Majanduskriisi teine laine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ma ei suuda mõista USA majanduse taastumise lootusi 2002. aastal, kui Enroni ja K-Marti sugused ettevõtted alles nüüd pankrotti lähevad ja mitmed suured tööandjad (autotootjad, lennukitootjad) vähendavad oma tootmisvõimsusi suurusjärgus 20%.
Minu jaoks tähendab K-Marti pankrot kriisi jõudmist kaubandusse, mis tööpuuduse tulevase kasvu seisukohalt on uus tase. Kui koondamised ja pankrotid oleksid pidama jäänud tootmise tasemele, siis minu jaoks oleks see tähendanud kriisi leebet varianti. 30,000 töötajat Boeingust, tehnoloogiasektorist muidugi hordide kaupa lisaks, aga ikkagi oleks see ehk talutav olnud. Kui nüüd 250,000 töötajaga K-Mart laseb ütleme 50,000 töötajal minna üle kogu riigi, siis sellised sündmused on aluseks ahelreaktsioonile. Kui jaemüügikohti jääb vähemaks, siis see ei tähenda, et inimesed otsivad teise koha ja tarbimine jääb samaks. See tuleb astme võrra allapoole. Endised jaemüügis töötanud inimesed on nüüd töötud ja mida rohkem sellised inimesi üle jääb, keda mina nimetaks "töövõtja tüüpi inimesteks", seda hullem. Selliseid ettevõtteid on vaja, mis pakuvad tööd suurele hulgale inimestele, sest kui tehnoloogiasektoris töötanud inimene on võimeline tõenäoliselt hakkama saama mitmes muus valdkonnas (meedia, finants, jne) ja nende kapitalibaas on lühiperspektiivis tõenäoliselt suhteliselt tugev ja tarbimist ei ole vaja kokku tõmmata, siis väiksema sissetulekuga inimeste puhul tähendab töökoha kaotus märkimisväärset langust tarbimises. Minu arvates tuleb viimase aja pankrotte ja koondamisi pidada väga ohtlikuks. Ma ei näe, kus need Fordi ja Boeingi töötajad rakendatakse. Lühiajaliselt pole siin midagi positiivset. -
Täiesti nõus. Endalegi on jäänud arusaamatuks see, et mille põhjal seda majanduse taastumist nähakse. Seda juttu, et põhjad on käes olen kuulnud juba eelmisest kevadest... Ettevõtete tulemused on aina nutusemad+ igasugused segadused(Enron, nüüd veel Tyco jne).
Hetkel on suurel määral just tarbija, kes vähemalt üritab hoida mingit tasakaalu. Varsti tuleb aeg millal tarbijal ei ole enam ressursse milledega oma tarbimist jätkata.
Isiklikult ei usu, et majandus niipea tõusulainele asub... -
Lühidalt jutt kokku võtta siis vist tuleb oodata niikaua kuni veri jälle tänavatel. Enne pole mõtet suuri panuseid aktsiatesse teha.
-
Sa ajad põhjuse ja tagajärje segamini...
K-Mart läks ümberstruktureerimisele, seetõttu, et inimesed ei käinud enam selles ketis ostusid tegemas.
Ma ei ole ka selles kindel, et kui mul raha on, aga poodi ei ole, et siis ma istun raha otsas -
nõus graafikuga. ei arva ka mina et K-mardi kohale tekib tühi koht, kus töötud hakkavad plekktünnides lõket tegema kusjuures neil on käes villased sõrmkindad millel näppude otsad puuduvad. ja inimesed kes k-mardis tarbisid jätavad tarbimise maha. muidugi pole see välistatud, aga mingi teistsugune stsenaarium tundub tõenäolisem. us, kas endised jaemüügis töötanud inimesed on kuidagi erilised, et sa neid töövõtja tüüpi inimesteks nimetad mitte töötuteks?
