Minu visioon alusvara valikust
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Riq kunagi mainis, et peaks r22kima alusvara valikust. Esitan yhe v6imaliku l2henemise alusvara valikuks, mis on kujunenud viimase kahe kuu mitte kauplemise tulemusena:)
I OSA: FILOSOOFIA
1. Mikro- ja makrokeskkonnad
Analyytiliselt jagavad inimesed maailma tihti mikro- ja makromaailmaks. N2iteks r22gitakse fyysikas mikromaailmas molekulide kaootilisest liikumisest ja makromaailmas kehade suunatud liikumisest, inimkonnas yksikisiku juhuslikust saatusest ja inimkonna arengusuunast, aktsiaturul yksikaktsiate fluktuatsioonidest ja indeksite pikemaajalistest trendidest. Sellise analyysi v6tmepunktiks on vaatluseks relevantse taustsysteemi valik . Taustsysteemi skoobi valik m22rab 2ra millised on meie jaoks mikro-(kaose) ja makro-(korra)keskkonnad. Kindlasti tuleb arvestada ka t6igaga, et igasuguse semiosf22ri uurimine, ise selle sees olles, on 22rmiselt komplitseeritud.
J2rgnevalt v6tame taustsysteemiks USA aktsiaturu ja skoobiks yksiku aktsia liikumise kui mikrokeskkonna ja aktsiaturu (turu suhtes representatiivse indeksi S&P500) liikumise kui makrokeskkonna. Meie valitud mikrokeskkonnas p6hjustavad kaootilisust investorid, kes teevad oma kauplemisotsuseid v2ga erinevatest kauplemismotiividest l2htudes. Oluline, on ka et sellises lokaalses skoobis on aktsiad oluliselt m6jutatavad ja manipuleeritavad m6juv6imsate institutsioonide poolt poolt
Mikro- ja makrokeskkonna objektide vahel toimib vastasm6ju. Mikromaailm m6jutab makromaailma lyhiajaliselt ja k2ivitab harva tervet makrot m6jutavaid ahelreaktsioone. Samas on makrokeskkonna m6ju mikrokeskkonnale j2rjepidevam ja pikemaajalisem ja aitab tasandada mikromaailma k6ikumisi. Mikro n2ide:yhe firma majandustulemused viiavad harva terve aktsiaturu t6usule. Makro n2ide: halb majanduskeskkond m6jutab hoolimata fluktatsioonidest t6en2oliselt yhel hetkel ikkagi S&P500 performimist jne.
2. Ratsionaalsed investorid kestvas ajas
Ratsionaalsel investorid lähtuvad oma käitumises ettekujutusest, et nad kontrollivad ja suunavad oma raha. Samuti r22gitakse oma investeeringute juhtimisest. S.t. ratsionaalsed investorid pyyavad kontrollida ja juhtida riske. Samas on neil tyypiliselt võimalus oma raha ja riske juhtida efektiivselt ainult aktsiaturu lahtioleku ajal (eel-, j2rel- ja b8rsiv2lineturg ei ole kuigi likviidsed) s.t.
Turu lahtioleku aeg n2dalas = 6 tundi x 5 p2eva = 30 tundi
Tunde n2dalas = 24 tundi x 7 p2eva = 168 tundi
Tegelikkuses kontrollivad investorid oma raha efektiivselt v2hem kui (lisame veel pyhad juurde )
30/168 = 18% ajast
Seega ajadimensioonis on riskide juhtimine v6imalik ca 18% ulatuses. Seda puuduj22ki on v6imalik korvata maandades riske (nt. tuletistehingud). Tegelikkuses kanduvad sellega riskid ainult yle rahadimensiooni ehk tulu teenimiseks tehtavad kulud suurenevad. Kui turg ei eksi, siis valitseb erinevate dimensioonide vahel tasakaal, mille mõõdupuuks on raha.
Kestvast ajast tulenevat riski aitaks v2hendada kuid aktsiaturu lahtihoidmine 24 tundi. Samas reaalselt ei suuda ükski inimene 24 tundi p2evas infot omastada ja seda teadmust turul kasutada..
3. Ideaalne b8rs
Praegustel b8rsidel esineb investori jaoks kahte liiki ebameeldivaid ilminguid, mida ma julgen nimtada ebefektiivsust. Need ebaefektiivsused, mis tulevikus kindlasti v2henevad v6i kohati koguni on kaovad: SPREAD JA TEHINGUTASUD. M6lemad tulenevad kuludest. Spread on turutegijate elatusvahend, võib väita, et üks osa spreadist on tehingutasud, mida turutegijad peavad kulutama. Keskmine spread v2heneb tulevikus ceteris paribus kuna:
1) Järjest enam inimesi m6istab ja omab v6imalust ise turutegija olla ja nn. professionaalsete turutegijate ellu j22miseks peavad nende kulud v2henema.
2) Tehingutasud langevad
Tehingutasud on t2nu infotehnoloogia vahendite kasutamisele juba k6vasti alanenud. Samas j2tkavad IT ja kiired andmesidev6rgud oma v6iduk2iku. Kujutan tuleviku kauplemismudelit ette taoliselt, et investoril on valida, kas vaadata oma kauplemisterminalil 10% pindalal reklaami ja saada tehingutasud tasuta v6i maksta m6ned dollarid ning saada ilma reklaamideta ekraan.
Seniks aga kuni pole me j6udnud ideaalse b8rsini, siis on alusvara valiku yheks arvestavaks kriteeriumiks spread ja kaasnevad tehingutasud.
II OSA .STRATEEGIA EELDUSED:
Üleval toodud kolmest punktist l2htudes:
1) Strateegia peaks mitte l2htuma mikrokeskkonna vaid, makrokeskkonna muutumisest, kuna sel puhul esineb v2hem kaootilisust ja ühe institutsiooni manipulatsioon turuga on raskem
2) Strateegia peaks v6imaldama ise oma riske juhtida, mis tähendab, et maksimaalne 1 tehingu kestvus on kuni 1 b8rsip2ev
3) Strateegia peaks minimeerima tehingutasu ja spreadi m6ju s.t need peaksid moodustama v6imalikult v2ikese % tehinguk2ibest
III OSA . RAKENDUS.
T2helepanelikum lugeja juba kindlasti aimab, mis v6iks olla alusvaraks, mis toodud eeldusi rahuldab. Parimad valikud minu arvates on
SPX (Standard&Poors500 indeksaktsia), mida iseloomustab suhteliselt v2ike volatiilsus ja v2ike spread
NDX (Nasdaq 100 indeksaktsia), mida iseloomustavad natuke suurem spread, aga ka suurem volatiilsus
Pandagu t2hele nende kahe instrumendi v2ikest spreadi ja v2ikest tehingutasu yhiku kohta!
Kellel j22b sellest veel v2heks, v6iks kiigata ka SPX ja NDX optsioone. Siinkohal arvan, et huvilistel tasub k2tt proovida v2hem riskantsete optsioonidega, mille DELTA absoluutv22rtus on v2hemalt 0,9 s.t. ysna sygavalt rahas olevate optsioonidega. Taolised optsioonid maksavad kuskil ca 100 $ ehk siis leping 10000$. Näiteks
SPX dets call @1075 (SPQLO) hind 86,2/88,2 DELTA 0,9
SPX dets put @1250 (SZPXJ) hind 89.3/91.3 DELTA 0,895
Nii kallite optsioonide puhul on tehingutasu suhteliselt olematu ntx teenustasu 10$ lepingu eest moodustab 0,1 % investeeritud summast. Discount option brokerite teenustasud on aga veel kordades madalamad
Spreadi ja teenustasu tagasiteenimiseks peab alusvara liikuma
((spread+2xteenustasu)/DELTA)/alusvarahind
((2+ 2x 0,1)/0,9) /1158 = 0,2%
Samas peale spreadi ja teenustasu tagasi teenimist tuleb n2iteks SPQLO-ga iga SPX 0,1% ylesliikumise peale liikumise pealt teenistust (0,001 x 1185)/90 = 1,3%
Siit v6ivad ahnemad kodanikud edasi m6elda..
Tehnilisest kyljest tuleks positsioonid kaitsta stop lossidega .. ja lasta turul voolata kui k6ik vastab sinu visioonidele
J2rgmine samm siit oleks juba indeksfutuurid ja E-minid.. nendest aga vast teine kord…
IV OSA. KOKKUV6TE.
Kellele selline l2henemine sobib? Minu arust sobib see nii nn. sentimendi kauplejatele ja (makro)njuusi kauplejatele ja ka algajatele “trend is your friend” kauplejatele. Samas on oluliseks sisenemisbarj22riks vastavate instrumentide kyllalt soolane hind absoluutskaalal, aga samas lubab see ka “suurel rahal” seda m2ngu m2ngida. -
Vend TAAVI! Sa unustasid ytlemata yhe pisiasja, et samuti oleneb palju sellest kui suur on turutegija account. How fast the shorts can kill the longs or vice versa.
-
Sa jätsid mainimata kes selle kirjutanud on
-
Selle kirjutuse autorid (tahtmatult) on minu lapsep6lve plekist m2nguasjad, LHV, internet, Tartu Ülikool ja isiklik treidingkogemus :)
-
Taavi, aga kui turg reageerib teistmoodi kui ise arvasid?
siis tuleb ka iga ,1% vea eest 1,3% lossi?
äkki modelleeriks seda ideed ja vaataks u. nädal aega kuidas töötab.. -
Selgituseks riqule: stop losside kasutamine on distsipliinikysimus. Keegi ei taba 100% turu rytmi (kaost). Sinu kauplemisidee v6ib omada ainult korrelatiivset seost turu liikumisega, seega pead kasumi teenimiseks ainult riske sobivalt maandama
Ehkki eelmine kirjutis oli rohkem ALUSVARA VALIKU FILOSOOFIAST, peaks vist yldse r22kima ka KAUPLEMISE FILOSOOFIAST (mis enamikus vast ysna tuttav on):.
* Tuleb endale selgeks teha, kuna kasutada stop losse (kindla stsenaariumi korral, alati, mitte kunagi)
* Sinu kauplemisstiil ja maakleri tehingu t2itmise kiirus peavad synkroniseeruma. S.t. sa ei saa daytradingut teha l2bi LHV. Siin kerkib yles taas seesama riskidejuhtimise probleem. Ei tohi v6tta riske mida sa ei suuda juhtida (ehk siis kuni m6nikymmend minutit viivitust, mille puhul LHV v6ib (erandjuhul) su tehingut edastada..)
* Endiselt. Hoolimata filosoofiliselt p6hjendatud alusvara valikust, peab olema kauplemisIDEE. Pelgalt tehniline analüüsi pealt kauplemine t88tab reeglina lyhikest aega.
* Peab suutma eristada kaoses (nn.) korda. Samuti peab aduma, kui see nn. kord 2ra kaob :)
* tehingutesse tuleb kapitali doseerida vastavalt oma riskide juhtimise kontseptsioonile (nt. kogu aeg 100%, marginiga 150%, mingi osa kapitalist, mingi osa kapitalist marginiga)
Kokkuv6tvalt: Kordan yle majandusteaduse p6hit6ed. Raha, Aeg ja Risk on omavahel funktsionaalselt seotud. Kauplemisv6imalused tulenevad sellest, et kaos ei taha sellele funktsionaalsele seosele sugugi T2PSELT alluda :)
Minu idee kohaselt on kauplemisel erineva sisendinfo k6rval üheks oluliseimaks sisendiks, v6imalus oma riske v6imalikult suures ulatuses juhtida. Sellest l2htus ka alusvaravaliku filosoofia.
