Börsipäev 5.detsember
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Nikkei 10713.81 2.50%
EUR/USD 0.893 (eile 0.891)
Kuld 275.35 (276.6)
Nafta 19.04 (19.46)
USA aktsiaturu tõus annab tugeva impulsi ka Euroopa turgudele. -
Eesti turg samuti rõõmsalt roheline. Pooleteise tunni kohta on tehtud korralik käive. Suurematest tugevam tõus Hansapanga poolt, 150 krooni tase on läbitud, Telekom tõusis üle 70 krooni.
-
Kas habemik võeti kinni või juhtus midagi muud positiivset? Sellist tõusu nagu ei oleks lootnud ning foorumites on kogu aeg läbi kumanud,et millal see turg juba alla tuleb.Millal siis!!?? Kas üldse enam tuleb?
-
Mulle meeldib võrrelda USA peamisi indekseid Nikkeiga 1990. aastate alguses. Siis oli pärast esimest hoopi (turg kukkus ligi 45,000 tasemelt alla 30,000) turg jälle mitu kuud positiivne ning recoveryga jõuti jälle 35,000-ni. Siis püsis jälle mõnda aega sellel tasemel ja järgmise suurema kukkumisega jõuti 25,000-ni. Siis oli jälle paar-kolm optimismilainet, mis kestsid enam kui kuu aega, kuid 1993. aasta keskpaigas puudutas indeks juba 15,000 piiri.
Teine võrdlus, mis mulle meeldib. 1990. aastate alguses vaatasin ma esmakordselt maailma suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete nimekirja 1990-91 oli maailma 10 suurima ettevõtte hulgas 6-7 Jaapani ettevõtet (peamiselt pangad), millele pakkusid konkurentsi Royal Dutch/Shell, Coca-Cola, Exxon, IBM jmt. kompaniid. Tol ajal ma imestasin (nendest ettevõtetest eriti midagi teadmata), et kuidas on võimalik, et Jaapani ettevõtted on nii kõrge P/E suhtega (100 ja üle selle). Suurimad Jaapani mitte-pangad olid muidugi NTT, Toyota Motors.
Tagantjärele olen hakanud mõtlema, et tõenäoliselt ka tol ajal ei uskunud investorid, et aktsiad on ülehinnatud ja neil olid eelkõige meeles tasemed, kus need aktsiad varem olid olnud. Nüüd on tollasest esikümnest ainult pilpad järel. Jaapani pangad on tõsiselt langenud, NTT on küll teinud läbi tõsise restruktueerimise, kuid ka Toyota turukapitalisatsioon on vaid 83bn USD.
Kui seda võrrelda Microsofti 369bn, GE 360bn, Pfizeri 272bn, Wal-Mart, ExxonMobili, Citigroupi 250-270bn, Inteli 223bn, AIG 210bn, IBM 203bn USD-ga, siis on teiste regioonide ettevõtted pealtnäha teisejärgulised. On see põhjendatud?? Mina küll ei usu. Mulle tundub, et muu maailma suurim ettevõte on Vodafone (164bn USD). Ma arvan, et see ei ole iseenesest loogiline. Tõenäoliselt leidub muidugi ka praegu põhjendusi, et see peabki niimoodi olema, sest üks piirkond on teistest niivõrd palju uuendusmeelsem, efektiivsem jne. Umbkaudu sama, mida räägiti Jaapani kohta 1980. aastate lõpus.
Ma ei oska küll arvata, kas USA firmade langus maailma edetabelis saab olema tingitud nende aktsiate hindade langusest või sellest, et muu maailma ettevõtted hakkavad ülikiiresti tekkiva inflatsioonilise keskkonna tingimustes (3-5 aasta perspektiiv) kasvama. See sõltub pigem keskpankade valikutest rahapoliitika ajamisel, kuid ma olen kindel, et see muutus on järgmise 5-10 aasta jooksul toimumas.
-
ei usu, et keegi hakkaks turukapitalisatsiooni absoluutväärtust põhjendama mingi geograafilise tunnusega. üllatav mõttekäik: vodafone suurus pole loogiline kuna suuremad firmad on kõik usa'st. mina otsiks põhjendusi turukapitalisatsioonile muudest näitajatest nagu kasum jms.
-
Ma arvan, et põhjendamatult kõrge kapitalisatsiooni taga on 2 peamist faktorit. Mõlemal juhul on tegemist mitte küll niivõrd geograafilise, aga pigem finantssüsteemiga seotusega. Kui ma vaatan USA viimase 5 aasta rahapakkumise numbreid, siis julgeks ma küll väita, et tegemist on üliagressiivse ekspansiivse rahapoliitikaga. Kui sellise raha pakkumise kasvu juures n-ö reaalne majanduskasv raugeb, siis on tõsine oht inflatsiooni tekkeks. Infaltsiooni tekkimist saaks loomulikult takistada, kui raha pakkumise kasvutempot vähendada, kuid ma ei ole päris kindel, kas siis täituksid aktsiainvestorite unistused oma ettevõtete kasuminumbrite kasvude osas. Sama kehtib laene andnud finantsasutuste kohta. Ka need on tõenäoliselt arvestanud jätkuva kasvuga. Ma ei tea, kas nullkasvu korral enamike ettevõtete laenuteenindusega rahule jäädakse.
1) osaliselt on siin põhjuseks wealth efekt USA-s (ja omal ajal Jaapanis), mis on aidanud kaasa käibe- ja kasuminumbrite kasvule. Omaette küsimus on nüüd see, kas nõudluse raugedes senised käibe- ja kasuminumbrid on säilitatavad.
2) ja minu arvates veel olulisem aspekt: kas need kasuminumbrite edasised kasvuootused on põhjendatud. Kui süsteemis on raha palju (nagu omal ajal Jaapanis ja nüüd natuke vähem aega tagasi USA-s), siis kiputakse tulevikuootusi üle hindama ja üle hindama ka oma soovi selle kasvu eest maksma. Ma näen põhjendatud P/E taset 30 kandis ainult juhul, kui selle ettevõtte kasum kasvab aastas 20-30% (eeldusel, et pikaajalised intressimäärad on järgmise 5-10 aasta jooksul 4-5% kandis) keskmiselt 15%-line kasumi kasv oleks juba liiga madal. Loomulikult oleks situatsioon hoopis teine, kui pikaajalised intressimäärad langeksid 2-3% tasemele. Kuid nagu ma enne ütlesin, see tooks kaasa inflatsiooniohu. Seda jälle ei peeta heaks, kuna hakkab pikema aja jooksul valuutakursile halvasti mõjuma (ma pean siin silmas näiteks 1%-list aastast majanduskasvu, 5%-list inflatsiooni). -
US, sa viid oma arutlust edasi ju Nokia näitel, egas?
-
Teeks teistkordse panuse WCOM-le (esimest korda foorumis 24.okt.2001)
1) NAZ-100 fundamentaalselt üks odavamaid
2) tehnilise analüüsi pildi järgi oma koridorist väljumas ja tõus oleks loogiline
3) NAZ tundub lähiajal tugev ja loogiline oleks rotatsioon rohkem ja vähem tõusnud aktsiate vahel
Kokkuvõtteks - üks väheseid NAZ-100 aktsiaid, mis tundub atraktiivne nii lühiajalises (1-2 nädalat) kui ka pikema ajalises plaanis. -
Kuldar1, kas sa bilansis Goodwilli nägid? Tegelt peale selle on kõik korras, endal on WCOM kasvukontos.
-
See Goodwill on tõenäoliselt ka see põhjus, miks ta üldse nii odav on. Kindlust annab aga suhteliselt stabiilne cashflow. Lootust on ka tulude tõusule, kuna GXi sugused tõusvad tähed on keskendunud ellu jäämisele ja tulusid lähimal ajal dumpinguga käest ei võta.
-
Tundub palju loogilisem rääkida suhtarvudest P/E jms. kui ettevõtete ebaloogilistest turukapitalisatsioonide absoluutsuurustest sõltuvalt geograafiast. mulle tundub, et US ei räägi mitte nokia baasil vaid PEG suhtarvu klassikalise tõlgenduse baasil. mul on hea meel kui keegi toob tõlgenduse puhul sisse sellised olulised asjad nagu interssimäärad. leian et absoluutnumbrites rääkimine (S&P indeksi keskmine P/E on olnud ajalooliselt mingi suurus X, hetkel on sama näitaja x+5 ning seetõttu on aktsiad ülehinnatud) ilma intressimäärasid arvestamata pole päris õige. tundub loogiline et kui intressikeskkonnas 5% on õigustatud P/E 20, võiks intressikeskkonnas 2,5% olla õigustatud P/E 40. samas ei ole päris selge kui pika aja jooksul tulevikus peaks ettevõtte nõutavat kasvu näitama (30%), selleks et P/E 30 oleks õigustatud. US, mis arvad kui pikal ajal vajalikku kasvu näitama peab?
-
mingi tunne ütleb et homme tuleb must neljapäev
-
Osama, PEG puhul näiteks võetakse enamasti järgmise 5.a. ennustatav kasv.
