Kuidas suurendada hyppeliselt elatustaset Eestis?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
vaatan etv'd kus sel teemal arutelatakse.
kas oige tee oleks maksupoliitika?
mis te arvate kuidas oleks see v6imalik?
taara avita! -
Kõige lihtsam oleks võtta hästi palju välisvõlga ja see siis rahva vahel laiali jaotada või riigi teenustepaketti muuta oluliselt heldemaks. Elatustaseme tõus oleks hyppeline. Arenenud lääneriikide praktika järgi poleks see ju kuigi erakordne käitumine. Sedaviisi see läheb - Palts teadis, kuidas inimesi rikkaks teha ja nüüd on ta läinud...
-
Ma pole küll spetsialist maksude alal, kuid arvan, et tulu- ja käibemaks võiksid olla 20%. Hea lihtne arvutada. Käibemaks on kindel tulu riigile, kuigi püütakse ka pettusi organiseerida. Tulumaks on rohkem selline, et kas maksan või ei. Näiteks saan miljoneid kroone dividende ja olen ühtlasi residendist eraisik. Sel juhul maksab dividendide tulumaksu ettevõte. Eraisik ei maksa sentigi.
-
To alvar: mis vahe sel on, kes selle dividendi tulumaksu ära maksab? Ega sa rohkem ikka saa. Või kui oled saanud, siis räägi mulle ka! :)
Ja et tulumaks on 26% ja käibemaks 18, selle asemel, et olla mõlemad 20, ei tee arvutamist kuidagi lihtsamast. Need 2 eri maksu ja arvutatakse ka erinevates kohtades.
To riq: Ma arvan et et elatustaseme hüppeliseks tõusuks on vaja teha lahti ida-lääne suunaline kaubanduspiir. Venemaa liitumisega WTOga peaks seda teoreetiliselt tegema, kui nad mingeid bürokraatlike takistusi seal Venemaal ei hakka välja mõtlema. Järgmine lootus on EL astumine. Aga pikemaajaliselt oleks vaja suurendada investeeringuid/toetada suurt väärtust loovaid e/v'd ja teadust. -
To: Andrusj
Ma olen püüdnud ära kasutada momenti aktsiaturul, mil dividendi saajate nimekiri fikseeritakse. Enne nimekirja fikseerimist tuleks aktsiaid osta (soovitavalt isegi paar kuud enne, saab odavamalt) ning siis peale nimekirja fikseerimist maha müüa.
Nüüd püüan seletada reaalse näite abil: Oletame, et NORMA aktsia hind on enne dividendi maksmist (õigemini enne nimekirja fikseerimist) 60 EEK ja maksab 6 EEK dividende per aktsia. Ostan 2000 NORMAt 60 krooniga, see siis 120K EEK. Peale dividendide saajate nimekirja langeb aktsia reeglina dividendi võrra, ehk NORMA aktsia hind peaks loogiliselt olema 54 krooni. Müün aktsiad 54-ga maha ja saan 12K EEK kahjumit - see on nüüd see number, mida ma Maksuametile näitan. Mõne aja pärast laekuvad mulle ka dividendid 12K EEK, seega kokkuvõttes nullis. Ma praegu ei arvestanud tehingutasu ja spreadi. Oletame, et mul tuleb aastal, mil antud tehingu sooritasin muudelt aktsiatelt 20K EEK tulu. Oletame ka, et käin tööl ja 12K EEK tulumaksuvaba miinimumi arvelt tagasi ei saa. Seega lõpptulemus: Ilma antud tehinguta teeks ma 5200 kroonise "kingituse". Arvestades aga 12K kahjumit, tuleb mul maksta vaid 2080 EEK. Seega säästan tulumaksu 3120 EEK. -
seega v6iks laenu v6tta?
aga kui palju suudame v6tta?
minuarust on eesti probleem suht sama mis ettev6tjal:
raha pole ja laenu ei v6ta. ja nii vindubi edasi.
annaks jumal et ei laheks nagu index.neti meestel..
maksusysteemist: tuleb lihtsustada!
ehki maksud on eelkoige inimese rahakaitumise ymbersuunamiseks, leian et maksud peaks olema lihtsad, vaiksed ja t6enäoliselt laekuvad. et maksupettused oleks keerulised.
lisaks yks m6te: mis oleks, kui seadused oleks progetud basicus?
if(eraisik) then
if(sissetulek aastas<=12000) then
maksa toetust 2000
else
if(12000 < sissetulek aastas and sissetulek aastas<120000) then.. -
Maksud on ju põhimõtteliselt riigi ühest taskust raha teise taskusse tõstmine. Riik, see oleme me ise. Kui ma panen oma sajakroonise vasakust taskust paremale, siis ma ju ei saa rikkamaks?
Selleks, et elatustase üldiselt tõuseks, peaks riik saama raha sisse väljaspoolt. Üldiselt väljendab seda numbrit riigi väliskaubandusbilanss, mis meil on nii nagu ta on. See on nagu 1 tavapärane variant vähemalt meie puhul.
Teine tee on nn. Iiri tee. See tähendab saada Euroopast ja mujalt hunniku tagastamatuid laene. Euroopas on olemas terve rida fonde, kes ilusa põhjendusega õige asja jaoks niisama raha annavad, aint et eestlased ei oska neid kõiki küsida. Kindlasti on veel variante, aga need oleks klassikalised. -
to alvar:
Ettevõtted deklareerivad dividende summas, millelt on tulumaks juba maha arvatud (deklareeritud dividendid peab ta täies mahus välja maksma). Ehk tegelikult peaks aktsiahind langema siis rohkem kui ainult sinu saadava dividendi võrra - ehk ka selle tulumaksu osa võrra (maksukilp katab siis ära su kahju).
Miks aga börsil aktsiahinnad nii ei käitu? Ettevõtte väärtus langusel peaks ju mõlemad arvesse võtma.
Oletada nüüd et sinu näite korral võetakse börsil arvesse, et e/v vara on vähenendud ka selle makstava tm võrra, siis saad sa oma aktsiaid müüa hinnaga 51.89. Muud arvud juurde ja saad aasta kogukasumiks 14800, mis ongi selle 3120kr "maksusäästu" võrra vähem. Ehk jäid omadega ikka 0.
Kui turg seda arvesse ei võta, siis teenisid sa hoopis aktsia reaalhinna tõusu pealt.
Või ma eksin?
Et kergemini ise aru saada panin arvud excelisse. Kui soovi on siis palu: andrus99@hot.ee -
To: andrusj
Mõtle seda maksustamist nüüd firma seisukohalt, soovitavalt Bankoki offshore ja siis kirjuta uuesti. Spreadi saab alati enda kasuks pöörata, tänu sellele ma viimasel ajal teeningi - turutegemine. Tehingutasu on mul 0.25%, seega ost-müük kokku 0.5% summast - seda pole palju. -
To alvar:
Aga norma vist ei ole veel Bankoki läinud. Samamoodi muud eesti ja nasdaqi firmad. Et siis tm maksavad nad ära ikka või ei?
Mismoodi sa spreadi enda kasuks pöörad? Ja seda veel tm seisukohalt? -
No mõtle nüüd! Kui ma olen residendist füüsiline isik, siis ma saan dividendid puhtana käteen. Kui olen aga mitteresident (Offshore on NORMA omanik), mis siis küll saab?
Spread, näiteks NORMA hind on 59.8/60.2. Turutegijana (pakkudes ka parimat hinda) ostad NORMAt 59.8-ga ja müüd 60.2-ga, teenid endale 0.4 EEK kasumit. Isiklikult kauplen kõvasti suurema spreadiga aktsiatega, tehingud maksavad. Tulumaksu seisukohalt pole spreadi võimalik kasutada. -
To: andrusj
sinu mõttekäik on täiesti õige. deklareeritud divikad makstakse 100% välja. tegelt peaks aktsiahind jah langema hoopis jagatud div + tm võrra. -
Tulumaksuseadus
§ 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
5) mitteresidendile makstavatelt tulumaksuga maksustamisele kuuluvatelt dividendidelt...
§ 50. Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt
(1) Residendist äriühing (sealhulgas ka täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu kõikidelt füüsilistele isikutele, § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kandmata mittetulundusühingutele ja sihtasutusele ning mitteresidentidele rahalises või mitterahalises vormis väljamakstud dividendidelt (§ 18 lõige 2) või muudelt kasumieraldistelt. Nimetatud säte ei laiene dividendidele ja muudele kasumieraldistele, mille saajaks on mitteresidendi Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht.
Mitte residendi puhul võib mängu tulla veel kodumaine dopeltmaksustamine
Aga seleta nüüd mulle ikka ära mida sa võiduna konkreetselt silmas pidasid.
to blaze: seda minagi et ta teenib selle kasumi hoopis aktsia reaalhinna tõusult (4216kr, millest alvarile 3120kr 74%, ja riik saab 1096kr 26%). -
Elatustasemest ka: kuni tänaseni arvasin samuti, et Venemaa on suur ja võimas, et kui saaks suhted korda suudaksime sillaks olla ja raha teenida. Äripäev avas mu silmad (suht esimest korda), nimelt toonitati seal, et Venemaal on 25 miljonit maksujõulist inimest, ülejäänud on naturaalmajanduses elavad inimesed. Kurb aga tõsi põhjatut Vene turgu ei ole olemas. Et maavarade poolest maailma rikkamas riigis tegutseda on vast parem mängida pumba osa, st transiidiäri on maksimum mis Venemaalt kätte saab.
Teine võimalus on laenude võtmine. Aga siin on ka mündil kaks külge. Kui Villu Reiljan mingi hetk tuli välja mõttega, et Eesti SKP ja välisvõla suhe liiga väike et võiks vabalt 10 miljardit laenu võtta, hakkasid käed jalad värisema. Laenu on küll kerge võtta, küsimus on mis sellega tehakse ja kes seda teeb.
Kolmandaks on EL kui rahalehm, see aasta saab eesti sealt abi 1,2 miljardi krooni ulatuses, see on üle 1% SKP-st. El liitumisel abi mitmekordistuks.
Viimaseks võimaluseks on mõelda ennast rikkamaks. Rahareformi ajal oli keskmine palk 698 krooni, 2001 aasta esimese kvartalis 5098 krooni. Üheksa aastaga tõus 7,3 korda. Ok elukallidus on ka tõusnud, aga krooni vahetuskurss on olnud kõik see aeg fikseeritud ja seega on inflatsioon olnud pigem sõber kui vaenlane. Kestvuskaubad ka kestvad tarbekaubad on hinna poolest saanud kättesaadavaks. 1992 aastal oleks "keskmine inimene"saanud kuupalga eest seitsmendiku telekast, nüüd juba terve teleka. -
no aga juhul kui venemaa kunagi arenema peaks hakkama siis vast ka see number 25 milj. suureneb, või mis
kui iga maksujõuline venelane ostab kuu jooksul paki eesti võid 10 EEK, siis teeks see juba 250 milj. krooni kuus ehk 3 miljardit krooni aastas.
kui maksujõuliste (need kes jõuavad 1 paki võid kuus osta) elanike arv kasvaks 2 korda teeks see juba 3 miljardit lisaraha sissevoolu eestisse, mis ei olegi eriti väike raha, arvestades seda et tuleb vaid igale inimese pakk võid kuus ära müüa
ilmselt oleks normaalsete majandus jm. suhete olemasolul võimalik oluliselt rohkem kaubaartikleid ja ka suuremaid koguseid sinna müüa
keegi teab, mis venemaa impordimaht kuus on praegu?
pealegi oleme oma asukohast tulenevalt lausa sunnitud sellist võimalust ära kasutama
ja kui me seda suudame siis on sealt ikka võimmalik teenida nii et meie elatustase tõuseks oluliselt kiiremini läänemaailmale järele kui seda praegu arvestatakse 20, 30, 40 aastat
tahaks ise ka veel elada, mitte oma lastele vaid normaalset elatustaset saada -
To alo54
Äripäeva juttu kommenteerides: Aga mõtle et kui väike riik nagu Eesti pääseb teist "väikest" 25 miljonilise ostujõulise inimesega riiki kaubaga varustama! Saaks 1%'gi eesti kaupadele, ja siis nii 5% trantsiidiga kaasa aidata - see peaks ikka mingi tõusu ikka kaasa tooma.
Normaalsete suhete korral peaks Venemaa saama Eesti suurimaks kaubanduspartneriks. ja kui samal ajal me Lääne turus kogustes ei kaota, siis ülesminek ju märgatav -
Äripäev on loll
-
miks mitte minna maailma! miks piirata end piiridega! internet is all about breaking borders and geographical locations :)
-
To: andrusj
Sry, et niikaua aega läks. Minust mittesõltuvatel põhjustel polnud mul püsiühendust paar tundi.
Mitteresidendid teevad tehinguid just teistpidi. Müüvad enne dividendi maksmist ja ostavad hiljem tagasi. Nende puhul ju maksustatakse dividend. Sisuliselt topeltmaksustamine.
Ettevõtte seisukohalt võttes on tegu jah kursitõusuga. Ettevõtte väärtus peaks langema just niipalju, kui ta dividendidena + tulumaksuna välja maksis. Aga no Hansapanga hinnasiht on ka 200 krooni, millega pea kõik nõus, aga aktsiaga kaubeldakse ligi 50 krooni madalamal tasemel. -
Kuidas suurendada hyppeliselt elatustaset Eestis? Vyhendada unemployment rate- seega luua tyyd inimestele. TYYD, TYYD ja veelkord TYYD! TYY lahendab vyga paljud probleemid. EESTI koolid peaks tyytama hommikul 7 yhtu 23:00 kus inimesed ennast pidevalt tyendavad. Nyiteks autoremondi lukksepad ypiksid programeerimis keeli ja programeerijad ypiksid poliitikat, poliitikud ypiksid keeli ja majandusmehed ypiksid operating systeeme jne. Mingi osa maksavad yppijad ise ning ylejyynud maksame me kyik maksumaksjad. Muidugi peaksid tyykohad arvestama kes kui palju punkte on kogunud jne.
Mis puutub otseselt fiscal ja monetary policyisse, siis need on asjad, mis peaks olema vyimalikult palju painduvad. Tyyline peaks olema viimane kes kannatab majanduse languse tyttu.
Maksu poliitika peaks kyigepealt olema yiglane ning kyik peaks maksma iseenda eest niipalju kui vyimalik. Mis puutub lihtsusse, siis nyiteks kyibemaksu lagi vyiks olla 25%, tulu 5% yhesynaga tyelik maksukoormus peaks olema kusagil maximum 35%. Olen endiselt arvamusel, et tyhtis pole % vaid maksukogumis systeem. Sealt maksimumist saaks nyyd allla hindlust kuni 10%. See kes kui palju saab peaks olema kohtu otsustada. Looks tyyd ikka advokaatidele ja toetaks ikka EESTI kohtusysteemi.
Muidugi tahab see viimane tyelikku ymber struktueerimist. Nimelt tuleb kohtusysteem teha atraktiivseks inimestele nagu ka EESTI byrs. Samuti oleks ka see vyga efektiivne tee kuritegevuse vyhendamise jaoks.
Venemaaga pole loomulikult mytet kakelda. Nad on meie vennad kas me seda tahame vyi mitte. EESTI vyiks osta igasse suuremasse linna mingi 100 tyylisega firma. See ei pea olema tingimata finants teema. Vahetus teema lybi mitme ala. Asi vyiks tyydata kuidagi taoliselt nagu futures contractid vyi pandi teenus. Nyiteks annaks mingile Peterburi firmale vyimaluse osta kuuaja pyrast mingeid kalakonserve. tehes meiega kontrakti ning makstes ette terve summa allahindlusega saab ta panti natuke rohkemas vyyrtuses piimapulbrit, muidugi EESTI oma.
Muidugi on see ta oma asi kas ta myyb selle maha vyi annab tagasi, siis kui saab kala konservid. Muidugi peaks piimapulbri mahamyymise puhul olema ka mingi lisa vyike maks mille saab kalakonservitehas kuna ei ostetud tema kogust kalakonserve. EESTI riik vyib omada businessi kuid ainult vyljaspool EESTIT. Sama kehtiks ka suurte poiste kohta. Oma turg peaks olema eelkyige uute rikaste tootmiseks legaalsel teel.
Muidugi vyiks seal taga olla 3 vyi rohkem haru. pyhiline oleks kliendi ylim teenindus ja security of ESTONIAN business. see on lihtsalt yldine myte. Muidugi on seal mitmeid AGASID ja KUIsid kuid arvan, et kyik need on lahendatavad. -
Jokkerjossil on muidugi oigus, et fiskaal ja monetaarpoliitika (siis milline neist mis riigis parasjagu majanduse juhtimisel enam abiks on) peaksid olema voimalikult painduvad. Sestap on nats imelik kohe jargmise asjana lugeda, et tooline peaks olema viimane kannataja. See ju tahendaks, et toojouturg ei paindu ja on seega takistuseks majanduse kohandumisel muutuvate oludega. Kui ikka tooline saab dikteerida, mis toimub ja mis kell toole peab tulema, siis on aktsionaride huvid tosiselt ohus. Toojoud on ju nagu iga teinegi ressurss, mida iga peremehelikult motlev plantaator ostab sisse voimalikult odavalt.
Mis minu arvates usa majanduse juukseidpidi soost valja voib tirida, on just seesama toojouturu painduvus... Siitpoolt vaadates on ikka hammastav, kui kiiresti reageerivad tyybid muutunud keskkonnale. Juba tykk aega tagasi pandi kahjumit tootvad tehased kinni, ja yleliigsetele kodanikele ei olda ka kitsi adjoo ytlema.
Niiet, bottom line, hiljutist toojouturu raportit voib ka positiivsena tolgendada:-))) -
Vend SHVEIJK! Kahtlemata oleks see vyga kena yride juhtidest kui nad arvestaks nyiteks emade ja isade pyevaplaanidega, mis oleks vyimalikult kasulikumad nende peredele.
Minu arvamus, et hea tyylise VALLANDAMINE peaks olema viimane aste firma produktiivsuse syilitamisel vyi tystmisel. Loomulikult peaks olema vyimalik myngida olema bruto ja neto palkadega, maksudega, litsentsidega, pensioni benefitsidega, creditiga jne.
Samuti ei peaks ODAVhind olema tyyjyu juures kyige tyhtsam. Tyhtsam peaks olema yhtekuuluvus tunne, yksteisest lugupidamine.TYYJYUD ei ole iga TEINE RESURSS! TYYJYUD on eelkyige meie vend vyi yde, kellel on samuti oma pere ning kes tahab samuti nautida maksimaalselt nautida elu vastavalt oma produktiivsusele ning vanuse grupile. TYYJYUDU pole minuarvates vyimalik vyrrelda mitte mingisuguse teise materiaalse resursiga.
USA-s on olemas veel consumer credit, mis aitab workingforce ylesaada tyytuks jyymise raskustest lisaks tyytu abirahale. Lisaks veel kyllaltki tugevad ametyhingud ning firmade ja riigi koostyyyl vyljatyytatud tugev fiscal ja monetary policy, mis EESTIL kahjuks tyelikult puudub.
Samuti on USA majandus tegelikult tohutult suur, mis annab tyyd 10, 100 miljonitele inimestele. Seega 400-500 000 tyytut palju see siis tegelikult muudab? -
Jokkerjoss,
Sul on kahtlemata hea syda (!), aga majandus-poliitilistelt vaadetelt voiks sind kyll liigitada pigem keskerakonna kui reformierakonna pooldajate hulka?
Igayks kes mones korralikumas majandusylikoolis kainud, voib une pealt oelda, et koik on ostetav ja myydav (vast mone erandiga). Toojoud ei ole erand. Mina kui tootaja voin vabalt valida, kas ma myyn oma ressurssi voi pean parajagu toojouturul valitsevat hinda oma ressursi jaoks madalaks ja otsustan hoopis veidi lulli lyya. Loomulikult, kui naine ja kolm last kodus naljast karjuvad, siis on valiku tegemine kerge. Tooandjal (siis omaniku esindajal) on jalle voimalus valida, kas osta rohkem masinaid ja vahem toojoudu voi vastupidi. Voi hoopis kogu tootmise/teeninduse input outsourcingu korras tekitada.
USA toojouturu erinevus nt Laane-Euroopa turgudest on vaiksem reguleerituse ja sotsiaalsete garantiide maar. Vahem piiranguid, suurem paindlikkus. Palga alammaar muidugi eksisteerib, aga usa elatustaset arvestades on see naeruvaarselt madal. Kui tehasetooline kinga saab, siis on tooandja otsustada, kas maksta veel mingit lisaraha voi mitte. Vrdl naiteks skandinaavias makstakse tootuks jaamisel sulle veel 6-12 kuud keskmist palka. Usas oled haige puhkuse arvelt, ja puhkus voib esimestel too-aastatel olenevalt ettevottest olla 1-2 nadalat aastas. Seadusega seda ei reguleerita. Mones kohas on tugevad ametiyhingud, aga enamuses ettevotetes ei ole. Tehasetoolise nadalapalk on 300 taala (kuidas on sellega voimalik usas ara elada, ma ei tea).
Aga Usas on -erinevalt arenenud Euroopa riikidest (ja Eestist ka)- juhtkonna ylesandeks teenida omanikele kasumit. Olen kindel, et naiteks GE aktsionarina pole sul sooja ega kylma sellest, kas blue-collar naudib elu voi mitte. Earnings ruulib. Finantsringkondade surve noteeritud ettevotetele on niivord suur, et mingid jussid kuskil masina taga ei huvita kedagi.
Muidugi, kui kysimuse alla votta meiesuguste white-collarite eluolu ja sinu-minu vajalikkus aktsionaridele (voi nende kaepikendusele-juhtkonnale), siis on kahtlemata tore raakida yhtekuuluvustundest, yksteisest lugupidamisest. Korgeltharitud (loe: pirtsakate) inimeste puhul muutuvad need vaartused tahtsaks, ja nende puudumisel polda enam nous taiel rinnal tood tegema. Onneks on haritud ja loomingulised inimesed tooturul natuke paremas olukorras kui lihttoolised, ja neil on voimalus valida, millise ettevotja juures valitsev sisekliima nende meeleolule koige stimuleerivamalt mojub. Niiet jallegi, ma liigitaks white-collarite ysna head tootingimused (nii siinpool kui sealpool Suurt Lompi) mitte tooandja hea sydame voi sotsialistliku maailmavaate, vaid turujoudude toimimise tulemuseks.
Niiet, bottom line, mu meelest on hea kui ettevotetel on voimalik reageerida muutunud majanduskeskkonnale operatiivselt ja seelabi kiirendada tagasipoordumist majanduskasvu radadele, mida me stakeholderitena ju koik kannatamatult ootame. -
Exactly vend SVEIJK-VAST MYNE ERANDIGA. INIMESI ei saa vyrrelda masinatega. Kui tyyline saab parema pakkumise, siis see oleks kahtlemata ta enda otsustada kas vytta vyi jytta kuid firma kus ta tyytab peaks sel juhul saama mingit kompensatsiooni kui toimub kvalifitseeritud firma poolt vyljaypetatud tyylise omalsoovil lahkumine.
Vyibolla me ryygime myyda yksteisest kuid mina pean silmas majanduslanguse-recessioni vyi siis pankroti olukordi. Mis puutub LE ja USA majandusmaailma, neid on raske vyrrelda kuna yks on tohutult suur ning kapitalistlik ja teine sotsialistlik. Sotsialistliku LE probleem on see, et nad ise produtseerivad kyrget tyytute taset. Siin pole midagi tegemist liberalismiga. Lisaks on seal ka jyrel palju vanat raha.
USA-s on samatmoodi, et kui oled pool vyi aasta tyydanud ning sind vallandatakse, siis sa saad pool aastat tyytu abiraha. Ma ei tea palju on % kuid kindlasti see oleneb see ametyhingutest, palgast jne. Lisaks on sul omal vyimalus osta tyytu kindlustust.
Kui ma oleks GE aktsionyr, siis tasuks kohe kindlasti vaadata kuidas on olukord tyylistega, sest kui net earnings, net sales, cashflowd jne lyhevad ylesmyge, siis on selge, et ametyhing hakkab varsti oma nyudma, mis arvatavasti pyhjustab kohtu case ning, mis omakorda myjub vygagi halvasti net earnings-ile.
Lisaks kyigele ei kiirenda tyyliste vallandamine recessioni lyppu kuna personal spending, consumer confidence, consumer sentiment, lyhevad lyygi alla. See omakorda pyhjustab durable goods tellimise ja ostmise vyhenemist jne. Seega olen endiselt seisukohal, et workforce vyhendamine peaks olema viimane samm mida firma teeb, et vyhemalt syilitada kyesolev kasum. -
jossiga n6us.
inimesed kellel on töö aga saavad väikesmat palka kulutavad meelsamini kui inimesed kellel ei ole tööd ja saavad samapalju töötu abiraha. asi puht psyhholoogiline: sissetulekute kindlus m6jub rahustaalt ja inimene ei pea m6tlema säästmisele sest töö on garanteeritud.
LE on t6esti ylekaitstud. tetate kui imelik on kuulata kuida exklassivennad on töötud?
pole ise kunagi kartnud töötuks olemist. nyyd olen. tasapisi tekib kyll tunne et aga mis sisi
papp otsa saab.. ma piiran consumtionit. aga tööd leiab alati. iseasi mis hinnaga.. igal inimesel on oma miinimumpalgamäär.. v6i maximumtöötunnid per päev.
tulles tagasi teemasse - mina näen elatustaseme kasvu eelk6ige laristamise, korruptsiooni ning varguste vähendamise läbi avalikus sektoris. samuti monopolistide ohjeldamises, näit. ravimitetööstuses. mitte raha ei tule ymber jagada rikastelt vaestele, vaid tuleb takistada rikkaks saamist läbi ebaettiliste teede, et mitte öelda korruptiivsete meetodite.
raha ju tegelikult on, et inimesed saaksid paremini elada. ega siis elatustase ei tahenda seda et tuleb koik peopeale maksta. kui kuritegevus vaheneb, elatustase t6useb. kui tervishoid paraneb, elatustase t6useb, kui spordikomplekse jms vaba aja veetmise asju juurde tuleb elatustase t6useb. v6i oli see elukvaliteet??
pooldan endiselt riigi majandustegevuse erakätesse andmist.
pooldan endiselt laenu v6tmist arenaguks.
aga selleks k6igeks pole eesti poliitiline kultuur veel valmis!
poliitika on nagu etikett - nagu etikett on showoff neile kel pole loomulikku viisakust v6i tähelepanelikkust teiste suhtes, siirust ja s6prust, on poliitika vabandus ajude puudumisele ja egoistlikele plaanidele. poliitika on amu menetanud oma mmuse ylla idee. road to hell is covered with good intentions!
