ETL - EMT GPRS, kas potentsiaal? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

ETL - EMT GPRS, kas potentsiaal?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • EMT hakkab tasapisi turule tooma GPRS lahendusi. Tegelikult peaks selles potentsiaal peituma, sest toode on mõeldud mobiilsetele ja produktiivsetele inimestele või firmadele.

    Teeme hetkeks kõrvalehüppe ja vaatame ajalukku. Üldjuhul on paljud innovatiivsed lahendused saanud alguse just langus või passiivsuse faasis, kuna pasiivus juba iseenesest nõuab uusi tooteid, mille põhjal võiks majandus kasvada. Hetkel ongi passivne olukord Eestis. Kas ei peaks siis ühiskond olema uute toodete ootel?

    Kindlasti (loodetavasti) soovivad paljud firmad olukorda ära kasutada ja jõuda tippu. Kuid uuendusmeelsed tooted nõuavad kas iseenesest või töövahendina mobiilseid lahendusi. Üheks areneva ühiskonna alustalaks võiks ju olla GPRS-i võimalused.

    Kas EMT GPRS-i kasutamine võiks Eestis suureneda nagu x ruudu graafik 3, 6 ja 12 kuu perspektiivis?
    Äkki on siin võimalus?
  • Kõlab nagu oleks emt GPRS tehnoloogia välja mõelnud! Sorry, aga nii ta Sinu jutust tundub :-)

    Teema iseenesest huvitav. Ehkki, majanduslangusega siin seost küll ei näe, pigem vastupidi. Kui vaadata veidi kaugemale, siis uute mobiilsete tehnoloogiate turuletulek on seoses raskete aegadega telkusektoris just venima jäänud (vaata näiteks mõne aasta taguseid prognoose 3G osas).

    Milliseid võimalusi siis silmas pead? Tehnoloogia ise on null, kui tal pole rakendust, kui tema peale pole ehitatud kliendile reaalset lisaväärtust tootvaid teenuseid.

    Aga nimetada GPRS-i areneva ühiskonna alustalaks on vist ilmne ilukirjanduslik liialdus! Või pole? Tore oleks lugeda arvamusi!
  • to: Velikij

    Lähenesin asjale ilukirjanduslikult seetõttu, et ilukirjandus on teooria ja äärmus, ühesõnaga mõtete võimendus ja maksimiseerimine. See näitab kätte, milline võiks olla toote ideaalne "asukoht" ühiskonnas. Reaalsuse eesmärk iseenesest on ideealile vaikselt läheneda.
    Kui lähedale saadakse ideaalile, oleneb ettevõtte tugevusest ja visioonivõimest.

    Tõesti, GPRSist oleme ammu kuulnud ja samuti ka tema võimalustest. EMT ülesanne pole mitte juurutada GPRS-i tootena edasi, vaid hoopiski turundusalaste ideedega suurendada selle kasutatavust. Täpsemalt viia seda GPRS-i ühiskondlikku "asukohta" ideaalile järjest lähemale.
    Kõik oleneb EMT turundusalasest potentsiaalist.

    Mida kuradit sellest on investorile? Investor peaks tunnetama kui suur on EMT juhtkonna ja turundusosakonna potentsiaal ja kuivõrd ideaali lähedale nad suudavad GPRS-i kasutamise viia.

    Väidad, et uute mobiilsete lahenduste turuletulek on soiku jäänud. Edastan sulle raamatust "Tooteinnovatsioon ja innovatsioonisüsteemid" väikse lõigu : "Tooteinnovatsiooni vajaduse esimesed signaalid tulevad turgudelt, kui käib langustendets, mitterahuldav kasumiootus, turuosa vähenemine...". EMT puhul tähendab sõna tooteinnovatsioon eelmises lauses hoopiski TURUNDUSINNOVATSIOONI.

    EMT turundusosakonna ülesandeks ongi need lisaväärtused luua.
  • to: laurime

    OK, leppisime kokku, et tegu on ilukirjanduslike väidetega. Nõus.

    Aga nüüd konkreetsemalt GPRS-ist. Kas tegu on üleskutsega emt'i turundusosakonnale tööle asuda või on sel ka mingi reaalne teenustepakett taga? Mina kui emt'i klient ja (siiani küll ebaõnnestunult) ETL investor tahaks siiski midagi enamat kuulda kui üleskutset stiilis "julgesti vennad nüüd tööle..."

    Alustaks siis küsimusest: milline on sinu meelest emt turundusalane potentsiaal? Tootearenduse alane?
  • Vaatame ajalukku: klientide hoidmiseks on töötatud välja brand Topeltpluss. Kliendid on suhteliselt hästi ära kategoriseeritud, Simpel, Delta, Äripakett, soodustused firmadele jne.

    GPRS-i brandid on praktiliselt olematud praegu. Tasapisi peaks jälgima hakkama, mida ja kellele pakutakse, kui tunneme mingis uues kaubamärgis potentsiaali, võiks osta aktsiaid.
    Turundusalase potentsiaaliga GPRS-i valdkonnas saab end siis ju ajapikku kurssi viia.
  • Aktsiaturg käib 6 kuud ees, öeldakse. Siis esitame parem küsimuse kas kevade lõpu poole võiks EMT-l olla konkreetsed arenevad kaubamärgid välja töötatud? Mina arvan, et küll. Nad peaks teadma kuidas, mida ja kellele pakkuda......
  • to: Velikij

    Mida arvad sellest mõttekäigust siis, vist loll teooria?
  • Ei ole sugugi loll teooria. Ma lihtsalt natuke mõtisklen, mida kosta.

    See, et aktsiaturg käib 6 kuud ees, kõik on nõus, pole midagi vaielda. Kui tunned uues kaubamärgis potentsiaali, siis aktsiate ostmine on maitseasi. Ses osas pole ka midagi juurde lisada. Mina isiklikult ei ostaks, aga see pole mingi eeskuju. Sest näiteks kuhu on Delta kõrval jäetud "Privileeg-pakett". Ahsoo, sorry, see tuleb turule alles detsembris.

    Oleksin isegi huvitet end kurssi viimast emt'i turundusalase potentsiaaliga GPRS-i valdkonnas. Miks? Sest ma ei saa ideest hästi aru. GPRS on edasiaarendus olemasoleva GSM võrgu baasil. Tal on omad head küljed, aga hakata temal põhinevaid brande välja töötama...ma ei oska arvata asjast ei musta ega valget.