-
kas k-mart ei laind pohja seet6ttu et tekkisid finantsraskused mitte et keegi ei kainud shoppamas? kas enroni tekitatud hirm finantsturgudel ei pohjustanud selle? kui aga kmart laks selle nahka, kas mitte siis ka wcom jms tugevalt finantsskeemidest soltuvad firmad?
-
miks k-mardi konkurendil wal-mardil ei tekkinud finantsraskusi?
...ja ei maksa probleemi väga keerukaks ajada, kui räägime k-mardist ,siis jääme jaemüügisektori juurde.
praegu ennustatakse järgmiseks pankrotikandidaadiks Dillardit(DDS)
PS! Lihtsam oleks selgitada K-Mardi pankrotti pärast shopping-trip'i USA kaubanduskeskustesse. s.t. K-Mart ja Dillard on pigem pingsa konkurentsi ohvrid ja alles II järjekorras majanduslanguses langevad-langenud ettevõtted. -
kas siin tuleb mangu jalle see brand ja turuliidriks olemine?
turuliidritel on kergem ellu jaada lihtsalt?
et hakkame aga otsima firmasid mis on nr 3-4 ja siis shortima? -
OK, leave K- Mart, Enron, etc. Let's say their bankrupcies don't mean the big deal. But how do you comment- what is the basis for such optimism, for the assumption that USA economy recovered for further growth?
-
juzuler, Nuo 2002 m. vasario 1 d. keturių energetikos bendrovių AB “Rytų skirstomieji tinklai”, AB “Vakarų skirstomieji tinklai”, AB “Lietuvos elektrinė” ir AB “Mažeikių elektrinė” vertybiniai popieriai bus įtraukti į Nacionalinės vertybinių popierių biržos (NVPB) Einamąjį prekybos sąrašą. Šios įmonės įsteigtos 2001 gruodžio 31 d., reorganizavus AB “Lietuvos energija”.
Visų keturių akcinių bendrovių pagrindinė veikla – elektros ir šilumos energijos gaminimas, tiekimas, perdavimas ir skirstymas -
Vaadake COMP graafikut - sealt on ilusti näha tõusud ja mõõnad! Praeguseks on tõus läbi ja COMP kukkub kuni märtsikuuni, peale seda võib aga jälle taastumisest rääkida..
-
"Enron" bankrotēja drīz pēc tam, kad kļuva zināms, ka dokumentos uzrādītais kompānijas tīrās peļņas apjoms pēdējos četros gados bija aptuveni par 586 miljoniem ASV dolāru lielāks nekā patiesībā.
"Tuvākajās nedēļās un mēnešos mēs uzzināsim vairāk par to, kas noticis patiesībā," norādīja Herdmans, aicinot grāmatvežus parūpēties par to, lai viņu sagatavotajos finansu pārskatos būtu iekļautas pietiekamas ziņas un tie būtu skaidri saprotami.
"Enron" bankrota apstākļi grauj uzticību arī auditoriem, kuriem būtu jārūpējas par investoru aizsardzību, norāda "The Washington Post". -
well said, rightsaid
-
ir sumokėję už paslaugą, matrox
-
saldejums
-
osama: ne apie Lietuvos energetika daina, kodel visi tokie optimistai del tos USA? Man atrodo kad pvz dabartine USA valdzia vis tik ne ten orientuojasi, neprogresyvi.
Vabandust: kes oskaks pohjustada optimismi USA majandusliku kasvu suhtes? Riiklikul tasemel eriliseid progressi (voi progresiivse trendi) ei ole ju naha. -
jah, pangasektor on veel läbi raputamata
-
usa majanudses tehti ikka k6va doping. ja s6da tuli voila! oigel ajal!
-
Toetaks ka US'i ja mustaks Graafikut. See, et ettevõtted konkurentsiohvirks langevad võikski näidata seda, et optimism (nii jaekaubanduses kui börsil) on küsitavalt põhjendatud. Tervitus ka Matrox'ile - lahe ahoi.
viisakate soovidega. -
Ma selgitaks veidi täpsemalt, miks ma pean ühe majandusüksuse (olgu see siis jaeettevõte või mõni muu ettevõtte) pankrotistumist väga negatiivseks.
Nimelt, GDP-d võib ühe nurga alt vaadates jaotada põhimõtteliselt kaheks oluliseks komponendiks. Lisandväärtus on kas 1) omanike kasum või 2) töövõtjate palgad + maksud. Sinna tuleb küll veel lisada kulum, netomaksud, kuid põhimõtteliselt on need kaks komponenti kõige olulisemad.
Nii, nüüd üks põhimõtteline küsimus: kas kahjumit tootev ettevõte annab GDP-le juurde? Üldjuhul annab, sest makstakse palkasid ja kahjum ei ole nii suur, et müügitulud oleksid vahetarbimisest väiksemad.
Siit tuleb ka minu üks väide: laenuandmise aktiviseerumise perioodil on GDP kasv ülehinnatud, kuna luuakse palju uusi ettevõtteid ja olgugi, et need ei pruugi kujuneda pikaajaliselt eluvõimeliseks, loovad need lisandväärtust. Kõik oleks ju isegi õige, kui see pikaajaliselt n-ö halb laen pangandussektoris juba alguses nii ka kajastataks. See tähendaks, et finantssektori kaudu vähendataks põhjendamata GDP kasvu. Aga keegi tol hetkel veel ei tea, kas see kujuneb halvaks laenuks või mitte.
Loomulikult on mõju vastupidine laenutegevuse aktiivsuse vähenedes. Just sel põhjusel suhtuks ma väga ettevaatlikult USA majanduses 1990-2000 valitsenud perioodi ja jälgiks pigem tähelepanelikult, kas kogu see süsteem, kus varade hinnad tõusid väga järsult ja mille n-ö turuhindade vastu laene anti, ka langusperioodi vastu peab. Hinnangu majanduse arengule annaks pigem 2-3 aasta pärast. Mul on selline tunne, et ees ootavad tõsised struktuaalsed probleemid ja vahepeal lisandväärtust loonud autotööstuse, lennukitööstuse ja IT sektori töötajad võivad jääda pikaks ajaks rakendamata. Eks näeb. -
Mul on teine probleem veel selle kasvuperioodiga. Ma olen veendunud, et Enron ei olnud mingi erinäide, kuidas ettevõtete tulemusi üles puhuti. Kui vaadata erinevate ettevõtete struktuure, siis on olemas GE Capital, Tyco Capital, Intel Capital jne. Fordil, GM-il ja kõigil on oma n-ö finantssfääris tegutsev firma. Mina ei ole küll erilisi aruandeid näinud, kus mul oleks võimalik aru saada, milline on näiteks nende varade kvaliteet.
Enron ju tõstis oma problemaatilised varad emaettevõttest ära ja tekitas muude investorite gruppidega ühisettevõtteid. Põhimõtteliselt oli võimalik teatud varasid üldse konsolideerimisgrupist välja viia (no näiteks sai Enron 30%-lise osaluse, ülejäänud investorid 70%). No seal oli muidugi eriline tase veel see, et need n-ö tütred tegid veel Enroniga märkimisväärse arvu tehinguid ja kasum tekkis seal, kus vaja. Enroni mastaabid olid ikka uskumatud, sest nagu FT ütleb, 60bn USD-st oli 27bn USD väärtuses varasid Enronist välja viidud.
Omal ajal ma juba küsisin, kui oli GE tulemustest juttu, et kas keegi on näinud mingit head ülevaadet GE Capitalist. See kompanii annab suure osa GE kasumist, aga mina ei saa aru, milline on selle ettevõtte investeeringute struktuur. Igal pool ta vehkleb, kuuldavasti oli ostnud näiteks mõned aastad tagasi Rootsis kinnisvaraportfelli, mis pidi sisaldama umbes Viljandi suurustes linnades paiknevat kinnisvara. Samas jookseb GE Capital läbi USA terasefirmade restruktueerimisel ja mis iganes muu juhtumi juures. Mul puudub igasugune ülevaade. Kuidas ma sinna GE aktsiasse üldse investeerida oskaks, kui ma näen sisuliselt poolt käivet, aga teisest poolest ei saa üldse aru? -
GE kohta olen kuulnud küll kahtlaseid lugusid. ei tea
-
Omal ajal pidasin reaalseks, et USA-s kujuneb esialgne tööpuuduse tase tagasihoidlikuks isegi siis, kui tööhõive väheneb. Nüüd näitavad seda ka numbrid. Teatud inimesed lihtsalt ei registeeri ennast töötuks, kui nad on enda arvates "tegijad". See on tüüpiline vaimne hälve, mis takistab õiglaselt oma tegelikku seisu hindamast. Ei kujuta näiteks ette, et endised IT või finantssektori inimesed tunnistaksid, et nad tahavad töötada, aga teatud aladel ei saa töötada. Muidugi, esialgu kannatab ka oodata.
Minu jaoks on suur üllatus telekomisektori ülim nõrkus. Ma küll pean normaalseks, et kaugekõnede ja rahvusvaheliste kõnede turg on mõne aja pärast tühine, aga tulude langus selles sektoris on oodatust niivõrd palju kiirem. Kuigi prognoositakse internetiühenduse kallinemist (jällegi loogiline), on suur tõenäosus, et aastad 2002-2003 tulevad telekomidele ülirasked ja mõnedel kreeditoridel ei pea närvid vastu. Selles sektoris tuleb pankrotte veel.
Huvitav on eelkõige see, et kui selles sektoris ei toimuks tõsist ümberstrukuteerimist, siis ma peaksin seda vägagi stabiilseks (majandustsüklist mittesõltuvaks) sektoriks. Nüüd on aga olude sunnil ka selles sektoris lisasurve tööpuuduse kasvule. -
telekomisektor. huvitav on see, et mõnel viimasel nädalal on firstcall konsensus S&P500 telekomide estimate tõstnud...
-
a võibolla, et tegu lihtsalt wishful thinkinguga...
-
Küsimus täitsa teisest vallast !
Kuidas on kõige parem, võimalikud variandid tulu pealt mitte riiki toetada.
On kellegil mingeid huvitavaid skeeme välja töötatud.
26% raskesti tulnud võidu pealt ära maksta on liig mis liig . . . . -
Mul on, osta / telli raamat!
-
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt osales New Yorgis tähtsal majandusfoorumil.
Mida arvati majanduse olukorrast?
Üldiselt on rasked ajad. Mõningaid paranemise märke on küll näha, aga paljude arvates võib olla tegemist lühiajaliste signaalidega. USA majandusel on tõsised probleemid, nagu eraisikute kõrge laenukoormus ning ülisuur jooksevkonto defitsiit.
Selge on see, et sellises kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas, kus isegi liidrid jäävad ennustamisega hätta, peab igaühel olema väga paindlik ärimudel.
Loe pikemalt:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/ED63B864E3640A3642256B57004B2D80 -
Pole raske arvata, mis juhtub pangandussektoriga kui eraisikutel tekivad laenude tagasimaksmisega raskused. Siis ju polegi pankadel enam raha kuhugi paigutada, ettevõtted ei riski laenukapitaliga investeerida (tootlus niigi väike) ja eraisikutele jälle ei riskita raha tarbimiseks välja anda. Kapitali ülekontsentratsioon raha koondumispunktis? Ehk raha on kõik seal, kus seda ei tarbita.
-
Üldiselt on rasked ajad- Kuidas seda, siis nyyd myista? Kellele vyi millele on rasked ajad? Minuarvates niinimetatud USA retail ja corporate pangandusele peaks praegune volatiilne ajastu kyll pyris magus olema. Kuna toimub palju refinantseerimist, $$$ on tugev jne. Mis puutub eraisikute laenudesse, siis on ju eralaenud backed by assets, seega kui juhtub default, siis toimub lihtsalt niinimetatud asset reallocation. Samuti on Jaapanis personal credit palju suurem kui USA's.
Mis puutub corporate pangandusse, siis seal eelpool mainitule refinantseerimisele, on ka raw materjalid endiselt odavad yli, metallid jne. Khjuks ma ei tea mida tyhendab JOOKSEVKONTO? Kas see on trading balance vyi lihtsalt ekspordi impordi vahe. -
ekspordi/impordi vahe
-
Gurul on õigus, et nii eraisikud kui ka ettevõtted hoiavad varasemast kõrgemat likviidsust ja selle arvel investeerivad/tarbivad lähiajal vähem. Samas toob see lihtsalt olemasolevaid probleeme teravamalt esile. Kui süsteemis muutub n-ö likviidseks, siis tegelikult tähendab see, et rahabaas kahaneb. Ja sealt tekibki probleem. Ilma lisandväärtuse kasvuta ja majandusliku aktiivsuse vähenedes oleks vaja raha hulka suurendama hakata => aga tekib oht inflatsioonitaseme tõusuks. Kusjuures see ei tähenda mitte liikumist 3%-lt 4%-le, vaid pigem 3%-lt 6-7%-le. Kui kõrge inflatsiooni tingimustes on näiteks vaja ka veel laenu võtta, siis see suurendab finantseerimise kulusid märkimisväärselt.
-
Aja jooksul on jäänud mulje, et USA autotööstus saab ehk isegi oluliselt väiksema löögi tarbimise langusest kui tehnoloogiaettevõtted ja jaekaubandus. Lennufirmade tulemused on ka pärast erakorralist tagasilööki taastunud.
Veebruari automüük oli ainult 3.5% madalam kui eelmise aasta samal ajal. Mingil hetkel olid ootused olnud koguni -12%, mida oli juba korrigeeritud -5.5%-ni.
Kõige rohkem hävivad Ford (-13.5%) ja DaimlerChrysler (-11%). GM on ainus kohalik kompanii, mis +0.4%-ga vee peal püsib. Samas kaotatakse impordile turgu. Toyota +1.7%, Nissan +8.8% Mitsubishi +31%, Hyundai +15%, Kia +38%. Jeeni nõrkus annab sel turul ikka tugevalt tooni.
Minu arvates on Oracle tehnoloogiakompaniide ülehinnatuse parim näide. 10bn USD käivet, 3bn USD tegevuskasumit ja 2bn USD puhaskasumit. Viimase 6 kuu käive on olnud 6% väiksem eelmise aasta sama perioodi omast ja tegevuskasum 2% väiksem. Kokkuvõttes kasvu pole, aga ettevõtte väärtus on 8,5 korda üle aastakäibe ja 43 korda üle aasta puhaskasumi. Kui Oracle 15 USD tasemelt 10 USD-ni jõuab, siis võiks hakata vaikselt ostmise peale mõtlema ja kui siis ikka pidama ei saa, siis ehk tuleks osta. -
No ja ongi Oracle 10 USD-d. Hakkan vaikselt ostmise peale mõtlema. Millal aga reaalne ost tuleb? Eks näeb. Igatahes atraktiivseid variante on palju. Kuigi tööpuuduse numbrid, igasugused confidence numbrid, jm indikaatorid peaksid aasta jooksul pessimismi aina süvenema, on minu arvates kätte jõudmas aeg turule sisenemiseks. Loodetavasti toimuvad veel mõned järsud raksakad allapoole, mitte ei teki jälle mingi lühiajaline optimismilaine, mis ainult pikendab agooniat. Igal juhul järgmisel korral kui S&P 500 puudutab 1000 punkti taset, siis on aeg osta. Seekord on 1000 punkti hoopis midagi muud kui septembris 2001. Rahapakkumine on tänasel päeval süsteemis niivõrd palju kasvanud. Selline arvamus on indeksisse investeerimise osas.
Kahju küll öelda, aga mitmed mu lemmikobjektid konkreetsete aktsiate näol on viimasel ajal hoopis palju tõusnud - JNJ, PG, BA.
Need on eksportöörid, kellele mõjuks väga hästi rahapakkumise järsk tõus ja sellega pikaajaliselt kaasnev kõrge inflatsioon. Kuigi BA-l on lühiajalised probleemid, suhtun ma väga positiivselt pikaajalisse perspektiivi. Sama kehtib toiduainetööstuse ja esmatarbekaupade kohta. Olen palju mõelnud ka IBM-ist, aga ei tea, peab veel mõtlema.
Kõik märgid näitavad, et järgmise 6 kuu jooksul on hea aeg USA aktsiatesse investeerimiseks 3-5 aastaks. -
Buffettile asi vist meeldiks! Väga hea SKP kasv vs. totaalne karuturg.
Nõus, et Oracle on hinnalt hea (52 week low), kuid väärtuselt ikka veel ülehinnatud (PE01 23.6 ja PBV 9.5), ka TA ei anna selget signaali sisenemiseks.
Olen püüdnud viimasel ajal enda näppe nn. uue majanduse aktsiatest eemal hoida. Valus oli!
Hoopis huvipakkuvamad tunduvad fundamentaalselt olevat mõned vana hea NYSE aktsiad: SBC, HAL, ROK, AEP, BMY, TYC, JMP. See viimane tekitab küll veidi kõhklusi, krt teab, kuidas aktsiahindade langus investeerimispangandusele mõjub?!? Kui juba investeerida pangandussektorisse, siis vist tõeliselt suurde tavapangandusega tegelevasse struktuuri - C tundub oma ärimudelilt olevat sobiv.
Kokkuvõtteks - et tõus tuleb, on fakt, kuid usun, et pigem pöörduvad investorite pilgud tagasi traditsioonilise majanduse ettevõtele ning aina rohkem investoreid taasavastavad väärtusesse investeerimise põhimõtted. -
2002 on ideaalne võtmaks pikka possu telecom firmadesse, mis on suutnud (suudavad) ellu jääda ja oma biz plani ellu viia.
Hetkel tehtavad õiged valikud selles sektoris osutuvad mõne aasta parast tõelisteks sampodeks
Just my 2 cents...... -
Kas nüüd United Airlines'i pankrotiga tuleb veel kriisi 3. laine? United Airlines andis tööd 83,000 inimesele, võlga on ~10mld USD. Niikuinii on nende lennukite peale maksimaalne võlg üles võetud. See peaks nüüd kasutatud lennukite turu üle uputama ja paljud inimesed jäävad tööta. Täna on Boeing ja General Electric päris kõvasti pihta saanud.
-
Ühte asja ma ei taipa- firmad muudkui pankrotistuvad, koondavad jne., aga töötuks registreerunute arv hoopis väheneb. Kas endised töötajad elavad vanast rasvast ja töötuks end ei registreeri ( võib olla hiljem, aga rõõmustamiseks ei ole siis praegu põhjust). Või on asi nii, et kes tööd tahab ikka teha, see ka seda saab. Töötuks registreerivad ainult laiskvorstid. Kas sellepeale ei ole tuldud, et töötuse määr ühel hetkel plahvatuslikult kasvab, mis turge oluliselt ju mõjutab
-
Pole Unitedi probleemidega täpselt kursis, aga mälu järgi on Chapter 11 USA lennunduses tavaline nähtus. Lennukid võivad edasi lennata ja inimesed töötada aastaid.
Probleem on pigem selles, et chapter 11 all olevate firmade kapitalikulu on odavam ja nad tekitavad probleeme teistele turuosalistele. -
Üks võimalus on see, et deflatsiooniline kriis lahendab tootmise ülevõimsuste ja liigse võlakoormuse probleemi, mis tekkisid buumi käigus. Aga väga valusalt. Hiina toidab deflatsioonilisi arenguid.
