ETL-80 Kas juba sel aastal? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

ETL-80 Kas juba sel aastal?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Pakun, et ETL murrab juba 80 krooni taseme sel aastal. Millised on teised arvamused?Ühtlasi võiks ETL-i puudutavaid sündmusi tulevikus antud teema all kommenteerida, kuna ETL-110 on juba üsna koormatud.
  • Millel arvamus tugineb? ETL graafikut vaadates võib küll tõusu pakkuda ja hinnal tõusuruumi nagu oleks. Ka allapoole võib minna aga siis tormaks küll juba ostma. Iseasi kui mingi tõsisem katastroof oleks, siis ehk mõtleks...mõtleks, et äkki annaks rohkem lüpsta teisi, nagu 911 sündmuse ajal.
  • Arvan, et 80 kr tase murtakse, kuid see pole jätkusuutlik tase järgneva aasta jooksul.
  • Investorid paistavad natuke pessimistlikud olevat.
  • Päris huvitav on sündmuste käiku jälgida. Kui stock on alla 50 on üldsuse arvates tegemist täiesti tuksis ettevõttega. Piisab vaid kui hind ronib paarkümmend krooni kõrgemale ja vaata imet stock järsku odav ja lausa nõuab ostmist. Huvitav kas usk graafikute jälgimisse on inimese geenidesse programmeeritud?
  • asi pole vaid graafikutes, ETL on ka fundamentaalselt tugevamaks muutunud ning riigi regulatiivne surve nõrgenenud
  • Cynic, tõesti huvitav. Kuid kui mind silmas pead, siis alates sellest kui ETL alla 100 langes on ta pidevalt minu kõrgendatud tähelepanu all olnud, seda just põhjusel, et minu meelest läks sealt odavuse piir ja iga hetk võis oodata asjade muutust. Sisenemisega olin aga vägagi ettevaatlik. Odav küll aga äkki saab odavamalt. ~50EEK juures oli tunne, et vahet pole kui odavamaks veel läheb, selliselt tasemelt sisenedes tuleb kindlasti kasumiga välja. Eriti ajas naerma analüütikute ja maaklerite soovitus müüa nii madalalt. Hetkel on situatsioon natukene teine. Võimalik, et tuleb odavamaid ostuhetki, kuid trend paistab muutunud olevat.
  • kui 80 ära tuleb, siis tuleb ka 100 varsti ära. üsna kindel selles
  • ei, ei tule. ETL tuksub samas taktis muu maailmaga.
  • ETL on juba praegusel tasemel märgatavalt vähem atraktiivne kui eestlaste "rahvusaktsia" HP või ka näitex NORMA. Ise tulin ka 44 pealt sisse ja väljusin nüüd 68 pealt. Pean ETL tõusu üle 100 vaid sel juhul võimalikux, kui see toimub koos ülejäänud turu vastava tõusuga. Mix on mu arvates ETL praegu nigelam investeering kui HP (pean silmas perspektiivi üle 6 kuu, spekulandid võivad loomulikult korralikult teenida sellega):

    1) HP kasum kasvab, ETL oma kahaneb (Ka kõik põhilised fundamentaalnäitajad on HP-l märgatavalt paremad kui ETL-l).

    2) HP tegutseb turgudel, kus tal on arenguruumi küllaga: Leedus on mida võtta ja Lätiski on turuosa veel väike , samas siiski pidevalt kasvav. ETL samas ei saa enam kuskilt otsast kasvada - ei geograafiliselt, turuosa mõttes ega ka turu maht ei saa eriti paisuda, kuna eestlaste sidekulutused võrreldes elatustasemega on maxxed out. Piltlikult mölisetaxe ja surfitaxe iga kuu pool palka maha. Ja kasva selle pinnalt siis.