    Kuulaks seetõttu huviga, mida kaaskodanikud arvavad!
  • GSM-GPRS on mu arvates suurem hüpe kui GPRS-3G. Miks? Sest GPRS on esimene püsiühendus ja see võimaldab tõepoolest uute toodete turuletulekut. Aga mitte marketingitoodete, vaid tõelist sisu pakkuvate toodete turuletulekut. Näiteks- igasuguste seadeldiste juhtimine (hetkel pakutakse sms teel juhtimist ja kõne teel juhtimist- need on mõlemad aeglasemad, kallimad ja mis peamine- ühepoolsed), kaubandus (kujutate ette makse kontrollimist ja kauba kättesaamisest teatamist), samasugune sisselogimine nagu teeme virtuaalmaailmas, seda saaks teha ka reaalsuses->>> laheneks üritustel publiku sisse-väljakäimise probleem. Lühidalt- lahenduseks on kohad, kus on suhteliselt tihedalt vaja infot saada ja saata- kiire ja suhteliselt odav.
    EMT peab rõhuma nende toodete juurutamisele (muuseas on see ka üks tooteid, mida saab edu korral välismaale müüa- on ju Eesti piisav katsepolügon).
    Usun, EMT-l on potensiaali küll ja kasumi olulist kahanemist ei tahaks ennustada.
  • helsinkis olevat wlan v6rk.. way etem kui gprs.
    lisaks ei k6lba gprs tihedlat asustatud kohtades. naiteks massiyritustel.

    minuarust nii EMTil kui ka yldse eesti teenuste/softide pakkujatel on SUUR probleem mist6ttu nad ei ole t6siseltv6etavad maailmaturul - kvaliteediprobleem. vaadake airporti.. kui gprs teenused tulevad sama reliable siis..

    minuarust on juba aastaid räägitud igasugu wireless vidinatest.
    mina ennustan et paari aasta jooksul ei yleisty.
    pohjus on sama miks juba 4-5 aastat ei ole suudetud turule tuua korralikku toimivat
    koduv6rku (läbi elektrijuhtme) jne jne.

    arendustöö toimub rohkem vertikaalselt kui horisontaalselt - teeme gprsi ja sinna otsa palju datateenuseid.. teeme vingema videokaardi.. teeme wapi.. keegi ei m6tle et TEGELIK tulu t6useb tarbijale ikka siis kui tal on lihtne offtheself asjadest OMI rakendusi kokku panna.

    no miks ei saa keegi IKKA Veel aru et poweruser vajab programmeeritavat mobl, miks gprsi kasutaja vajab oma moblasse ja oma saitidele teenusepakkumisvoimalusi? miks ma ei saa yhendada arvuteid ja videosid jms yhte v6rku et k6ik koos töötaks?

    ETLi päästaks ainult MEELETU teenuste ja toodete integreerimine kliendile KONKREETSELT tulu toovaks paketiks. ja lisateenusena voiks olla miskid valmis portaalid kasvoi. no gprs voiks olla yks backbone, kuid kindlasti ei ole see omaette eesmärk.

    THINK BIG!
  • Tundub, et GPRS-iga läheb samuti nagu WAP-iga. Olemas on aga kasutust ei ole. Ise olen ka EMT klient aga pole mingit infot mida see endast ka kujutab, mis kiirused jne.

    Mul on küll kaks sõpra kellel on Ericssoni GPRS telefonid. Olen alati neid nähes katsunud uurida, et mis teenuseid nad seal kasutavad. Vastused on väga ebamäärased ja minu silmade all pole küll asi töötanud. Vist WAP over GPRS on momendil põhiline. Kas see on siis ühe ebaõnnestunud teenuse kasutamine uue teenuse läbi aga tulemus on sama, ainult telefon on uus, suur ja kallis.

    Eks EMT-l ole vaja lihtsalt turul esimene olla uute asjade käiku võtmisel. Ega ju eestis operaatorid eriti ei suuda teenuseid arendada.

    Ärge minu pessimismist eeskuju võtke. Olen ka ETL-i investeerinud, lohutan ennast sellega, et kaotus on loodetavasti eesti hüvanguks läinud.
  • Eksid, roospx - GPRS on hea asi küll. Testperioodil nägin ja sain isegi veidi kasutada, kuid see 40 EEK mb eest... Püha müristus! Mingist surfamisest pole siin juttu ning arvestades kui vähe EMT sellesse investeerima pidi, on see küll koorimine. Testperioodil mõtlesin minagi, et soetan endale vastava telefoni ja lap-topi ja olen vaba mees kasvõi rannas streaming-hindu vaatama, aga hind lõi pahviks küll, ikka väga, sest 1mb tuleb ikka õige ruttu täis...
  • Priit,

    Ma ei jaga Su pessimismi. Mul on ka Ericssoni GPRS telefon ja ma olen väga uhke (tsiteerides mõni nädal vana Ekspressi), et sellega saab vähemalt karu tappa kui mitte muud teha.
    Ei taha siin pikalt R520m häid ja halbu külgi lahata, aga minu meelest oleks tarbijakaitseametil aeg vaadata üle keeleseaduse nõuete täitmine instruktsioonide osas...aga see pole enam selle foorumi teema.

    Emt on olnud peaaegu alati turul esimene uute lahenduste lansseerimisel. Aga emt'il tundub võhm välja minevat. Või on tegu ajutise tagasilöögiga - eks firma strateegid tea ise paremini.

    Aga võrdlus WAP-iga on äärmiselt kohatu. WAP on keeruline ja kohmakas, kuid siiski põhimõtteliselt uus kasutusvaldkond ja pakub hoopis muid lahendusi sama andmeside kiiruse juures, GPRS ei ole ju muud kui lihtsalt parem ja kiirem andmeside. Tead seda ju väga hästi.

    Aga mis puutub väitesse, et eestis operaatorid eriti ei suuda teenuseid arendada, siis see on omaette jutt. Sedavõrd tõsine jutt, et esimest korda elus julgen väga vihaselt sellisele autoriteedile nagu Tõnisele vastu astuda. Kogun veidi mõtteid, kuid minu meelest on Tõnise mõtted väga valed. Jääb mulje, et ta ei tea üldse, mida antud valdkonnas tehakse...või on seda lugenud äärmisel juhul ajalehest.

    Palun avalikult ja väga vabandust ette, Sinu ees, Tõnis, kuid Su väited ärritasid mind väga. Esitan oma seisukohad varsti.
  • Suht nõus Priiduga - ei saa tõesti öelda, et eesti mob operaatorid kohapeal tammuksid ja sõrme imeksid. Aga parandama peaks seda väidet, et "...eesti operaatorid..." - teenustearendajana saab rääkida küll vaid EMT`st. Mis uued märkimisväärsed teenused on turule toonud Tele2.Mobiil või Radiolinja?
  • Kliendi seisukohalt: Kas pole mitte aktiivsel inimesel mõttekas liituda GPRS-ga? Liitumistasu 118 krooni ja äriajal umbes üks internetipanga ülekanne maksab 50 senti, soodusajal ainult 5 senti. Maal vanaema juures, Eesti sisesel reisil või muidu jube hea võimalus internetti kasutada. Kiirus nagu ISDN-l. Ei pea istuma enam ainult lauaarvuti taga, võib laptopiga olla GSM levialas pidevalt internetiühenduse valmis.
  • Tõnis,

    Järgnevad minu lubatud vastuväited. Palun arvestada, et ma kritiseerin Sinu väiteid, mitte Sind! Aga asjast:

    1) Olen algatuseks hoopistükkis Sinuga täiesti ühel meelel, et 2G-2,5G on tunduvalt olulisem kui 2,5G-3G. Sellega soostuma sunnib juba pelgalt asjaolu, et me veel keegi täpselt ei tea, mida 3G euroopas ja mujal maailmas endast täpselt kujutama hakkab. On vara rääkida 3G-st, võib-olla tulevad hoopis mingid hübriidlahendused, aeg näitab.

    2) Räägime tootearendusest. Uute toodete turuletoomine on tegelikult uuest tehnoloogiast suhteliselt sõltumatu protsess, nende vahele kiputakse tehnokraatliku lähenemise korral tihtipeale võrdusmärki tõmbama, mida aga kuidagi korrektseks pidada ei saa. Küsimus on hoopis innovatiivse mõtlemise võimes ja ka olemasoleva tehnoloogia baasil ON VÕIMALIK igasuguseid uusi tooteid ja teenuseid turule tuua, s.h. ka mobiilside vallas. 2,5G olemasolu või puudumine tegelikult ei õigusta mõttelaiskust.

    3) Küsimus. Kus on piir marketingitoote ja tõelist sisu pakkuva toote vahel? Kuni me pole selgeks rääkinud definitsioone, on raske vaielda.

    4) Seadeldiste juhtimine (M2M paketid, erinevad masinlahendused) EI VAJA selleks GPRRS-i. 2,5G ei anna seal esialgu küll mitte midagi juurde. Iseenesest on tegu lihtsalt väga lühikese kõnega konrolleri sees asuvale SIM-ile, ei muud. Tavaline GSM võrk 2G tehnoloogia baasil on piisav ja enamgi veel!

    5) Väide, et tegu on ühepoolsete lahendusega on peaaegu ekslik, tingituna sellest, et oled ühel tasemel vaadelnud erineval põhimõttel töötavaid lahendusi. Ühepoolne lahendus on nendest ainult nn. tava-SMS. Ja ka see on kiiresti muutumas USSDC tulekuga, kui võetakse üles sessioon kogu tema kestuses. Kõne, sõltumata sellest, on ta 1G või 3G on alati kahepoolne. Aga enamik lahendusi põhinevad helistamisel.

    6) M-kaubandus (mitte emt'i kliendivaenulik MoKa, vaid reaalne, massidesse tungiv m-kaubandus ja kõik m-kommertsi lahendused) seisab siiski lihtsa, mugava ja turvalise makselahenduse taga. Ja see makselahendus tuleb hiljemalt Q1 2002 kui mitte juba varem. Selleks pole vaja GPRS-i ja teenust võivad kasutada ka Nokia 1611 omanikud!

    7) Üritustel publiku sisse-väljakäimise probleem, lisaks kauba vöötkoodi lugemine ja arvestamine, ühistransport jne vajavad kiireks masslahendusteks hoopis sinihammast. GPRS siin hädast välja ei aita.

    8) Emt ei ole päris seesama, mis eesti, kuigi selles väites on paljugi mõistetavat. Tunduvalt olulisem selle juures, see mis puudutab emt'i potentsiaali, uusi ärimudeleid ja kasumi kasvu/kahanemist, siis see on juba kordi enam sõltuvuses OTE - protsessist kui GPRS-ist. Aga see pole enam selle vastuse teema!

    Lõpetuseks, veelkord nothing personal, :-)
  • All of Telia`s Swedish mobile customers, including cash card users, get to try GPRS for free
    for three months, according to a press statement Thursday.

    Mis kostate?
  • to: Graafik

    Põhimõtteliselt on siis kaks varianti kui Eestis midagi analoogset juhtuks:
    1) Rahvas proovib, harjub ja hakkab kasutama
    2) Rahvas proovib, harjub ja ei soovi maksta

    Arvan, et päris hea turndusnipp.
  • Hea küsimus, riq! Ehk saab kunagi vastust ka kuulda?

    Siin foorumis on olnud sellega probleeme, et inimesed võtavad seisukohtade vastu suunatud rünnakut personaalsena. Mis seal imelikku? Mulle see ei meeldiks ja miks ma peaksin seda teistele tegema?

    Kui ma tunnen, et minu seisukohti on riivatud ja rünnatud, siis ma asun nende kaitsele.

    Aga selliste küsimuste jaoks on omaette teema "agressiivsus foorumites".
  • Hei,

    Rõõm näha aktiivset mõtete vahetust selles vallas. Eks igas avalduses ole midagi õiget. Ma ei ole ise eriti marketingi ega finants inimene. Olen seotud mobiilside võrkude planeerimisega ja optimeerimisega tehnilisest seisukohast. Arvan, et on kindlasti palju asju mida kasutaja ei taju. Samuti ka seda kui hästi kasutab mob operaator oma vahendeid ära. Muidugi on vaja tekitada ka müügi mull muidu on vist raske midagi müia.
    GPRS-i kiirusest võib rääkida momendil ainult kohtades kui oled lähedal tugijaamale ning häired on suhteliselt väiksed. Kuna eestis on GSM võrkude planeerimine minu arust võrdlemisi madalal tasemel (vabandan teie ees kõik planeerijad) kõikidel operaatoritel siis on kahtlane, et GPRS väga suuri kiiruseid saavutab ning seega tema võidukäik ei pruugi väga suur tulla. Muidugi võoib juhtuda, et eesti inimene nagu ikka ei oskagi midagi paremat oodata ja võtab ebakvaliteetset teenust kvaliteetse pähe --- loodame, et see nii ei juhtu.

    Rahalisest seisukohast on veel see oluline, et kui häirete tõttu andmed kordussaatmisele lähevad tuleb ka kordussaatmise eest maksta minu teada. Seega võib juhtuda, et 5-20% (momendil mulle tundub selline suhe olevat kordussaatmistele) tuleb maksta ei millegi eest. Operaator muidugi väidab, et ühendus oli ju kasutuses --- õige. Aga vaja oleks pakkuda kvaliteetset teenust. Kõikidel operaatoritel on probleeme, et linnades on kohti kus häirete pärast kõne teenuski vastuvõetav ei ole, GPRS aga on oluliselt nõrgema häirete taluvusega kui GSM kõne. Muidugi laseb häirete ilmnemisel GPRS andeühendus kiirust alla ja selle võrra rakendatakse tugevamat kodeerimist, et häireid kõrvaldada. Siis aga olema tagasi GSM data tavakiiruste juures (9600 bit/s).

    Mis mind ennast tihti asja juures häirib on see, et kui suurt kiirust inimene tegelikult vajaks. Mõelda, et kui internet-i brauser jookseks pidevalt kiirusega 9600 bit/s oleks see minu arust päris normaalne kiirus. Piltide saatmisel/vastuvõtmisel peaks muidugi natuke ootama aga sel ajal võib ju teise brauseri aknaga midagi muud teha. Kaasaja brauserid enam laadimis kiirust eriti all lehe servas ei näita (ei tea kas seda ei taheta kasutajatele näidata enam). Kui aga faile maha laadida on kiirus näha. Üldjuhul on piiravaks teguriks serverid mis infot saadavad seega ei oleks vaja suurema kiirusega ühendust kui nende serverite poolt pakutav kiirus (praktikas on seda raske määrata, sest suhtleme ju paljude erinevate serveritega).

    Momendil tekkis just mõte, et kas ei võiks olla erinevad GPRS teenuse paketid kus MB hind sõltub andeõuhenduse kiirusest. Kasutaja kes on nõus aeglasema ühendusega saaks MB odavamalt kui kaotaks selleks rohkem aega (aeg on ju kaasajal ka raha). Kassaegsete vahenditega saavad operaatorid igasugu eri õigusi/piiranguid kasutajatele panna --- muidugi on see lisakulu, sest keegi peab neid ju sisestama ja administreerima.

