpe tühjendatakse. Majandus peab kasvama. See on aksioom. Kui ta kasvab, on inimestel tunne, et elu ei lähe oluliselt halvemaks.
Aga kui lennureisijate arv kasvab igal aastal x protsenti, nagu on soovitav, siis peaks ju lõpuks olema nii, et suur osa elanikkonnast viibib pidevalt õhus. Mis pole iseenesest probleem, sest ka õhus saab tarbida, ja muudki peale lennukieinete ja lennukikütuse. Saab tarbida näiteks meelelahutust. Mida rohkem inimesed meelt lahutavad, seda hoogsamalt see majandussektor kasvab.
Turism, muide, olevat saanud maailma esimeseks majandusharuks. On see tõsi? Tähendab, ühe inimkonnaosa peamine majandustegevus on ühest kohast, ühest lennujaamast teise liikumine ja kulutamine. Mida rohkem nad on õhus, seda parem.
TEINE JA SUUREM OSA inimkonnast tegeleb, mõistagi, veel vana majandusega. Kraabib oma maalapikest, et endale ja oma lastekarjale peatoidust hankida. Või istub 10-12 tundi päevas masinate taga ja näiteks õmbleb seda, mida lennujaamarahvas endale selga ja jalga paneb. Nemad on maa peal, nemad ei ole kunagi lennanud ja oleks parem, kui nad maa peale jääksidki.
Kas majandus ei ole üldse eksitav termin kirjeldamaks seda, millega tegeleb see lennujaamarahvas, lendav osa inimkonnast? Sõnad "majandus" ja "ökonoomika" (kreeka oikos, majapidamine) viitavad mõlemad millelegi liiga konkreetsele, liiga konservatiivsele. Peatoidusele ja ulualusele, magamisasemele ja sööginõudele. Aga tähtis on kulutada, mitte hoida ja koguda.
Ei, majandus on müsteerium. Ja üks kõige paremini okulteeritud müsteeriume. Majandusinimesed räägivad oma salapärast initsieeritujuttu, aga kas nad ka tegelikult teavad, mis on selle roosade lehtede igapäevase liturgia taga? On seal üldse midagi, ma mõtlen, midagi käegakatsutavat? Rohkem kui lennuki jälg õhus. Võib-olla võiks selle parema inimkonnaosa, lennujaamarahva majanduse hoopis nimetada kulunduseks?
Pikemalt saab lugeda siin:
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/44/Areen/mal1.html -
See lennujaamarahvas ja põllurahvas toob meelde Eesti jagamise teiseks ja esimeseks Eestiks.
-
Aga nii see ongi!
-
kunagi olid mõisnikud ja talupojad ning lauldi "mõisad põlevad, saksa surevad..."
nüüd on kapitalistid ja töölised ning üks finantskeskus põletati ka maha. -
Siin ongi küsimus, kas finantskeskuse hävitamise taga on nn Teine Maailm (õigem vast Kolmas Maailm). Ühest küljest nagu oleks asja taga vaesed islamifundamentalistid, teisest küljest ei ole nad nii vaesed midagi - naftadollarid on nii mõnegi maa väga rikkaks teinud, kuid kurje plaane hautakse ikka edasi. Raske ette kujutada, et nn teise Eesti esindajad sõidaksid traktoritega Ühispanka lammutama.
-
Kui vaadata ajalugu siis juhid pole praktiliselt kunagi vaestest peredest tulnud. Ka Uljanov polnud vaesest perekonnast.
Naftadollarid? Rikkaks on see nii mõnegi teinud, kuid kui võrrelda euroopa ja araabia maid siis raha käsutamisõigus araabiamaades pole nii ühtlaselt jaotunud. -
inimene on müsteerium. majandus on vaid inimeste veidi suvalise käitumise peegeldus.
islamivennad ei hau mingeid kurje plaane. nad lihtsalt ei taha, et usa neil seljas on. -
arvan samuti, et islamivennad ei hau mingeid kurje plaane, pigem on see inimese loomulik käitumine rõhutud olekus.