    3) ETL kahe tuumikomaniku omavahelised läbirääkimised jooksid ummikusse, SNRA ei müü oma osalust hetkel TELIA-le. Kaks konkureerivat omanikku aga ettevõtte arengule kasuks küll pole.
  • Prefiks, kui ETL hind oleks 120EEK siis oleksin Sinuga nõus. HP hind on juba praegu way kõrgem ja see ilus kasum võib järgmine aasta väga vabalt asenduda veel ilusama kahjumiga. EL liitumine ja interneti areng võib ka tugevalt pangandusturgu ümber mängida. Miks näiteks hoida raha Hansapangas, kui tema hoiused on tagatud vaid 40'000,-EEKga (oli vist nii). Ise eelistan näiteks Nordeat. Varsti kui füüsilise kontakti vajadus pangaga on miinimumini viidud ja ka suured EL pangad, kelle hoiused on miljonite EUR suuruste summadena tagatud (kindlustatud) on ehk ainult loll see, kes Hansas raha hoiab (kui nad midagi ette ei võta, see jälle loob lisakulusid talle ja vähendab kasumit). Norma puhul jälle eksisteerib näiteks risk, et Rootsi omanikud otsustavad lähema 5 aasta jooksul tootmise Eestist odavamasse regiooni üle viia (mitte kõike tootmist pole Eestisse toodud ja arvestades Eesti plaani palgakulu tõsta pole üldse soosiv), mis sisuliselt seletab osaliselt ka, miks pole soovitud Normat välja osta.
  • ETL on cash cow, igal juhul aga mitte kasvav ettevõte, nagu seda on HP ja NORMA
  • Mulle on alati tundunud pisut uskumatu, et inimesed valivad panka (isegi kui sellel on investment grade'i ületav reiting) selle järgi kuidas konkreetses riigis hoiused tagatud on. gpsi juttu lugedes selgub siiski et vähemalt üks selline inimene siiski leidub. Samas tean suurt hulka Soome, Rootsi ettevõtteid, kes siiski raha Hansas hoiavad.
  • To: gps

    See hoiuste tagamise jutt on veidi jama. Üldiselt seda tõstetakse pidevalt, alguses oli 20K, nüüd vist jah 40K EEK. Krt, enam täpselt ei mäleta, kuid lõpuks jõutakse välja sama suure summani EUR-des (vist).