    Tahaks veel öelda, et olge tähelepanelikud kas juttu on Mbittides või Mbaitidest. Telekommis on rohkem levinud Mbitid, arvutite maalimas Mbaidid. Vahe on 8 kordne, üks bait on ju 8 bitti.

    Kindlasti on oluline Laurime küsimus "Rahvas proovi, harjub ja ???"

    Momendil tundub, et maailmas kõige avatum kultuur uutele tehnoloogiatele on Jaapanis. Sellest ju sõltub palju kuidas kultuur suhtub uutesse tehnoloogia poolt pakutavatele võimalustele.

    Head päeva ja parimat,
    Priit
  • Annaks paar plusspunkti EMT GPRS-le. Olen kasutanud mobiilinternetti mitemetest kohtadest Eestis just leviala piirimail ja tugijaamadest kaugel (samas ka tallinnas tihedas piirkonnas). Siiski on pidevalt olemas 28 kbit/s allalaadimiskiirus nagu raudnael - 3 kanalit nagu lubatud. 1 kanal siis üleslaadimiseks lisaks. Annab praktiliselt dial-up'i kiiruse ja minu puhul tuleb ka odavam kuna kasutan tavaliselt soodusajal. 4kr/MB tundub praktiliselt tasuta võrreldes sellega mis ma GSM-i eest maksaksin:)

    Lisaks on veel muidugi võimalus võtta vastu ja teha kõnesid hetkel kui GPRS ühendus on aktiivne.

    Hea sidejumal, tänan sind meile GPRS-i andmise eest:)

  • 28 kbit/s on päris hea kiirus. See kiirus tuleb kolme kanali peale kokku. Nii, et kanalis on siis tegemist ikkagi GSM data kiirusega. Kiirust suurendatakse ainult kanaleid rohkem haarates. Mitte soodus ajal ei pruugi olla võimalust nii palju kanaleid saada.

    hea on siiski kuulde, et teenus normaalselt funktsioneerib ja kasutajad rahul on. Siis tuleb ka EMT-le kasumit rohkem ja ETL-i aktsia kosub.

    Lootust on, et neljas kvartal tuleb ETL-il ka hea.
  • Lootust on, et neljas kvartal jääb ETL-il viimaseks heaks kvartaliks. Isegi mitte lootus, vaid loogika väidab seda. Aga eks igaühel ole oma loogika.

    Tahtsin foorumlaste tähelepanu juhtida kahele tõigale.

    Esiteks, olen endiselt imelikul seisukohal, et GPRS ei ole emt poolt väljatöötatud, patenteeritud ja tema ainuomandis olev tehnoloogia. Minu käsi küll tõrgub sinna vahele võrdusmärki panemast, kuigi nii mõnegi ETL-i aktsionäri unistustes see nii võiks ju olla.

    Ja teiseks, laurime algatas ülimalt tänuväärse teema, mis aga kiiresti ununes või sumbus. Nimelt millised teenused ikkagi emt'i GPRS'iga kaasnevad? GPRS on siiski vaid tehnoloogia, selle oma(nda)mine maksab raha. Raha ETL-i aktsionärile tuleb mitte tehnoloogiast, vaid teenustest! Klient ei osta ju tehnoloogiat, ta maksab teenuse eest!
    Kus on emt'i paljukiidetud turundus?
  • Velikij,

    ETL üldiselt: Nagu teada on pikemas perspektiivis mõtet oodata normaalselt eksisteeriva ettevõtte puhul tõusu, mitte langust.
    Tahetakse ära unustada ET ja EMT tütarettevõtted ja kaasosalusega ettevõtted: Intergate, Sertifitseerimiskeskus, Telefonipood, Connecto, EsData, Esmofon, Mobile Wholesales, Voicecom ja Research-U Solutions. Näiteks Hallo ehk AS Telefonipood on võtnud sihiks pakkuda erakliendile terviklahendusi kommunikatsiooni vallas (tavatelefonid, mobiilid, arvutid ja internet). Ühesõnaga soovib oma tegvusele suuremat kandepinda leida ja hõivata uusi turuosasid. Esile võiks tõsta Sertifitseerimiskeskuse (ETL osalus 50%), kel konkreetseid tooteid veel pole ja konkreetne eesmärk minu jaoks natu hägune veel, kuid siiski võib pikemas perspektiivis "suure pauguga" hakkama saada.
    Hetkelise probleemi võib ETL-i jaoks tekitada Sideamet.

    Asjast ehk GPRS: Kas tasapisi ei hakka rahvas oma vanu telefone uute GPRS telefonide vastu vahetama? Kes võidavad? Ilmselt Hallo, Esmofon, EMT saab liitumistasusid ja andmeedastustasusid. EMT ülesanne on GPRS rahva jaoks loomulikuks teha, mis eeldab head turundusalast tegevust. Küsisid kus on EMT paljukiidetud turundus. ET ja EMT on Eestis ühed turundusliidrid, selles pole vaja kahelda (Isiklikult ei kasuta ma TELE2 tavatelefoniühendust seetõttu, et ta ei spondeeri sporti samapalju kui EMT ja ET). Pigem on küsimus selles, kas vanad turundusnipid viivad edule või ei ja kas EMT on võimeline turundusalasteks uuendusteks?



  • laurime, turunduse liidrid on nad vist osakonna suuruse poolest - kokku vist üle 15 inimese.
  • Velikji, räägime vist mööda jah üksteisest, ma ei oska ühelegi sinu väitele midagi otse vastu öelda; nagu mulle tundub, ei läinud ka sinu vastused minu väidetele otse vastu. Lihtsalt segaduses natuke. Igal juhul, mis ma öelda tahtsin- (1) emt on paremas seisus kui need, kes panid raha 3G-sse, samas ei ole ta tehnoloogiliselt neist sugugi maas, vaid vastupidi väga heas löögipositsioonis (aga muidugi mitte ka ees, ega kaugeltki mitte gprs-i välja mõtleja).
    (2) Toodete turule toomises on kahjuks vaid ideaalis esikohal innovatsioon- peamine on siiski alus mis võimaldab toodet turule tuua- on see siis nõudlus või võimalus seda piisavalt odavalt teha- viimast võimaldab antud juhul just tehnoloogia.
    Loomulikult on GPRS alles esimene (võibolla tõesti veel liig nõrk) võimalus mobiilset püsiühendust kasutada. Sinihammas, mida olen ka kasutanud, tundub ikka pisut jama olevat- ehk samamoodi piiratud, pealegi paljudes riikides keelatud sagedus. Nagu näha igalühel omad head ja vead.
    Aga millega saab raha teenida? sellega mida paljud kasutavad. (3) Ma kaldun arvama, et kui meil oleks 3g ei oleks sellele täna rohkem rakendust kui GPRS-ile.
    Natuke on siin ka isiklikku meeldivust, aga GPRS võimaldab mul juhtida kodus mitmeid (väheolulisi, kuid siiski) asju lihtsalt laptop arvutist, odavalt, ükskõik kust, kiiresti (TCP). SMS ei võimaldanud (lihtsal moel), GSM võimaldas, aga ei viitsinud seda teha, kuna ühendus võttis palju aega ja sellest piisas, et mitte viitsida süsteemi tööle panna.
    (4- mis ei puutu küll ainult EMT teemasse) Ja kõigest sellest lähtuvalt- et äriinimesed peavad oma innovaatilist mõtlemist pidevalt läbi reaalsussõela suruma- usun, et tehnoloogial on oluline osa- kas mingit asja teha või mitte. Eesti probleem ei ole mitte niivõrd mõttelaiskus vaid väiksus ja investeeringute puudumine. Investeeringute puudumine just ses osas, et tean mitmeid toredaid projekte, mida mõtlejad ei julge ette võtta, kuna seda tehes ei oleks neil paariks aastaks sissetulekut näha aga igapäevaseid väljaminekuid pole millestki katta. Me ei saa innovatsioonipüramiidile vundamentigi rajada, aga unistame tippudest. LHV õigustuseks võin öelda, et oma riskikapitaliga püüamegi seda aluspõhja luua- äriliselt lubavad projektid, esimese hulluse läbi elanud (või selleni mitte jõudnud) tegijad, potentsiaal kasvada Eestist välja. Kahjuks mitte midagi super innovaatilist, kuna risk on liialt suur (tahaks hirmsasti näiteid tuua, aga jutt juba niigi pikk).

    PS: nüüd lugesin veel korra, Velikji, su jutu läbi ja mulle tundus hetkeks, et sa võrdled EMT-d teiste Eesti mobOpide vastu ja sel taustal vaatad mu EMT tunnustust. Pean ütlema, et ei pidanud silmas seda, et EMT oleks neist kuidagi innovaatilisem- ehk on võimalused paremad. Kas oleksid GPRS-i rohkem kiitnud, kui sellega oleks RL varem välja tulnud?

    hõissa
  • Ei, Tõnis, kindlasti mitte ei oleks kiitnud!

    Olen endiselt sel meelel ja seisukohal, et GPRS on hea asi ja ta on mulle lõpuks andnud teoreetilise vabaduse võtta kaasa laptop ja minna metsa. Tööd tegema, mitte sigu vaatama. Neid näeb linnas niigi küll :-)

    Eks kogu minu vastuväited saanud alguse hoopis sellest, et jutt käis (minu arusaamist mööda) GPRS-teenustest. Aga tegelikkus? Mis on olemas, on tehnoloogia. Mida pole, on konkreetsed teenused. Siin pole turu väiksus küll süüdi. Noh, ja ega RL pole ses osas (mõtlen GPRS-teenuseid) sugugi parem. Võin kurvastusega öelda, et teenuste (aga seda klient ju ootab) valik on sama nadi.

    Emt on saanud tunnustuse GPRS-i esimesena turuletoomise eest. Seda ei võta temalt keegi. Pole mõelnudki võtta ja ei saagi. Iseasi on muidugi see, kuipalju GPRS telefoni ostnud kliente oskab seda praktikas kasutada. Tean, et mõnel neist on probleeme tavalise SMS saatmisegagi. Raha ei anna alati mõistust.

    Sinu väited, Tõnis, LHV ja innovaatiliste projektide kohta on õiged ja kiiduväärsed. Paraku küll mitte otseselt selle foorumi teema. LHV ei tegutse otseselt selles äris ja ka põhimõtted s.h. turunduspõhimõtted, on tunduvalt erinevad. Mobiilioperaatorite tegutsemispõhimõtted on teised - ei paremad ega halvemad, ärimudel on lihtsalt teistsugune.

    Millele aga siiski tahtsin veel korra peatuda, on just (6) ehk uued tooted ja teenused olemasoleva tehnoloogia baasil. Eesti turu väiksus ja ostujõud on kaks spetsiifilist faktorit, millega tuleb teenuste väljatöötamisel alati arvestada. Ja just seetõttu on minu meelest GPRS justnimelt potentsiaal, hetkel ei midagi enamat. Ta on küll kümnete miljonite suurune investeering võrku, kuid tema poolt toodetav käive ka kasum ETL aktsiahinda ei morjenda. Liiga väike on tema turuosa teenusportfellis selleks. Täpsemini väljendudes, kaduvväike.
    Milles idee? Mõte selles, et meie koduturule pole mõtet tuua toodet/teenust, mis ei leia väga laia kasutajaskonda. Turg ise on nii väike, et niššide peale äri ei ehita. Näiteks on mobiilsed makselahendused, mis ei baseeru ei WAP-il ega GPRS-il, üldistatuna võib aga võtta sinna alla kokku kõik mobiilse kommertsi projektid. Neid peavad saama kasutada KÕIK! mobiiliomanikud, vastasel juhul on need teenused igavesti kahjumit tootma määratud.
    Küsimus on mobiiltelefonide penetratsioonis. Emtil võib olla 15 turundustegelast, kuid GPRS-i levik massidesse võtab veel palju-palju aega. Ja esialgu (kui me tahame raha teenida) tuleb ikkagi kontsentreeruda olemasolevate võimaluste ärakasutamisele. Mobiilteenuseid on nii kõrge kui ka madala kasumimarginaaliga - arvestades teostatud investeeringute mahtu ja klientide vähesust, võtab emt GPRS-i (ja ka RL oma) äratasumine ikka väga-väga palju aega. Pigem on tegu klientide lojaalsust tõstva teenusega, et nad jätkuvas hinnasõjas ja ühtlustuvas levialas TELE2mobiili klientideks ei läheks. Kogu lugu!

    kena päeva kõigile
  • Euroopa mobiiläri kontekstis on see, et "EMT pakub _oma_ GPRS" natuke naeruväärne maik man. Sama stiili ajab ka Omnitel Leedus ja ilmselt veel paljude teised mTelco'd. GPRS on lihtsalt üks andmeedastusmoodus nii nagu on analoog- ja digitaaltelefonid ja kuna monopole eriti kusagil ei ole, siis tulevad ka Eestis varsti RLE ja Tele2 GPRS ja EMT-is pole midagi iseäralikku.

    Mind kommertstarbijana ja lahendusepakkujana huvitab, et EMT annaks GPRS-i odavalt ja palju, muus osas ärgu väga edvistagu. Lasku hind veel rohkem alla ja ehitagu infrastruktuuri kapatsiteeti juurde. Turundusosakonnast võiks paar tipsi lahti lasta ja küll ta penetreerib.

    Peamine piirang on siiski handsettide hulga piirang aga selle määrab handseti hind (selle languse kiirus) ning teisalt on piirang praktiliste kommertsrakenduste puudus või õieti neid polegi. Teate ehk mõnda öelda peale mobiilparkimise?? Paljureklaamitud Telema mobiilne müügimees kasutab üle ilusa värvilise PDA (aku kestab miski 6-8 tundi) tavalist dial-uppi, mis tavalist telefoniliini kasutades oleks kiirem ja kvaliteetsem. Operatiivselt laosaldot kontrollida niiehk nii ei saa. Praegu lihtsalt värvilisem ja popim.

    See GPRS ja M-kommerts pole üldse EMT mõistes turundusosakonna rida. Seal mõeldakse ainult "prände" välja. Ega sellest reaalset datatrafficu volüümi tekitavat lahendust ei sünni. EMT pole ära tabanud et partnership lahendusepakkujatega, nende pooltasuta koolitamine, think-tank olemine on see, mis reaalseid kommertsrakendusi, seega ka datavolüümi tekitab. Nii et tipsid tõesti lahti lasta ja kusagilt tehnikaosakonnast siredamad noormehed välja koolitada, kuidas samasugustele karvastele asja olemust selgitada. Tehnoloogiainimesed teeksid küll aga WAP-i allergia on hetkel liiga suur ja vajalikud teadmised üsna esoteerilised.

    Tegelikult vedeleb see lahendamata probleem meie ees juba mõnda aega. Selleks, et pakkuda reaalseid kommertsrakendusi, pole vaja GPRS-i. GPRS on lahendanud ainult meelelahutuse jaoks vajaliku probleemi - kui on bandwidthi, s.o. Tallinna kesklinnas öösel ja kolkakülas, kui seal mõnd massiüritust pole, saab seal piltidega WAP-i vaadata. Kommertsrakendus tahab garanteeritud ühendust ja selle ekvivalendiks on SMS ning low-bandwidth ehks sisuliselt ühe kanali peal töötav GPRS või tavaline GSM dial-up. SMS-i peale saab ehitada sellise absurdse koguse täiesti vajalikke rakendusi, et GPRS ei tundugi üldse oluline. Miks neid pole - sest techied ei tea sellest. Nt rakendused SIM Application Toolkiti põhjal - custom menüüd telefonis ning teatud SMS-ide peale näidatakse vajalikku infot, kõik mis on mobiilne (eesti post, politsei, operatiivteenused, transportteenused, müügimehed jne jne) saab selliste appidega varustada. Ja kogu tehnoloogia mida vaja läheb on seesama SMS ja väikse viguriga SIM-kaart.

    EMT probleem peegeldub ka selles, et need tegevused, mis peaksid boostima EMT-i teenuse tarbimist ning mida saab või on mõtet ainult EMT-il teha nagu asukohamääramine, mobiilportaal (airport) jms lonkavad ka mõlemat jalga. Ja tundub et neid pole ka piisavalt tähtsustatud. Riq - airport pole mitte kehvad Eesti softitegijad vaid kehv EMT-i poolne projektijuhtimine. EMT-i fookus on mobiilside ja seda teevad nad suhteliselt hästi. Niipea kui fookusest väljutakse kipub kostma ämbrikolinat.

    EMT ei pea ega terve mõistuse seisukohast saagi välja pakkuda neid "tooteid". Neid tootevõimalusi on nii palju, et selleks peaks olema EMT üks softwarehouse, mis pole tema fookus. Hea paralleel tuli meelde - kujutage ette, kui ET tuleks välja tootega FaksiLiin, et saab faksi kasutada üle telefoniliini - hakkaks faksiaparaate ja faksipaberit müüma ja kulutaks hullu pappi reklaamile. Sama totter kui EMT GPRS.

    Niisiis algaja EMT-i partneri töökomplekt ja tehnoloogiad:

    - mobiiltelefon (täiesti tavaline, soovitavalt IR modemiga ja/või data kaabliga aga võib ka mõni neist keepeeerress telefonidest);
    - SIM Application Toolkit - soft librad ja spetsiaalne SIM kaart;
    - Java2 Mobile Edition oskused ja arendusvahendid (pole vaja iga mobla ja PDA jaoks uut appi kirjutada);
    - PDA - Pocket PC või Palm (soovitavalt) ja oskused selle programmeerimiseks (suurem ekraan ja rohkem processing powerit mobla laiendusena);
    - nüüd kõige olulisem - tõendatud otstarbe ja kasutusmugavusega detailideni läbimõeldud kommertsrakenduse IDEE (saladus - nendest ongi kõige rohkem puudus);
    - EMT Technology Partnership müügimehe telefoninumber (kui selline avaldatakse).

    Nüüd siis on teada, millega kirjutaja tegeleb ...@hotmail.com
  • olgem ausad - emt pole ainusyydlane.
    ka nokia jms moblafirmad kes teevad n6medaid mitteprogetavaid moblasid.
    sim toolkit on ka kräpp - raske developida, kallis juurutada. sim toolkit appe igamees ei tee
  • Hotjug,

    kaks vastuväidet.

    SMS-i peale kindlat ja turvalist lahendust üles ehitada ei saa, seda juba SMS olemuse tõttu. SMS jääb ikka sellise fun jms toodete jaoks, tõsist kommertslahendust SMS peale ei ehita ja sellega raha juba ei liiguta.

    tsiteerin: ...Niisiis algaja EMT-i partneri töökomplekt ja tehnoloogiad...

    Palun selgita kellele ja milleks kõike seda jama vaja on? Sa paned praegu ühte patta emt partneri nime all kõikvõimalikud ja võimatud asjad...nüüd ole palun hea ja selgita lihtsas maakeeles ära, miks peaks seda vaja olema, elik kust kogu see ilus värk raha peaks tagasi teenima hakkama?

    to: riq

    Nokia pole süüdlane, vaid majanduslikult mõtlev firma. Ütle kuimitu inimest eestis oleks nõus maksma mitutuhat krooni rohkem progetava mobla eest? Siis ütle, kas nende arendamine ja tootmine end ikka ära tasub? Kogu lugu.
  • P.s. SIM-toolkit pole sugugi kräpp, ta on praktiline asi. Tema kasutaja ei peagi talle appe tegema, oluline on et 1 mees teeb appi valmis ja mitusada kasutavad ühte ja sama...ja ainult sealt on võimalik leida mingit majanduslikku mõtet!
  • to velikij:
    eesti ei koti kedagi.
    olen juba oma mitu aastat kokku puutunud konkreetsete pisnes keissidega kus oleks vaja progetavat mobla. ja mida see 1000 eeku mobla hinna juures siis niivaga ara on et sinna ei saa paremat prose voi rohkem malu panna?

    kui vaadata nyyd uusimat nokia 7 seeria mudelit siis asi hakkab jumet v6tma.
    ma ei saa IKKA VEEL aru miks firmad kellel on pappi rohkem kui MINUL
    ei suuda aru saada asjadest mida oleks vaja teha? miks naiteks pc'de OSid nii n6medad on?
    olen vist miski viriseja tyyp..

    velikij, kas Sa oled sim toolkiti progenud? mina pole. see on ikka way lowlevel asi. algatuseks on vaja investeeringuid, kaikuviimiseks on vaja investeeringuid. NEED EI TASU EESTIS ÄRA!
  • Ei ole progenud. Aga ma olen tööalaselt otsapidi seotud ühe projektiga, kus sajad inimesed kasutavad ühtmoodi progetud sim toolkitte. Mina olen häppi ainult seetõttu, et nad saavad oma toolkittidega oma tööd teha 2x kiiremini kui tavalise SMS abil.
    Mul savi, kes ja kuidas neid proges, mind huvitab see, et asi toimib ja töö efektiivsus on tõusnud.
    Ma mõtlen vist jube lihtsakoeliselt...
  • Nüüd mõned vastused, kallid lugejad, kiirete tööööpäevade vahele:

    riq:sim toolkit on ka kräpp - raske developida, kallis juurutada. sim toolkit appe igamees ei tee

    Jah selles ongi probleem, et tegemist on nö embedded tehnoloogiaga. Tuleb üsna chipi enda lähedaselt mõelda ja progeda. On vaja abi nö väljastpoolt. See pole miski PocketPC visiviig ja drääg and drop.

    riq:ja mida see 1000 eeku mobla hinna juures siis niivaga ara on et sinna ei saa paremat prose voi rohkem malu panna
    Velikij:Ütle kuimitu inimest eestis oleks nõus maksma mitutuhat krooni rohkem progetava mobla eest?

    Mobla on ja jääb nö thin client'iks. 1000 krooni mobla puhul on massturu toote hinnatundlikkuse juures way palju raha. Ükski moblatootja ei riski sellega. Muuseas, tähelepanelik netibrausija leiab ka et SIM AT toetus on olemas ka päris odavatel juustudel.

    riq:algatuseks on vaja investeeringuid, kaikuviimiseks on vaja investeeringuid. NEED EI TASU EESTIS ÄRA!

    Kui ostetakse 0,5 MEEK eest majandustarkvara ja samasuguste summade eest bespoke andmebaasiaplikatsioone, siis pole mõtet rääkida, et ühe ilmselgelt productivity app'i eest polda nõus sama summat välja käima. Head müügimeest, kes TCO ja value mõistet jagavad on ka vaja peale rakenduse idee väljamõtlemise.

    Velikij:SMS-i peale kindlat ja turvalist lahendust üles ehitada ei saa
    Kindel - tagatud teate kättesaamine või selle mittekättesaamisest teatamine on SMS-i tööloogikasse sisse ehitatud. On võimalus ka full duplex - iga messi peale vastumessage - sain kätte küll. Turvaline - krüptitud. Mkhmm, kogu mKommerts ootab vaid avaliku võtme krüptol põhinevate SIM rakenduste turuletulekut!

    Velikij:elik kust kogu see ilus värk raha peaks tagasi teenima hakkama
    EMT-i jaoks SMS-itasude volüümi tõusu ja data trafficu suurenemise tulemusena. Developeridele: solutsioon sulle, papp mulle. Iga mees tegeleb põhitegevusega ja kõik on happy'd ever after.

    Ehk siis:
    a) tehnoloogia on kättesaadav ja piisavalt odav;
    b) töökindel ja turvaline;
    c) oma esoteerilisuse tõttu teatavate sisenemisbarjääridega ja vajaks väikest tonksamist;
    d) peale esimese tõrke ületamist jõukohane igale softwarehouse'le;
    e) ning olemas on reaalne maksevõimeline nõudlus kui on reaalseid äriprobleeme lahendavad app'id;
    f) EMT ainus mõte on suurendada SMS, kõne, data trafficu nõudlust, mille üks kordaja on handsettide arv ja teine kommerts/massrakenduste olemasolu või vastupidi.


  • kas mulle tundub või aetakse selles vestluses massiliselt segamini loogiline lahendus ja füüsiline lahendus. GPRS on füüsiline lahendus - tükid rauda. Loogilisi lahendusi selle peale tekib siis kui

    a) need on oluliselt odavamad või lihtsamad kui seni toimivad. Oluline pole mitte see, et senine tegevus oleks toimunud elektroonselt. Mitmed e-äri katsetused on kukkunud just siia st mugav analoogne elu on vägistatud digitaalsesse maailma. M-äri samuti tekitab minus sageli naerupahvakuid. Mobiili abil pusides saab osta kokakoolat, aga raha eest ei saa. Pangakaardiga kah ei saa.

    b) saavutatav mugavus peidab teenuse maksumuse. Mobiilne parkimine on hea näide. Tegevuskulud sellisele tegevusele on 2x suuremad kui alternatiivsed makseviisid. Kummalisel kombel ei panda seda tähele, järelikult hea bisnis.

    c) tekib piisav volüüm. Paljud ei taipa, et "ärimees" pole enam mobiilifirmade lemmikklient. Lemmik on pubekas. Pubekaid on palju ja neil on vähe raha. Kõik mis sobib pubekale toob raha. Probleem on selles, et pubekal on piiratud kogus raha. Piiratud kogus on muideks kõigil. Vaba raha ei ole, uued teenused tähendavad vanadest loobumist, aga millest ? kes on valmis kehvemini sööma selleks, et saaks liikuvat pilti moblast jõllitada?


  • Sinu väide on õige, paraku küll osaliselt. inimestele antakse vaba ressurssi, kuid seda ainult piiratud kogus. Minu mäletamist mööda oli seda 3 Mb. Mis läheb üle selle eest tuleb maksta ja hind on enm vähem sama, mis meil siin. Juba on tekkinud ka esimesed probleeisd selles vallas, kuna inimesed arvasid, et nüüd ongi täitsa tasuta.

    Allikas www.di.se

    Meelis
  • priitp,
    pubekad operaatorite lemmikkliendid nüüd kindlasti ei ole. Kasu neist kuigi palju ei tule ja jama on ka nendega kõvasti rohkem (probleemid arvetega, väike lojaalsus jne) kui äriklientidega.
    Ärimees on ja jääb lemmikliendiks, ent äriklientuur on küllaltki piiratud ressurss ja kuna ärimeeste turg on kaetud, siis tuleb edasi minna paremuselt järgmiste sihtgruppide hõivamisega. Nüüdseks ollakse siis jõudnud pubekateni.
    GPRS turg on praegu "magusas ärimeeste staadiumis". Noorel turul võtab esimene pakkuja seitse nahka, kuna klient on äriklient ja see võib sellist hinda endale võimaldada.
  • to: priitp

    Sinu naerupahvakud on m-äri aadressil üsna kohatud. Vaidlen sulle vastu:

    a) "Mobiili abil pusides saab osta kokakoolat, aga raha eest ei saa. Pangakaardiga kah ei saa."

    Nii ongi. Mobiil on sul alati kaasas, aga kas sul on alati 5- ja 2- kroonised kupüürid rahakotis? Tavaliselt mitte.

    b) "saavutatav mugavus peidab teenuse maksumuse. Mobiilne parkimine on hea näide. Tegevuskulud sellisele tegevusele on 2x suuremad kui alternatiivsed makseviisid"

    Teenuse maksumus pole peidetud, kui see just Tele2 teenus ei ole. Maksumus on nii avalik kui seda üldse olla saab. 2.50 PAT ehk parkimise alustustasu - igal pool kommunikeerituna. Mugavus maksab, kuid seda pole peidetud.

    Väide, et tegevuskulud sellisele tegevusele on 2x suuremad kui alternatiivsed makseviisid, on demagoogia ja alatu vale. On selge, et priitp valetab ja vassib. Keskmine parkimisaktsiooni maksumus on juba ligi aasta vältel ühtmoodi nii emt kui RLE võrgus 12 krooni sentidega - ja see number püsib stabiilne.

    Mis puutub liikuva pildi jõllitamist moblast (soovitavalt värvilise), siis seda jõllitavad nii pubekad kui ärikliendid, peaasi, et see porno oleks! Kurb tõsiasi.




  • Selline uudis Nokialt täna:

    Nokia and Radiolinja Estonia have concluded successful testing of
    Nokia's mPosition solution and WAP-over-GPRS technology in
    Radiolinja's GPRS network in Estonia. The tests were carried out
    from a moving vehicle traveling in urban and suburban environments.
    The system used for testing included the Nokia GMLC and Nokia SMLC
    positioning servers, and the Nokia GPRS network solution.

    "This is the first demonstration of the potential of combining
    enhanced positioning technology with WAP-over-GPRS, and it will have
    a major impact on the whole deployment of new, exiting mobile
    location services," says Juri Karelsson, Director of Network Operator
    Business Unit for Radiolinja Estonia. "As an operator, we have to
    make sure that new services will be accepted by our customers.
    Location services in combination with the 'always-on' characteristic
    of GPRS will become a driver of our value-added service offering.
    Nokia's in-depth understanding of end-to-end solutions is an
    excellent basis for the successful deployment of location-based
    service."

    "We have demonstrated our capabilities through various commercial
    deployments and customer trials," says Matti Lankinen, Director
    Product Business Management, Nokia Networks. "With these tests,
    showing how well the Nokia mPosition works in a real GPRS
    environment, we have proven Nokia's industry leading capability in
    location-based service technology."

    Location-relevant services are one of the key elements of the Mobile
    Internet. With the Nokia mPosition solution, operators can offer
    their customers personal relevant services such as Location
    Messaging, Friends Finder and traffic reports. The Nokia mPosition
    solution will also support emergency services. ....
  • Velikij

    tõenäoliselt mõtles priitp lausega "saavutatav mugavus peidab teenuse maksumuse" seda, et teenuse maksumusele ei pööra inimesed erilist tähelepanu kuna antud juhul toodab mugavus kliendile lisaväärtust, mitte, et see kuidagimoodi salajaselt ära peidetud oleks. Ning sellise väitega olen nõus. Olgu teenuse maksumus kuitahes väike, kui see mulle mugavuse läbi või muul viisil kasu ei tooda, ega siis raha välja ei taha käia. Pubekad käiksid... ja kuna paljud vidinad, mida pakutakse, on mõttetud, siis vahel jääb tõesti mulje, et orienteerutakse pubekatele.

    Mis aga puutub m-ärisse, siis on tõesti imelik, et näiteks mobiiliga saad osta aga pangakaardiga ei saa. Sellest loeb selgelt välja, et eesmärk pole müüa (Cocat või misiganes) vaid harjutada inimest mobiili abil ostma.
  • Sooviksin kommenteerida seda teemat siin ka tavakasutaja koha pealt.
    Kas teie ikka kujutate ette kuivõrd võhik on tavaline mobiilikasutaja oma telefoni võimaluste koha pealt? Samas arvan ma, et suurema hulga kasutajatest (ja ka käibest) moodustavad just need, kes tegelikult teavad oma telefonil maksimaalselt 5 fuktsiooni. Olen kohanud lausa mitut naist, kes ei oska oma telefoni isegi sailenti peale panna. Power-juusereid, nagu siin eespool mainiti, kes sooviksid et kogu kamm oleks omavahel sobiv ja töötaks 11 toetades ning sealjuures pakukus veel piiramatuid võimalusi terve elu korraldamises, on ikka kaduvväike %. Küsige suvalise mobiiliomaniku käest tänaval, kas ta üldse teab, mis on GPRS?

    Kogu jutu uba on selles, et selleks, et oleks võimalik turule tuua uusi tehnilisi lahendusi, tuleb turundusinimestel teha ära kohutav töö tavakasutajatele õpetades, kuidas kogu seda stuffi kasutada. Niiet koos uute lahendustega peaks kaasas käima ka terve pakett reklaami, mis näitab näpuga, et see GPRS on sulle sama vajalik kui Chappi sinu koerale ja kui seda nagu tõestada pole võimalik mingil põhjusel, on ka kogu keerulise tehnika välja mõtlemine ainult raha kulutamine.
  • Üks võimalik reklaam on mobiilse töökoha(laptop+GPRS-telefon) tekkimine,
    Üle GPRS on võimalik näiteks suusamäelt laskumiste vahele päevatöö ära teha

    ***
    Konkreetselt olen kasutanud gprs-sidet loengu pidamisel TTÜ-s. Neil on osades auditooriumites internetiühendus olemas, aga mitte kõigis.
  • kinks, kas sa tead palju on emti keskmine arve?
    miski 800 kandis oli eelmine aasta..

    kas t6esti nö maalid lobisevad mopsiga 800 eegu eest?
    äkki ikka ärimehed? ja ärimehed 6pivad k6ik asjad selgeks kui see aitab neid
    näiteks suusaga mäest alla tulnuna vastu puud jala murdes veel viimased käsud enne reanimobiili emailiga laialai saates, kusjuures koigile on to listis emaili aadressid näha..

    :)

    vihjan sellele, et kunagi ei teadnud keegi ka mobiiltelefonist ja motlesid et neil kyll seda vaja ei lahe.. sama asi ka GPRSiga ilmselt.. ja mina naiteks tean ainult selliseid kasutajaid kes powerfunctione kasutavd, yks isegi loeb kokku oma ercisoni moblal mitu korda klapp yles alla kaib.. st soltuvalt tutusringkonnas on erinevad ka "kasutajate tavaharjumused"
  • Ah, lõpetage ära. Kust see 800 EEK nüüd korraga tuli? See oleks juba kõrgem kui Saksamaal ja vaid 20% madalam kui UK-s. Me räägime ikka ARPU tasemest 460 EEK kuus. See on muide umbes sama, mis Rootsis.
  • jah sorry!
    US sul oli 6igus

    jusiis on mu tuttavate keskmine emti arve 800 :p
  • Kontekstist selgub, et keskmine arve suurus on ARPU. Improviseerin natukene: Average revenue per user?
  • Tavaline kasutaja tõesti ei tea palju rohkem mobiilist kui, et sellega on võimalik helistada. Miks pole powerusereid? Sellepärast, et mobiil on disainitud helistamiseks. Vaadake arvuteid, need on palju keerulisemad kui üks pisike mobiil, järelikult oleks mobiili powerusereid palju rohkem kui:
    1) mobiiltelefon toetaks paljude funktsioonide mugavat ja lihtsat haldamist. Näiteks mobiilse parkimise (ja teiste teenuste) jaoks oleks telefonis teenuste menüü, mida võiks võrrelda kasvõi internetipanga määratud maksetega. Sisuliselt tähendab see mõningate arvuti funktsioonide mobiili kandmist. Arvuti ja side ühildamisel on ju mugavaid teenuseid palju rohkem, kasvõi internetipank.
    2) oleks võimalik kasutada elu mugavamaks tegevaid funktsioone, mida tegelikult oleks meeletult palju. Avalikud teenused (a'la mobiilne parkimine), isiklikud teenused (kodu/office jälgimine ja juhtimine, paned sauna sooja).

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon