Aidsi majanduslikud tagajärjed
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Majanduslikud otsused, mis tehakse pikaajalist tulevikku silmas pidades puutuvad kokku aidsi probleemiga. Aidsi mõju on pikaajaliselt kindlasti tugevam kui WTC varingu mõju. Juba praegu on arengumaadel probleeme aidsiga, suur osa elanikkonnast nakatunud, suremas. Lisaks suur riigivõlg. Karta on, et hullem on veel ees. Ka Eestis. Tegin mudeli, kus nakatumine levib eksponentsiaalse kasvutempoga. Sel juhul oleks juba 20-30 aasta pärast enamus Eesti elanikest nakatunud. Praegu teadaolevalt 1770.
Siiski arenenud maade, nagu USA ja UK statistika näitab, et esialgne kiire nakatumise kasv on aeglustunud. Teadlikkus, hoidumine. Huvitav, kui kaugele asi Eestis läheb? Ainult vene rahvusest narkomaanidega see küll ei piirdu. Kui suur saab olema mõju riigi eelarvele? Vananeva rahvastikuga Eestis on aids eriti ohtlik, kuna töötegijaid on niigi vähe. Linkisin ühele aidsi majanduslikke mõjusid käsitlevale materjalile.
http://www.j2000usa.org/ViciousCircle.pdf
Börsivihje siit: hakake aidsihaigetele ravimeid tootma. -
Samast väljavõte, kuidas tekivad kaod:
Effect of AIDS Impact on economy
Worker absence due to sickness, caring for
relatives, attending funerals
Reduced labour productivity
Companies pay out more on health care Reduced profitability
More workers, teachers, health care staff
and administrators die
Need to hire and train new staff
Reduced quantity/quality of services
Reduced efficiency and productivity lead to
reduced profitability
Fewer workers with increased outgoings
(on health care and funerals) that deplete
their savings
Reduced national savings mean less capital
available for investment, leading to lower
growth rates
Workers fall sick and die
Fewer workers able to pay tax means less
money for governments to invest or spend on
social services
Government tries to spend more resources
on tackling AIDS
Government has less resources to invest in the
"productive" economy, thus reducing growth
rates
Increased spending on HIV/AIDS
programmes means less money available
for routine health and education services
Reduced quality/quantity of health care;
reduced quality/quantity of education, leading
to reduced capacity for economic growth -
Tundub julm, kuid aidsil on ka oma positiivne mõju - nii väheneb või pidurdub ülerahvastumine. Rahvastikuprognoose on juba mitmeid kordi alandatud ja alandatakse veelgi.
-
Kui endale külge hakkaks, siis ei mõtleks vist nii, et oi kui hea, rahvaarv väheneb. Kas tõesti tsiviliseeritumaid rahvastikuprobleemide lahendamise viise ei ole kui HIV või antraks? Isegi natside kastreerimispoliitika oli palju inimlikum. Pealegi ühiskonnale võiks tsiviliseeritum lahendus odavam tulla. Halb on veel see, et nakkused ei ole kuigi hästi juhitav instrument.
Kas Maa ei mahutaks 20 mld elanikku? EL-is näikse toiduaineid täiesti üle jäävat. Eestis jääb põllumaad üle ja vett voolab veel ka palju. Keskkonnaprobleemid on sageli ületähtsustatud. NB! Rohelised rünnakule! -
Minu teada on juba praegu elanikke liiga palju, Maa suudab normallselt ära toita kuskil 3 mld elanikku. Loomulikult käivad ületootmine ja nälg käsikäes, kuid erinevates riikides. Ma arvan, et oluline on ühtlustada riikide arengutaset (näiteks Aafrika riigid on võimelised EL-lt toitaineid ostma).
-
Juhtusin lugema sellist artiklit:
"Heal aastal sureb Ühendriikides grippi 20.000 inimest ja halval kaks korda rohkem. Riskigrupi moodustavad nõrgenenud immuunsüseemiga inimesed, põdurad vanurid, vähihaiged ja astmahaiged lapsed."
Gripi majanduslikud tagajärjed?
Ilmselt positiivsed. -
Roheline ründab: mulle on kõrvu jäänud et 1 miljard on see arv mida maa ära toidab. 6 miljardit on selgelt palju kui enamus ei suuda neist korralikult söönuks saada ja puhast vett tarbida, see et meie so 800 miljonit inimest elame rikkuses (rikkus on ka puhas vesi ja täis kõht ning oskus lugeda) tähendab ainult seda et elame kellegi teise arvelt - need on siis vaesed maad. Kui nüüd vaesed maad hakkaksid hästi elama, siis jällegi kellegi arvelt, siis ei kaoks enam 100 loomaliiki päevas vaid 1000 või rohkemgi. Selge et maal on ülerahvastatus!
-
Ressursid pole kaugeltki efektiivselt kasutatud. Siit saab veel välja pigistada küll. Näiteks põllumajanduse efektiivsus on paarisaja aastaga kordades tõusnud. Aafrikas ollakse efektiivsusest veel kaugel. Ka siis, kui vihmametsad säilivad. Kohane on meenutada Maltuse teooriaid siinkohal. Tema arvates pidi Maa juba ammu inimestest täis saama ja ressursside jagunemine suurema arvu inimeste vahel paratamatult suuremasse vaesusesse viima. Viimase paarisaja aasta jooksul on arenenud maailmas jõukus küll ainult suurenenud. Kas aafriklased on vaesed sellepärast, et meie neilt ressursse ära võtame? Nad ei oska ju ise midagi teha. Neile kuluks punane plaanimajandus praegusel arengutasemel kohe ära.
Arenenud maades on põllumajanduse osa SKP-s ja hõives ikka väike 2-5%. Kui oleks probleeme toitmisega, oleks see number suurem ja sellepärast veel ei toimuks suremine. Väidan, et ressursside efektiivsema kasutamisega on võimalik ära toita vabalt isegi 40 mld inimest. Efektiivsus võib suureneda kasvõi transaktsioonikulude vähendamisega (USA-s 50-80% SKP-st). Peaks olema väljaarvutatav kui palju päikesevalgust Maale langeb, kui suur on see energia. Kui palju selle energiaga saaks inimesi toita. Pluss Maa siseenergia. Pluss talletatud energia fossiilsetes kütustes. Millegipärast suurima rahvaarvuga Hiina probleem seoses viimase aja WTO-kõnelustega oli hoopis toiduainete suurem eksport Hiinast. -
Kui HIV töövõimelise elanikkonna hävitab, kuidas saab tagajärg positiivne olla? Aafrika vaestes maades reaalsus.
-
Aafrikasse ei sobi Euroopas kasutatavad põllupidamismeetodid. Sealne muld on väga õrn, et kui sinna suurte traktoritega peale ronida, on varsti kõrb valmis. Et aafriklased ise midagi teha ei oska on selge rassism - tihti on probleem suurtes võlgades, väliskorporatsioonide kasumiahnuses, seaduste puudulikkuses, mis kõike seda võimaldab. Aga rikkad majandused peavad ju ka kuidagi ennast kaitsma. Mis juhtus 70.-ndatel kui nafta hind mitmekordistus? Rikkuste ümberjagamine, mis läänes tõi kaasa majanduskriisi, Lähis Idas rikkuse kasvu, mis õige käitumise korral on vaesed riigid rikkaks teinud.
-
Meetodid peavad loomulikult vastama kohalikele nõutele. See olgu vastavate spetsialistide pärusmaa. Silte võib külge kleepida, kuid ajaloos eristatakse siiski tsivilisatsioonide arengutasemeid. Kultuurilist tausta jne. Euroopa, Ameerika efektiivsuse rõhuasetus tuleneb väidetavalt protestantlikust ristiusust. Kui see on põhjus, pole midagi tegemist rassismiga. See ei tähenda aga, et Aafrikas ei tulekski efektiivsuse peale mõelda. Sealsed meie mõistes üdini korrumpeerunud valitsused küll efektiivsed pole. Lähis-Ida on erand, seal kallati lihtsalt kõik nafta eest rahaga üle. Põhirikkus on sealgi kohalike rikaste kätte koondunud (Saudi prints jne.).
Minu meelest kannataks Eesti 10 kordse rahvaarvu kasvu küll välja ja tuleks ise toime. -
USA rahvaarvu 2,4 miljardit ei kujuta ette
Aafrika 7 miljardit samuti mitte
Euroopa 4 miljardit ammugi mitte, Hiinast ei räägigi praegu.
Eesti on suht hõreasustusega, ja tegemist on pigem erandi kui reegliga
Aafriklas ka piisavalt kristlasi. Iirimaa on katoliiklik maa ja majandus õitseb, Jaapanis kristlasi vähe, kuid majandus maailma enimarenenumaid. Ei saa kõike rassi või usuga seletada. Euroopa on algselt asumaadest kasu lõiganud, hiljem on kasusaajate sekka ka USA imbunud, võtted teised kui vanasti, kuid fakt on see et elatakse teiste arvelt. -
Thomas Maltus ei kujutanud ka ette tänast rahvaarvu. :)
Kõike ei saa loomulikult kultuuri või kommetega seletada. Aga võtame ühe näite. Kui eestlased kolisid tsaarivenemaal Kesk-Venemaale paksu mullakihiga parasvöötmesse elama, imestasid nad, kui kergesti oli võimalik põllumajanduses saaki saada. Ometi elati seal viletsamalt kui Eestis. Kas sellepärast võtsid eestlased venelastelt midagi ära? Millega ma leppida ei suuda ongi idee, et mina elan kellegi haige aafriklase arvel. Kuidas? Temalt ei olegi ju midagi võtta. Need on nagu sarnased globaliseerumisvastaste reaktivistide ideedega? Kas see, mida me tarbime arenenud maades toodetakse puruvaeses Aafrikas mustanahaliste higiga? Siis oleks Aafrika riigid tööstusriigid!
Võimalik argument, et elame aafriklaste arvel võib olla, et nemad peavad tasuma suuri laenuintresse. Minu meelest on nendele riikidele arenenud maad igati doonoriteks olnud. Laenates neile raha, võimaldades neil osta väljaspoolt kaupu ja hiljem laene lihtsalt kustutades. See on sotsiaalabi. Rohkem kaupu liigub vaestele, kui sealt välja. Sama sotsiaalabi eest need maad kasvatasidki oma rahvaarvu. -
Tore sotsiaalabi küll, raha laenatakse relvade ostmiseks, mis ostetakse muidugi samadelt, kes raha laenasid, relvade omamine loob ebastabiilsuse, ei mingit kasvu ja langetaksegi võlaorjusesse, kus ei jõuta enam intressi maksta. Rahvaarv sotsiaalabist küll ei kasva siin on igal rahvusel oma demograafiline tee käia.
Tunnistan, et edasine väitlus/vaidlus nõuab veidi faktide uurimist, mis omakorda aega, mida hetkel napib. Võtan asja veidi hiljem korralikumalt ette, hetkel toetusin oma mälule. -
Tooks paar näidet selle kohta kuidas arengumaade arvelt elatakse.
Kõigepealt, kel raha, sel võim ja seega õigus. Seega esiteks kehtivad mitmed kaksikstandardid.
Kõrvu on jäänud väide, et kui üks Aafrika riik otsustas kalli patenteeritud aidsiravimi asemel ise odavat analoogi valmistama, siis tuli USA poolt karm korraldus selline tegevus lõpetada. Samas kui USA-d ähvardas katk, siis tehti Saksa ravimitootjale selgeks, et nende patent ei huvita kedagi. Kui USA elanikkonnast oleks 20% aidsihaiged, siis ei huvitaks USA valitsust ka AIDS-i ravimi patent.
Teiseks on arenenud riigid suutnud oma turge ülimalt hästi kaitsta. Selleks on tollid (mis küll vaikselt kaovad), sisseveokvoodid, ja mis kõige tähtsam kvaliteedinõuded. Ka Eestis on see aktuaalne teema, et kas lihakombinaadi pesuruumi kapid peavad olema sileda või kolmnurkse katusega. Eesti otsus minna üle euroliidu standartitele tähendab meile mitmekordselt kalleimaid ravimeid (päevapoliitikast võetud väide) jne. Vaesed arenevad riigid ei suuda täita kvaliteedinõudeid, mis on tihti absurdini aetud ja seega jääb turg väikeseks.
Kolmandaks on rikastel riikidel raha, et oma tootjaid kaitsta. Eelkõige kehtib see põllumajanduse ja Euroopa kohta, kuid ka USA-s pole haruldane, et asutakse mingit tööstusharu kaitsma. Nii lastaksegi hinnad alla või suletakse koduturg, lastakse vaese areneva riigi tööstusharu põhja ja korjatakse hiljem monopolistina kasumeid.
Kokkuvõtteks: vaene riik, mis ei ole suutnud kuidagi oma kapitali akumuleerida, peab võtma laenu, et tööstus üles ehitada, samas kui arenenud riigid on oma turu selle tööstuse toodangule sulgenud, siis lähevad ettevõtted pankrotti, aga laen jääb. Kes süüdi on? -
Kui vaeste maade tooteid keegi vaja, siis miks on suhteliselt odavad Aasia tooted nii levinud? Standardid peavadki kehtima. Kuidas sa saad muidu olla kindel toote kvaliteedis? Kui neile kehtikski selline barjäär, siis miks need maad ei kauple omavahel madalamate nõuetega. Nendes maades elab piisavalt palju inimesi. Isegi riigi sees palju. Võiks väita, et parem ja tulutõotav turg asub arenenud maades, kuid kunagi olid ka USA ja Euroopa tööstusliku arengu alguses ja nad pidid leppima peamiselt oma turuga.
Vaene riik EI PEA võtma laenu arenguks. Investeeringute tegemiseks ei pea säästud tulema ilmtingimata välismaalt. Kodumaine sääst võib tekkida näiteks rikkuse akumuleerimise kaudu rikaste kätte vaestes maades - vaesed ju säästa ei suuda. Küsimus on, kas need rikkad veavad rikkuse välja või investeerivad kodumaale. Järelikult on oluline poliitiline stabiilsus. Igasugune stabiilsus. Aasia riikides on rekordiliselt kõrge säästu osakaal SKP-s. Ja neid riike ei panda ühte gruppi Aafrika maadega.
Kui ettevõte läheb pankrotti, kuidas siis laen jääb? Ainult juhul, kui riik on selle laenu garanteerinud. See näib olevat üleliigne riigi sekkumine majandusellu?
Pigem on asi selles, et eri tsivilisatsioonide kokkupõrkel tekkib mõnedes inimestes frustratsioon. Oskamatus sündmusi mõista. Olukord on sarnane Eesti üleminekuühiskonnas. Oskamatus toime tulla. Üks võimalus oleks olnud vanaviisi jätkata, lasta eri tsivilisatsioonidel omasoodu areneda. -
Aasia tooteid on küll igal pool, aga küsimus on kellele läheb kasum. Kas mobiiltelefon, kus on sees kirjas made in estonia on Eesti toode? Ei ole, või õigemini on väga väikses ulatuses, sest tegelikuks ´asja kokkupanemiseks läheb vaja vähe raha (on küll tööjõumahukas, kuid seda teeb odav tööjõud). arendustöö on sisuliselt monopoliseeritud. Mitut Aasia tippfirmat inimesed teavad (va Jaapan)? Samsung on esimene, siis Daewoo, LG, kõik Lõuna Korea valitsuse rahaga üles upitatud kontsernid. Mõni Indoneesia, Malaisia, Filipiinide globaalse haardega firma? Ei tule ette. Sisuliselt saavad inimesed lihtsa allhanke eest minimaalset tasu, kasum jookseb aga suurfirmade taskutesse,
Kui riik mille kogutoodang on $1000 inimese kohta aastas tahab järgi jõuda rikastele riikidele, siis peab ta arenguks laenu võtma. Riik on sunnitud laene garanteerima, sest ettevõtetel üksikult on võimalik laene saada ainult mõrvarlike intressidega.
Ei ole asi ainult tsivilisatsioonides. argntiina oli 1930`ndatel aastatel maailma rikkamaid riike, vahepealsest vaesusest on küll välja tuldud, aga rikkus on kadunud.
Et rikkuse aluseks on haridus on fakt, et selleks on demokraatia on küsitav (vaadates Hiina tõusu), ja et aluseks on tsivilisatsioon või kultuur on selgelt vale. -
rikkuse aluseks on samad asjad mis koige aluseks:
1)tahe teha
2)suutlikus teha
3)tegemise v6imalikus
hiina vs demokraatia.. mis on yhist?
majanduslik vabadus! st inimestel voimalus teha biznist.
tahe tuleb ahnusest ehk inimloomusest
suutlikkus tuleb koos riigi arengutasemega. hiina ikkagi on teatud tasemel arenenud.. -
See on tore ahvatlus oponent rassisti ja natsina hukka mõista, kui viimane kahtlustab tsivilisatsiooni või kultuuri rolli majandusliku käekäigu faktorina. Palju õnne. Suhtumine oleneb nendest asjadest. Lugedes Eesti jaoks kaduma läinud Preatoni kommentaari tema Egiptuse tööjõu kohta tuleb see välja. Viimaste islamistide jaoks pole olulised maapealsed saavutused, vaid elu pärast surma. Järelikult pole vaja töötada, pole vaja pingutada. See mõjutab majanduse arengut. Kui see pole osa tsivilisatsioonist, kultuurist või usust, siis mis see on? Sama tüüpi erinevused ei iseloomusta tõenäoliselt ainult islamiusulisi.
Uus intrigeeriv mõte tekkis. Haridust ei tasuks ületähtsustada. Igasugune haridus ja inimkapital pole väärtustloov. Kuigi paljudele ebameeldiv mõte, tundub realistlik. Ei hakka näiteid tooma, võib peksa saada. :)
Kurnajate ja kurnatavate terav väljatoomine pole uus idee. :) Oluline vahe on, kas me suhtume inimestesse, rahvastesse, ühiskondadesse kui väetitesse abivajajatesse või loovatesse, vabadesse otsustusvõimelistesse isiksustesse. Vasak-parem vaade vist?
Kordan veelkord, edukaks arenguks ei ole tarvis minu meelest tingimata laene võtta. Näide börsifirmade maailmast. Warren Buffett otsib näiteks kompaniisid, mis suudavad kasvada ja tulusad olla ilma suure laenukoormata. Kui on hea projekt, finantseerib see ennast ise. Kui palju aktsiaemissioone on näiteks Hansapank pidanud oma edu saavutamiseks tegema? Julgeks öelda, et mitte just väga palju (eranditega). Kui Microsoft oleks pidevalt raha juurde hankinud, oleks Bill Gates'i osalus imeväikeseks võinud jääda.
Kasum ei jookse minu meelest tingimata suurfirmade taskutesse, vaid võib voolata ka uute efektiivsemate innovaatorite taskutesse. Sellepärast vanad tehnoloogiad kõrvale tõrjutaksegi.
Odava tööjõu kasutamine või mitte, aga turumajanduses müüb igaüks seda mida tal on. Sotsiaalsete ideedega Soome president T. Halonen ütles hiljuti teleintervjuus, et kapitalism pole täiuslik, aga teadaolevatest parim korraldus.
Ükski teine süsteem ei ühenda nii hästi ühiskonna vajaduste rahuldajat preemiatega selle eest. Kui ei oleks piisavalt eraomandit ja käsutusõigusi (property rights), mõtleks me võib-olla sarnaselt egiptuse islamistidele elule pärast surma, mitte tänastele vajadustele. See oleks väga keskaja moodi. Peale tarbijaühiskonna puuduksid meil ilmselt arvutid, autod, kaasaegne meditsiin jne. Kõik need on saavutatud töömeeleolus, mitte mõtisklustes taeva ja põrgu üle. Sedaviisi tuleks leppida ehk nende leiutistega, mida näiteks Taliban jumalale meelepärasteks pidas, või veel vähematega. -
alo54 jutt tundub kuidagi tuttav (ilmselt siis ka õige):
aafriklaste hädades on süüdi väliskorporatsioonid ja teised kapitalistidest vereimejad kes on laenu andnud, sellega tublidele ja usinatele aafriklastele võlgu tekitanud ja nüüd nõuavad alatult oma laene tagasi. samuti on süüdi puudulik seadusandlus (ilmselt on ka selle teinud imperialistid) ning õrn muld, millele ei tohi alatute vereimejate toodetud traktorid peale sõita. lahendus on vist ilmselge? tuleb võlad kustutada, olemasolevatest seadustest mitte kinni pidada ja pahad traktorid ära lõhkuda. sellega tuleb õnn töökate ja nupukate aafriklaste õuele. -
Ok ei taha kedagi rassismis süüdistada, aga jään eriarvamusele, et majandusarengul on määrav jõud usul. Muidugi kui maa eesotsas on fundamentalistid, aga enamasti ei ole. Võtame Eesti - kui palju on meie valitsuses tõsiseid protestante, vähe, ise loeks ennast ka ateistiks, kuigi mingi mõjutus on kindlasti ka kristlusel.
Teises suhtes oleks huvitav kuulda hariduse ületähtsustumise kohta. Mina pigem selle poolt, et seda ei tohiks alatähtsustada. Fakt et kui suur osa elanikkonnast kirjaoskamatud, siis pole arengut loota. Samas Eesti kiirel arengul kindlasti oluline roll sellel, et hariduse tase nii kõrge oli/on.
To Osama: kurjad imperealistid vedasid Aafrikast orjasid, tegid röövkapitalismi asumaades, asumaade iseseisvudes jäid riigid saatuse hoolde, ühe käega anti heldelt laene teisega relvi. Näljas inimeselt ei lähe ju võlga tagasi nõudma.
Väide on et Aafrika heaks tehakse liiga vähe ja seda tehakse printsiibil anname neile parem kala kui õnge. Rikaste riikide abi jääb tulemusteta kui sinna hoolsalt relvi müüakse. Ja loomulikult topeltstandardid. 5000 inimest New Yorgis terrorismiohvritena võrdub 100 000 ohvriga ex Jugoslaavias ja 1 miljoniga Hutude- Tutside maal. Õigemini ei võrdu vaid on hulga tähtsam lääneriikide jaoks. -
alo54, see on õige, et paljud riigid saavad pigem kala kui õnge, kuid see on nende enda soov. isegi tublidele aafriklastele pole võimalik anda kaupu mida nad ise ei taha. suur osa araabiamaid saavad toiduabi ja stingereid ja nad on selle üle õnnelikud. eriti ilmekalt kujutab aafriklaste mentaliteeti sinu probleemikäsitlus: "asumaade iseseisvudes jäid riigid saatuse hoolde". ilmselt paljude aafriklaste ja ka sinu meelest on õiglane olukord kus riik on iseseisev, st. riigis toimuva üle otsustavad riigi kodanikud, aga rikkust peavad teised andma.
-
Äkki peaks tublidele aafriklastele andma haridust, et nad teaksid, mida tahta?
-
hariduse andmine ka ei pruugi aidata. esiteks ei saa haridust vastu tahtmist anda ja teiseks ei pruugi haridusest ilmtingimata abi olla. WTC-sse kihutasid ju lennukitega sisse saksa ülikoolide kõrgelt haritud tudengid. mis kasu seal haridusest oli? ka mina arvan et kõige olulisem on inimeste mentaliteet, mis kujuneb ühiskonna väärtushinnangutest, mis omakorda on eelkõige mõjutatud ajaloolis-kultuurilisest taustast (religioonist jms. normidest ja tavadest)
-
Huvitav, kas mõni pedagoog ka seda loeb?
Tahaks saada kommentaari selle kohta, kui paljud noortest koolikohustuse täitjatest seda mittevastutahtmist ja innuga teevad?