    Kui Eesti liitub EL-ga, siis vahet ju pole. Teiseks vaevalt, et Hansapank põhja läheb. Selle hoiuste tagamise puhul garanteeritakse 90% hoiustest. See tähendab, kui hoida raha mõnes kahtlases pangas, siis on omavastutus 10%. Kolmandaks on kasulik raha paigutada kindlate pankade vahel nii, et ühes pangas ei ületaks hoiused tagatavat summat. Neljandaks ei ole üldse mõtet raha hoiustada, tuleb investeerida. Loomulikult tuleb mingi osa varast jätta likviidseks.
  • Näiteks Nordea, kes samuti Eestis tegutseb omab paaalju suuremat hoiuse tagatist. Samuti on mu Dateki account $1milj ulatuses kindlustatud. See summa, mis Eesti pankades tagatud on naljanumber, samuti pole nende tingimused niii palju paremad, et võtta seda riski, mis sest, et tõenäosus on väike.
  • Alvar, selleks, et jagada vaba raha pankade vahel niimoodi, et see ei ületaks tagatavat summat jääb Eesti pankadest väheks, ning väga ebamugav oleks ka veel mitmekümne pangaga asju ajada. Ning, mis Teil Nordea vastu on, reiting on tal kindlasti paaalju parem kui Hansal. Kontorivõrgustik küll väike, aga palju sa seal kontoris ikka käid. Tagatud summa on küll ka seal väike, aga vähemalt ei pea kerjama minema. Näiteid kuidas usaldusväärsed firmad pankrotti lähevad on palju, kasvõi ENE.
  • Ma võiks jälle kihla vedada, et Hansapank lähima 5. aasta jooksul ei pankrotistu. Vaata näiteks kasumit ja omakapitali, tugevat omanikku jne. Kui sa miljonites arveldad, siis võibolla tõesti kardad natuke. Aga kui sa need miljonid oled börsil kokku lükanud ja oskad natuke analüüsida, siis vaevalt probleemi tekib. Hansapank võiks pankrotistuda mõnel müstilisel põhjusel. Näiteks Putin räägib Rüütliga in English ja meie president noogutab iga sõna peale. Kuigi tegelikult käib jutt Eesti okupeerimisest ja tuumarelva kasutamisest. Nothing personal, Arnold Rüütel.
  • gps, kui sa hindad aktsiaid nende absoluutväärtuse kaudu: HP153>ETL70, sel juhul on su väide õige, et HP on kallim. kui on mingi muu hindamisalus, palun selgita mis loogikaga leidsid et HP on kallim kui ETL.
  • gps, kas oled mõelnud nordea aktsiate ostmisele oma eelistuste kinnituseks?
  • See on küll fakt, et Hansapanga lähiajal pankrotistumise tõenäosus on samas suurusjärgus võimalusega mitte saada vastavat hoiusekindlustushüvist. Kindlustusandjad võivad ju ka pankrotistuda või teatud tingimustel (sõjad, okupeerimised vms.) hüviseid mitte maksta.
  • Ausalt öeldes on mul juba praegu raske uskuda et tegu on arvestatava investoriga. See, et HP on kallis, kuna ta absoluutväärtuselt kõrge on puhas amatööri (täieliku algaja) arvamus. Sry, kui valesti aru sain ja solvasin.
  • lugesin nüüd natuke seda foorumit pikemalt. to Alvar: gps ei arvanud siiski, et hp absoluutväärtusest tingituna on kallis. vähemalt ma ei lugenud seda otseselt välja. EL ja sellega kaasnev vabam raha liikumine võib hoopis hansale halba tuua. võib. ma ei tea. teiseks, see, et inimene hoiab oma raha seal pankades kus risk on rohkem maandatud? cmon, selle üle viriseda on ikka päris tobedus:)
  • Ei õelnud, et HP on kallis. Ka on tal arenguperspektiivi, kuid HP EI OLE riskivaba aktsia, tema ainukeseks eeliseks Balti turul tulevikku silmas pidades on see, et ta oli üks esimesi arvestatavaid tegijaid siin. Elu muutub aga üha enam globaalsemaks ja tahes-tahtmatult on globaalse haardega pank tulevikus eelisolukorras. Ka muutub üha vähemtähtsaks füüsilise pangakontori olemasolu (hetkel Hansapangale kasulik- hoiab kulusid kokku, tulevikus toob aga lisakonkurente). EL juba praegu tegeleb sellega, et liikmesriikide vahelised pangaülekanded oleksid võrdsed riigisisesega, ehk kui ennem oli riigisisene ja rahvusvaheline siis saab olema EL sisene ja rahvusvaheline. Parandab tugevalt välispankade konkurentsitingimusi Eestis tegutsemiseks. Selleks, et kontot avada kasutad näiteks ID-kaarti, raha kontole kannad ülekandega ja pangakaardid saad postiga. Hansapanga tee on siis tulevikus: 1) keskenduda paiksetele inimestele (a'la maapank), 2) pista rinda suurtega globaalsel tasandil, 3) üritada ennast maha müüa (kliendibaasi müük).
  • Point on minu arvates siiski selles, et pangad ei teeni juba ammu (alates inflatsiooni normaliseerumisest) raha hoiuste hoidmisega vaid teenustega ja siin on HP minu kogemuse järgi päris konkurentsivõimeline võrreldagu teda siis Põhjamaade või muude Euroopa pankadega. Päris uskumatu on, et ELiga ühinemisel hakkab keegi mõnes Saksa landespangas raha hoidma ning iga arvelduse eest paarkümmend eurot maksma lihtsalt seepärast, et hoida jooksva arve muu äriga võrreldes tühist jääki AAA reitinguga asutuses.
  • minu arvates on HP juba praegu e-panganduse tasemelt enamusest euroopa pankadest parem. ei näe loogikat, miks peaks ta oma edumaa selles vallas käest andma.
  • teemast "ETL-80 Kas juba sel aastal?" sai sujuvalt hoopis mingi muu teema :(
    Järsku algataks HP analüüsiks mingi muu foormuni ja jätkaks siin foorumis ikka ETLi teemal?
  • GPS, su jutt on väääääääga ümmargune. Osamal õigus, fundamentaali järgi on HP tunduvalt odavam kui ETL. HP lubas kasvada 20% aastas, ETL kahaneb iga aasta teadmatu hulga.