-
Ei noh, ma ei usugi, et lennufirmade sektoris tööhõive lihtsalt kukub 80,000 inimese võrra (kui arvestada, et US Airways on ka minemas, siis isegi üle 100,000 inimese võrra), aga selge on see, et sektor sööb täna jubedalt raha. Teenindavat personali on teenindatavatega võrreldes liiga palju või makstakse personalile liiga palju. UAL ikkagi jätkab raha söömist tempoga 2mld USD aastas. Ma arvan, et lõpuks jõutakse ikkagi seisu, kus 20,000-30,000 inimest jäävad tööta, ülejäänud firmad jagavad paremad liinid ära ja jõutakse optimaalsema lennuliikluseni.
Aga selge on ka see, et mingi osa lennukitest jääb üle ja kasutatud lennukite hinnad võivad teha läbi tõsise languse.Vajadus uute lennukite järele jääb senisest madalamaks. -
Stocker, ma olen ise täpselt sama mõelnud, et ega koondatud investeerimispankur ei hakkagi ennast töötuna arvele võtma, mistõttu töötute arvu ametlik statistika annab ikkagi pildi ainult teatud majandusharude kohta (kui sedagi). Aga tarbimise vähenemise osas on neil lahtilastud pankuritel küll oma tugev sõna öelda.
Huvitav, kas on mingit statistikat selle kohta, kui suur on töö kaotanud inimeste keskmine võlakoormus? Minu arvates oleks see üks paremaid näitajaid. -
kes vana asja ei mäleta, sel ...
- värskendavat lugemist aastast 2002, majanduskriisi II laine efektid olid kõneks ka 2002 ning majanduse taastumine ei olnud ka siis kuigi tõenäoline -
Aga taastumiseni oligi 2002. kevadel veel pikk maa. USA aktsiaturg saavutas põhja Q2 2003 (Iraagi sõja alguse järel) ja siis tuli 4 aastat rallit.
-
USA aktsiaturg saavutas põhja siiski varem kui Q2 2003, nimelt juba oktoobris 2002, S&P500 rallis 800 -> 950 ja tuli veebruaris-märtsis 2003 veel 830 kanti tagasi
Q2 2003 algas suurem ralli - 12 kuuga ca 35% -
kui graafikut vaadata siis huvitav on see et tõusuks läks 10.märts 2003
-
Huvitav huvitav, S&P 500 2000-2003 aasta lama lõpus oli vVv põhi:), 2002 juuli-775 punkti, 2002 oktoober-769 punkti ja 2003 märts 789 punkti! Ehk siis ikkagi täpselt 3 aastat! Ma imetlen neid, kes selle lama mis meil käsil 1,5 aastaga(põhi) ja esimese suurema karuturu ralliga lõppenuks loevad!
-
Upser,
Aga sellest 3 aastast ca 9 kuud oli lõpus pigem selline külgsuunas liikumine. Pane veel dividendid juurde, mida indeksid ei arvesta ja 2002. aasta suvel oli kokkuvõttes suhteliselt sama tase, mis 1 aasta hiljem. Ma arvan, et ka seekord võis märts 2009 tasemeid pikas perspektiivis pidada heaks ostukohaks. Mis siis, et turg veel eelmiste põhjade juurde tagasi tuleb. Aga võib-olla enam nii madalale ei tulegi. Ausalt öeldes, ma arvan, et mõned aktsiad ehk tulevad nii madalale, aga enamik eelmiste põhjadeni ei jõuagi.
Henno,
tõesti oli ehk indeksi madalaim punkt usd-s varem, aga ma olen alati arvestanud turgu n-ö euros. MInu mäletamist mööda valuutakurssidega korrigeerides (USD/EUR) jäi madalaim punkt kuskile märts-aprill 2003 juurde. Aga ega see täpne punkt laias plaanis oluline ei olegi. Tähtis on see, et 2002.a. lõpus ja 2003. a alguses oli ostukoht. -
2000 märts algas kukkumine, 2002 juuli põhjani läks 28 kuud vaja, ja uue tõusuni tipust 36 kuud(2003 märts)! Ja siis oli mingi tehnoloogia mull kõigest, nüüd räägitakse ikka tiba suuremast kriisist, miks nüüd arvatakse, et tipust(okt 2007) tehti põhi ära 18 kuuga(märts 2009)?