-
TO: OSAMA
No eelkõige pean silmas lähiaastate (3-5 aastat) kasvu. Vaevalt keegi väga pikkadele prognoosidele julgeb toetuda isegi juhul, kui on põhjust uskuda antud sektori ülipositiivseid stsenaariumeid. Ma tegelikult usun igati, et internet hakkab tulevikus omama päris olulist osa reklaamiturul. Samas on Yahoo kapitalisatsioon suht mõistuspärasel tasemel võrreldes sellega, mis ta kunagi oli. Siiski - sama astme võrra on ta ikkagi kõrgemal kui enamik aktsiaid, mida ma olen põhjalikumalt analüüsinud. Kõik viitab sellele, et investorid ootavad kiiret kasumite kasvu (vähemalt nominaalkasvu). Nominaalkasvu all mõtlen siin inflatsiooni poolt korrigeerimata kasvu. Minu arvates viitavad kõik märgid inflatsiooni märkimisväärsele kasvule 3-5 aasta perspektiivis. S.t. oodatud kasumite kasvunumbrid saavutatakse, kuid seda mitte efektiivsuse kasvu (samad kogused madalama hinnaga), vaid läbi inflatsiooni (hindade tõusu). Ma ei usu, et auto- ja lennukitööstuses ollakse isegi võimelised alles kinni pandud tehaseid või koondatud töölisi nii kiiresti uuesti tööle rakendama. Need harud on töölevõtmise osas sama aeglased kui lahtilaskmise osas (näiteks Boeing tegi koondamisplaani umbes 15 kuuks).
Ma olen nõus, et geograafiline jaotus ettevõtete osas ei ole päris õige, kuid teatud geograafilises piirkonnas olevad riigid on siiski oluliselt rohkem seotud ühe ja sama rahasüsteemiga. Minu arvates on 90. aastate Jaapani, USA ja Euroopa rahapoliitikas niivõrd olulised erinevused, et need on märkimisväärselt erineva platvormi andnud ka nendes süsteemides tegutsevatele ettevõtetele. USA on minu arvates olnud selgelt kõige ekspansiivsem, Jaapanis on samal ajal rahapakkumise kasv on olnud minimaalne (mitte küll vabatahtlikult, sest 80. aastatel süsteemi kogunenud õhku on vaja aeglaselt välja lasta).
TO: GRAAFIK
Jah, osaliselt sobib siia ka Nokia näide, kuid Nokia puhul on ikkagi küsimus paljuski selles, kas see uus laine (3G) tukeb nii nagu planeeritud. Igatahes lugedes Nokia plaane, ma lausa uskusin nende võimalikkusse. Ma olen juba varem öelnud neile, kes Nokiat 20 USD tasemelt ostsid, et see on pikemas perspektiivis hea ost. Peaasi, et ettevõttel ei teki vahepealsetel aastatel mingeid lühiajalisi probleeme, kus investorite usk ettevõttesse väheneb.
Ma pidasin oma eelmises kirjutises pigem silmas märksa lihtsamini prognoositavaid ettevõtteid ja nende valuation'eid. Tahes tahtmata teatud ettevõtted on lihtsamini prognoositavad, aga just nende aktsiate hinnad on kõige hirmutavamad.
Igatahes, kui oodatakse inflatsiooni, siis pikaajalised võlakirjad on täielik tabu ja ma isegi suudan teatud turu kosumisest aru saada. Samas kui tuleb kiire tõus, siis minu arvates on enam kui 5%-line aastainflatsioon USA blokis reaalsus. Ma tahaks näha raha pakkumise näitajaid 11. septembri sündmustele järgnenud 6 kuu jooksul. -
See Jaapani n2ide mulle igati meeldis. T2nasel p2eval on turul toimumas v2ga huvitav fenomen valuutakursside ja aktsiaturgude vahel. Kui panna k6rvuti indeks ja USD/(EUR, JPY), siis n2ib USA indeksite ja valuutakursside vahel valitsevat ysna tugev positiivne korrelatsioon. Siis seletavad veel treiderid ja keskpank, et see on normaalne, et kui USA majandus kosub, siis valuutakurss tugevneb. Heh. Samas rahapakkumist (mis peaks antud hetkel olema m6lema peamine m6jutaja) ei soovi keegi kommenteerida, kuigi t2nu selle kasvule peaks tekkima hoopis negatiivne korrelatsioon. Ma ootan veel yks kuu aega ja siis teen swapi 2ra, see ei saa nii olla, et j2rgmise 6 kuu jooksul l2hevad aktsiaturg ja USD m6lemad tugevamaks.
-
Soovitan vaadata www.yardeni.com. "Chart books" ja "money". Seal on rahapakkumise näitajad kuni oktoobrini. M2 aastakasv on umbes 11% ja M3-l 13%. M2 aastakasv ei ole nii kõrgel olnud alates 1983. aastast, M3 alates 1974. aastast.
Slaid 8 näitab M2 rahapakkumise ja GDP nominaalkasvu muutusi. Viimati olid nii suured käärid GDP muutuse kahjuks 1980. aastate alguses. 1980. aastal oli tarbijahinnaindeksi aastakasv max 14% aastas, kuigi hakkas siis kiiresti langema. Eeldused selleks oli loonud rahapakkumise stabiilselt kõrge kasv 1970. aastate teisel poolel ja 1980. aastate alguses. -
US, pakuks natukene mõtlemisainet.
Ütlesid: "Tol ajal ma imestasin (nendest ettevõtetest eriti midagi teadmata), et kuidas on võimalik, et Jaapani ettevõtted on nii kõrge P/E suhtega..."
Kui paljud Jaapani ettevõtted (need tundmatud) on nii laia ülemaailmse haardega nagu näiteks Microsoft, Coca-Cola või Intel? -
Kiirelt 3: Sony, Matsushita(Panasonic,Technics,JVC), Toyota
Muidugi on neid rohkem. Jaapani ekspordisektor peaks suhteliselt tugevam olema kui USA oma.
Fuji,Toshiba,Canon -
Graafik, täpselt nii!
Kusjuures korrutage tänane seis mingi suure arvuga, kui tahate teada Jaapani kompaniide globaalsust 10 aastat tagasi võrreldes tänasega.
Esiteks, pangad tegutsesid igal pool. Sisuliselt oli tegemist tohutu rahaekspordiga.
Mitsui, Matsushita, Toyota, Sony, Mitsubishi, Nippon Steel ... - oleks ise ka täpselt neid ettevõtteid pakkunud.
Jah, loomulikult oli Jaapani eksporditööstus oluliselt tugevam tegija kui USA eksporditööstus täna. Vähemalt majanduse üldmõõtmetega võrreldes. -
ma ei saa ikka aru jaapani majandusprobleemist.
suur välisv6lg, aga inimesed elavad ju hästi?
innovatsioon möllab?
keegi kunagi siin rääkis, et äkki jaapan arenes lihtsalt teistest ette ära ja keegi enam ei taha tema liivakastis mängida? =) -
riq, Jaapanis kehtib reegel: ostes auto aasta pärast saan odavamalt kätte kui täna. Ühesõnaga deflatsioon. Kuigi elanike raha väärtus kasvab, on see majandusele katastroofiline. Lisaks on pankadel halvad laenud, mida ei ole suudetud aja jooksul korstnasse kirjutada.
"Kuidas saab aktsiat, mille P/E suhe on 40, nimetada odavaks? Aga see on ju Jaapan, ütlevad maaklerid. Jaapan on teistsugune - igaüks teab seda"
Bethan Hutton, FT kommentaator -
Jaapan:
Inimesed ei ela seal hästi. Laenuga soetatud kinnisvara hinnad on aja jooksul langenud. ei julgeta tarbida, kuna arvatakse, et tulevikus on jeenil rohkem väärtust kui täna (deflatsioon). Haiglane kokkuhoid: vanniveega kastetakse muru jne. Ettevõtted on pankadele ropult võlgu. tagatiste väärtused on kokku kuivand. -
Jah, viimase väite arenduseks tuleb öelda, et Jaapani sissetulekud on teiste riikide mõistes ülisuured, aga kohapeal elamine on sama hullult kallis. Lisaks on nii ettevõtted kui ka eraisikud omaaegsete kinnisvarahindade juures tohutult laenu võtnud ja nüüd ollakse tõsiselt hädas nende tagasimaksmisega. Kui ma õigesti mäletan, siis Tokyos on maa hind 10 aastaga 70% alla tulnud. No kui omal ajal sai laenuga midagi ostetud, siis tänaste turuhindadega ollakse oma laenuga suure tõenäosusega siiani vee all. Seal ongi probleem selles, et finantssüsteem peab vägisi laene tagasi küsima, uusi laene ei saa peale anda ja finantssüsteem (raha pakkumine) tõmbubki kokku. See omakorda tekitab deflatsiooni.
Tõenäoliselt on suur võlakoormus ka see, mis sisemist tarbimist tagasi hoiab. FT pidev probleem Jaapanist rääkides tundub olevat see, et jaapanlased säästavad ja ei tarbi. No mis Sa tarbid, kui on vajadus säästa. -
Loowi - mis swapi sa teed? Kust see võit tuleb? swapid dollari euro vastu? ei saand aru
-
To: Viies
Kuna sellest peaks tulema kaugelt kõige keerulisem struktuur mida ma siiani teinud olen, siis ei tahaks kohe kommenteerida. Kui s&p oluliselt ei nõrgene ja valuuta ei tugevne, siis tahaks pärast detsembri võimalikke yllatusi sellega yhele poole saada. Tuleks siis jaanuari alguses konkreetse struktuuri juurde tagasi? -
Kui keegi viitsib, siis võiks swapi natuke tutvustada. Ma tean vaid põhimõtet. Optsioon, forward ja futuur on tuttavad. Warrantitest ka midagi natuke, kuid siiski on tükk tühja maad.