    ETLi ostaksin ainult kahel juhul - aktsia langeb alla 50 kr. või EMT spinnitakse.
  • Neid kahte erineva sektori ettevõtet ei anna päris niimoodi võrrelda. Arvan, et HP'l on 6...12 kuu jooksul tõusuruumi tasemeni kuni ~15EUR ja ETL'l ~8EUR, ehk nad on enamvähem võrdväärsed investeeringud minu silmis. Mis tegelikult juhtub, seda ei tea meist keegi.
  • gps, nõus et internetipangandus on oluline ja kontor nii väga pole. samas väidan et pangandus jääb suures osas lokaalseks äriks. ega landesbangad ettevõetetele üle interneti laenu andma ei hakka ja keel on ka teist moodi.
  • Tean mitmeid suurettevõtteid, kes pole võtnud Eesti pankadest laenu sel lihtsal põhjusel, et väljast saab odavamalt. Kellele orienteeruda, suurtele või väikestele?
  • mis siis muutub kui juba praegu suured võtavad väljast?
  • GPS, su analüüs hinnatasemete kohta tundub põhinevat kõhutundel.

    Kui võrrelda aktsiahinda, kasumit ja kasvumäära, siis ma ei näe kuidas saaks ETL tunduda parem.

    Ja Euroopa Liiduga saabuvad raskused on puhas spekulatsioon.

    Loomulikult saab väljas laenu odavamalt, kuid see on kättesaadav vaid suurtele ettevõtetele. Seni kuni inimesed hoiustavad HP-sse vanaduspäevadeks 4%-ga ja kasutavad EGO kaarti 20%-ga, hõiskab HP aktsionärin: "Hurraa!".
  • beast, vaata kui lihtsaks on laenamine tarbijatele tehtud, palgaväljavõtte (panka laekuva palga) alusel arvutatakse krediidilimiit ja ainult tarbi. Miks peaks välispank sellest free money'st (intressidest) ära ütlema? Eesti turg küll väike, aga ta rakendakski siin oma universaalset ülemaailmset (-euroopalist) teenust. Praegust on seda veel raske teostada, aga kui piirid on vabad ja kohalolekuks piisab ainult virtuaalsest kontorist, siis... ma ei näe mingit takistust. Kes sellest võidab on üks muidugi telekomisektor.
  • Nagu riq soovitas, vaatame, mis matemaatika meile räägib?

    12.09.2001 maksis ETL 43,00
    nüüd umbes kolm kuud hiljem 07.12.2001 maksis ETL 70,25
    mis tähendab, et kolme kuuga on aktsia kallinenud ligikaudu 62%

    Seda trendi tulevikku ekstrapoleerides saame tõesti, et aastavahetuseks maksab ETL u 80
    niiet laseme aga julgelt edasi.
    1Q2002 lõpuks peaks ETL liitprotsente arvestades maksma juba - 129
    2Q2002 - 208
    ja 2002 aasta lõpuks tervelt 545 krooni.

    irw
  • gps, mis suhtes piirid praegu takistavad kui teenus on juba praegu virtuaalne ja eesti klient on niigi juba üle keskmise intewrnetiseerunud. miks välispangad oma universaalset superteenust praegu ei paku? kas nad on lollid et free money'st ära ütlevad?
  • GPS,

    a) kas sa hoiaksid oma raha pangas mille kontoris sa pole kunagi käinud? Millel on ainult üks üle-euroopaline sait, kus su rahvuseks on märgitud estlane?

    b) kas Nordea on tulnud võimsalt Eesti pangandusturule? minu silmis mitte. Üsna vaevaline ja pikaajaline on see protsess ja HP on üsna võimsalt ja laiahaardeliselt juured sisse ajanud. Võimas trump.

    c) sama hästi võib väita, et tuleb üks suur "Euroopa" telekom, kes viib inimestele tasuta telefonid koju ja pakub kõnesid poole odavamalt ja ETL on kutu.

    Peace :)
  • Ei välista ka varianti c :) Mis tegelikult kaugemas perspektiivis võib üsnagi tõenäoline olla.
  • Siin, lugedes neid arvamusi, tekib paljude puhul tunne, et maailm on must-valge, st. on ainult kaks varianti - kas tuleb mingi välismaine ettevõte ja vallutab turu (nii lihtsalt see loomulikult käibki, et laks ja valmis) või jääb kohalik kuninga absoluutseks valitsejaks. Pigem on ju nii, et välismaine kapital otsib võimalust turule siseneda ja vaadates näiteks HP ajupotentsiaali (eelkõige on just need noored energilised inimesed seal need, keda osta) võivad nad suhteliselt lihtsalt järeldusele jõuda, et odavam on kohalik tegija üle võtta kui temaga siin sõda pidada. Ja NORDEA-st rääkides, minu teada on nad siin turul 1993-st aastast (correct me if i'm wrong, kuid igal juhul on tegu pika ajaga). Ja kas nad on siinsel pangandusturul tegijad? Kahtlemata mitte. Kas küsimus on soomlasele omases ülimas alalhoidlikkuses (õigel hetkel oleks piisanud piskust julgusest ja kontserni 4 päeva kasumist, et siinne HP üles osta) või tõesti selles, et oma rumaluses loodeti, et rahvas ainult mingi abstraktse "kindluse" peale üle jookseb? Või on hoopis asi selles, et lihtsalt ei suudetud olemasolevatelt turuliidritelt kliente üle lüüa, kuna teenused olid kallimad ja sitemad ning turundus jättis soovida.

    Minuy point: Igasuguste doomsday (ülekantud tähenduses) lahenduste preachijad on põhimõtteliselt umbusku tekitavad, kuna kepp ei koosne ainult kahest otsast (Juhan Kivirähk).
  • v6i nordeat ei kottinud eesti turg..
  • Kaheldav, või kui tõesti nii, siis see ettevõte hääbub. Baltikum kokku on 2 korda suurem turg rahvaarvult kui Soome.
  • Aafrika näljahädas neegreid on veelgi rohkem, äkki üritaks hoopis sinna turule siseneda? :)
  • eeldused:
    nordea tippjuhid pole lollid

    reaalsus:
    nad sussivussivad eestis juba alates 1993
    sussivusid endiselt aastal 2001

    järeldus:
    kui nad pole midagi ette v6tnud et olukord muutuks, siis pole eesti neile tähtis.
    eesti kontor on pelgalt presenenci jaoks, et kui nende kliendid eestis vajavad teenust suudavad pakkuda. seega eesti kontor on eelkoige nende p6hja euroopa klientidele. eesti kliendid neid ei huvita. on loomulik et palju p6hjamaadega äri ajavatele eesti firmadele on see pank ka kasulik, ja kliente uks etaha ei jäeta.

    ega k6ik ei pea samamoodi m6tlema.
    ka pangandusest.
  • ikka ja jälle imestan,
    kuidas v6etakse kord edukas v6i k6igi poolt hypetud idee,
    ja seda järjepidevalt proovitakse applyda k6igele mis enamvahem meenutab algidee keskkonda..

    aktsiaturg ei ole ainus koht kus wishful thinkingut panna saab :)
  • to guru: ON UNLIKELY, et 20 aasta pärast elavad Aafrika rahvad sama hästi, kui L-Euroopa;
    ON LIKELY, et 20 aasta pärast elab baltikum enam-vähem sama hästi kui L-Euroopa

    Pealegi on tegu Nordea koduturuga. Kui ei soovita laieneda siia, siis kuhu veel üldse?

    to riq: Ma pole ka põhimõtteliselt põllumees, kuid kui mulle tuldaks müüma seafarmi majandavat osaühingut 130.- EEK-i eest, siis ma ostaks ära küll, ja prooviks asja efektiivselt majandada. Lollakalt kõlab, kuid the analogy stands. Nad võivad nägusid teha küll, kuid fakt on see, et oma võimalus magati maha.
  • ... ja osteti ära veel niisugune rämps nagu Nordika Kindlustus, keda teised pangad ei aktsepteeri ja kust tuleb veel paar aastat ainult lossi.
  • Nordika?...nime pärast ehk :)

    to prefiks: seafarmi majandav osaühing 130-ga...hmm. kui sa just paari tuhande kroonist kasumit ei taotle oma kõva töö eest või ei kavatse kohe vaheltkasuga edasi müüa, siis ei tohiks probleemiks osutuda ka reaalne hind välja käia? Sinusugune mees ju ikka taotleb suuremat kasumit kui paarsada tuhat EEK-i, mis võib 130 ja õige hinna vahe olla. Ja mida kõike veel selle 130 eest kaasa võidakse anda.... Kui õieti mäletan, siis üks pank müüdi ka $1 või naela eest maha. Vot, oleks seda efektiivselt majandama asunud :)
  • Correctomundo - andetu ja asjatundmatu rabelemine all over the place. By Nordea.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon