Ettevõtlus Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Juhtusin vaatama Terevisiooni. Teema oli selles, et Eesti tööpuudus on 12%. Marko Reikop intervjueeris ühte naisterahvast, kelle nime ma ei mäleta. (vist oli Kadri Hindrikus). Igatahes oli jutt sellest, et tööpuudus on suur, paranemas asi ei ole, nutt ja hala, ootame Eurotsooni ja maailmamajanduse majanduskasvu taastumist....
Ma suisa vihastasin selle peale. No kamoon - proovige tegeleda ettevõtlusega. Lihtne näide: Oletame, et teed väikese ettevõtte, kus on üks töötaja, kes saab 7000kr kuus palka. Ettevõte esitab iga kuu ühe arve 15000kr. Vaatame, mis jääb ettevõtte laiendamiseks:
15000-18%=12712; 7000+33%=9310; Töötaja saab kätte (7000-1000)*74%+1000=5440; Seega, makstes kõik riigimaksud jääb rendi maksmiseks, kulude katteks 3402kr. Kui oled alustav ettevõte või lihtsalt väikeettevõte, siis 15000kr käibemarginaali teha ei ole väga lihtne. Samas 7000kr brutopalgaga väga palju tööjõudu saadaval pole; kontor kõige kuludega alla 3500kr tundub samuti utoopiline.
Kokkuvõte - Väga ebasõbralik ettevõtluskeskond on.
Tulumaksuvabastus ei puhu pilli, kui mingit tulu ei saagi tekkida.
Seega - enne kui me hakkame lootma tööjõuturul paranemist tänu EU majanduse kasvule võiks kõik ametnikud korra eraettevõtet pidada ja aimu saada, et kuidas asjad tegelikkuses käivad. -
Kirjeldatud kuluarvestuses on üks oluline viga - vastavalt seadusele peab töötaja saama ka veel aastas vähemalt 28 päeva puhkust, seega tööjõu tegelik kulu on ca 12/11 korda 9310 ehk ca. 10156kr.
-
Uskumatult imeliku näite ja järeldused on robert suutnud tuua.
sama näide oleks veelgi drastilisem kui teha äriplaan kus käive on 3000.- ja kulud jäävad samaks. see tähendaks kahjumi teenimist, kuid roberti loogika järgi ei ole süüdi äriidee vms. vaid ebasõbralik ettevõtluskeskkond.
soovitus ettevõtjatele: tehke selline äri kus tulud ületavad kulusid. pole mõtet eelduseks võtta, et 15000.- kuukäibega peab megakasumit teenima ja investeerida saama. -
Ma juhiks tähelepanu sellele, et äri alustamiseks peab olema algkapital ja teadmised. Kui sa elad kuskil maakolkas - vanemad on töötud või heal juhul pensionärid, kust sa selle raha võtad? Raske saab olema, kuid mõned saavad siiski hakkama. Kui pole kaua maal käinud, siis ei kujuta ettegi, milline elu seal on. Käid korra ära ja siis mõtled, et endal on väga hästi läinud. Kauplen ise börsil ja olen sellega oluliselt oma raha kasvatanud, kuid kui ma paneksin end mõne maapoisi rolli, siis vaevalt ma nii kaugele oleks jõudnud.
-
ps. parandan natuke, kadri hindrikus loeb minu teada terevisoonis uudiseid:)
-
Tõepoolest - rightsaid, sry diktori nimi oli jah selline. nagu ma ka enne diskleimisin - ei mäletanud täpset nime.
Osama - üks mu tuttav ütles, et ühed leiavad kõigest uuest ainult vigu samal ajal, kui teised püüavad positiivset ära kasutades edasi liikuda.
No mis seal salata - tõepoolest oleks hea teha äri, kus tulud ületavad kulusid. Kohe esimesel silmapilgul omada ... PLAKS, algkapitali miljon krooni ning äriplaani, kuidas paekivist sealiha toota. Kui oled Urmas Sõõrumaa, Hannes Tamjärv või Tarmo Sumberg, siis võiks eeldada, et näide ei puuduta neid. Paraku on neid mehi väga vähe. VÄGA VÄHE.
Mida ma oma näitega teha tahtsin oli näidata, kuidas üle poole ettevõtte poolt teenitavast rahast läheb enne töötasusid riigile. Minu näide oli mõeldud illustratsiooniks, kuidas 15000kr kuukäibega EI OLE VÕIMALIK mingit äri teha. Samas olen ma veendunud, et 180000kr aastakäivet ei ole 50% elanikkonnast võimelised genereerima. -
Osama, Roberti näitel pole viga midagi. 15 000kr mille alusel arvutusi tehti ei tähenda veel firma käivet vaid teenitud raha. Käive võiks sama olla ehk ainult konsultatsioonifirma puhul. Uue firmana turule tulles tuleb tihti konkureerida vanade tegijatega. Algajal firmal 15000kr kuus ühe töötajaga teenida ei ole sugugi imelikult vähe. Aasta käive võib samas olla ka umbes 1 000 000kr.
-
ikka ei saa pointist aru. kas tahad öelda, et maksukoormus on liiga suur? miks peaks 50% elanikkonnast 180000.- aastakäivet genereerima? miks peaks üldse pooled elanikest käivet genereerima? kui palju see 50% on võimeline käivet genereerima? kas ettevõtluskeskkond on süüdi et tamjärvesuguseid on liiga vähe?
olen su tuttavaga nõus, st. ei ole mõtet ettevõtluskeskkonnast vigu otsida ja viriseda vaid äri teha. ettevõtja maksukoormus võiks antud näites olla 0%, ka käibemaksu ei käse keegi maksta. ülejäänud raha jääb üle ja ise otsustad kas üürid kontori või ei, kas palkad kedagi ja ise ei tööta. või registreerid end FIE-ks. -
Sa väitsid Osama, et 15000kr käivet pole mõtet teha. No ja mina väitsin, et pooled inimesed ei olegi selleks võimelised. Ja lisasin, et loomulikult oleks hea teha projekt a la Hansapank, aga selleks on võimelised väga vähesed.
Natuke arusaamatuks jäi, et kuidas seda käibemaksu ei käse keegi maksta. Vahest selgitaksid, kuidas see legaalselt võimalik on? Eeldused siis, et esitatud/saadud arvete vahe annab 12712kr+18%km. Kuidas sa jätad järgmise kuu 20nendaks kuupäevaks 2288kr maksuametile kandmata? -
maksustatav käive aata algusest peab ületama 250000.-, et sul tekiks kohustus end käibemaksukohustuslaseks registreerida
-
Küsimus, kas kõik, kes te olete siin sõna võtnud, omate (või olete osanik) või olete omanud oma äri?
Mina olen, tänaseks on ettevõtte küll alles, kuid majandustegevust ei toimu. Lugu ise järgmine. 1999 aastal otsustasid 4 sõpra teha oma ettevõtte, otsustati
OÜ kasuks. Äriideeks oli õnnitluskaartide, jõulukaartide jmt saatmine, st. meie saatsime ettevõtte eest kaarte, meie asi oli seda teha õigeaegselt. Tellija valis
välja kaardi ja teksti. Asi toimis, st tekkisid reaalsed tellijad. Saime aru, et see on aastate pikkune äri. Põhjus, 4-st 3 (k.a. mina) ei loobunud palgatööst. Osanikul, kes
üksi tööd rapsis, sai kõrini. KUID põhiline põhjus oli alt minekul see, et keegi meist ei võtnud seda 100% pühendumisega, 3-l oli tagala. Ühel oli aga hirm ebamäärase
tuleviku ees. Selliine ilus kurb lugu :). Ja keskkonda ma süüdistada küll ei saa. -
oman oma äri
-
good point getraja - ei saa keskkonda süüdistada, kui ise 100% pühendunud pole. Isegi kui pühendumust piirab (üli)kool, teine töökoht vms. Üleüldse pole vaja süüdistada. Tänase jutu alustus tuli aga veendumusest, et euroliidu majanduskasv on kyll viimane, mis töötust parandab
-
Ma arvan, et EL-i tulemusena võib töötus kohati isegi suureneda, kuna paljud ettevõtted ei tule toime ajuvabade normide täitmisega.
-
ma ka kunagi tegin firmat s6beritega :)
pisifirmade puudused:
1)kui yks teeb ja teised on osanikud on n6me. pyhendumine on vajalik.
2)normaalseks töötamiseks on vaja raha ja seda yle 40 000 eegu
3)spetsialistide tehtud firmadel on rohkem community kui firma maitse kyljes..
nyyd on mul uus plaan!
tunduvalt suurejoonelisem..
teha riistvara MIDI sekvenser Live esinemiste jaoks & jammimiseks.
siis oleks konkreetselt ekspordiartikkel ja saaks laari vastuv6tule :)
praegu pungestan end asja manuali kirjutamisega.. siis tuleb demolaite.
selleks et niikaua vastu pidada peab varsti vist tööle minema, kui nasdaq ei kuku :)
eesti ettev6tluskeskkonna puudused on:
riskiv6tmise julguse puudumine, nii töötegijate kui ka finantsasutuste poolt!
k6ik muu on jama. ma v6in ju obinitsas ka r&d teha
v6i narvas asja kokku panna.. maksud on normaalne osa elust..
igasugu maksusoodustused toovad kahjuks maksupettureid, seega
on eestis eelkoige inimesed ise syydi et ettev6tlust ei teki. -
hea tahtmise korral leiab virisemiseks põhjust alati. hea põhjuse on andnud WTC ründamine. paljud börsiettevõtted on oma nõrku majandustulemusi sellega põhjendanud. võib muidugi kurta selle üle, et pole stardiraha ja pole seda ja teist. mulle tundub et kõige olulisemad on isiksuse omadused. miskipärast suudavad ettevõtjad, kes on võlgadesse sattunud, pankrotti läinud jms. täiesti nullist korduvalt uuesti alustada.
-
Elus on vaid 2 kindlat asja: surm ja maksud.
-
Maksud ei ole kindlad. Maksud on muutuvad sõltuvalt ajastust, sissetulekutasemest ja geograafilisest asendist.
Surma puhul om korrelatsioon väiksem. -
minuarust on surevus aafrikas suurem kui meil on maksud :p
-
riq: väga 6ige, finantsinstitutsioonid ei taha kuidagi riski v6tta, kui tahad ettev6tluslaenu, isiklik vara panti jne. no vaatame, hansapank on läinud nii konservatiivseks ja kui inimesed 6pivad natuke intressi ja värki tundma, siis järelmaksukaardid ka enam ei lähe...
aga ettev6tluskeskkond on kyll jube (loe yksk6ik millist seadust v6i topi nina yksk6ik millisesse riigiasutusse), seadused on absurdsed ja aina absurdsemaks läheb (vaadake kuidas neid välja töötatakse - vahel kolmapäeviti menuseriaal Riigikogust). ja mis puutub maksuvabastusse, siis liiguvad juba sahinad... tundub, et head tegijad m6tlevad siit lahkumisele v6i on juba lahkumas ja siia jäävad ainult... mart laarid. -
nojah, pank on paha kui muude tagatiste puudumisel tahab isiklikku vara panti, isiklikku vara ju ei taha anda. aga miks peaks pank tahtma oma varaga riskida kui laenusaaja ise ei taha oma varaga riskida?
-
Soren räägi mulle ka kuhu neil suurematel siis siit lähiümbruskonda lahkuda on: Soome, Venemaale, Poola, Saksamaale, Hispaaniasse.. ? Euroopa kontekstis on meil VÄGA MADALAD MAKSUD ja VÄGA INNOVATIIVNE RIIGIAPARAAT (kasvõi ID kaarti, E-valitsuse ja digi allkirja rakendamise osas). Vabanda et ägestusin :)
-
osama,
sa kujutad ette mida tahendab panga jaoks kaotada 1 mill v6i enterprenööri jaoks kaotada
aasta oma elust
kogu oma vara
tervis
beibed
noorus
asi pole ainult rahas. panga jaoks on. inimese jaoks pole.
see peaks ikka eriti loll olema kes kogu oma elu paneb kaalule et siis hiljem saada 10% sellest mis saab pank sest pangal oli raha.. -
jah muidugi, eks laenutaotlustega teemal: "mis on kümme tuhat krooni pangale?!" käib pidevalt inimesi pangas. tõesti ei oska öelda, miks neid taotlusi ei rahuldata. ilmselt töötavad pankades lihtsalt kurjad inimesed.
-
riq, kui selline laenamine on erandlik, siis võib pank riski võtta ja midagi ei juhtu pangaga, kui enterprenöör peaks hävima. Aga peaks panga poliitika selline olemagi, siis varsti panka ei ole.
-
f***, ega pangad enda rahaga ei riskeeri. aga siiski, selline ylikarm laenupoliitika ajab tihti närvi. samas s6idavad laarid ja sherid teised ryblikud mersudega ringi, jagavad rahva raha oma sugulastele, kes samuti riigiametis ja pudistavad inglise keelt. 1 mio ladina-ameerika keelte arendamise keskusele, 1,5 mio raamatukogude yhendamise keskusele, 0,5 mio rattakummide parandamise keskusele... ???
aga t6epoolest-- maksukoormuse pealt ei tasuks kelkida. et ref-id tahavad yksikisiku tulumaksu 20%-le saada, tuleb puudujääk ilmselt katta, yllatys-yllatys, juriidilise isiku tulumaksuga. minu arvates on teema aktuaalne juba järgmisel aastal ja m6ned on öelnud et 2003.a. alates on meil tulumaks nagu viis kopikat. vabastus on siiani olnud vaid majanduskeskkonna lyhiajaliseks tugevdamiseks.
kuhu minna? alati on kuskile minna, aga keegi ei oota seal. välismaal on eestlased ikka n6ukogude seltsimehed, kellele tuleb igaks vastu näppe anda, et nad ei valetaks ja varastaks. aga tean mitmeid, kellel on siinsest korraldusest lihtsalt siiber ees ja kes on siit selle pärast lahkunud. kui oled tubli, on sul k6ik v6imalused ka väljaspool Eestit. näiteks usa-s on m6eldamatu, et v6mm s6idab teelt välja, sest kiirustas, ET VIIA SELTSIMEHELE, KES OTSIS KURITEOPAIGALT TASKULAMBIGA ASIT6ENDEID, PATAREISID (EP-s).
Osama: minu meelest oli mingi kokkulepe nime suhtes? Kuigi, ega see enam eriti ei häiri. -
riskija: tean et vahel annavad pangad laenu juhtkonna tuttavate poolt juhitud firmadele, samas kui teised sama v6i väiksema riskitasemega firmad seda ei saa. 10 punkti fair play eest!
-
soren, kas panga poolt antaval rahal polegi omanikku ja see on erilist sorti raha millega võib vabalt riskida?
-
jep.
-
ahah, siis muidugi
-
Mehad, no ei ole mõtet lahmida, minge parem koju.
-
Natuke va pangateemal - minu meelest on õige, kui pank käitub pigem pandimaja, kui riskikapitalistina. Pangal on samuti aktsionärid, kes ootavad kasumit. Kommertspanga kasum tuleb pigem intressimarginaalist, kui equity-investmendilt. Kleepida aga sisulisele equity-investmentile laenutoote silt juurde on petmine ja eks sealtkandist ka põhjaläinud pankade stooride uurimist võiks alustada. Ega pank pole sotsiaalasutus, kes ettevõtjate mured lahendab.
Aga kas keskkond on hea või mitte - eks see dialoogi algatamise mõte oli. -
Huvitav, mida Simpeli tüdruk keskkonnast arvab?
http://www.playboy.com/cyberclub/cybergirl/oftheweek/piret_aava/02.html -
ma seda räägin rohkem et eestis ei ole riskiv6tjaid! (v.a. xxl osanikud)
mul vanaisa käseb börsistuffi maha jätta
vend sunnib mind tööle
s6ber eelistab 20k palka
ma ei tea yhtegi tuttavat kes oleks n6us miski oma firmaga punnitama riskides millegagi!
ja sama on ka ärimaastikul - k6ik on miskid alalhoidlikud eestlased kes tahavad kindlat kasumit ala toome maale ja myyme maha ja riski ei v6ta.
v6ibolla on mul vale arusaam riskirahast..
soomes naiteks saab riigillt pappi eriti sheffide tehnovärkide jaoks!
ja riik toetab ka seda et firmad teevad ylikoolidega koostööd, plekkides osa kinni..
eestis pole mitte ettev6tlusvaenulik vaid riskiv6tmisvaenulik keskkond - inimeste syy mitte riigi -
a ma olen küll igasugu ettevõtmistega tegelenud ja riske ka võtnud.
a ega see ettevõtja leib kerge ei ole ja mõnikord lihtsalt on mõttekam tööline kah olla ja siis on ka vaba aega erinevalt ettevõtjast
oleneb muidugi inimesest kah -
to gertraja: sedant, et ega Sul passwordi pole. uuriks ka seda piret aava ettevõtlust
-
Tegelikult on võimalik saada ka Eesti Regionaalarengu agentuurilt stardiabi.Aga see on minu arvates rohkem üks suur nali.
Stardiabi ülemmääraks on üldjuhul 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni. Erandjuhtudel, kui
äriplaan on orienteeritud ekspordi arendamisele ning firma olulisele kasvule, võib taotletava
toetuse suurus ulatuda kuni 100 000 (saja tuhande) kroonini.
EAS toetab järgmiste valdkondade projekte:
1.6.1 kodumaise tooraine vääristamine;
1.6.2. muu tööstuslik tootmine;
1.6.3. tööstust toetava teeninduse arendamine;
1.6.4. turismiteenuse osutamine;
1.6.5. tootearendus ja turundustegevus
1.7. EAS ei anna stardiabi järgmiste valdkondade projektidele:
1.7.1. põllumajandus;
1.7.2. kalandus;
1.7.3. transport;
1.7.4. metsavarumine;
1.7.5. jae- ja hulgikaubandus v.a. olemasoleva ettevõtte euronõuetega vastavusse viimine;
1.7.6. kinnisvara arendus;
1.7.7. finantsteenused;
1.7.8. alkoholi- ja tubakatoodete tootmine/ vahendus;
1.7.9. hasartmängude korraldamine; -
Roberti naide oleks nats parem kui kaibemaksu jataks vaatluse alt valja, sest see ei tulene ettevote tegevusest niikuinii(naiteks tooraine voi muu inputi eest saadakse kaibemaks tagasi ja lihtsalt see osa mis tuleb endal maksta on tarbija poolt kinni makstud lisand vaartus). Nuud vaatame asja uuesti ja naeme et pilt paistab marksa parem, kuid jah, vaikeettevotlus on kehvas seisus, riik ei aita mitte vaikeettevotlust vaid kipub suurendama suurettevotluse eelist vaikeettevotluse ees.
-
Kuna järgmistel valimistel tuleb Keskerakond võimule, siis peaks ka riigi poolne suhtumine väikeettevõtlusesse paranema. On ju väikeettevõtlus paksu keskklassi tekkimise aluseks :)
-
eesti ja tegelt suva kapitalistliku riii puudus ongi raha v6im
ja raha on suurettev6tetel.
no mis te arvate kuidas parteid end yleval peavad?
ja kelle huvisid siis veel kaitsta kui mitte toitja oma?
eesti vajab kunni! -
Innovatsioonikeskus on veel selline asutus mis aitab hea
idee korral uuel firmal alustada. Aga nad on valivad,
idee peab olema kuidagipidi kas teaduse või mingi
uuema tehnoloogiaga seotud. -
Mul on veel üks ilus lugu.
Minu sugulane tegi transpordifirma (1999.a.), liisis veoki ja järelkäru. Võttis tööle 2 autojuhti ja sõlmis logistikafirmaga kokkuleppe, kes talle koormaid ajab. Mõni aeg hiljem soetas uuema haagise, vana müüs maha, nüüd sai ka Saksa sõita, raha tuli rohkem. Kuna auto vajas remonti, siis ühel kuul tulnud tulu läks järgmisel kuul. Tänaseks on tal 2 auto ja 2 haagist. Kuid ta pole rahul, otsib endale töökohta, sest ta on pideva surve all, kogu aeg muretseb (kas jätkub vedusid, kas auto peab vastu, kas pere saab üleval peetud). Ta tahab kell 17 minna koju ja jätta mured. Või on tegemist "seal kus meid pole, on kõige parem" fenomeniga. -
ma arvan kah, et kui sa teenid töötajana nt 20000, oma bisnesid ajades aga 30000, siis ei pruugi valik oma bisnesi suhtes olla ainuõige. just see, et sa kogu aeg pead miljoni pisiasja pärast muretsema ja ei saa oma töö probleeme tööle jätta, vaid need käivad igal juhul sinuga kogu aega kaasas, on tohutu kaaluga. oleneb muidugi ka bisnesist - kas läheb ludinal või mitte.
-
kui sa teenid töötajana 20K ja ei vastuta millegi eest ja jõuad veel oma bisnist ajades kamaluga 30K kokku kraapida, siis oled viiekümnekilomees. Paistab päris normaalne ja tõenäoliselt ainuõige. -
gertraja juhtumi puhul on ilmselt tegemist 80-20 fenomeniga. 20% inimestest on ettevõtlikke, 80% lihtsalt palgatöölised. 20 % jaguneb omakorda - 20% on edukad ja 80% vähemedukad ettevõtjad. Nemetet transafirma omanik on ilmselt esimese 80% lõpu või 20% alguse hulgas.
-
inve stoor: ma kirjutasin nats segaselt. mõtlesin, et mõlemad variandid välistavad teine-teist.
kas oled palgatöötaja või ettevõtja, mitte mõlemad korraga -
tänases äripäevas..
Innovatsiooni takistab kõige enam rahapuudus
Eesti innovatsiooniprofiili miinused
peamine takistav tegur –rahapuudus
pole teadvustatud innovatsiooni ja patenteerimise tähtsust
IT-spetsialistide ja inseneride puudus
tuleb ühendada tehnoloogiaarenduse ning juhtimisoskused
nõrk innovatsioonialane koolitus
teadus- ja arendustegevuse liiga akadeemiline orientatsioon
ettevõtluse tugistruktuurid ei toeta otseselt innovatsiooni
puudulik koostöö tugistruktuuride vahel
Soovitused poliitikategijatele
tagada tugistruktuuride ja tehnoloogiaagentuuri piisav finantseerimine
parandada tugistruktuuride koostööd
reageerida paindlikumalt tehnoloogiamahukate firmade vajadustele
lihtsustada patenteerimist ülikoolide baasilt võrsunud firmadele
arendada välja statistiline baas poliitika väljatöötamiseks (on algust tehtud ettevõtete hulgas tänavu tehtud innovatsiooni-uuringuga)
-
Robert ja Rightsaid - Marko Reikopi intervjueerit daami nimi on Maria Hinrikus ja daam saab palka majandusministeeriumist.
Just my 2 cents.... -
Tahan gertraja näite kohta öelda seda, et päris nullist ettevõtlust arendada on raske ja nõuab palju tööd ning võtab, vähemalt minu kogemuste põhjal, 3-4 a. Esimesed 3 a. on kõige raskemad. Selleks ajaks saad õieti jalule ja veidi pinget tagasi tõmmata. Peale 3. aastat on piisavalt kapitali, et ennast mitmeid kordi kiiremini edasi arendada.
Minu vanemad alustasid FIEna 6.aastat tagasi ja said paar aastat tagasi tasemele, mis neid ea tõttu rahuldas, nüüd tegelen mina sellega, et liiga suureks läinud FIEd OÜks ümber teha ja edasi kasvatada(alustan nullist teatava algkapitaliga). Arvestan praegu, et paar, kolm aastat on rabelemist nii, et mine või lolliks ja siis saab alles minu arvates õieti äri ajama hakata(mind võibolla rahuldav tase). 1.mil ei tähenda veel äri. Äri on funksioneeriv süsteem, mis toodab sulle kapitali. Mil. võid ka panka või aksiatesse panna, see ei ole veel äri. Kõige raskem ongi seda korralikult töötavat süsteemi rajada, see on see mida ma tahtsin öelda.
Kohe suur kala olla, saab see, kes on saanud pärandusena funksioneeriva äri või on avastanud midagi sellist, kus konkurente veel ees ei ole.
PS.Erand kinnitab reeglit.
Tööd tuleb teha seltsimehed esimehed. -
Gertraja - Sinu sugulase probleem on see, et ta on üksi. Kui tal oleks korralik äripartner, saaks ta nii magada rahulikum, kui ka firmat kasvatada kiiremini.
